Rahanduse arvestuse konspekt (0)

1. Rahandus
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks.
2. Raha põhifunktsioonid
Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend.
3. Raha liigid
Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel , kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel).
4. Raha omadused
Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus , ühtlus, jagatavus ja äratuntavus.
5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust)
Sularaha, krediitkaart , jooksev konto , lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara.
6. Kullastandard ja selle olemus
Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939.
7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemus
Rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile, mille tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. Kestis 1944- 1971 .
8. Raha ajalugu Eestis
1918 – Eesti Mark. 1928 – Eesti Kroon ( vahepeal devalveeriti). 1940 – Rubla . 1941 – Saksa mark. 1944 – Rubla. 1992 – Eesti Kroon. 2011 – Euro.
9. Rahasüsteemide liigitus
Rahasüsteem on välja kujunenud ühiskondlikust kokkuleppest ning on reguleeritud seadusega. Põhielemendid on: Rahaühik, seaduslikud raha liigid, emiteerimise kord ja raharingluse korraldamine. Rahasüsteeme liigitatakse raha vormi alusel, tagastuse alusel ja valuutakursi alusel.
10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte
Keskpank annab raha välja pankadele ja pangad omakorda inimestele. Kogu asi on laenude peale ülesehitatud.
11. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid
Rahapoliitika eesmärk on säilitada stabiilselt madal hinnatõus ja tagada parimad võimalused majanduskasvuks.
12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus
Leebe rahapoliitika puhul on raha rohkem ringluses. Lisaks on intressimäärad madalad. Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged.
13. Rahapoliitika teostamise vahendid ( instrumendid ); erakorralised meetmed
Avaturuoperatsioonid – Pankade likviidsuse parandamine.
Püsivõimalused e. diskontormäär – Keskpank laenab alati raha.
Kohustuslik reserv – Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas.
Erakorralised vahendid – võlakirjade soetamine.
14. Eesti Panga ülesanded
Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises.
15. Hinnastabiilsuse kasulikkus
Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist.
16. Eurosüsteem
Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad.
17. Maastrichti kriteeriumid
Riigi rahandus – Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st ja võlg 60% SKP-st.
Vahetuskurss – Riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ning hoidma oma vääringu euro suhtes stabiilsena.
Hinnastabiilsus – Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige parema tulemuse saanud liikmesriigi inflatsioonimäära rohkem, kui 1,5 protsendipunkti võrra.
Intressimäärad – Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra.
Õguslik lähenemine – Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
18. Euroala kujunemine
I Etapp – Euroopa ühenduse loomine (Pariisi leping 1951).
II Etapp - kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil.
III Etapp - Schengeni leping aastal 1990.
19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid
20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus ( selgitus intressikanali näitel)
21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte
rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust.
22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest
Euroopa liidu tuludeks on: heaolumaks, käibemaks, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud. Euroopa liidu kuludeks on säästev kasv, otsetoetused, maaelu arend, kodakonsus , turvalisus, riikide ja riigialade haldus ja muud kulud.
23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , nende sisu
Täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves.
Selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud.
Ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu.
Täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta.
Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks.
Kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud.
Kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb.
Avalikkus – eelarvedebatid riigikogus.
Reaalsus – kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega.
24. Rahanduspoliitika funktsioonid
Valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest (maksupoliitika). Riigitasemel toimub see läbi riigieelarve. Riigirahanduses on 3 funktsiooni: Allokatsioon- (hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade ja inimeste vahel), jaotus- (jaotatakse ümber sissetulekud) ja Stabiliseerimisfunktsioon (fiskaalpoliitiliste otsustega nõudluse mõjutamine).
25. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused
Riigieelarve – teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon.
Eelarve periood – ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib.
Eelarve eelnõu – valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium.
Eelarve menetlus – eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess.
Eelarve täitmine – tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise protsess.
Assigneerimine – kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks.
Eelarve defitsiit – summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid.
Eelarve ülejääk – summa, mille võrra tulud ületavad kulusid .
26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted
Eelarve tasakaalu viimise võtted on: kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigivarade müük ja riigi võlapaberite väljaandmine ehk laenude võtmine.
27. Riiklikud maksud Eestis
Tulumaks (20%), käibemaks (20%), sotsiaalmaks (33%), maamaks (0,1% - 2,5% maa maksustamise hinnast), hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid
28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018 . aastal
29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu)
30. Riigieelarve menetluse protsess
Hõlmab kõiki protsesse, mis on ühe eelarve koostamisega seotud. Üks protsess on tavaliselt kaks aastat. Käib see järgmiste punktidega: eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine, eelarve täitmine, muutmine, aruande koostamine ja kinnitamise protssess
31. Eelarve täitmise protsess, (kes korraldab ja kuidas korraldatakse)
32. Eelarve koostamise meetodid; nende eelised ja puudused
Statistiline meetod - Iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal.
Nullmeetod - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult.
33. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.
34. Kohalikud maksud, nende sisu
Loomapidamismaks , mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemismaks, parkimistasu.
35. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes
Suurimad tulud on: üksikisiku tulumaks (58%), maamaks (100%), loodusvaru kasutusõiguse tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks).
Suurimad kulud on:
36. Finantssüsteemi ülesehitus
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks .
37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused
Krediidiasutus – ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank.
Kindlustusselts – ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks.
Väärtpaberivahendajad – kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid)
38. Krediidiasutuste tulud ja kulud
Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud .
39. Investeerimisasutuste liigitus
Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine.
Investeerimisühingud – Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon.
40. Tagatisfondi olemus
Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses.
41. Investeerimishoiuse olemus, riskid
Tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse või valuuta alusvara väärtusest või selle muutusest. Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi, hoiusumma on hoiuse lõppedes garanteeritud. Puuduvad muud kulutused. Ohtudeks on intresside mitteteenimine ja riskipreemiapuhul lisatsu kaotus.
42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid
Tegemist on finantsvahendajatega, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda erinevate finantsinstrumentide ostmiseks . Investeerimisfondi tüüpideks on näiteks aktsia -, võlakirja-, rahaturu -, sega-, fondi-, riski-, riskikapitali- ja sektori fond.
43. Aktsiate liigitus ja olemus (kasvu-, dividendi-, väärtusaktsiad)
Aktsia on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Aktsiad jaotuvad liht- (omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Saadakse hääleõigus) ja eelisaktsiateks (määratud dividendid ning kasumi jaotamise korral ollakse viimased järjekooras. Lisaks ei saada hääleõigust).
44. P/E suhtarv
Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta.
45. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus)
Jooksev dividenditootlus (%) = dividend aktsia kohta (€) / aktsia turuväärtus (€)
Reaalne dividenditootlus (%) = dividend aktsia kohta (€) / aktsia soetushind (€)
46. Pikaks ja lühikeseks müümine
Lühikeseks müümine on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada. Pikaks müümise puhul tuleb väärtpaber osta odavamalt endale ja müüa edasi vaheltkasuga.
47. Võlakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel.
Võlakiri on väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Võlakirju liigitus tähtaja ja emitendi järgi: I Valitsuse võlakirjad (lühiajalised, tähtaeg kuni 1 aasta; keskmise pikkusegam, tähtaeg kuni 7 aastat ja pikaajalised, tähtaeg kuni 30 aastat), II Munitsipaalvõlakirjad (kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud) ja III Ettevõtete võlakirjad (ettevõtete poolt emiteeritud). Lisaks liigitatakse veel tagatise ja laenu põhiosa maksmise alusel.
48. Nimiväärtus, kupongintressimäär, lunastamistähtaeg
Nimiväärtus – võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal.
Kupongiintressimäär – võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, mis on väljendatud protsendina nimiväärtusest, mille põhjal tasub laenuvõtja perioodilisi intressimakseid.
Lunastamistähtaeg – päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse.
49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed
Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja turuhinna langus suuremat tulusust.
50. Võlakirjade reitingute olemus
See näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal. See lihtsustab võlakirjade omavahelist võrdlemist.
51. Börsiindeksi olemus
Indeks, mille abil mõõdetakse väärtpaberituru või selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust.
52. Arbitraazi mõiste
Arbitraazi eesmärk on saada kasumit hinnavahest.
53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs
Fundamentaalne analüüs – ettevõtte majandusaastaaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potentsiaali uurimine ja prognoosimine eesmärgiga leida ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid.
Tehniline analüüs – aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud hinnamuutuste alusel.
54. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused
Turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada.
55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus
Likviidsus – Kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata.
Turu sügavus – Ostu ja müüginoteeringute arv.
Volatiivsus – väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem kõigub, seda suurem on ka volatiivsus.
56. Mulliteooria . Börsibuum ja börsikrahh
Mulliteooria – on investeerimismaailmas varade ja väärtpaberite hindade erinemine fundamentaalselt põhjendatud väärtusest.
Börsibuum – Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõppeb kuid nõudlus on ikkagi suur. Hinnad hakkavad selle tagajärjel järsult tõusma.
Börsikrahh – Juhtub siis kui börsibuum on jõudnud massidesse ning pakkumine ületab nõudluse, see tähendab et aktsiate hinnad langevad ning müüjaid tuleb juurde ja ostjad ootavad madalamaid hindu.
57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus
Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.
58. Erinevate investeerimisvarade tootlus
Investeerimisvarad on näiteks kuld , aktsia, võlakirjad, üür, maarent jne. Teisisõnu on tegemist varadega, mille väärtus kasvab ajalises vaates või nad toodavad iga kindla aja tagant kasumit.
59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
60. Ostujõu pariteedi teooria
Teooria väidab, et ühe hinna seadusest lähtudes, muutub riigi valuutakurss koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga .
61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid
Valuutakurssi mõjutavad hinnataseme muutus, tootlikkus , impordinõudluse kasv, ekspordinõudluse kasv, jooksvakonto saldi, investeerimisvõimalused ja informatsioon.
62. Hetketehingute mõiste
Viivitamatu tarnega välismajandus ja valuutaarbitraazi tehingud .
63. Forwardtehingu olemus
Valuutavahetustehing, kus tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav valuutakurss. Kohustus on tehing teha antud kuupäeval.
64. Valuutaoptsioon
Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani.
65. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist
Plussiks on see, et saab kaupa osta odavamalt dollarites ning transportida Eestise ning müüa kallimalt eurodes maha. Kallinemise puhul tuleb käituda vastupidiselt.
66. Inkassoarvelduse olemus
Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab panka, müüja pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid , annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid transpordifirmale, saab kauba kätte.
67. Inkasso plussid ja miinused
Importija plussid: Krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; Võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist.
Importija miinused: Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist; Kui importija on veksli aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda; Puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab.
Eksportija plussid: Säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle; Pangatasud saab lülitada kauba hinda; Võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle.
Eksportija miinused: Kontroll kauba üle kaob kohe peale veksli aktsepteerimist; Võimalikud protesti- või kohtukulud; Risk, et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita.
68. Akreditiiviarvelduse olemus
Kasutatakse suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ja puudub piisav info partneri äritegevuse ja maksevõime kohta, puudub usaldus, üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskitasemega piirkondades, kaup valmistatakse tellimustööna, riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide kasutust , tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist
69. Akreditiivi plussid ja miinused.
Importija plussid: Saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente; Võimalus saada odavamat hinda, Kontroll kauba liikumise üle; Maksmine pärast dokumentide esitamist ; Maksetähtajaga akreditiiv annab krediidivõimaluse.
Importija miinused: Maksekohustus panga ees säilib igal juhul; Avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta.
Eksportija plussid: Importija maksevõime garanteerib pank; Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta.
Eksportija miinused: Vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või maksmisest keeldumisi; Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad; Akreditiiv peab olema tagasivõetav.
70. Mõisted: elukindlustus , isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum , kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood , kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma .
Elukindlustus – Isiku surma, haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu pakkuda rahalist kaitset lähedastele ja perele.
Isikukindlustus – Kindlale isikule pakutav kindlustusteenus (nt. reisikindlustus ).
Kindlustusandja – kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise.
Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus.
Kindlustusleping – leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist.
Kindlustuspreemia – kogutud kindlustusmaksete summa.
Kindlustusperiood – ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid.
Kindlustusrisk – kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel.
Kindlustusväärtus – rahasumma , millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus ehk taastamisväärtus.
Kindlustussumma – summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks.
71. Kindlustusmaakler, kindlustusagent
Kindlustusmaakler – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve.
Kindlustusagent – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve.
72. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast)
I sammas – riiklik solidaarsusprintsiibi pension
II sammas – kohustuslik kogumispension
III sammas – vabatahtlik kogumispension
73. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad
Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65.