Rahanduse arvestus-kordamisküsimused (0)

Rahanduse arvestus
Raha ajalugu ja rahasüsteemid
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad.
2.Rahanduse mõiste.
Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia , mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks . Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
3. Nimetage rahanduse valdkonnad
Riigi rahandus,
ettevõtete rahandus,
tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus,
üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus.
4.Raha põhifunktsioonid.
Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend , arvestusühik
5. Raha liigid
Kaupraha , metallraha, paberraha , krediitraha.
6.Raha omadused
Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus , jagatavus, äratuntavus, ühtlus.
7.Raha likviidsuse püramiid ( likviidsus – rahaks muudetavus)
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised võlakirjad
Pikaajalised võlakirjad
Aktsiad
Materiaalne vallas- ja kinnisvara
8.Raha ajalugu Eestis.
1918 võeti kasutusele Eesti Mark
1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon)
1940 Vene rubla
1941 Idamark
1944 Vene rubla
1992 Eesti kroon
2011 Euro
9.Eesti Panga ülesanded
Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises.
Osaleb finantsstabiilsuse tagamises.
Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme.
Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid.
Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi.
Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega.
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal.
10.Rahapakkumise tegurid
1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine.
2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab
11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest
Valuutakursi liigi järgi:
Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast.
Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem – euro)
Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem – Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga.
Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga.
12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid
Devalveerimine ehk devalvatsioon – valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.
Revalveerimine – rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes.
Nullifitseerimine – käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist.
13. Kullastandardi olemus
Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis.
Rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
19.saj kullastandard – rahvuslik valuuta seotud kullavarude ja kulla hinnaga.
1821- 1914a nn klassikaline kullastandard, enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide valuutad omavahel fikseeritud.
Kullastandardi süsteem lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta raha.
Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi.
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus
1944.- 1971 a. Bretton Woodsi süsteem – toetus kullale ja dollarile.
Kindel rahvusvaheline valuutasüsteem, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus stabiilsena.
Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, fikseeritud vahetuskursid, dollari kasutamine põhivaluutana, vabakaubandus.
Maailmarahaks sai dollar .
15. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet ), mida need näitavad?
M0 = ringlusesse lastud sularaha
M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad . Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.)
M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused . (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.)
16. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine
Rahakordaja on kohustusliku reservi pöörd väärtus, mis eeldab et pidevalt taas hoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja.
(rahakordaja = 1/kohustusliku reservi määr)
Rahapoliitika
17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika – otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika – valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk – majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium).
18. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid
Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank.
Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga.
19. Hinnastabiilsuse kasulikkus
Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele .
20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)
Avaturuoperatsioonid – eesmärk kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.
Laenu ja hoiuse püsivõimalused – eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik tagatis (madala riskiga võlakirjad).
Pankade kohustuslikud reservid keskpangas – keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku reservi määr) krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi baas), mis tuleb hoida reservina pangas.
21. Maastrichti kriteeriumid
Hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra.
Eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st.
Riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st.
Vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.
Stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3% võrra.
22. Euroopa Liidu kujunemine
I etapp
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalmaad, Luksemburg
1951 Pariisis – Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ)
Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks.
1957 Roomas – Roomalepingud
Euroopa Majandusühendus (EMÜ) – eesmärk kaotada kaubavahetuspiirangud liikmesriikide vahel, ühisturu, ühise tolliliidu loomine.
Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) – aatomienergia rahumeelseks kasutamiseks.
1960 – Euroopa Ühendus (EÜ) : Euroopa Komisjon , Euroopa Ministrite Nõukogu
II etapp (1973-1986)
1970ndate alguses – Werneri plaan, rahaliidu esimene kavand
1973 – EÜ-ga liitusid Taani, Iirimaa , Ühendkuningriik
1981 – Kreeka
1986 – Hispaania , Portugal
1986 – Ühtne Euroopa Akt, neli põhivabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil.
III etapp (1986-2004)
1990 – Schengeni leping – Belgia, Holland , Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest