Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”. (1)

Eesti Maaülikool - Majandus - Rahanduse alused

3 HALB

Esitatud küsimused

Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
Millega tegelevad?
Mida need näitavad?
Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?
Millisel juhul kasutada akreditiivi?
Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves?
Kes korraldab ja kuidas korraldatakse?
Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid?
Millised on riigieelarve paika panemise moodused?
Kuidas on muutunud Eestis riigieelarvemaht perioodil 1995-2012?
Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves?
Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud?
Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?
Milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012?
Kuidas jaguneb finantssüsteem?
Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi?
Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi?
Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?
Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem kolm sammast?

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?

Peab olema riik
Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad

Rahanduse mõiste.

Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks

Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad?

Majandusteoreetiline rahandus – huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga . Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust
Juhtimislik erarahandus – iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda
Raamatupidamislik rahandus – finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga

//////////////////////////////

Riigi rahandus
Ettevõtete rahandus
Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus
Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus

Raha põhifunktsioonid.

Vahetus-vahend
Arvestusühik
Rikkuse akumuleerimise funktsioon

Raha omadused.

Stabiilsus
Kaasaskantavus
Kulumiskindlus
Ühtlus
Jagatavus

Raha likviidsuse püramiidi olemus – Kõige üleval asub sularaha , seejärel krediitkaart , jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed.

Raha ajalugu Eestis – Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 – rubla . 1941 – idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro.

Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine.

Nimetage rahapoliitika eesmärgid.

Majanduse üldine kasv
Hindade stabiilsus
Kõrge tööhõive
Maksebilansi tasakaal

Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3).

Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid)
Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus)
Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid)

Rahapakkumise tegurid???
Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo – on rahabaas (raha majanduses) M1 – on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel)
M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid)

Euroala kriisi tekkepõhjused

ESM olemus ja toimimise põhimõte
Kullastandardi olemus
Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu)

Bretton Woods 'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts . 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971 . aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest .

Maastrichti kriteeriumid

Riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega
Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra
Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra
Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga
Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut

Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
Rahapoliitika - Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast.. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada.

Rahapoliitika eesmärgid
Eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss

Raha teooriad.

Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad?
M0 – ringlusse lastud sularaha
M1 – M0 + nõudehoiused
M2 – M1 + säästuhoiused
M3 – M2 + tähtajalised hoiused

Rahakordaja olemus ja selle arvutamine.
Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja.

Euroraha teke.

Nimetage erinevad sularahata maksevormid!

Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tšekkide, c) inkasso , d)akreditiiviga tasumise põhimõtet.

Tšekid – kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tšeki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tšeki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi.
Maksekorraldus – kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma
Akreditiiv – Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine , korraldus pangale akreditiivi avamiseks, ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest, teatab müüjat akreditiivi avamisest, müüja annab kauba transpordifirmale, transpordifirma annab vastu kauba dokumendid , dokumendid lähevad müüja panka, pank tasub müüjale, dokumendid ostja panka, ostja pank tasub raha müüja pangale, dokumendid ostjale, ostja arveduskontolt võetakse summa maha, dokumendid transpordifirmale, kaup kätte (14))
Inkasso – Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab panka, müüja pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid, annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid transpordifirmale, saab kauba kätte. (11)

Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud, kui ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud , kui ostjal on müüjast parem turupositsioon, kui müüja soovib kindel olla, et ostja ei saa kaupa enda valdusse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud dokumendid maksekohustuse vastu, kui müüja usaldab ostjat

Inkasso plussid ja miinused.
Plussid
Miinused
Importija

Krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks
Võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist

Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist
Kui importija on veksli aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda
Puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab

Eksportija

Säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle
Pangatasud saab lülitada kauba hinda
Võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle

Kontroll kauba üle kaob kohe peale veksli aktsepteerimist
Võimalikud protesti - või kohtukulud
Risk, et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita

Millisel juhul kasutada akreditiivi? Kasutatakse suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ja puudub piisav info partneri äritegevuse ja maksevõime kohta, puudub usaldus, üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskitasemega piirkondades, kaup valmistatakse tellimustööna, riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide kasutust , tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist.

Akreditiivi plussid ja miinused.
Plussid
Miinused
Importija

Saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente
Võimalus saada odavamat hinda
Kontroll kauba liikumise üle
Maksmine pärast dokumentide esitamist
Maksetähtajaga akreditiiv annab krediidivõimaluse

Maksekohustus panga ees säilib igal juhul
Avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta

Eksportija

Importija maksevõime garanteerib pank
Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta
Makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul

Vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise
Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad
Tagasivõetav akreditiiv

Maksekaardi liigid.
Deebetkaardid – esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC)
Krediitkaardid – esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard)

Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud.

Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid .

Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad.

Täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves
Selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud
Ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
Täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
Kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud
Kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb
Avalikkus – eelarvedebatid riigikogus
Reaalsus – kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega

Riigieelarve funktsioonid.
Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena.

Riigieelarvega seotud mõistete selgitused .
Riigieelarve – teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon
Eelarve periood – ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib
Eelarve eelnõu – valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium
Eelarve menetlus – eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess
Eelarve täitmine – tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise protsess
Assigneerimine – kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks
Eelarve defitsiit – summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid
Eelarve ülejääk – summa, mille võrra tulud ületavad kulusid

Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted.

Kulude vähendamine
Maksude suurendamine
Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine
Riigivarade müük

Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis.
Riiklikud: aktsiisid, tulumaks , hasartmängumaks, käibemaks, maamaks , sotsiaalmaks , tollimaks
Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks , reklaami- ja kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks

Näited otseste ja kaudsete maksude kohta.

Kaudsed maksud – maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku ( aktsiisimaks , käibemaks)
Otsesed maksud – suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades

Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal!
Riigieelarve tulu- ja kululiigid:
Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud
Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse , Arvestuslik kulu – võib eelarve aastal ületada,Ülekantav kulu – võib osaliselt üle kanda järmisse aastasse

Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järmisesse aastasse (enamus kuludest )
Arvestuslik kulu – võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu)
Ülekantav kulu – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse ( investeeringud )

Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi!
Etapid: *eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess

Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse?

Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende puudused.

Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal
Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest

Millised on riigieelarve paika panemise moodused?

Kuidas on muutunud Eestis riigieelarvemaht perioodil 1995-2012?

Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.
*eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess

Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu.
*Müügimaks – maksavad valla/linna alal kauplemisluba omavad FIEd ja juriidilised isikud; *Reklaamimaks – ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt, reklaamidelt; *Paadimaks – maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 m pikkuste paatide, jahtide, kaatrite omanikud ; *Teede- ja tänavate sulgemismaks – demonstratsioonide, rongkäikude jm ürituste korraldamise (samuti ehituse) puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku vm osa sulgemine ; *Parkimistasu – kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil

Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves?

Inflatsiooni mõiste.
Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ja teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus

Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid.
*liigse paberraha käibele laskmine; *välismaiste hindade tõus; *psühholoogiline tegur; *tööviljakuse erinev kasvutempo; *kulude kasv

Inflatsiooni erinevad liigid.
Avalik inflatsioon – turumajanduses, väljendub hinnatõusus
Tõkestatud inflatsioon – käsumajanduses. Fikseeritud hindade tõttu ei väljendu pakkumine ja nõudlus hinnatõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa

Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud?
Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust
Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud

Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?’’
ÜTHI – ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv

Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012?

Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid ( finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted

Finantsasutuste liigitus ja selgitused.

Krediidiasutus – ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu
Kindlustusselts – ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju
Väärtpaberivahendajad – kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad)

Panga tulud ja kulud

Tagatisfondi olemus

Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus)

Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi?
Instrumentide tähtaegade järgi ( rahaturg – lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg – pikemaajaliste instr. turg )
Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg)
Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg)

Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid.
Võlakiri – väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (2-10a); *pikaajalisteks (üle 10a). Jagunevad tagatuse järgi: * obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud
Aktsiad – omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest
Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara . Jagunevad: * optsioonid – võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski, * forward - ja futuur tehing – täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus

Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab?

Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused.
Tähtaeg – viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte
Tehinguhind – näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa
Preemia – hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel

Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada
*rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid)
.

Börsiindeksi olemus.

Arbitraazi mõiste – tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata

Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused. Efektiivne turg on turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades. Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit. Omadused: *võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu; *hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust; *hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnamuutus vaid peale uusi uudiseid. Eeldused: *Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid ja kõigil on eesmärgiks teenida spekulatiivset ekstrakasumit; *Piisavalt suur käive; *Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi; *Investorid on ratsionaalsed ; *Täieliku konkurentsi eeldus.

Seletage börsibuumi teket. Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt inimesed laenavad raha pangast et osta (ning pangast raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus on siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma. Inimesed eeldavad, et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasuga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire . Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus – nähes, et nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha.

Seletage börsikrahhi teket. Kui buum on jõudnud massidesse, tuleb muutuda ettevaatlikuks. Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu. Peale buumi otsustavad ettevaatlikud investorid üks hetk mängust välja astuda ning nõudmise ja pakkumise vahekord tasakaalustub. Oma osa mängib ka pank, kes teeb raha saamise eelnevast raskemaks. Hindade ei tõuse enam, vaid hakkavad langema. Mida rohkem on hindade ülesupitamiseks kasutatud laene , seda kiiremini ja suuremalt .

Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
Valuutaturg on turg, kus üksikisikud, ettevõte ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile : alumisel astmel on vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad (turistid, importijad, eksportijad), järgmised on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel, kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljaveo. Neljandaks on suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.

Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss)
Tehingu iseloom (ostukurss – kurss , millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes)
Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss)
Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt , toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile)
Tehingu toimumise aeg (hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss – lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus)

Ostujõu pariteedi teooria
Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist).

Peate oskama arvutada hinnanoteeringust mahunoteeringusse ja vastupidi.

Hetketehingute mõiste. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval.

Forwardtehingu olemus. Forwardtehing on tehing, mille puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse endale tulevikus vajaminev summa välisvaluutat kursiga, millega on arvestused tehtud ja mida loetakse vastuvõetavaks majanduseesmärkide saavutamiseks.

Valuutaoptsiooni mõiste.
Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani.

Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?.
Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb ; * Import kaubad odavamaks – tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele
Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb.

Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php ): elukindlustus , isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum , kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood , kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma .
Elukindlustus – kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule
Isikukindlustus – kindlustus , mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
Kindlustusagent – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve
Kindlustusandja – kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise
Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus
Kindlustusleping – leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist
Kindlustusmaakler – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve
Kindlustuspreemia – kogutud kindlustusmaksete summa
Kindlustusperiood – ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid
Kindlustusrisk – kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel
Kindlustusväärtus – rahasumma , millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus
Kindlustussumma – summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks

Kindlustuse olemus.

Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)?
I sammas – riiklik solidaarsusprintsiibi pension
II sammas – kohustuslik kogumispension
III sammas – vabatahtlik kogumispension

Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.
Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65

Raha ajaväärtusega seotud mõisted ( lihtintress , liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet , annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV)
Lihtintress (simple intrest ) – intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt.
Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt.
Tulevikuväärtus (future value ) - olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.
Hetkeväärtus ( present value) - tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna.
Annuiteet (annuity) - terve rida võrdsetes summades laekuvaid järjestikuseid makseid või sissetulekuid teatud arvu aastate jooksul.
Perpetuiteet (perpetuity) - annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm , mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu (näiteks eelisaktsia dividend ). Mõnikord kasutatakse ka mõistet igavesti kestev annuiteet.
Annuiteedi nüüdis- ja tulevikuväärtus

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 81 allalaadimist

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #1

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #2

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #3

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #4

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #5

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #6

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #7

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #8

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #9

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #10

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #11

Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karin2705 Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused
1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
2. Rahanduse mõiste.
3. Nimetage rahanduse valdkonnad
4. Raha põhifunktsioonid.
5. Raha omadused
6. Raha likviidsuse püramiid
7. Raha ajalugu Eestis.
8. Eesti Panga ülesanded
9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid!
10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?
11. Rahapakkumise tegurid
12. Euroala kriisi tekkepõhjused
13. Kullastandardi olemus
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus
jne,

pank kurss rahandus intress akreditiiv riigieelarve turg laen inflatsioon dokumendid aktsia välisvaluuta rahapoliitika sularaha maksud kindlustusvõtja investor konto võlakirjad

Kasutatud allikad

https://www.eksl.ee/sonaraamat.php

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab

Rahanduse alused

docx

Rahanduse Kontrolltöö

Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad?

Rahanduse alused

docx

Rahanduse alused kordamisküsimused

1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis.

Kategoriseerimata

docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis

Raha ja pangandus

pdf

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik, kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestus

Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha

Rahanduse alused

docx

Rahanduse teooria arvestus

RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid