Raha ajalugu ja rahasüsteemid (0)

Raha ajalugu ja rahasüsteemid
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
Peab olema riik;
Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad.
2.Rahanduse mõiste.
Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks .
3. Nimetage rahanduse valdkonnad
Riigi rahandus , Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus.
4.Raha põhifunktsioonid.
Vahetusvahend /maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend
5. Raha liigid.
Kaupraha
Metallraha
Paberraha
Krediitraha
6.Raha omadused
Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus , Ühtlus, Jagatavus , Äratuntavus
7.Raha likviidsuse püramiid
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised võlakirjad
Pikaajalised võlakirjad
Aktsiad
Materiaalne vallas- ja kinnisvara
8.Raha ajalugu Eestis.
1250 müntide vermimine Eestis
Kuni 1918 valitsejariigi raha
1918 võeti kasutusele Eesti Mark
1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon)
1940 Vene rubla
1941 Idamark
1944 Vene rubla
1992 Eesti kroon
2011 Euro
9.Eesti Panga ülesanded
Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises
Osaleb finantsstabiilsuse tagamises
Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme
Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi
Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal.
10. Rahapakkumise tegurid
Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest.
1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine.
2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
3)  Intressimäär  – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab
11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest.
Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama.
Ajaloolisest aspektist liigitus
Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga.
12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid.

• Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks
  
• Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
  

Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel.
Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides.

• Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
  

Tulemuseks riigi konkurentsivõime langus välisturgudel.
13. Kullastandardi olemus.
Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani). Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi.
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus.
Peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana.
15.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet ), mida need näitavad?
M0 = ringlusesse lastud sularaha
M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad . Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.)
M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused . (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.)
16.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine.
Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr)
Rahapoliitika
17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted.
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika . Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.
18. Rahapoliitika olemus, eesmärgid
Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli, kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Eesmärkideks on kõrge tööhõive , hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv , maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss
19. Hinnastabiilsuse kasulikkus.
Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - aitab inimestel paremini eristada suhteliste hindade muutusi üldise hinnataseme muutusest
Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - võlausaldajad ei nõua n-ö inflatsiooniriski preemiat. Inflatsioon on laenuandjale kahjulik.
Väldib tarbetut riskide maandamist – kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalka
Suurendab sularaha hoidmisest saadavat kasu - inflatsioon kui maks sularaha hoidmise eest. Nn kingatallakulud.
20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid. Avaturuoperatsioonid – Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Püsivõimalused - ( hoiustamine , laenamine) Eesmärgiks on juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks. Laenu andmisel vajalik tagatis . Kohustuslik reserv – keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa krediidiasutuste kohustustest mis tuleb hoida reservina pangas.
21. Maastrichti kriteeriumid. • hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% (2%) võrra; • eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; • riigivõlg : ei tohi ületada 60% SKT-st; • vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.
22. Euroopa Liidu kujunemine – lehel
23. Eurosüsteemi olemus. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 18 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist
Eurosüsteemi ülesanded:
1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine
2. Valuutaoperatsioonide teostamine . 
3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 
4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine . 
5. Nõustamine . 
6. Statistika kogumine. 
7. Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine.
8. Europangatähtede emiteerimine ja nende turvalisuse tagamine. 
9. Rahvusvaheline koostöö. 
24. Euroopa Keskpankade süsteemi ülesanded. Kujundada EL-i rahapoliitikat ja viia ellu rahapoliitilised otsused; Hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve; Aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele. Lisaülesanded: Nõustamine; Statistika kogumine; Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine
25. Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg , tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile.
26. Optimaalse valuutapiirkonna olemus, eeldused. Optimaalne valuutapiirkond – geograafiline piirkond, kus ühise valuuta tulemusena on võimalik kasvatada majanduslikku efektiivsust ning seega heaolu terves regioonis. Peab vastama teatud majanduslikele kriteeriumitele.
27. Optimaalse valuutapiirkonna kasud ja kahjud.
TULUD (KASUD): Soodustab piirkondade turgude integratsiooni, Vähenevad valuutavahetuskulud, Kaob valuutarisk , Hindade suurem läbipaistvus, tarbijate valikuvõimaluste suurendamine , Majanduspoliitilise usaldusväärsuse tõus KULUD (KAHJUD): Rahapoliitilise iseseisvuse kaotamine, Stabilisatsioonivahendite vähenemine.
28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroalal täidetud ja millised mitte?
Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus, Kaubaturgude integratsioon Ei ole täidetud: Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital ), Fiskaalne ja poliitiline integratsioon Nii ja naa: Majanduse avatus ja suurus Eurotsoon ei ole antud hetkel optimaalne valuutapiirkond…
29. Euroopa rahapoliitika põhimõtted. Efektiivsus - Rahapoliitiliste otsuste võimalikult kiire ja täpne mõju lühiajalistele intressimääradele. Võrdne kohtlemine- Kõigile kommertspankadele kehtestatakse võrdsed reeglid, kohelda neid võrdväärsetena. Kohapealne elluviimine - Tegelikke tehinguid viivad läbi rahvuslikud keskpangad. Lihtsus, läbipaistvus, järjepidevus , turvalisus, säästlikkus- Rahapoliitiliste otsuste tagamaad ja põhjused muudetakse arusaadavaks.
31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitada intressikanali näitel).
32. Euribori mõiste ja muutumine. Üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär. Euribori kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks, kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks.
I etapp – 1999 – 2001 tõusis / II etapp – 2001 – 2003 langes / III etapp – 2003 – 2005 püsis stabiilne / IV etapp – 2005 – 2008 tõusis / V etapp – 2008- 2011 langes / VI etapp – 2011 -
Euribor 2014 sept 0,18 %
34. Euroala kriisi tekkepõhjused . Üks tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. Deflatsioon, majanduskasv olematu, töötus ca 11,5 %.
35. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte. ESM – Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodud organisatsioon , kriisilahendusmehhanism, mille omanikud on euroala liikmesriigid. ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Liikmesriikidepoolne sissemakse 80 mld eurot.
Rahanduspoliitika
36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: Nn heaolumaks (66%) - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) Traditsioonilised omavahendid (15%) - tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (80% EL eelarvesse, 20% riigile). Käibemaksul põhinevad omavahendid (15%) - maksavad liikmesriigid omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist. Muud tulud (4%): Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest), töötajate tulumaksud, kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud), hilinenud maksete intressid , eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!).
Kulud: Säästev kasv (47%) – konkurentsivõime suurendamiseks , ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid), Otsetoetused (29%) – põllumajandustootjatele ( ÜPT ), Maaelu areng (11%) – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus), Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine), EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides, Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud.
37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu.
TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. ÜHTSUS - rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel . TÄPSUS - tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks . EELNEVUS - eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks (kui ei ole vastu võetud, siis võib jrg aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutusi). KVALITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud otstarbeks. KVANTITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud summas. AVALIKKUS - eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud.
38. Riigieelarve funktsioonid ja sisu. Allokatsioonifunktsioon - piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabilisatsioonifunktsioon - Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks.
39. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused .
Riigieelarve on teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon .
Eelarve periood on ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib. Eestis 1.01 - 31.12.
Eelarve eelnõu on valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ning reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostatakse rahandusministeeriumi poolt.
Eelarve menetlus on eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess, milleks kasutatakse eri meetmeid. Menetlus hõlmab kõike seda, mis eelarve juures teha tuleb.
Eelarve täitmine on tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite asssigneerimise (kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks) protsess.
Eelarve defitsiit on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve on defitsiidiga, kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud .
Eelarve ülejääk , kui tulud ületavad kulusid . Menetlus- eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab üle kahe aasta.
40.Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted.
Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük.
41.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse.
Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%),
Käibemaks ; Aktsiisid ; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks , sotsiaalmaks , tollimaks
42.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal!
Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%;
Kulud: sotsiaalne kaitse ( pensionid , toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13%
43. Riigieelarves kulude jaotus. KINDLAKSMÄÄRATUD KULU –kulusummat ei tohi ületada, ega kanda üle järgmisesse aastasse (enamus kuludest). ARVESTUSLIK KULU - kulu, mida võib üle kulutada eeldusel et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist (nt Riigikogu liikme töötasu ). ÜLEKANTAV KULU - võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud).
44. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi.
2014
2015
2016
I kvartal
Eelarve
täitmine:
Tulude
koondamine
Kulude
tegemine
1.juuni eelarve täitmise
aruanne Riigikogule
1. Bilanss
2. Tulude ja kulude
aruanne
3. Reservfondi kasutamise
aruanne
4. Ülevaade riigiettevõtete
majandustulemuste kohta
5. Laenud, laenugarantiid
6. Muud
II kvartal
Rahandus- ministeerium kogub
ministeeriumite
eelarvetaotlused
III kvartal
Esitatakse valitsusele esialgne
riigieelarve. Tehakse parandusi,
täiendusi.
IV kvartal
1.okt. valitsus esitab eelarve
projekti Riigikogule, kus läbib
kolm põhjalikku arutelu.
Vastuvõtmine enne
eelarveaastat.
45. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond . Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi , ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega.
46. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused.
Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal Puudused: eelarved kasvavad, võimaldab mittevajalikke tegevusi, muutuvad üha vähem ülevaatlikuks, valitsused kulutavad üha enam raha.
Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve, sõltumata eelmisest. Puudused: nõuab palju aega, kokkuhoid vib jääda saavutamata.
47.Millised on riigieelarve paika panemise moodused?
Tsentraliseeritud riigieelarve koostamisel pannakse kulud ja tulud prioriteedid paika riigi kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu.
Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt. väiksemad üksused panevad paika enda eelarved, need koondatakse ja nendest kokku moodustatakse riigieelarve. Eestis kasutatakse esimest varianti .
48.Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.
Eelarveprojekti koostab linna- või vallavalitsus. 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna-
või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused.
Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras.
49.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu.
Loomapidamismaks - Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte ) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas.
Mootorsõidukimaks maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil
Lõbustusmaks – nt. piletimüügist (kui vald korralddab mingise kultuuriürituse)
Reklaamimaksu objekt on omavalitsuse territooriumil paigaldatud reklaam ning omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud reklaam. Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning samuti valimisreklaam .
Teede ja tänavate sulgemismaks
Parkimistasu
50.Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves?
Tulud: maksutulud , riigieelarvest laekuvad tulud ( tasandus - ja toetusfond, sihtotstarbelised eraldised), muud tulud.
Kulud: Haridus, kultuur ja sport , sotsiaalhoolekanne , tervishoid, kommunaalteenused, jäätmemajandus.
Finantssüsteem
51. Kuidas jaguneb finantssüsteem?
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks.
52.Finantsasutuste liigitus ja selgitused.
Krediidiasutused: institutsioon , mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused)
Kindlustusseltsid : Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise.
Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine
53.Väärtpaberituru osalised.
Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused ( börs , krediidiasutus).
54.Tagatisfondi olemus
Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses
55. Investeerimishoiuse olemus, riskid .
Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest.
Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv , intressitulu on tulumaksustatav.
56. Investeerimisfondi olemus, riskid.
Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust.
Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav.
57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada.
*rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid)
58. Aktsiate liigitus ja olemus.
Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber , mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) ja eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel).
59. P/E suhtarv .
peegeldab  aktsia  hinna (P) ja kasumi (E) suhet ehk mitu korda on aktsia hind suurem teenitud tulust. Praktikas väga laialt kasutusel, võimaldab kiirel pilgul hinnata ettevõtte suhtelist väärtust. Alla 10 – madal, osta. Üle 20 – kõrge, müü.
60. Dividenditootlus
Jooksev dividenditootlus = dividend /aktsia turuväärtus
Reaalne dividenditootlus = dividend/aktsia soetushind
61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed.
Kestuse järgi:

• Lühiajalised – tähtaeg on kuni 1 aasta
  
• Keskmise pikkusega – tähtaeg kuni 7 aastat
  
• Pikaajalised – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.
  

Emiteerija järgi:

• Valitsuse võlakirjad – 3 kuud kuni 30 aastat
  
• Munitsipaalvõlakirjad – kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud
  
• Ettevõtte võlakirjad – ettevõtte poolt emiteeritud. Kommertspaber (270 päeva).
  

Intresside maksmise järgi:

• Diskonto võlakirjad – võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena
  
• Kupongvõlakirjad – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul
  

Seosed:

• Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi.
  
• Võlakirja omanikul on õigus võlakirja müüa ükskõik millal ja mis hinna eest, mida pakutakse.
  
• Turuintress arvutatakse välja kupongi jagamisel turuhinnaga.
  

62. Börsiindeksi olemus.
Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.
63. Arbitaazi mõiste.
Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata
64. Efektiivse turu olemus, omaduse ja eeldused.
Efektiivse turu teooria väidab, et efektiivsel turul reageerivad hinnad kohe uuele informatsioonile, mistõttu ühelgil investori ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada.

• Efektiivse turu omadused: 1. Võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu
  

2. hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust, 3. Hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid.

• Efektiivse turu eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit, 2. Piisavalt suur käive, 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (börsi infosüsteem ), 4. Investorid on ratsionaalsed , 5. Täieliku konkurentsi eeldus – maksmäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 6. Kõigil võrdne info!
  

65. Seletage börsibuumi teket.

• Majanduskasv
  
• Turg tõuseb, investorid aktiivsemad
  
• Üha enam väikeinvestoreid turul
  
• Börsile tulevad need, kes midagi investeerimisest ei tea
  

Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt. Inimesed laenavad raha pangast, et osta (raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma- Inimesed eeldavad et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasumiga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire . Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus, nähes et nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha. Seda kõike võimendab finantsvõimenduse kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli inimesed enam riskidest, vaid haaravad võimalustest, mis aitavad kiirest hinantõusust kasu saada. Kui jõuab kätte faas, kus ettevaatlikuma investorid otsustavad välja sellest astuda, siis hinnatõus peatub, ja teised hakkavad oma positsioone likvideerima. See toob kaasa hinnalanguse.
66. Seletage börsikrahhi teket.

• Esimesed müüjad
  
• Ostuhuvi väike, uued müüjad turul
  
• Investorid valmis mistahes hinnaga müüma
  
• Hakatakse panustama tõusule, kuid eelmised tipud jäävad saavutamata
  

Börsikrahh on äkiline aktsiahindade ülisuur langus, mis toimub üleriigiliselt ja üldjuhul kõikides sektorites. Krahhid tekivad paanika tagajärjel, tavaliselt aitab paanikat tekitada ka fundamentaalne majanduse olukorra halvenemine. Kui buum on jõudnud massidesse, tuleb muutuda ettevaatlikuks. Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu. Aktsiate müümisele tasub mõtlema hakata kui aktsia hinnad jäävad vahepeal kõikuma kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale, aga ei suuda jätkata rekordite löömist. See tähendab et investorid on hakanud müüma aktsiaid hilja ärganud kodanikele . Kasumivõtmise puhanguid tuleb võtta veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda.
67. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus. Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige. Alates 2005. a. juulikuust kehtib Tallinna Börsil rahvusvaheline ettevõtete klassifitseerimise standard GICS ( Global Industry Classification Standard). Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs.
Valuutakursid
68. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul? Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile . Alumisel astmel on välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.)
69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid.

• Administreerimise tasemest lähtudes:
  

Paindlik vahetuskurss : kujuneb turul vastavalt nõudmisele ja pakkumisele.
Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte.

• Tehingu iseloomust lähtudes:
  

Ostukurss: kurss , millega pank ostab välisvaluutat
Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat
Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid

• Tehingu objektist lähtuvalt:
  

Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha
Deviisikurss: ülekandekurss

• Noteerimisviisi alusel:
  

Hinnanoteering ehk otsene vahetuskurss: välisvaluuta koduses valuutas 1DEM=8EEK
Mahunoteering ehk kaudne kurss: koduse valuuta hind välisvaluutas 1EEK=0,125DEM
Ristkurss : ühe valuuta kurss kaudselt , toetudes kahe teise valuuta kursile.

• Tehingu toimumise aja alusel:
  

Hetkekurss: kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse varem kui 2 tööpäeva jooksul tehingu toimumisest.
Tähtajaline kurss: lepitakse kurss tulevikus tehtava tehingu jaoks
70.Ostujõu pariteedi teooria
väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Ehk kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal; ehk kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb.
71. Hetketehingute mõiste.
Viivitamatu tarnega ehk hetketehingud (spot – tehingud )

• Välismajandustehingute arveldused – välisvaluutatehingud
  
• Valuutaarbitaazi tehingud – välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest.
  

72. Forwardtehingu olemus
Valuuta forward on valuutavahetustehing. Selle tehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus
73. Valuutaoptsiooni mõiste.
Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, mis annab optsiooni omanikule ÕIGUSE, kuid mitte kohustuse, osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul selle kuupäevani.
74. Millised on välisvaluuta odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?
Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb ; Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujüu suurenemise; inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele.
Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi); Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanns aga paraneb.
Dokumendimaksed
75. Inkasso tasumise põhimõte. Millisel juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?
Dokumentaalse inkasso kasutamisel saadab kauba müüja kaubadokumendid ostjale panga kaudu. Pank loovutab dokumendid ostjale kas kohese makse või tähtajalise maksekohustuse aktsepteerimise vastu. Inkassot on soovitatav kasutada siis kui kaubadokumentide hulgas on omandiõigust andvad dokumendid.
76. Inkasso plussid ja miinused
Plussid
Miinused
Importija

• Krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks
  
• Võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist
  

• Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist
  
• Kui importija on veksli aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda
  
• Puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab
  

Eksportija

• Säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle
  
• Pangatasud saab lülitada kauba hinda
  
• Võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle
  

• Kontroll kauba üle kaob kohe peale veksli aktsepteerimist
  
• Võimalikud protesti - või kohtukulud
  
• Risk, et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita
  

77. Akreditiiviga tasumise põhimõte. Millisel juhul kasutada akreditiivi?
Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine , korraldus pangale akreditiivi avamiseks, ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest, teatab müüjat akreditiivi avamisest, müüja annab kauba transpordifirmale, transpordifirma annab vastu kauba dokumendid, dokumendid lähevad müüja panka, pank tasub müüjale, dokumendid ostja panka, ostja pank tasub raha müüja pangale, dokumendid ostjale, ostja arvelduskontolt võetakse summa maha, dokumendid transpordifirmale, kaup kätte)
Kasutatakse suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ja puudub piisav info partneri äritegevuse ja maksevõime kohta, puudub usaldus, üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskitasemega piirkondades, kaup valmistatakse tellimustööna, riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide kasutust , tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist.
78. Akreditiivi plussid ja miinused
Plussid
Miinused
Importija

• Saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente
  
• Võimalus saada odavamat hinda
  
• Kontroll kauba liikumise üle
  
• Maksmine pärast dokumentide esitamist
  
• Maksetähtajaga akreditiiv annab krediidivõimaluse
  

• Maksekohustus panga ees säilib igal juhul
  
• Avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta
  

Eksportija

• Importija maksevõime garanteerib pank
  
• Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta
  
• Makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul
  

• Vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise
  
• Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad
  
• Tagasivõetav akreditiiv
  

79. Maksekaardi liigid
Deebetkaardid – esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC)
Krediitkaardid – esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti ( MasterCard
Kindlustus
80. Elukindlustus - Elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.
Isikukindlustus - kindlustus , mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel.
Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
Kindlustusjuhtum Seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus.
Kindlustusleping kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitu...
Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides.
Kindlustusmakse on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa.
Kindlustusperiood poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks.
Kindlustusrisk on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.
Kindlustusväärtus kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal
Kindlustussumma on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab.
81. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus
I sammas – riiklik pension: rahvapension (tagab miinimumpensioni neile inimestele, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile) ja vanaduspension
II sammas – kohustuslik kogumispension
III sammas – vabatahtlik kogumispension
82. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.
Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit. Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid , kes pensioneid kinni maksaksid.
25