Rahanduse
arvestus
Raha
ajalugu ja rahasüsteemid
1.Millised
on rahanduse tekkimise eeltingimused?
Peab
olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad.
2.Rahanduse
mõiste.
Tuleneb
ladinakeelsest sõnast
financia , mis tähendas algselt rahalist
makset.
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja
kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate
suhete
kompleks . Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise
ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud
suhted.
3.
Nimetage rahanduse valdkonnad
Riigi
rahandus,
ettevõtete
rahandus,
tulumittetaotlevate
organisatsioonide rahandus,
üksikisikute
ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus.
4.Raha
põhifunktsioonid.
Väärtuse
mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend,
vahetusvahend , arvestusühik
5.
Raha liigid Kaupraha ,
metallraha,
paberraha , krediitraha.
6.Raha
omadused
Stabiilsus,
kaasaskantavus,
kulumiskindlus , jagatavus, äratuntavus, ühtlus.
7.Raha
likviidsuse püramiid (
likviidsus – rahaks muudetavus)
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised
võlakirjad
Pikaajalised
võlakirjad
Aktsiad
Materiaalne
vallas- ja kinnisvara
8.Raha
ajalugu Eestis.
1918
võeti kasutusele Eesti Mark
1928
Eesti kroon (esimene Eesti kroon)
1940
Vene
rubla
1941
Idamark
1944
Vene rubla
1992
Eesti kroon
2011
Euro
9.Eesti
Panga ülesanded
Osaleb
euroala ühise
rahapoliitika kujundamises ja elluviimises.
Osaleb
finantsstabiilsuse
tagamises.
Hoiab
käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid
arveldussüsteeme.
Korraldab
sularaharinglust
Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise
tagamises
Hoiab
ja kasvatab Eesti ametlikke
välisreserve
ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid.
Kogub ja avaldab finantssektori
statistikat
ja koostab Eesti
maksebilanssi.
Nõustab
valitsust,
et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja
teeb
koostööd
teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega.
Hinnastabiilsuse
hoidmine euroalal.
10.Rahapakkumise
tegurid
1)
Pankade
soovitud sularahareservi määr
– mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku
reservi määr ja mida vähem soovivad
pangad hoida lisareserve, seda suurem
on raha pakkumine.
2)
Erasektori
soov hoida sularaha –
mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on
pankade laenureserv ja raha pakkumine.
3)
Intressimäär
– kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt
teenitud tulu ning
alandab seega sularaha-deposiitide suhet,
stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille
tagajärjel raha pakkumine kasvab
11.
Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest
Valuutakursi
liigi järgi:
Rahvusliku
maksevahendi puudumine
ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse
teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev
keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast.
Valuutaliidu
moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest.
(eurosüsteem – euro)
Valuutakomitee
ehk sõltumatu emiteerija süsteem – Keskpanga kohustus vahetada
koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga.
Traditsiooniline
kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes.
Keskpank seob oma
valuuta teise keskpanga valuutaga.
12.
Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid
Devalveerimine
ehk
devalvatsioon – valuuta väärtuse vähendamine teiste
rahaühikute suhtes.
Revalveerimine
– rahvusvaluuta
ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla
suhtes.
Nullifitseerimine
– käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks
ja uute käibele laskmine,
kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta
või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist.
13.
Kullastandardi olemus
Kullastandard
– raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate
pangatähtede vormis.
Rahasüsteem,
kus omavaluuta
vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
19.saj
kullastandard
– rahvuslik valuuta seotud kullavarude ja kulla hinnaga.
1821- 1914a nn klassikaline kullastandard,
enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud
oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide
valuutad omavahel fikseeritud.
Kullastandardi
süsteem
lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta
raha.
Kullastandard
kui monetaarsüsteem on eelkõige
komplitseeritud üld- ja
rahanduspoliitiline
institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel
ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab
pikaajalise hinnastabiilsuse,
hoides raha pakkumist kontrolli all.
Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi.
14.
Bretton Woodsi süsteemi olemus
1944.-
1971 a.
Bretton
Woodsi süsteem
– toetus kullale ja dollarile.
Kindel
rahvusvaheline valuutasüsteem, mille eesmärk oli hoida
maailmamajandus stabiilsena.
Rahvusvaheline
Valuutafond ja Maailmapank, fikseeritud vahetuskursid, dollari
kasutamine põhivaluutana, vabakaubandus.
Maailmarahaks
sai
dollar .
15.
Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet ), mida need näitavad?
M0
= ringlusesse
lastud sularaha
M1=
M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone
täitvad
varad . Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste
varade kasutamise eest saadav tulu.)
M2
= M1 + säästu ja tähtajalised
hoiused . (säästuhoiuste puhul
teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele
seatakse piiranguid
selle raha kasutamisele.)
16.
Rahakordaja olemus ja selle arvutamine
Rahakordaja
on kohustusliku
reservi pöörd väärtus, mis eeldab et pidevalt
taas hoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse.
Rahakordaja ehk
esialgse hoiuse kasvukordaja.
(rahakordaja
= 1/kohustusliku reservi määr)
Rahapoliitika
17.
Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
Rahapoliitika
ehk
monetaarpoliitika – otsused rahapakkumise muutmise kohta.
Rahanduspoliitika
ehk
fiskaalpoliitika või
eelarvepoliitika –
valituse otsused
maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk –
majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus
(rahandusministeerium).
18.
Rahapoliitika olemus ja eesmärgid
Rahapoliitikat
viib ellu
valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi
keskpank.
Rahapoliitika
eesmärk
on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku
finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja
stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide
saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a.
tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud
rahanduspoliitikaga.
19.
Hinnastabiilsuse kasulikkus
Hinnastabiilsus
aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja
tööhõive kõrge
taseme
saavutamisele .
20.
Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)
Avaturuoperatsioonid
– eesmärk kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida
likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika
väljavaadete kohta. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone
liikmesriikide keskpangad EKP
algatusel ning tavaliselt rahaturul,
kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.
Laenu
ja hoiuse püsivõimalused
– eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele
alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja
hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik
tagatis (madala
riskiga võlakirjad).
Pankade
kohustuslikud reservid keskpangas
– keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku
reservi määr)
krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi
baas), mis tuleb hoida reservina pangas.
21. Maastrichti kriteeriumid
Hindade
stabiilsus:
inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama
inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui
1,5% võrra.
Eelarvepuudujääk:
liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st.
Riigivõlg:
ei tohi ületada 60% SKT-st.
Vahetuskursi
stabiilsus:
kahe viimase aasta vahetuskursid peavad
jääma lubatud kõikumise
piiresse.
Stabiilsed
intressimäärad:
pikaajalised intressid
tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega
liikmesriigi keskmist ületada kuni 3% võrra.
22.
Euroopa Liidu kujunemine
I
etapp
Prantsusmaa,
Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalmaad,
Luksemburg
1951
Pariisis –
Euroopa
Söe- ja Teraseühendus
(ESTÜ)
Majanduse
ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks.
1957
Roomas – Roomalepingud
Euroopa
Majandusühendus
(EMÜ) – eesmärk kaotada kaubavahetuspiirangud liikmesriikide
vahel, ühisturu, ühise tolliliidu loomine.
Euroopa
Aatomienergiaühendus
(Euratom) –
aatomienergia rahumeelseks kasutamiseks.
1960
–
Euroopa
Ühendus
(EÜ) : Euroopa
Komisjon , Euroopa Ministrite Nõukogu
II
etapp (1973-1986)
1970ndate
alguses –
Werneri plaan, rahaliidu
esimene
kavand
1973
– EÜ-ga
liitusid Taani,
Iirimaa , Ühendkuningriik
1981
– Kreeka
1986
–
Hispaania ,
Portugal
1986
–
Ühtne
Euroopa Akt,
neli põhivabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba
liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil.
III
etapp (1986-2004)
1990
–
Schengeni leping
– Belgia,
Holland , Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa loobusid
omavahelisest
Kõik kommentaarid