RAHA JA RAHASÜSTEEMID (0)

Q: Mida need tähendavad?

Vastus leiad õppematerjalist: RAHA JA RAHASÜSTEEMID

Eesti Maaülikool - Majandus - Raha ja pangandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida need tähendavad?

RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48)

Rahanduse mõiste.
Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks .

Raha põhifunktsioonid
Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu
Maksevahend -maksete teostamise vahend
Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend

Raha liigid
Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted ,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna)
Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda.
Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a)
Paberraha -keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid, vankreid jm, Need laenati talupoegadelt,vastutasuks anti võlakiri.Neid hakati kasutama maksevahenditena. Paberraha leiutati Hiinas 11(7) sajand.
Krediitraha-( laen ) raha, mis põhineb usaldusel. Ei ole tagatud väärismetalliga. Esimene klubikaart(maksekaart) 1950aastal, krediitkaart 1951a-NY Franklin Nationa Bank poolt.

Raha omadused

Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne
Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav
Raha peab olema kerge kaasas kanda
Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel
Raha peab olema jaotatav
Raha on vaid piiratud kogus

Raha likviidsuse püramiid(raha muudetavus)
1)Kontoraha, 2)Kaupa esindav raha(paberraha,väärtuslik metallraha), 3)Täisväärtuslik kaupraha
1) sularaha , 2) krediit (maksekaart), 3)jooksevkonto, 4)lühiajalised võlakirjad, 5)pikaajalised võlakirjad, 6) aktsiad , 7)materiaalne vallas ja kinnisvara

Kullastandardi olemus
-raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis.
Puhas kullastandard -nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes.
19.saj kullqastandard-rahvuslik valuuta seotud kulla varude ja kulla hinnaga
1821 -1914 nn klassikalised kullastandard, raha
Kullastandardi taastamise ajajärk 1919- 1971
Iga riik määras oma raha kullasisalduse

Bretton Woodsi süsteemi olemus
Bretton Woodsi periood 1944-1971- toetus kullale ja dollarile

Raha ajalugu Eestis
Eesti krooni kasutuselevõtt

1985a isemajandava Eesti projekt
1989a ametlikult kurss enda rahale, konkurss paberraha kavandite saamiseks
1990a ettevalmistused trükkimiseks
20juuni 1992 tehtud!

Rahasüsteemide liigitus eri aspektidest
Rahasüsteem-on ajalooliselt välja kujunenud ja ühiskondliku kokkuleppe või riigi seadustega reguleeritud raha emiteerimise ning ringluse korraldus.
Rahasüsteem koosneb järgmistest põhielementidest:

Rahaühik
Seaduslikud raha liigid-metall,paber, elektrooniline
Raha emiteerimise kord-raha tagamine,käibesse laskmine ,käibest eemaldamine
Raharingluse organiseerimise ja reguleerimise eest vastutav institutsioon - keskpank , valitsus,riigikassa

Rahasüsteemide liigitus raha VORMI järgi:

Metallrahasüteeem-aluseks mingi väärismetall
Paberrahasüsteem-paberist raha
Arveldus -ehk kontorahasüsteem-elektrooniline ehk e-raha
Kinkekaardid ja taara

Rahaüsteemide liigitus VALUUTAKURSI liigi järgi:

Rahvusliku maksevahendi puudumine e. ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teise riigi valuutat(paralleelselt oma valuutaga). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast.
Pos aspektid-kasvab välisinvesteeringute kasv,majanduse elavnemine,väikse valuutakurss

Neg aspektid-puudub iseseisev rahanduspoliitika ,väheneb keskpanga sõltumatus

Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest(eurosüst-euro,Kesk-ja Lääne Aafrika-frank). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast.
Valuutakomitee e. sõltumatu emiteerija süsteem-Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluutavarudega. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega.
Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. Valuutakurss võib kõikuda.

RAHAPOLIITIKA

Rahapoliitika olemus,eesmärgid
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika (üks osa majanduspoliitikast) eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Keskpangaregulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamiseks. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laiintressi muutmisega.
Eesmärgid-majanduse stabiilsuse ja arengu tagamine, pearõhk soodsa finantskeskkonna loomisel.
11.Rahapoliitika teostamise vahendid(instrumendid)

avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid)
püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus)
kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid)

12.Rahaagregadid
* rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa;
*rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused ;
*rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid , laenusertifikaadid jne);
*rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms
13.Eesti pangaülesanded

Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises
Osalemine finantsstabiilsuse tagamises
Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine
Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises
Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine
Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine

14.Hinnastabiilsuse kasulikkus

15.Eurosüsteem

16. Maastrichti kriteeriumid

Riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega

Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra
Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra
Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga
Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut

17.Euroala kujunemine
Idee ühtsest rahaliidust Euroopas 20.saj alguses. Ettepanek ühtseks valuutaks majanduslikuks killustunud Euroopa ühtlustmiseks.(Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalamaad, Luksemburg.
Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks (1952-67)
Euroopa liidu kujunemine: 1970ndate alguses-Werneri plaan, 1973- liitusid Taani, Iirimaa , Ühendriigid , 1981-Kreeka, 1986-Hispaania, Portugal , 1986-Ühtne Euroopa Akt (4 põhivabadust: 1)kaupade 2)teenuste 3)kapitali ja 4)tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil., 1990- Schengeni leping-Belgia, Holland ,Luksenburg,Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist. 1992-majandus ja rahaliidu loomine(maastr9ichtis euroopa liidu lepinguga), 1995-Austria,Rootsi, Soome
Eesti tee euroni:
14.09.2003-rahvaküsitlusel otsustab eesti rahvas saada EL liikmeks, 01.05.2004- eesti ühineb EL-ga,28.06.2004-eesti, leedu, sloveenia ühinevad vahetuskursimehhanismiga erm2 :1)eek sidumine euroga, 2)oma valuuta hoidmine stabiilsena, 3)maastrichti kriteeriumite täitmine, 01.01.2011 võeti kasutusele euro
18.Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus( selgitus intressikanali näitel)
Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga rahapoliitiliste sammude-nt intresside või rahapakkumise muutumise-mõju kandub majandusse edasi.
19. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte.
Euroopa stabiilsusmehhanism(ESM) on sisult rahvusvaheline finantsasutus, mis on küll eraõiguslik, kuid mille kohustused ei kajastu ESM-i aktsionäride(liikmesriikide) võlakoormuses.Euroala riikidele on ESM-ga liitumine kohustuslik, teistele vabatahtlik. Põhimõte, et EL liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest.
RAHANDUSPOLIITIKA
20.Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest.
EL eelarve-mitmeaastane plaan,mis fikseerib kavandatud tulud ja kulud.
Euroopa Liidu eelarve kulud:
• Jätkusuutliku kasvu toetamine – suurendada EL liikmesriikide majanduskasvu ja luua uusi töökohti ( investeeringud teadusesse, transpordivõrkudesse, täiend- ja ümberõpe jne)
• Loodusvarade tõhus kasutamine – põllumajandustoetused
• Vabadus, turvalisus, õigus – meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku sisserände jm vastu
• EL ülemaailmne roll – maailma vaesemate riikide toetus
• Halduskulud – EL institutsoonide kulutused personalile
Liikmesriikide iga-aastane summa ei tohi ületada 1,24% SKT-st.

EL eelarve tulud
• Nn heaolumaks – põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (2/3 tulust)
• Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%)
• Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) – Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid
• Muud tulud
21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , nende sisu.
Täielikkus-tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses
Selgus-tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud.
Ühtsus-rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel .
Täpsus-tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks .
Eelnevus-eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks(kui ei ole vastu võetud, siis võib järgmine aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutisi)
Kvaliteetne-kulutada ainult ettenähtud otstarbeks
Kvantitatiivne-kulutada ainult ettenähtud summas
Avalikkus -eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud
Mida need tähendavad?

Täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves

Selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud
Ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
Täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
Kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud
Kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb
Avalikkus – eelarvedebatid riigikogus
Reaalsus – kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega

22.Riigieelarve funktsioonid.
Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena.
23.Riigieelarvega seotud mõistete selgitused.
Riigieelarve – teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon
Eelarve periood – ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib
Eelarve eelnõu – valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium
Eelarve menetlus – eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess
Eelarve täitmine – tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise protsess
Assigneerimine – kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks
Eelarve defitsiit – summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid
Eelarve ülejääk – summa, mille võrra tulud ületavad kulusid
24.Eelarve võimalikud tasakaalu viimisemõtted.

Kulude vähendamine

Maksude suurendamine
Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine
Riigivarade müük

25.Riiklikud maksud Eestis,millest moodustuva suurima tulud eelarvesse.
Riiklikud: aktsiisid, tulumaks , hasartmängumaks, käibemaks, maamaks , sotsiaalmaks, tollimaks
26.Suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves,osatähtsus eelarves. Kolme suurima tulu- ja kululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eestis riigieelarvest 2015. Aastal.
Tulude liigitus: Kaupade ja teenuste müük(…%), Vara müük(…%), Toetused(…%), Tulud varadelt(…%)
Kulude liigitus: Kindlaksmääratud kulu-kulusumat ei tohi ületada,ega kanda üle järgmisesse aastasse (enamus kuludest ), Arvestuslik kulu-kulu, mida võib üle kulutada eeldusel , et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist .(nt riigikogu liikme töötasu),Ülekantav kulu-võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada(nt investeeringud)
27.Riigieelarve kulude jaotus(kindlaksmääratud,arvestuslik,ülekantav kulu)
Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järmisesse aastasse (enamus kuludest)
Arvestuslik kulu – võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu)
Ülekantav kulu – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (investeeringud)
28.Riigieelarve menetluse protsess.
Etapid: *eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess
29.Eelarve täitmise protsess(kes korraldab,kuidas korraldab).
Koostab KOV ning esitab selle volikogule kinnitamiseks:
*Bilanss
*Tulude ja kulude aruanne
*Reservfondi kasutamise aruanne
*Muud volikogu poolt ettenähtud andmed

30.Eelarve koostamise meetodid:nende eelised ja puudused.

Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal( eelarved kasvavad,võimaldab mittevajalikke tegevusi)

Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest(nõuab palju aega, kokkuhoid võib jääda saavutamata, menetlus kestab rohkem kui 1a)

31.Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.
*eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess
32.Kohalikud maksud,nende sisu.
*Müügimaks – maksavad valla/linna alal kauplemisluba omavad FIEd ja juriidilised isikud; *Reklaamimaks – ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt, reklaamidelt; * Paadimaks – maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 m pikkuste paatide, jahtide, kaatrite omanikud ;
*Teede- ja tänavate sulgemismaks – demonstratsioonide, rongkäikude jm ürituste korraldamise (samuti ehituse) puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku vm osa sulgemine ;
*Parkimistasu – kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil
33.Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves.
Tulud: Maksud, materiaalse ja immateriaalse vara müük, tulud varadelt, toetused, sealhulgas välisabi, trahvid, tasandusfond- riigieelarvest eraldatud vahendid KOV-le
Kulud:??
34. Finantssüsteemi ülesehitus
FINANTSINSITUTSIOONID
* Finantsasutused – pangad , kindlustusfirmad, väärtpaberivahendajad
* Finantsturg – turg , kus saavad kokku mõne finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine
FINANTSTOOTED
* Finantsinstrumendid – aktsiad, võlakirjad, fondiosakud jms
* Finantsteenused – nõustamine
(??)
35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus
Krediidiasutused – Institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime „ pank “.
*Hoiustamisteenused *Krediiditeenused *Väärtpaberiteenused * Arveldusteenused
Kindlustusseltsid – Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. *Kahjukindlustus * Elukindlustus
Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine .
36. Tagatisfondi olemus
Tagatisfondi eesmärgiks on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse ning hüvitamine seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Tagatisfond toimib hoiuste ja investeeringute hüvitamise skeemide osas vastavalt Euroopa liidu direktiividest tulenevatele nõuetele.
37. Investeerimishoiuse olemus, riskid
Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest.
Riskid –
38. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid.
Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust.
*Aktsiafond
*Võlakirjafond
*Rahaturufond
*Kinnisvarafond
39. Aktsiate liigitus ja olemus (kasvu-, dividendi-, väärtusaktsiad)
Aktsiad on väärtpaberid, mille omamine tähendab osalust ettevõttes. Aktsiad annavad tavaliselt õiguse ettevõtte üldkoosolekutel hääletada, kuid hääletamisõigus võib olenevalt aktsiate liigist erineda. Hääletamis- õigusest lähtudes võib aktsiaid jagada lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks.
*Kasvuaktsiad – iseloomustab konkurentidest suurem müügitulu ning kasumi kasv. Dividende tavaliselt ei maksa.
*Väärtusaktsiad – kauplemine suhteliselt madalal hinnatasemel võrreldes ettevõtte fundamentaalsete näitajatega.
*Dividendiaktsiad – investeeritakse divideni saamise eesmärgil.
*Rämpsaktsia – maksavad alla viie dollari, hinnad liiguvad närviliselt, väga spekulatiivsed ; hindade kohta vähe infot.
40. P/E suhtarv
Analüüsitakse aktsia turuhinna (P) ja kasum aktsia kohta (E) suhet ehk mitu korda on aktsia hind suurem teenitud tulust.
Aktsiate väärtuse hindamise võimaluseks on prognoosida ettevõtte kasum tulevasteks perioodideks ja leida selle põhjal aktsia õiglane väärtus. Üks tuntumaid rakendusi on siin aktsia hinna- ja tulususe suhtarv, mida võrreldakse tööstusharu keskmisega.
Arvutatakse P/E = P / EPS
P – aktsia turuhind
EPS – puhaskasum aktsia kohta
41. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus)
*Jooksev dividenditootlus = dividend / aktsia turuväärtus
*Reaalne dividenditootlus = dividend / aktsia soetushind
42. Pikaks ja lühikeseks müümine
Pikaks müümine – Aktsiate ostmine laenuga, panustamine hinna tõusule.
Lühikeseks müümine – Aktsiate hinna langusele panustamine ehk lühikese postitsiooni võtmine. (Laenan 100 aktsiat. Müün hinnaga 2eur/tk. Saan 200 eurot. Ostan 100 aktsiat hinnaga 1.50eur/tk. Maksan 150 eurot. Sain kasumit 200-150=50 eurot. Tagastan laenatud 100 aktsiat.)
43. Efektiivse turu teooria
Efektiivse turu teooria väidab, et efektiivne turg reageerib kohe uuele infole ja seega ei õnnestu sama riskitaseme puhul ühelgi investoril teenida rohkem kui teistel. Et efektiivsel turul peegeldavad finantsvarade hinnad kogu olulist infot, siis võivad investorid kindlad olla, et nad maksavad varade eest alati õiget hinda, st hinda, mis, väljendab varade tegelikku väärtust.
44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus
Võlakiri on väärpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse.
Liigitus:
Kestuse järgi:
*lühiajalised – tähtaeg kuni 1 aasta
*keskmise pikkusega – tähtaeg kuni 7 aastat
*pikaajalised – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat
Emiteerija järgi:
*valitsuse võlakirjad – 3 kuud kuni 30 aastat
*munitsipaalvõlakirjad – kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud
*ettevõtete võlakirjad – ettevõtete poolt emiteeritud
Tagatise alusel:
*Tagatiseta – emiteeritavad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega
*Tagatisega – tagatiseks on panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel.
Näiteks kinnisvaraga võlakirjad ehk hüpoteekvõlakirjad.
Laenu põhiosa maksmise alusel:
*Täies ulatuses kustutustähtajal
*Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel
Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste maksetena
Diskontovõlakiri
45. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed
Kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi – kui intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad.
46. Börsiindeksi olemus
Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil.
47. Arbitraaži mõiste
Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata.
48. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused
49. Mulliteooria
Mulliteooria järgi ei väljenda väärtpaberite hinnad sugugi mitte alati nende tegelikku väärtust.
Investeerimismaailmas nimetatakse mulliks olukorda, kus varade (sh väärtpaberite) hinnad ületavad nende fundamentaalselt põhjendatud väärtuse. Mulliteooria väidab, et turud kalduvad tasakaaluseisundist kas ühele või teisele poole ja finantsturud ise mõjutavad sündmusi, mida oodatakse.
50. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus
51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
52. Ostujõu pariteedi teooria
Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist).
53. Hetketehingute mõiste
Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval.
54. Forwardtehingu olemus
Valuuta forward on valuutavahetustehing. Selle tehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus.
55. Valuutaoptsioon
Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, mis annab optsiooni omanikule ÕIGUSE, kuid mitte kohustuse, osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus ühtvaluutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul selle kuupäevani.
56. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist
Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb ; * Import kaubad odavamaks – tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele
Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb.
57. Inkassoarvelduse olemus
58. Inkasso plussid ja miinused
59. Akreditiiviarvelduse olemus
Akreditiivi võib käsitleda nii makseviisina kui ka müüja käibekapitali lühiajalise finantseerimisvormina. Pangad pakuvad akreditiive juriidilistele isikutele, kes tegelevad väliskaubandusega, kuid neid võib kasutada ka riigisiseste arvelduste puhul.
Akreditiiv on maksja palvel ja juhisel ostja panga (akreditiivi avaja) poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt teatud aja jooksul täidetud.
60. Akreditiiviarvelduse olemus
61. Mõisted
Elukindlustus – kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule
Isikukindlustus – kindlustus , mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul.
Kindlustusagent – Esindab ühe kindlustusandja huve. Teavitada klienti kindlustuslepingu võimalikest variantidest. Kliendil ei ole võrdlusi teistelt pakkutjatelt.
Kindlustusandja – kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise
Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus
Kindlustusleping – leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist
Kindlustusmaakler – Esindab kindlustusvõtja huve. Välja selgitada kliendi kindlustushuvi ning nõudmised ja soovitada kliendile tema huvidele vastavat lepingut. Saada erinevatelt teenusepakkujatelt pakkumised .
Kindlustusmakse –
Kindlustusperiood – ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid
Kindlustusrisk – Kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse. Mida suurem on risk seda kallimad on poliisid (optsioon saada kindlustusjuhtumi korral hüvitust)
Kindlustusväärtus – rahasumma , millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus
Kindlustussumma – on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab.
62. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast)
1. sammas – riiklik pension
*Rahvapension tagab miinimumpensioni neile inimestele, kel ei ole õgust tööpanusest sõltuvale pensionile.
* Vanaduspension – õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
2. sammas – kogumispension
*ehk kohustuslik pensionisammas – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi, millele riik lisab töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%
3. sammas – täiendav kogumispension
Sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta.
63. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad
Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aaurall Õppematerjali autor

EMÜ rahanduse kontrolltöö ja eksami küsimused, mõisted

rahandus EMÜ Eesti Maaülikool RAHA RAHASÜSTEEMID Raha põhifunktsioonid Raha liigid Raha omadused

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahanduse teooria arvestus

RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus

Rahanduse alused

docx

RAHANDUSE ARVESTUS

RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestuse konspekt

1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara.

Rahanduse alused

docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1

Raha ja pangandus

pdf

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016

Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad.

Rahanduse alused