Rahanduse teooria arvestus (0)

RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED
1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks.
2. Raha põhifunktsioonid -

• Arvestusühik
  
• Maksevahend
  
• Rikkuse akumulatsioonivahend
  
• Laenamisvahend
  

3. Raha liigid
Raha liik
Selgitus
I Kaupraha

• Bartertehingud (kaup-kauba vastu)
  
• Metallraha, -mündid
  

II Kaupa esindav raha

• Vaegväärtuslik metallraha
  
• Paberraha
  

III Krediitraha

• Raha, mis põhineb usaldusel
  

4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus , Ühtlus, Jagatavus
6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara.
7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga
9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest -

• Metallrahasüsteem - aluseks mingi väärismetall
  
• Paberrahasüsteem - käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha
  
• Arveldus - ehk kontorahasüsteem - elektrooniline ehk e-raha
  
• Muu (kinkekaardid, taaratsekid)
  

10. Rahapoliitika - ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada
Eesmärgid: kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss.
11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid)

• Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid)
  
• Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus)
  
• Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid )
  

12. Rahaagregaadid -

• M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid)
  
• M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused
  
• M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused
  
• M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused
  
• “Raha asendajad” –säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm
  

13. Eesti Panga ülesanded

• Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises
  
• Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu
  
• Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine
  
• Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises
  

14. Hinnastabiilsuse kasulikkus

• aitab vältida inflatsiooni-deflatsiooni
  
• aitab tuvastada muutusi suhtelistes hindades
  
• aitab vältida nn inflatsiooniriski preemiat
  
• edendab ressursside tõhusat kasutamist
  
• säilitab sotsiaalse ühtekuuluvuse ja stabiilsuse
  

15. Eurosüsteem - euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest.
Esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal.
Ülesandeks:

• Kujundada EL-i rahapoliitikat
  
• Hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve
  
• Aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele
  

16. Maastrichti kriteeriumid -

• Hindade stabiilsus – inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra
  
• Eelarvepuudujääk – liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st.
  
• Riigivõlg - ei tohi ületada 60% SKT-st
  
• Vahetuskursi stabiilsus - kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.
  
• Stabiilsed intressimäärad – pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendi võrra
  

17. Euroala kujunemine
I etapp -
20. saj algus
‘70 - rahaliidu I kavand, Werneri plaan
II etapp -
‘73-’86
Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil
III etapp -
‘86-2004
‘86 - Ühtne Euroopa Akt
‘90 - Schengeni leping
‘92 - Maj.& rah. Liidu loomine; ühisraha kasutuselevõtu ettevalmist.
18. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel)
Keskpank laenab pangandussüsteemile raha ja võtab selle eest intressi. Kuna keskpank on monopolistlik rahapakkuja, saab ta määrata küsitava intressi suuruse.
19. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) - Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodud organisatsioon, mille omanikud on euroala liikmesriigid ning millel on 700 miljardi euro suurune omakapital
Põhimõte: ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab ESM finantsturult.
20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest -
EL eelarve kulud:

• Jätkusuutliku kasvu toetamine – suurendada EL liikmesriikide majanduskasvu ja luua uusi töökohti (investeeringud teadusesse, transpordivõrkudesse, täiend- ja ümberõpe jne) (47%)
  
• Loodusvarade tõhus kasutamine – põllumajandustoetused (29%)
  
• Vabadus, turvalisus, õigus – meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku sisserände jm vastu (1%)
  
• EL ülemaailmne roll – maailma vaesemate riikide toetus (6%)
  
• Halduskulud – EL institutsoonide kulutused personalile (6%)
  

EL eelarve tulud:

• Nn heaolumaks – põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (66%)
  
• Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%)
  
• Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) – Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid
  

• Muud tulud (4%)
  

21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , nende sisu

• Täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves
  
• Selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud
  
• Ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
  
• Täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
  
• Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
  
• Kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud
  
• Kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb
  
• Avalikkus – eelarvedebatid riigikogus
  
• Reaalsus – kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega
  

22. Riigieelarve funktsioonid
Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha ( finantseerib valitsuse kavandatud programme ja muude valitsuse funktsioonide täitmist). Kinnitatakse seadusena.
23. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused

• Riigieelarve – teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon
  
• Eelarve periood – ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib
  
• Eelarve eelnõu – valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium
  
• Eelarve menetlus – eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess
  
• Eelarve täitmine – tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise protsess
  
• Assigneerimine – kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks
  
• Eelarve defitsiit – summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid
  
• Eelarve ülejääk – summa, mille võrra tulud ületavad kulusid
  

24. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted

• Kulude vähendamine
  
• Maksude suurendamine
  
• Riigilaenude võtmine
  
• Riigivarade müük
  

25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustuvad suurimad tulud eelarvesse
Aktsiisid , tulumaks , hasartmängumaks, käibemaks, maamaks , sotsiaalmaks, tollimaks
26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurimat kulu- ja tululiiki Eesti riigieelarvest 2017 . A.
Riigieelarve tulud:

• Sotsiaalmaks (28,8%)
  
• Tulumaks, Käibemaks (22,1%)
  
• Aktsiisid (10%)
  

Riigieelarve kulud:

• Sotsiaalne kaitse (34%)
  
• Üldised valitsussektori teenused (19%)
  
• Tervishoid (13%)
  

27. Riigieelarves kulude jaotus

• Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisesse aastasse
  
• Arvestuslik kulu – võib eelarveaastal ületada kui ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist
  
• Ülekantav kulu – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada.
  

28. Riigieelarve/KOV-i menetluse protsess
Etapid:
1) eelarve eelnõu koostamine 2) vastuvõtmine 3) eelarve täitmine 4) muutmine
5) aruande koostamine 6) kinnitamise protsess
29. Eelarve täitmise protsess (kes korraldab ja kuidas korraldatakse)
Täitmist korraldab rahandusminister.
Rahandusministeerium finantseerib riigieelarves ettenähtud kulusid vastavalt tulude laekumisele ja ettenähtud assigneeringute kasutamisele.
30. Eelarve koostamise meetodid, nende eelised ja puudused

• Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal
  
• Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest
  

32. Kohalikud maksud, nende sisu

• Müügimaks – maksavad valla/linna alal kauplemisluba omavad FIEd ja juriidilised isikud
  
• Reklaamimaks – ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt, reklaamidelt
  
• Paadimaks – maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 m pikkuste paatide, jahtide, kaatrite omanikud
  
• Teede- ja tänavate sulgemismaks – demonstratsioonide, rongkäikude jm ürituste korraldamise (samuti ehituse) puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku vm osa sulgemine
  
• Parkimistasu – kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil
  

33. Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves
I osa
II osa
III osa
TULUD
RIIKLIKUD MAKSUD:

• Üksikisiku tulumaks (58%)
  
• Maamaks (100%)
  
• Ressursimaks e loodusvara kasut. õiguse tasu
  

• Toetus- ja tasandusfond
  
• Sihtotstarb. erladised
  

• Kaupade-teenuste müük
  
• Muud tulud
  

KOHALIKUD MAKSUD: (100% KOV eelarvesse)

• Loomapid. maks
  
• Mootorsõid. maks
  
• Lõbustusmaks
  
• Reklaamimaks
  
• Teede-tänavate sulg. maks
  
• Parkimistasu
  

KULUD
Haridus, tervishoid, kultuur, keskkonnakaitse , majandus
34. Finantssüsteemi ülesehitus
1) Finantsinstitutsioonid ( finantsasutused ja finantsturud)
2) Finantstooted
35. Finantsasutuste liigitus ja selgitused

• Krediidiasutus – ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu
  
• Kindlustusselts – ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju
  
• Väärtpaberivahendajad – asutused, mis tegelevad väärtpaberite vahendamisega
  

36. Tagatisfond - krediidiasutusse hoiustatud vahendid on tagatud ühe hoiustaja kohta kuni 100 000 euro ulatuses
37. Investeerimishoius - hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest.
Riskid : lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv , intressitulu on maksustatav
38. Investeerimisfond - paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust.
Liigid:

• avatud investeerimisfond – fondi osakuid saab alati osta & müüa
  
• suletud investeerimisfond - müüb osakuid IPO käigus
  

Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumkasustav.
39. Mõiste aktsia , aktsiate liigitus ja olemus

• Aktsiad – väärtpaber, mis annavad selle omaniku õiguse osale ettevõtte varast või kasumist.
  
• Kasvuaktsia- konkurentidest suurem müügitulu ja kasumi kasv, dividende enamasti ei maksta
  
• Dividendiaktsia- investeeritakse dividendi saamise eesmärgil
  
• Väärtusaktsia- ebaõiglaselt odava hinnaga aktsiad, mille põhjuseks on nt mõne negatiivse uudise ületähtsustamine
  

40. P/E suhtarv
Analüüsitakse aktsia turuhinna (P) ja kasum aktsia kohta (E) suhet ehk mitu korda on aktsia hind suurem teenitud tulust.
41. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus)

• Dividenditootlus - dividendid aktsia kohta / aktsia turuhind
  
• Reaalne dividenditootlus – dividend / aktsia soetushind
  
• Jooksev dividenditootlus – dividend / aktsia turuväärtus
  

42. Pikaks ja lühikeseks müümine

• Pikaks müümine – aktsiate ostmine laenuga, panustamine hinna tõusule.
  
• Lühikeseks müümine – aktsiate hinna langusele panustamine ehk lühikese positsiooni võtmine
  

43. Efektiivse turu teooria
Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada
44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus
Liigitus emitendi ja tähtaja järgi:

• Valitsuse võlakirjad:
  

• Lühiajalised ( treasury bills ) – tähtaeg on kuni 1 aasta
  
• Keskmise pikkusega (treasury notes) – tähtaeg kuni 7 aastat
  
• Pikaajalised – tähtaeg kuni 30 aastat
  

• Munitsipaalvõlakirjad - KOV poolt emiteeritud (i.määr kõrgem kui valits .
  
• Ettevõtte võlakirjad - ettevõtete poolt emiteeritud
  

• Kommertspaber (CP) - 270 päeva
  

Liigitus tagatise alusel:

• Tagatiseta - emiteerivad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega
  
• Tagatisega - tagatiseks panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel (nt kinnisvaraga seotud võlakirjad e hüpoteekvõlakirjad)
  

Liigitus põhiosa maksmise alusel:

• Täies ulatuses kustutustähtajal
  
• Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel
  

Liigitus tulu teenimise järgi:

• Kupongvõlakiri - omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul
  
• Diskontovõlakiri - võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena
  

45. Võlakirjade tulususe ja intressimäära seosed
Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse.
46.Börsiindeks - suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil
47. Arbitraaz - tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata
48. Efektiivne turg:

• Kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades.
  
• Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit.
  

Omadused:

• võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu
  
• hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust
  
• hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnamuutus vaid peale uusi uudiseid.
  

Eeldused:

• Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid ja kõigil on eesmärgiks teenida spekulatiivset ekstrakasumit
  
• Piisavalt suur käive
  
• Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi
  
• Investorid on ratsionaalsed
  
• Täieliku konkurentsi eeldus.
  

49. Mulliteooria - varade (sh väärtpaberite) hindade erinemine fundamentaalselt põhjendatud väärtusest. Mulli puhul ei osteta enam seepärast, et hind soodne või odav, vaid sellepärast, et teised ostavad ka ja püsib lootus vara kellelegi edasi müüa veelgi kõrgema hinnaga.
Mullile aitavas kaasa:

• Investorite usk mingi uudse olukorra või reaalsuse tekkesse
  
• Ebavõrdne informeeritus
  
• Pangalaenu laialdane kättesaadavus
  
• Piiriüleste kapitalivoogude roll
  

50. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus

• Ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis.
  
• Ametlik kauplemisvaluuta - euro
  
• Börsi üldindeks - OMX Tallinn
  
• Kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemissüsteemi SAXESS
  
• Alates 2004 a Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige
  
• Alates 2008 a kuulub rahvusvahelisse Nasdaq kontserni
  
• Kuulub NASDAQ Balti väärtpaberituru alla
  

51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid

• Administreerimise tase:
  
  • ujuv e paindlik vahetuskurss
    
  • fikseeritud vahetuskurss
    
• Tehingu iseloom:
  
  • Bid – hind, millega saab baasvaluutat müüa ja samal ajal osta noteeritavat valuutat
    
  • Ask – hind, millega saab osta baasvaluutat v müüa noteeritavat valuutat
    
• Tehingu objekt:
  
  • sularahakurss – kurss , millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha
    
  • deviisikurss e ülekandekurss
    
• Noteerimise viis:
  
  • hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas
    
  • mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas
    
  • ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile
    
• Tehingu toimumise aeg
  
  • hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest
    
  • tähtajaline kurss – lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus
    

52. Ostujõu pariteedi teooria - väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos inflatsiooniga (infl. kõrge = valuuta langeb seni kuni saavutatakse hindade tasakaal; infl. kõrge = valuuta tugevneb)
53. Valuutakurssi mõjutavad tegurid

• Hinnataseme muutus
  
• Tootlikkus
  
• Impordi- ja ekspordinõudluse kasv
  
• Jooksevkonto saldo
  
• Investeerimisvõimaluses
  
• Informatsiooni roll
  

54. Hetketehing - viivitamatu tarnega tehing.
55. Forwardtehing - ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. Paindlikud - klient valib valuutapaari, summa ja tähtaja.
56. Valuutaoptsioon - osapoolteks optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. Optsiooni omanikul õigus osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga.
57. Välisvaluuta odvanemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist
Plussid:

• Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb
  
• Import kaubad odavamaks – tarbijate ostujõud suureneb
  
• Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele
  

Miinused:

• Eesti ekspordinõudluse alanemine
  
• Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine
  
• Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb.
  

58. Inkassoarveldus - kauba müüja saadab kaubadokumendid ostjale panga kaudu. Pank loovutab dok. ostjale kas kohese makse või tähtajalise maksekohustuse aktsepteerimise vastu.
59. Inkasso plussid ja miinused
Plussid
Miinused
Importija

• Krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks
  
• Võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist
  

• Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist
  
• Kui importija on veksli aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda
  
• Puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab
  

Eksportija

• Säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle
  
• Pangatasud saab lülitada kauba hinda
  
• Võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle
  

• Kontroll kauba üle kaob kohe peale veksli aktsepteerimist
  
• Võimalikud protesti- või kohtukulud
  
• Risk, et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita
  

60. Akreditiiv - arveldusviis, kus ostja (akreditiivi avaja ) pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta müüjale (akreditiivi saaja) välja akreditiivi summa, kui see täidab akreditiivis määratud tingimused.
61. Akreditiivi plussid ja miinused
Plussid
Miinused
Importija

• Saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente
  
• Võimalus saada odavamat hinda
  
• Kontroll kauba liikumise üle
  
• Maksmine pärast dokumentide esitamist
  
• Maksetähtajaga akreditiiv annab krediidivõimaluse
  

• Maksekohustus panga ees säilib igal juhul
  
• Avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta
  

Eksportija

• Importija maksevõime garanteerib pank
  
• Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta
  
• Makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul
  

• Vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise
  
• Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad
  
• Tagasivõetav akreditiiv
  

62. Mõisted
Elukindlustus – kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule
Isikukindlustus – kindlustus , mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
Kindlustusagent – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve
Kindlustusandja – kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise
Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus
Kindlustusleping – leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist
Kindlustusmaakler – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve
Kindlustuspreemia – kogutud kindlustusmaksete summa
Kindlustusperiood – ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid
Kindlustusrisk – kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel
Kindlustusväärtus – rahasumma , millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus
Kindlustussumma - summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks
63. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus
I sammas – riiklik solidaarsusprintsiibi pension
II sammas – kohustuslik kogumispension
III sammas – vabatahtlik kogumispension
64. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad
Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65
13