Rahanduse arvestus-kordamisküsimused (0)

Rahanduse arvestus
Raha ajalugu ja rahasüsteemid
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad.
2.Rahanduse mõiste.
Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia , mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks . Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
3. Nimetage rahanduse valdkonnad
Riigi rahandus,
ettevõtete rahandus,
tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus,
üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus.
4.Raha põhifunktsioonid.
Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend , arvestusühik
5. Raha liigid
Kaupraha , metallraha, paberraha , krediitraha.
6.Raha omadused
Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus , jagatavus, äratuntavus, ühtlus.
7.Raha likviidsuse püramiid ( likviidsus – rahaks muudetavus)
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised võlakirjad
Pikaajalised võlakirjad
Aktsiad
Materiaalne vallas- ja kinnisvara
8.Raha ajalugu Eestis.
1918 võeti kasutusele Eesti Mark
1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon)
1940 Vene rubla
1941 Idamark
1944 Vene rubla
1992 Eesti kroon
2011 Euro
9.Eesti Panga ülesanded
Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises.
Osaleb finantsstabiilsuse tagamises.
Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme.
Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid.
Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi.
Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega.
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal.
10.Rahapakkumise tegurid
1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine.
2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab
11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest
Valuutakursi liigi järgi:
Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast.
Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem – euro)
Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem – Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga.
Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga.
12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid
Devalveerimine ehk devalvatsioon – valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.
Revalveerimine – rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes.
Nullifitseerimine – käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist.
13. Kullastandardi olemus
Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis.
Rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
19.saj kullastandard – rahvuslik valuuta seotud kullavarude ja kulla hinnaga.
1821- 1914a nn klassikaline kullastandard, enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide valuutad omavahel fikseeritud.
Kullastandardi süsteem lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta raha.
Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi.
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus
1944.- 1971 a. Bretton Woodsi süsteem – toetus kullale ja dollarile.
Kindel rahvusvaheline valuutasüsteem, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus stabiilsena.
Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, fikseeritud vahetuskursid, dollari kasutamine põhivaluutana, vabakaubandus.
Maailmarahaks sai dollar .
15. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet ), mida need näitavad?
M0 = ringlusesse lastud sularaha
M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad . Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.)
M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused . (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.)
16. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine
Rahakordaja on kohustusliku reservi pöörd väärtus, mis eeldab et pidevalt taas hoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja.
(rahakordaja = 1/kohustusliku reservi määr)
Rahapoliitika
17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika – otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika – valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk – majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium).
18. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid
Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank.
Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga.
19. Hinnastabiilsuse kasulikkus
Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele .
20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)
Avaturuoperatsioonid – eesmärk kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.
Laenu ja hoiuse püsivõimalused – eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik tagatis (madala riskiga võlakirjad).
Pankade kohustuslikud reservid keskpangas – keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku reservi määr) krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi baas), mis tuleb hoida reservina pangas.
21. Maastrichti kriteeriumid
Hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra.
Eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st.
Riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st.
Vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.
Stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3% võrra.
22. Euroopa Liidu kujunemine
I etapp
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalmaad, Luksemburg
1951 Pariisis – Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ)
Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks.
1957 Roomas – Roomalepingud
Euroopa Majandusühendus (EMÜ) – eesmärk kaotada kaubavahetuspiirangud liikmesriikide vahel, ühisturu, ühise tolliliidu loomine.
Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) – aatomienergia rahumeelseks kasutamiseks.
1960 – Euroopa Ühendus (EÜ) : Euroopa Komisjon , Euroopa Ministrite Nõukogu
II etapp (1973-1986)
1970ndate alguses – Werneri plaan, rahaliidu esimene kavand
1973 – EÜ-ga liitusid Taani, Iirimaa , Ühendkuningriik
1981 – Kreeka
1986 – Hispaania , Portugal
1986 – Ühtne Euroopa Akt, neli põhivabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil.
III etapp (1986-2004)
1990 – Schengeni leping – Belgia, Holland , Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist.
1992 – Majandus- ja rahaliidu loomine (EMU) Maastrichtis Euroopa Liidu lepinguga – eesmärk ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine.
1995 – Austria, Rootsi, Soome
23. Eurosüsteemi olemus
Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest.
Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist.
Eurosüsteem on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist, millesse kuuluvad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad.
24. Euroopa Keskpankade süsteemi ülesanded
Euroopa Keskpank asub Saksamaal, Frankfurdis. Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon , mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro.
1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine.
2. Valuutaoperatsioonide teostamine .
3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine.
4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine .
Euroopa Keskpankade Süsteemi raames teevad kõik riigid aktiivset koostööd mitmetes valdkondades, näiteks ühtse maksesüsteemi arendamisel ja kasutamisel . Samuti koguvad kõik riigid statistilisi andmeid. Peale selle tehakse eurosüsteemis Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 raames koostööd raha- ja vahetuskursipoliitika valdkonnas.
25. Euroraha teke
Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg , tähendab euro ka tihedamat liikmesriikide vahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, millest on kasu meile kõigile.
26. Optimaalse valuutapiirkonna olemus, eeldused (selgitada)
Optimaalne valuutapiirkond – geograafiline piirkond, kus ühise valuuta tulemusena on võimalik kasvatada majanduslikku efektiivsust ning seega heaolu terves regioonis.
Valuutaliidu (euroala) eduka toimimise alused:
Tootmistegurite mobiilsus – tööjõu ja kapitali liikuvus
Inflatsioonimäärade sarnasus – hõlbustab majandust
Majanduse avatus ja suurus
Kaubaturgude integratsioon
Fiskaalne integratsioon
Poliitiline integratsioon
27. Optimaalse valuutapiirkonna kasud ja kahjud
Kasud:
Mikroökonoomilise efektiivsuse paranemine: Kasvab raha kasulikkus laiema raharingluse näol. Toob kaasa piirkonna majandusliku integratsiooni soodustamise. Ühtne valuuta soodustab turgude integratsiooni, hindade läbipaistvuse ja suurema turu tulemusena suureneb piirkonnas konkurents ning samuti on võimalik läbi spetsialiseerumise saavutada majandusliku efektiivsuse suurenemine mastaabiefekti tulemusena. Ühtses valuutaliidus tekib kokkuhoid otseste kuludena selle tõttu et nii füüsilised kui juriidilised isikud ei pea enam tasuma valuutavahetuse kulusid . Kaudselt hoitakse kokku ka arvestuskulusid - kuna tasumine toimub ainult ühes valuutas, siis puudub vajadus hindade ümberarvutamiseks ehk väheneb erinevates valuutades arvestamiseks vajalik tööjõukulu, pangakontode haldamise kulu jms
Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Stabiilse inflatsiooni hoidmise poliitika tulemusena alanevad intressimäärad, mis suurendab majanduse efektiivsust ja võimaldab majanduse kasvutempode kiirenemist.
Kahjud:

• Ühisraha ei anna garantiid selleks puhuks, kui liikmesriike tabavad majandusšokid
  
• Kui nii tööjõud kui kapital ei ole mobiilsed , siis fikseeritud vahetuskurss majanduslikku efektiivsust ei suurenda ning riigid ei peaks moodustama rahaliitu.
  
• Rahaliidus toimib inflatsioonimäärade ühtlustumine, mis toob kaasa traditsiooniliselt kõrgema inflatsioonimääraga riigile majanduse kasvutempode aeglustumise. Siin tuleb rõhutada, et inflatsioonimäärade erinevused ei pea olema ilmtingimata negatiivsed, vähemarenenud riikide puhul on loomulik areng nn „kinni püüdmise protsess“. Samas rahaliiduga ühinemine pidurdab seda protsessi. Seega on sarnase inflatsioonitasemega riikide üleminek rahaliidule lihtsam, kui seni inflatsioonieelistustelt erinevatel riikidel.
  
• fiskaalne integratsioon eeldab teatud poliitilise integratsiooni olemasolu ja soovi jagada riske partnerriikidega.
  

28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroala täidetud ja millised mitte?
Täidetud:
Inflatsioonimäärade sarnasus
Kaubaturgude integratsioon
Majanduse avatus ja suurus (nii ja naa)
Ei ole täidetud:
Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital)
Fiskaalne ja poliitiline integratsioon
29. Euroopa rahapoliitika põhimõtted
Tegutsetakse kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist .
Operatsiooniline efektiivsus – operatsioonilise raamistiku võime kanda rahapoliitiliste otsuste mõju võimalikult kiirelt ja täpselt üle lühiajalistele rahaturu intressimääradele.
Euroala krediidiasutuste võrdne kohtlemine sõltumata nende suurusest või asukohast. Reeglite ja menetluste ühtlustamine tagabki selle, et kõikidel euroala krediidiasutustel on tehingutes eurosüsteemiga ühesugused tingimused.
Rahapoliitiliste operatsioonide detsentraliseeritud teostamine – kohustuslike reservide määra ja regulaarsete refinantseerimisoperatsioonide mahu ehk eurosüsteemi krediidiasutustele antavate laenude kogusuuruse kehtestab EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne.
30. Rahapoliitika teostamise vahendid (Vt küsimus 20)
31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus ( selgitus intressikanali näitel)
Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid , mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna , aga eelkõige hinnataset.
Kuna rahapoliitika mõju edasikandumist iseloomustavad pikad viiteajad, siis on üsna raske täpselt ette prognoosida rahapoliitika mõju hinnatasemele ja majandusele.
32. Euribori mõiste ja muutumine
Euribor (Euro Interbank Offered Rate ) – keskmine intressimäär, millega Euroopa suured kommertspangad on üksteisele nõus raha laenama.
Tema noteeritavad perioodid on 1 nädal, 2 nädalat, 3 nädalat, 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 4 kuud, 5 kuud, 6 kuud, 7 kuud, 8 kuud, 9 kuud, 10 kuud, 11 kuud ja 12 kuud.
Fikseeringu määrab kindlaks Euroopa pankade föderatsioon (FBE) igal tööpäeval kell 11.
33. Rahapakkumise tegurid (Vt küsimus 10)

34. Euroala kriisi tekkepõhjused
Üheks tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik.
35. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte
ESM-i loomise konkreetne eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust, kui see on hädavajalik kogu euroala ja euroala riikide stabiilsuse tagamiseks. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. ESM on oma sisult euroala riikide nii öelda ühistupank.
ESM-ist antakse liikmesriikidele abi rangetel tingimustel ning konkreetse majandusprogrammi toetamiseks. Abi saava riigi probleemidele lähenetakse kompleksselt – tegeletakse nii riigi eelarvepuudujäägi vähendamise, struktuursete majandusreformidega ning vajadusel nähakse ette vahendid ka finantssektori rekapitaliseerimiseks.
Stabiilsusmehhanismidele laieneb üldine ELi solidaarsuspõhimõte, mis Eesti jaoks tähendab, et saame struktuurivahendite näol olulist toetust meie arengule, samas peame olema valmis ka vastu andma.
Rahanduspoliitika
36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest
Tulud:
Heaolumaks e rahvamajanduse kogutulul põhinevad omavahendid 74% – suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus
Traditsioonilised omavahendid 15 % – tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud
Käibemaksul põhinevad omavahendid 11–12% – liikmesriigid maksavad omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist
Muud tulud moodustavad ainult 1–2% tulubaasist – trahvid, töötajate tulumaksud, laenutulud.
Kulud:

• Põllumajanduspoliitika 47,2%
  
• Struktuurifondid 33,2%
  
• Sisepoliitika 6,2%
  
• Välispoliitika 4,4%
  
• Halduskulud 5,3%
  
• Muud kulud (reservid ja liitumiseelne abi) 3,7%
  

Kulude jaotus:
Säästev kasv – konkurentsivõime suurendamiseks , ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid)
Otsetoetused – põllumajandustootjatele
Maaelu areng – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid
Kodakondsus , vabadus, turvalisus – nt immigrantide toetuseks , varjupaigad, kodanike osaluse edendamine
EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides
Haldus – EL haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud
37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , mis on nende sisu.
Täielikkus – tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses.
Selgus – tulude ja kulude läbipaistvus.
Ühtsus – rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel .
Täpsus – tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks .
Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks.
Kvalitatiivne – kulutada ainult ettenähtud otstarbeks.
Kvantitatiivne – kulutada ainult ettenähtud summas.
Avalikkus – eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud.
38. Riigieelarve funktsioonid ja sisu
Allokatsioonifunktsioon – piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel.
Jaotusfunktsioon – rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem – riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.
Stabilisatsioonifunktsioon – eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks.
39. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused .
Riigieelarve – teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon .
Eelarve periood – ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib.
Eelarve eelnõu – valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ning reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostatakse rahandusministeeriumi poolt.
Eelarve menetlus – eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess, milleks kasutatakse eri meetmeid. Menetlus hõlmab kõike seda, mis eelarve juures teha tuleb.
Eelarve täitmine – tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise (kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks) protsess.
Eelarve defitsiit – summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve on defitsiidiga, kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud .
Eelarve ülejääk – tulud ületavad kulusid.
40. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted
Kulude vähendamine, maksude suurendamine , riigilaenude võtmine, riigivarade müük.
41. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse
Tulumaks 20% ( riigieelarvesse läheb ca 45%), käibemaks 20%, aktsiisid, hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks , sotsiaalmaks, tollimaks
42. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal!
Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%
Kulud: sotsiaalne kaitse ( pensionid , toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, tervishoid 13% haridus 12%
43. Riigieelarves kulude jaotus
Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%.
Arvestuslik kulu – võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu )
Ülekantav kulu – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (nt investeeringud)
44. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi
Riigieelarve koostamine ja esitamine Riigikogule.
Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus.
Riigieelarve eelnõu kolm lugemist Riigikogus:
1. lugemine: juhtivkomisjoni ettepanekul, saab esitada muudatusettepanekuid.
2. lugemine: eelnõu sätete arutelu, muudatusettepanekute hääletamine.
3. lugemine: eelnõu lõpptekst, avatakse läbirääkimised, saab esitada muudatusettepanekuid, võetakse seadus vastu.
Kulutuste tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud
45. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse?
Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu.
Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi , ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega.
46. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused
Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal. Puudused: eelarved kasvavad, võimaldab mittevajalikke tegevusi, muutuvad üha vähem ülevaatlikuks, valitsused kulutavad üha enam raha.
Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve, sõltumata eelmisest. Puudused: nõuab palju aega, kokkuhoid võib jääda saavutamata.
47. Millised on riigieelarve paika panemise moodused?
Tsentraliseeritud riigieelarve koostamisel pannakse kulud ja tulud prioriteedid paika riigi kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu.
Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt. väiksemad üksused panevad paika enda eelarved, need koondatakse ja nendest kokku moodustatakse riigieelarve.
Eestis kasutatakse esimest varianti .
48. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus
Vähemalt 1 kuu enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule.
Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused.
Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras.
49. Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu
Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud . Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas.
Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil
Lõbustusmaks – nt. piletimüügist (kui vald korralddab mingise kultuuriürituse) Reklaamimaksu objekt on omavalitsuse territooriumil paigaldatud reklaam ning omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud reklaam. Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning samuti valimisreklaam .
Teede ja tänavate sulgemismaks
Parkimistasu
50. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves?
Tulud: maksutulud , riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud.
Kulud: laen
Finantssüsteem
51. Kuidas jaguneb finantssüsteem?
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks.
52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused
Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad).
53. Väärtpaberituru osalised
Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus ).
54.Tagatisfondi olemus
Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset.
55. Investeerimishoiuse olemus, riskid
Investeerimishoius – tähtajaline investeerimisriskiga hoius . Investeerimishoiuse intress ei ole tagatud ning selle saamine sõltub hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest.
Riskid:
Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond.
Tururisk: Investeerimishoiuse alusvara väärtus võib liikuda oodatule vastupidises suunas ja seetõttu võib teenitav intress olla väike või hoopis olematu. Riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul võib intress olla väiksem kui tasutud riskipreemia.
Likviidsusrisk: Likviidsusriskiga on seotud investeerimishoiuse intress hoiulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või puudub lõpetatava hoiuse summas, võite kaotada lõpetamise hetkeni teenitud intressi või osa sellest.
56. Investeerimisfondi olemus, riskid
Investeerimisfond – paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja – varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht.
Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist. Näiteks kui fond investeerib 5% varadest Baltika aktsiatesse, on sajaeurose fondiosaku omanikul 5 eurot väärtuses Baltika aktsiaid .
Riskid:
Iga rahapaigutusega kaasnevad riskid. Seejuures käivad riski suurus ja oodatava tulu suurus tavaliselt käsikäes – mida suuremat tulu on võimalik teenida, seda suurem on risk raha kaotada.
Investeerimisel ei saa keegi anda sajaprotsendilist garantiid, et sa kasumit teenid. Alati on võimalus raha kaotada.
Investeerimisfondides on riskid rohkem hajutatud , kuna fond investeerib mitmete ettevõtete aktsiatesse või võlakirjadesse. Fondiosakute väärtuse languse võimalikud põhjused on aga samad, mis aktsiate puhul. Lisaks veel võimalus, et fondijuht on teinud valesid otsuseid
57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada.
Strateegia järgi:
Rahaturufondid – panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30-90 päeva) väärtpaberitesse. On mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus.
Intressifondid – paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, so väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Riskitase võib olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeeritavatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse investeeritavate fondideni.
Aktsiafondid – investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitali kasvuni. Kõige suurema tulususega.
Eesmärgi järgi:
Kasvufond – paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind.
Kasvu-tulufond – ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse.
Indeksifond – paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust.
Spetsialiseeritud fond – investeerib üksnes ühe tööstusharu, ühe välisriigi aktsiatesse või mingi muu ühise omadusega aktsiatesse. Kui tavaliselt tehakse investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on vastupidine – teha panus ühele.
58. Aktsiate liigitus ja olemus
Lihtaktsiad – omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Annab hääleõiguse. Eelisaktsiad – kasumi jaotamise korral tehakse väljamakseid enne lihtaktsionäre. Määratud dividend. Ei anna hääleõigust.
59. P/E suhtarv
P/E suhtarv peegeldab aktsia hinna (P) ja kasumi (E) suhet. Praktikas väga laialt kasutusel, võimaldab kiirel pilgul hinnata ettevõtte suhtelist väärtust. Mida kõrgem on P/E, seda suhteliselt kallim on aktsia.
Kui ettevõtte aktsia hind on 7€ ja kasum aktsia kohta on 0,70€, siis
60. Dividenditootlus
Dividend – rahaline või mitterahaline tulu, mida makstakse äriühingu omanikele.
Dividenditootluse suurendamiseks tuleb reinvesteerida saadud dividendid .
Jooksev dividenditootlus = dividend/ aktsia turuväärtus
Reaalne dividenditootlus = dividend/ aktsia soetushind
61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed
Võlakiri – väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja eminent) võlgneb laenu andjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse.
Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul.
Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena.
62. Börsiindeksi olemus
Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.
63. Arbitraaži mõiste
Arbitraaž – tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata.
64. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused
Efektiivse turu teooria väidab, et efektiivsel turul reageerivad hinnad kohe uuele informatsioonile, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada.
Efektiivse turu omadused:
1. Võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu
2. Hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust
3. Hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. Efektiivse turu eeldused:
1. Piisav hulk spekulatiivseid investoreid
2. Piisavalt suur käive
3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi
4. Täieliku konkurentsi eeldus
5. Kõigil võrdne info
65. Seletage börsibuumi teket
Mulliks nimetatakse investeerimismaailmas varade (sh väärispaberite) hindade erinemist fundamentaalselt põhjendatud väärtusest. Mulli puhul ei osteta enam seepärast, et hind on soodne või odav, vaid sellepärast, et teised ostavad ka ja püsib lootus vara kellelegi edasi müüa veelgi kõrgema hinnaga.
Mullile aitab kaasa investorite usk mingi uudse olukorra või reaalsuse tekkesse, ebavõrdne informeeritus, pangalaenu laialdane kättesaadavus ja piiriüleste kapitalivoogude roll.
66. Seletage börsikrahhi teket
Börsikrahh on äkiline aktsiahindade ülisuur langus, mis toimub üleriigiliselt ja üldjuhul kõikides sektorites. Krahhid tekivad paanika tagajärjel, tavaliselt aitab paanikat tekitada ka fundamentaalne majanduse olukorra halvenemine. Enamasti on enne börsikrahhi toimunud majandusbuum .
Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu.
Aktsiate müümisele tasub mõtlema hakata kui aktsia hinnad jäävad vahepeal kõikuma kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale, aga ei suuda jätkata rekordite löömist. See tähendab et investorid on hakanud müüma aktsiaid hilja ärganud kodanikele . Kasumivõtmise puhanguid tuleb võtta veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda.
67. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus
Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.
Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu.
Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige.
Alates 2005. a. juulikuust kehtib Tallinna Börsil rahvusvaheline ettevõtete klassifitseerimise standard GICS. Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist.
AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs.
Valuutakursid
68. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada kolmele erinevale tasandile . Alumisel astmel on välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad , eksportijad, investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel.
Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.)
69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
Noteerimise järgi:
Mahunoteering e. kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas ( 1EUR =1,3807 USD)
Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas (1USD=0,7243 EUR)
Ristkurss – ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile.
Tehingu iseloomu järgi:
Bid – hind, millega saab baasvaluutat müüa ja samal ajal osta noteeritavat valuutat.
Ask – hind, millega saab põhivaluutat osta (või noteeritavat valuutat müüa)
Administreerimise taseme järgi:
Ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) – kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul
Fikseeritud vahetuskurss (püsikurss) – riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte.
Tehingu toimumise aja järgi:
Hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul tehingu toimumisest.
Tähtajaline kurss – lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajahetkel tulevikus.
Tehingu objekt
Sularahakurss – kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha
Deviisikurss e ülekandekurss
70. Ostujõu pariteedi teooria
Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga.
Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal. Kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb.
71. Hetketehingute mõiste
Viivitamatu tarnega e hetketehingud jagunevad:
Välismajandustehingute arveldused – välisvaluutatehingud (ekspordi-impordiarvelduste teenindamine jne)
Valuutaarbitraazi tehingud – välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest.
72. Forwardtehingu olemus
Forwardtehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus.
73.Valuutaoptsiooni mõiste
Valuutaoptsioon – kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik.
74. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb . Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise. Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele.
Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise. Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi). Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubandusbilanss aga paraneb.
Dokumendimaksed
75. Inkasso tasumise põhimõte. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?
Inkasso – raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sisse nõutud summade kliendi pangakontole kandmine.
Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud ; ostjal on müüjast parem turupositsioon ; müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; müüja usaldab ostjat.
76. Inkasso plussid ja miinused.
Importija plussid: krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; võimalus maksta pärast kauba kohale jõudmist
Miinused: On võimalik, et maksenõue tuleb täita koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist; kui importija on veksli aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda; puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab. Eksportija plussid: säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle; pangatasud saab lülitada kauba hinda; võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle.
Miinused: Kontroll kauba üle kaob kohe pärast veksli aktsepteerimist; võimalikud protesti - või kohtukulud; rist , et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita.
77. Akreditiiviga tasumise põhimõte. Millisel juhul kasutada akreditiivi?
Akrediitiv – maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel
Kasutada suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ning puudub piisav informatsioon partneri äritegevuse ja maksevõime kohta; puudub vastastikune usaldus; üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskiastmega piirkondades; kaup valmistatakse tellimustööna; riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide kasutust ; tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist.
78. Akreditiivi plussid ja miinused.
Importija plussid: saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente, samuti dokumentide kvaliteedi, koguse ja päritolu tõestamiseks; võimalus saada odavamat hinda; kontroll kauba liikumise üle; maksmine pärast dokumentide esitamist .
Miinused: Maksekohustus panga ees säilib igal juhul; avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta.
Eksportija Plussid: importija maksevõime garanteerib pank; akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta; makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul.
Miinused: vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi; akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad; tagasivõetav akreditiiv.
79. Maksekaardi liigid.
Deebetkaardid – esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC)
Krediitkaardid – esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti ( MasterCard )
Kindlustus
80. Leida järgmistele mõistetele seletused:
Elukindlustus - Elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena..
Kindlustuse liik, mis tagab kindlustatu surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule ja/või võimaldab sääste koguda
Isikukindlustus – kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teat. aja üleelamise, teat. elujuhtumi vms. puhul
Kindlustusagent – isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel.
Kindlustusandja – isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus.
Kindlustusleping – kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitu.
Kindlustusmaakler – isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides.
Kindlustusmakse – kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa.
Kindlustusperiood – poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks.
Kindlustusrisk – oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.
Kindlustusväärtus – kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal
Kindlustussumma – kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab.
81. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast).
Riiklik pension ; kohustuslik kogumispension; vabatahtlik kogumispension
82. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.
Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid , kes pensioneid kinni maksaksid.
2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel nimetati liikmesriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida.
19