Rahanduse alused kordamisküsimused (0)

1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
Peab olema riik;
Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad.
2.Rahanduse mõiste.
Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia , mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks . Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
3. Nimetage rahanduse valdkonnad
Riigi rahandus,
ettevõtete rahandus,
tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus,
üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus.
4.Raha põhifunktsioonid.
Vahetusvahend , Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon
5.Raha omadused
Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus , Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus
6.Raha likviidsuse püramiid
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised riigi võlakirjad
Rikaajalised riigi võlakirjad
7.Raha ajalugu Eestis.
1918 võeti kasutusele Eesti Mark
1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon)
1940 Vene rubla
1941 Idamark
1944 Vene rubla
1992 Eesti kroon
2011 Euro
8.Eesti Panga ülesanded
Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises
Osaleb finantsstabiilsuse tagamises
Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme
Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi
Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal.
9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid!
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal.
10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!!
Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.
laenu ja hoiuse püsivõimalused – eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga.
pankade kohustuslikud reservid keskpangas - summa, mida pangad peavad hoidma keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana.
11.Rahapakkumise tegurid
1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine.
2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab
12.Euroala kriisi tekkepõhjused
Üke tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta , mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik.
13.Kullastandardi olemus
Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada.
Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi.
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus
1944a. Toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana.
15. Maastrichti kriteeriumid
Riigi rahandus
Vahetuskurss
Hinnastabiilsus
Intressimäärad
Õiguslik lähenemine
16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta.
Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valituses otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.
17.Rahapoliitika eesmärgid
Rahapoliitika eesmärk on stabiilne mahandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabillsel vahetuskursil , madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga.
18.Raha teooriad.
Eksogeense raha teooriad – keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle.
Endogeense raha teooriad – raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine.
19.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad?
M0 = ringlusesse lastud sularaha
M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad . Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.)
M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.)
20.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine.
Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr)
21.Euroraha teke.
Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg , tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile.
22.Kuidas jaguneb finantssüsteem?
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks .
23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused .
Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni-firmad).
24.Tagatisfondi olemus
Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset.
25.Väärtpaberituru osalised.
Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus ).
26.Aktsiate liigitus ja olemus.
Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) ja eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel).
27.Võlakirjade liigitus ja olemus.
Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon , mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakiri on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).
Võlakirjad liigitakse kupongvõlakiri (omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul) ja diskontovõlakiri (võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena).
28.Forwardtehingu olemus.
See tehing on täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus.
29.Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada.
Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse. See on mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus.
Intressifondid paigutavad raha võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse.
Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni.
30.Börsiindeksi olemus.
Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.
31.Arbitraazi mõiste
Arbitraazi alla mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata.
32.Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused.
Efektiivne turg on turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades. Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmaga teenida keskmisest suuremat kasumit.
Efektiivse turu omadused: 1. Võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu
2. hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust, 3. Hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid.
Efektiivse turu eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit, 2. Piisavalt suur käive, 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (börsi infosüsteem), 4. Investorid on ratsionaalsed, 5. Täieliku konkurentsi eeldus – maksmäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel.
33. Seletage börsibuumi teket.
Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt. Inimesed laenavad raha pangast , et osta (raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma- Inimesed eeldavad et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasumiga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire . Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus , nähes et nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha.
Seda kõike võimendab finantsvõimenduse kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli inimesed enam riskidest, vaid haaravad võimalustest, mis aitavad kiirest hinantõusust kasu saada. Kui jõuab kätte faas, kus ettevaatlikuma investorid otsustavad välja sellest astuda, siis hinnatõus peatub, ja teised hakkavad oma positsioone likvideerima. See toob kaasa hinnalanguse.
34.Seletage börsikrahhi teket.
Börsikrahh (Stock market crash) on äkiline aktsiahindade ülisuur langus, mis toimub üleriigiliselt ja üldjuhul kõikides sektorites. Krahhid tekivad paanika tagajärjel, tavaliselt aitab paanikat tekitada ka fundamentaalne majanduse olukorra halvenemine. Kui buum on jõudnud massidesse, tuleb muutuda ettevaatlikuks. Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu. Aktsiate müümisele tasub mõtlema hakata kui aktsia hinnad jäävad vahepeal kõikuma kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale, aga ei suuda jätkata rekordite löömist. See tähendab et investorid on hakanud müüma aktsiaid hilja ärganud kodanikele . Kasumivõtmise puhanguid tulev võtta veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda.
35.Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile . Alumisel astmel on välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.)
36.Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
Administreerimise tase (ujuv ehk paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss).
Tehingu iseloom (ostukurss – kurss millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt, müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat, keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes).
Tehingu objekt (sularahakurss – kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha, deviisikurss e ülekandekurss)
Tehingu toimumise aeg (Hetkekurss ja tähtajaline kurss.)
Noteerimise viis ( Hinnanoteering e. Otsene vahetuskurss; Mahunoteering e. Kaudne kurss; Ristkurss (ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile.))
37.Ostujõu pariteedi teooria
Valuutakursi muutumise seletamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest (seadus ütleb mitu riiki toodab ühesugust kaupa, ostjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune). See teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga .
38.Hetketehingute mõiste.
Hetketehingud jagunevad viivitamatu tarnega tehingud (valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval) ja valuutaarbitraazi tehingud (välisvaluuta ostmine -müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevustest erinevatel turgudel ).
39.Valuutaoptsiooni mõiste.
Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja otsiooni omanik.
40.Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?
Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb ; Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujüu suurenemise; inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele.
Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi); Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanns aga paraneb.
41.Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest.
Tulud: nn heaolumaks, käibemaksul põhinevad omavahendid, traditsioonilised omavahendid, muud tulud.
Kulud: säästev kasv; otsetoetused; maaelu areng; kodakondsus ,vabadus, turvalisus; EL kui ülemaailmne partner ; haldus.
42. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , mis on nende sisu.
Täielikkus (tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses), Selgus (tulude ja kulude läbipaistvus), Ühtsus (rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel), Täpsus (tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks ), Eelnevus (eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks), Kvalitatiivne (kulutada ainult ettenähtud otstarbeks), Kvantitatiivne (kulutada ainult ettenähtud summas), Avalikkus (eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud).
43.Riigieelarve funktsioonid ja sisu.
Allokatsioonifunktsioon - piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel.
Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.
Stabilisatsioonifunktsioon. Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks.
44.Riigieelarvega seotud mõistete selgitused.
Riigieelarve on teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon .
Eelarve periood on ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib.
Eelarve eelnõu on valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema
võimuorgani poolt ning reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostatakse rahandusministeeriumi poolt.
Eelarve menetlus on eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande
koostamise ja kinnitamise protsess, milleks kasutatakse eri meetmeid. Menetlus hõlmab kõike seda, mis eelarve juures teha tuleb.
Eelarve täitmine on tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite asssigneerimise (kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks) protsess.
Eelarve defitsiit on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve on defitsiidiga, kui
majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud .
Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid .
45.Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted.
Kulude vähendamine, maksude suurendamine , riigilaenude võtmine, riigvarade müük.
46.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse.
Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%),
Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks , sotsiaalmaks, tollimaks
47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal!
Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%;
Kulud: sotsiaalne kaitse ( pensionid , toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13%
48.Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%.
Arvestuslik kulu – võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu)
Ülekantav kulu – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (nt investeeringud).
49.Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi.
1. oktoober esitab valitsus eelarve projekti Riigikoogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu. 1. lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. 2. Lugemine: hääletatakse eelnõu muutmis ettepanekud. 3. Lugemine: ülddiskusioon, mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena.
50.Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse?
Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond . Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi , ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega.
51.Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused.
Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal Puudused: eelarved kasvavad, võimaldab mittevajalikke tegevusi, muutuvad üha vähem ülevaatlikuks, valitsused kulutavad üha enam raha.
Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve, sõltumata eelmisest. Puudused: nõuab palju aega, kokkuhoid vib jääda saavutamata.
52.Millised on riigieelarve paika panemise moodused?
Tsentraliseeritud riigieelarve koostamisel pannakse kulud ja tulud prioriteedid paika riigi kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu.
Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt. väiksemad üksused panevad paika enda eelarved, need koondatakse ja nendest kokku moodustatakse riigieelarve. Eestis kasutatakse esimest varianti .
53.Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.
Eelarveprojekti koostab linna- või vallavalitsus . 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna-
või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused.
Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras.
54.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu.
Loomapidamismaks - Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud . Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte ) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas.
Mootorsõidukimaks maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil
Lõbustusmaks – nt. piletimüügist (kui vald korralddab mingise kultuuriürituse)
Reklaamimaksu objekt on omavalitsuse territooriumil paigaldatud reklaam ning omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud reklaam. Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning samuti valimisreklaam .
Teede ja tänavate sulgemismaks
Parkimistasu
55.Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves?
Tulud: maksutulud , riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud.
Kulud: Laen
56.Nimetage erinevad sularahata maksevormid!
Tsekk, maksekorraldus (ülekanded), akreditiivid, inkasso , pangakaart
57.Kirjeldage a)maksekorralduse võrreldes tsekiarveldusega on lihtsam, sest info ja raha liiguvad samas suunad. Kauba üleandmine ja arve esitamine; ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole; kannab raha müüja panka; raha ülekandmine müüjani.
b)tšekk – Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki . Sellele on trükitud väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Müüja viib saadud tseki panka; müüja pank saadab tseki ostja panka; pank debitseerib ostja arveldukontolt; Ostja pank kustutab tseki, müüja kontole kantakse raha. Enim levinum eratsekk.
c)inkasso – dokumentide pakkumine ostjale ja nende loovutamine talle vastavalt inkassonõude tingimustele kas makse või tähtajalise maksekohustuse vastu. Sõlmitakse leping; kaup transpordifirmale; kauba saatedokumendid transpordifirmalt; saadab panka; müüja oank saadab ostja panka; ostja tasub oma panka raha; saab kätte dokumendid ; annab korralduse tasuda müüjale; Ostja esitab dokumendid transpordifirmale; saab kauba kätte.
d)akreditiiviga tasumise põhimõtet: tasumine akreditiiviga leping; korraldus pangale avamiseks; ostja pank informeerib müüja panka selle avamisest; teatab müüja; müüja annab kauba transpordifirmale; Transpordifirma annab vastu kauba saatedokumendid, kindlustuspoliisi, kvaliteedinõude; lepingus ettenähtud dokumendid; Dokumendid lähevad müüja panka; Pank tasub müüjale; Dokumendid ostja panka; Ostja pank tasub raha müüja pangale; Dokumendid ostjale; Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha; Dokumendid transpordifirmale; Kaup kätte.
58.Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?
Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud ; ostjal on müüjast parem turupositsioon ; müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; müüja usaldab ostjat.
59.Inkasso plussid ja miinused.
Plussid Importijale: krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist
Miinus : On võimalik, et maksenõue tuleb täita koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist; kui importija on veksli aktsepeerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda; puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab.
Plussid Eksportija : säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle; pangatasud saab lülitada kauba hinda; võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle.
Miinused: Kontroll kauba üle kaob kohe pärast veksli aktsepteerimist; võimalikud protesti - või kohtukulud; rist , et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita.
60.Millisel juhul kasutada akreditiivi?
Kasutada suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ning puudub piisav informatsioon partneri äritegevuse ja maksevõime kohta; puudub vastastikune usaldus; üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskiastmega piirkondades; kaup valmistatakse tellimustööna; riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide kasutust ; tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist.
61.Akreditiivi plussid ja miinused.
Importija plussid: saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente, samuti dokumentide kvaliteedi, koguse ja päritolu tõestamiseks; võimalus saada odavamat hinda; kontroll kauba liikumise üle; maksmine pärast dokumentide esitamist .
Miinused: Maksekohustus panga ees säilib igal juhul; avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta.
Eksportija Plussid: importija maksevõime garanteerib pank; akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta; makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul.
Miinused: vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi; akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad; tagasivõetav akreditiiv.
62.Maksekaardi liigid.
Deebetkaardid – esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC)
Krediitkaardid – esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti ( MasterCard )
63.Inflatsiooni mõiste.
Ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus.
64.Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid.
Liigse paberraha käibele lasmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit – riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha.
Psühholoogiline tegur – inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu.
65.Inflatsiooni erinevad liigid.
Avalik inflatsioon ja tõkestatud inflatsioon; Liigitatakse ka mõõdukas inflatsioon, galopeeriv inflatsioon ja hüperinflatsioon.
66.Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud?
Kasu on harva. Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust. Kuna raha kaotab iga päev osa oma väärtusest, püüüavad raha omanikud seda investeerida ettevõttesse uut raha tegema. Kasu on ka siis kui teha suuri võlgnevusi, see toob kaasa kergendust odavama raha nöol.
Inflatsioon mõjutab turujaotust, säästude ja tarbimise suhet, majanduslikku tegevust ja toob kaasa kahju ühiskonna heaolule. Hoiuste väärtus väheneb; moonutab hinnasignaale, kaotavad fikseeritud sissetulekugga tulusaajad; kaotavad säästjad; laenuandjad kaotavad, laenuvõtjad võidavad.
67.Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?
Inflatsioonimäära mõõtmiseks kasutatakse erinevaid hinnaindekseid. Neist enim kasutatav on tarbijahinnaindeks. Üldisem näitaja on sisemajanduse koguprodukti deflaator , mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutumist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinna-, ehitushinna ning ekspordi- ja impordihinnaindeksit..
68.Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013?Suurimate muudatuste põhjused.
Pärast uue rahasüsteemi käivitamist alanes tarbijahindade inflatsioon üle 1000% tasemelt 92a. Ühekohaliste arvudeni 97-98a. Aasia ja Venemaa finantskriis 90ndate teises pooles tõi kaasa lühiajalise majanduslanguse, mis kajastus madalates inflatsioonimäärades. Edaspidi kasvas inflatsioon siiski mõõdukalt. Suht piiratuks jäi globaalsete toidu ja energihindade kasv, va. 2000-2001 lõpus, mis hoogustas inflatsiooni Eestis. 2003-2005 takistasid hinnataseme tõusu suurenev konkurents ja tootlikkus mittekaubeldavate kaupade sektoris. Pärast 2004a EL ühinemist, hakkasid tarbijahinnad järsult tõusma. 2005a. Pärast tollimaksude ühtlustamise mõju taandumist, avaldas halba mõju energiahindade kasv. Kõrgemad naftahinnad põhjustasid hinnatõusu kõigis sektorites. 2006 a. Hakkas inflatsiooni mõjutama kiire majanduskasv. 2007 a. Hoogustas üleilme toormehindade kasv inflatsiooni veelgi. Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase kaheksa protsendi ringis" (EPL). 2011 a. Paigutas Eesti 5% hinnatõus Euroopa kiireima inflatsiooniga riikide hulka.
69.Leida järgmistele mõistetele seletused
Elukindlustus - Elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine , surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena..
Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel.
Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
Kindlustusjuhtum Seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus.
Kindlustusleping kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitu...
Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides.
Kindlustusmakse on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa.
Kindlustusperiood poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks.
Kindlustusrisk on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.
Kindlustusväärtus kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal
Kindlustussumma on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab.
70.Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)?
Riiklik pension ; kohustuslik kogumispension ; vabatahtlik kogumispension
71.Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.
Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid.
•2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tipp kohtumisel nimetati liikemsriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida.
10