Rahanduse Kontrolltöö (0)

8
Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?

• peab olema riik
  
• kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad.
  

Rahanduse mõiste.
(2)

• Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks .
  
• Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
  

Nimetage rahanduse valdkonnad (5)

• finantsturu efektiivsuse küsimused,
  
• tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi,
  
• optsioonide hindamist
  
• arbitraažiteooriat
  
• ettevõtte rahandust
  

Raha põhifunktsioonid

• vahetusvahend;
  
• arvestusühik;
  
• rikkuse akumuleerimise funktsioon.
  

Raha omadused
(6)

• stabiilsus
  
• kaasaskantavus
  
• kulumiskindlus
  
• ühtlus
  
• jagatavus
  
• äratuntavu
  

Raha likviidsuse püramiid
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised riigi võlakirjad
Pikaajalised riigi võlakirjad
Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.
Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65
Eesti Panga ülesanded

• ühtse rahapoliitika väljatöötamises,
  
• sellega seonduvate otsuste tegemises ja nende elluviimises.
  

Nimetage rahapoliitika eesmärgid (4)

• majanduse üldine kasv;
  
• hindade stabiilsus;
  
• kõrge tööhõive;
  
• maksebilansi tasakaal.
  

Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?

• Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid)
  
• Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus)
  
• Kohustuslik reserv ( keskpankade kohustuslikud reservid )
  

Rahapakkumise tegurid
Raha mõõtmise aluseks on likviidsus . Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega.
Leida järgmistele mõistetele seletused
(vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php ):
elukindlustus , isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja , kindlustusjuhtum , kindlustusleping , kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood , kindlustusrisk,kindlustusväärtus, kindlus
tussumma
Elukindlustus – kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule
Isikukindlustus – kindlustus , mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
Kindlustusagent – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve
Kindlustusandja – kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise
Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus
Kindlustusleping – leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist
Kindlustusmaakler – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve
Kindlustuspreemia – kogutud kindlustusmaksete summa
Kindlustusperiood – ajavahemik , mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid
Kindlustusrisk – kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel
Kindlustusväärtus – rahasumma , millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus
Kindlustussumma – summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks
Kullastandardi olemus
Rahal oli kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist.
Bretton Woodsi süsteemi olemus

• toetub kahele alusele: kullale ja dollarile.
  
• mille peamisteks tunnusteks olid
  

fikseeritud vahetuskursid,

vabakaubandus

dollari kasutamine põhivaluutana.
Maastrichti kriteeriumid
Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
Vahetuskurss . Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.
Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra.
Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
Rahanduspoliitika- ehk eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.
Rahapoliitika- ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast.
Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)?
I sammas – riiklik solidaarsusprintsiibi pension
II sammas – kohustuslik kogumispension
III sammas – vabatahtlik kogumispension
Raha teooriad.

• Eksogeense raha teooriad – keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle.
  
• Endogeense raha teooriad – raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine
  

Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad?
M0 = ringlusse lastud sularaha
M1= nõudehoiused
M2= Säästuhoiused
M1 = M0 + nõudehoiused
M2 = M1 + säästuhoiused
M3 = M2 + tähtajalised hoiused
Rahakordaja olemus ja selle arvutamine.
Rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse.

• Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja.
  

Euroraha teke.
Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11 liikmesriigi uus ametlik vääring, millega asendati kahes etapis vanad omavääringud, näiteks Saksa mark ja Prantsuse frank. Esmalt võeti euro kasutusele virtuaalvääringuna sularahata tehingutes ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro „allühikutena”; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul – pangatähtede ja müntidena.
Kuidas jaguneb finantssüsteem?
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks.
Finantsasutuste liigitus ja selgitused.
Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad . Tegevuslube annab Eesti Pank .
Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks.
Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul).
Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?
Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil.
Väärtpaberituru osalised.
Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d)
Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs).
Aktsiate liigitus ja olemus.

• Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on õiguste ulatus otseselt seotud aktsionäri osaluse suurusega aktsiaseltsis.
  
• Eelisaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis ei anna tema omanikule hääleõigust ettevõtte üldkoosolekul (v.a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse.
  

Võlakirjade liigitus ja
olemus.

• Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul.
  
• Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena.
  

Forwardtehingu olemus.
Forward -tehingu puhul ostetakse /müüakse kindel kogus ühte valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. KINDEL KOHUSTUS
Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada.

• Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides .
  
• Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse
  
• Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni.
  

Börsiindeksi olemus.
Aktsiaturu indikaatoritele on võimalik leida mitmeid kasutusvõimalusi: investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.
Arbitraazi mõiste
Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, s.t. osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata.
Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused
Turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades, nimetatakse efektiivseks. Turgude efektiivsus väljendab turu kvaliteeti kajastada emitentide kohta käivat olulist informatsiooni aktsia hindades. Eeldatakse, et investorid on ratsionaalsed .
Seletage börsibuumi teket.
Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt inimesed laenavad raha pangast et osta (ning pangast raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus on siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma. Inimesed eeldavad, et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasuga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire . Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus – nähes, et nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha.
Seletage börsikrahhi teket.
Kui buum on jõudnud massidesse, tuleb muutuda ettevaatlikuks. Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu. Peale buumi otsustavad ettevaatlikud investorid üks hetk mängust välja astuda ning nõudmise ja pakkumise vahekord tasakaalustub. Oma osa mängib ka pank, kes teeb raha saamise eelnevast raskemaks. Hindade ei tõuse enam, vaid hakkavad langema. Mida rohkem on hindade ülesupitamiseks kasutatud laene , seda kiiremini ja suuremalt .
Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile . Alumisel astmel on vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad , eksportijad, investorid. Järgmisele tasandile jäävad pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välivaluuta sisse- ja väljavoo. Nendeks on suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa
Erinevad
vahetuskursi klassifikatsioonid
Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss)
Tehingu iseloom (ostukurss – kurss , millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes)
Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss)
Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt , toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile)
Tehingu toimumise aeg (hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss – lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus)
Ostujõu pariteedi teooria
Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga .
Hetketehingute mõiste.
Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval.
Valuutaoptsiooni mõiste.
Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani.
Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?.
Plussid:
*Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb ; *Import kaubad odavamaks – tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele
Miinused:
*Eesti ekspordinõudluse alanemine;
*Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb.
Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest.
Tulud:

• nn heaolumaks
  
• Käibemaksul põhinevad omavahendid
  
• Traditsioonilised omavahendid
  
• Muud tulud
  

Kulud:

• Säästev kasv
  
• Otsetoetused
  
• Maaelu areng
  
• Kodakondsus, vabadus, turvalisus
  
• EL kui ülemaailmne partner
  
• Haldus
  

Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , mis on nende sisu
Täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves
Selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud
Ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
Täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
Kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud
Kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb
Avalikkus – eelarvedebatid riigikogus
Reaalsus – kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega
Riigieelarve funktsioonid ja sisu
Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena.
Riigieelarvega seotud mõistete selgitused
Riigieelarve – teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon
Eelarve periood – ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib
Eelarve eelnõu – valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium
Eelarve menetlus – eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess
Eelarve täitmine – tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise protsess
Assigneerimine – kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks
Eelarve defitsiit – summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid
Eelarve ülejääk – summa, mille võrra tulud ületavad kulusid
Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted

• Kulude vähendamine
  
• Maksude suurendamine
  
• Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine
  
• Riigivarade müük
  

Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse
Riiklikud maksud: aktsiisid , tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks , sotsiaalmaks, tollimaks
Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves?
Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud
Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse , Arvestuslik kulu – võib eelarve aastal ületada,Ülekantav kulu – võib osaliselt üle kanda järmisse aastasse
Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu)
Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järmisesse aastasse (enamus kuludest)
Arvestuslik kulu – võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu)
Ülekantav kulu – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (investeeringud)
Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi
*eelarve eelnõu koostamine,
*vastuvõtmine,
*eelarve täitmine,
*muutmine,
*aruande koostamine,
*kinnitamise protsess
Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu.
Kohalikud maksud
Loomapidamismaks
Mootorsõidukimaks
Lõbustusmaks
Reklaamimaks
Teede ja tänavate sulgemismaks
Parkimistasu
Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tšekkide, c) inkasso , d)akreditiiviga tasumise põhimõte
Tšekid – kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tšeki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tšeki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi.
Maksekorraldus – kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma
Akreditiiv – Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine, korraldus pangale akreditiivi avamiseks, ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest, teatab müüjat akreditiivi avamisest, müüja annab kauba transpordifirmale, transpordifirma annab vastu kauba dokumendid , dokumendid lähevad müüja panka, pank tasub müüjale, dokumendid ostja panka, ostja pank tasub raha müüja pangale, dokumendid ostjale, ostja arveduskontolt võetakse summa maha, dokumendid transpordifirmale, kaup kätte )
Inkasso – Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab panka, müüja pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid, annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid transpordifirmale, saab kauba kätte.
Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?
Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud, kui ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud , kui ostjal on müüjast parem turupositsioon, kui müüja soovib kindel olla, et ostja ei saa kaupa enda valdusse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud dokumendid maksekohustuse vastu, kui müüja usaldab ostjat
Inkasso plussid ja miinused.
Imortija
Plussid

• Krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks
  
• Võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist
  

Miinused
Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist

• Kui importija on veksli aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda
  
• Puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab
  

Eksportija
Plussid

• Säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle
  

• Pangatasud saab lülitada kauba hinda
  
• Võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle
  

Miinused

• Kontroll kauba üle kaob kohe peale veksli aktsepteerimist
  
• Võimalikud protesti - või kohtukulud
  

Risk, et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita
Millisel juhul kasutada akreditiivi?
Kasutatakse suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ja puudub piisav info partneri äritegevuse ja maksevõime kohta, puudub usaldus, üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskitasemega piirkondades, kaup valmistatakse tellimustööna, riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide kasutust , tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist
Akreditiivi plussid ja miinused.
Importija
Plussid

• Saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente
  
• Võimalus saada odavamat hinda
  
• Kontroll kauba liikumise üle
  
• Maksmine pärast dokumentide esitamist
  
• Maksetähtajaga akreditiiv annab krediidivõimaluse
  

Miinused

• Maksekohustus panga ees säilib igal juhul
  
• Avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta
  

Eksportija
Plussid

• Importija maksevõime garanteerib pank
  
• Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta
  
• Makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul
  

Miinused

• Vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise
  

• Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad
  
• Tagasivõetav akreditiiv
  

Maksekaardi liigid.
Deebetkaardid – esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC)
Krediitkaardid – esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard)
Inflatsiooni mõiste.
Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ja teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus
Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid.
*liigse paberraha käibele laskmine;
*välismaiste hindade tõus;
*psühholoogiline tegur;
*tööviljakuse erinev kasvutempo;
*kulude kasv
Inflatsiooni erinevad liigid.
Avalik inflatsioon – turumajanduses, väljendub hinnatõusus
Tõkestatud inflatsioon – käsumajanduses. Fikseeritud hindade tõttu ei väljendu pakkumine ja nõudlus hinnatõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa
Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud?
Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust
Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; * kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud