Artur Alliksaar (1923-1966) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus „Improvisatatsoone harfil“) Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar elas aastatel 1923 – 1966. Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõig...
Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni
Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamu...
kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur
tegevuspaika ja tegelasi 6.Friedebert Tuglase tähtsus novelli kirjanik;Eesti Kirjanike Liidu asutaja;kirjandusajakirja Looming asutaja;tuntum iseõppija;kirjeldab loodust peenelt; sõnadega maarija;toonud eesti keelde uusi värvinimetusi 7.August Gailiti tegevus ja looming omapärane stiil;osales vabadussõjas;sädelev novellimeister; võtted:liialdused ja piiritu fantaasia,kummalised nimed (“Toomas Nipernaadi”) 8.Artur Alliksaare elust ja loomingust luges enda luulet Werneri kohvikus;inspireerija;loomingust: lõputu keelega mängimine,sõnade kõikvõimalike kombineerimine,tükeldamine ja lühendamine,pole kindlat algust ega lõppu;osutus sotsiaalselt väga teravaks
vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel. Ta alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. . Evald Okas (19152011) alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas
Artur Alliksaar Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar sündis 1923. aastal Tartus Ta oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti ...
Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena aastal 1954 ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.
Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. u...
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
kunsttööstuskooli ülesandel Tartus Eesti Rahva Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas. Ta osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamisel (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922–1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, aasta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Viiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle
Artur Alliksaar ( 1923-1966 ) Elukäik · Ta sündis Tartus, · Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1940 aastani ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). · 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. · Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke. Sel ajal avaldas ta ka oma esimesed luuletused: "Postimehes" , "Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes · Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. · 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. · Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas....
Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt
Tallinnas oli tal seda mõnda aega võimalik Lurichi enda juhatusel teha. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. aastasena ja maeti Pariisi PèreLachaise kalmistule. Looming Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega
Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees . 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55- aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.
Osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamises (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Ko o lite e Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925). Lo o ming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917
Praktika aruanne Juhendaja: ****** Sinu nimi Grupi nimi DD/MM/YYYY Sissejuhatus Valisin Werneri kuna mulle soovitati sinna minna, sest seal oh sõbralik kollektiiv ja hea töötada. Enne praktikale minekut läksin kohapeale uurima, et kas sinna saab ja siis nad olid nõus mind sinna praktikale lubama. Eelnevalt oli kursusejuhataja sinna ka ette helistanud. Werner teeb nii pagari tooteid kui ka kondiitritooteid. osa tooteid müüakse sealses kohvikus kuid saadetakse ka mujale ( Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Tasku jne). Praktika toimus Werneris, Ülikooli 11, Tartu
Muuseas teostas ta Koorti puuskulptuur- büsti "Eesti neiu". 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost. Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esineb ta juba graafikuna ning tema ofordid, linoollõiked ning joonistused saavad kiitva hinnangu. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. 1923. aasta suve algul lõppes stipendium, kuid Wiiralt jäi siiski sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused on õigupoolest ainuke kool, mille Wiiralt graafika tehnikate alal sai. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse. 1924. aastal lõpetas kunstnik Pallase graafiku ja kujurina. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks
elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Viiralt jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees aastal 1919. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 21. juulist 1938 kuni 17. veebruarini 1939. elas ta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Aastal 1945 jõudis Wiiralt Rootsi. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61
Werneril seevastu on parem maine, ta on ajalooline koht ning sealsed toidud on väga maitsvad. La Dolce Vita eristub, sest ta on Itaalia restoran, kus pakutakse häid toite ja kohal on samuti tunnustatud maitse. 5) Tooge iga toote puhul välja üks tunnus, mida toote tootja või müüja esitleb kui eristuvat tunnust. Selgitage iga tunnuse korral, mille alusel Te eristuva tunnuse välja tõite. Werneri eristuv tunnus on kondiitriäriga seotud ajalugu, tõime selle tunnuse välja, sest seda oli rõhutatud kohvikus (jutud ja pildid seintel, teenindajate riietus), kohviku kodulehel ning inimestele ongi kohvik tihti tuntud ajaloo järgi. 6) Mida peaks iga toote juures täiendama, parendama, et see toode eristuks võimalikult palju konkureerivatest toodetest? Arvame, et kohvik Werner ongi juba eristuv oma ajaloo ja hea mainega, seega ei oska
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Elulugu...............................................................................................3- 4 Looming................................................................................................ 5 Näitused................................................................................................ 6 Muu..................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus..................................................................................9 1 Sissejuhatus Ekspressionism on kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, sellek...
Kunstimuuseum). Need ja teisedki Wiiralti "Pallase" päevil valminud skulptuurid lubavad arvata, et temast oleks saanud hea skulptor. A.Starkopfi ateljees "Pallases"1921. Vasakult paremale: J.Genss, A.Starkapf, J.Grünberg(?), tundmatu, E.Viiralt, A.Vabbe. 19221923 jätkas Wiiralt "Pallase" stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnika alal. E. Viiralti ärasaatmine Dresdenisse "Pallases" märtsis1922. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt J. Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 J
Artur Alliksaar Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 Elulugu Artur Aliksaar elas aastatel 1923-1966. Alliksaare elulugu on korralikult uurimata. Õppis Hugo Treffneri Gümnsaasiumis kuni 1940 aastani ja Tartu Ülikoolis õigusteadust aastetel 1941-1942. Edasi astus ta vabatahlikuna Eesti julgestusgruppi ning siis mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke ja teenis 1943-1944 Relva-SSis. Seal kirjutas ta oma esimesed luuletused: ,,Postimehes", ,,Koidulauluku mälestuseks". Edasine info puudub, kuid on teada, et peale sõda kui sakslased olid Eestist lahkunud, jäi ta Eestimaale. Pärast sõda põgenes ta metsa koos oma kahe sõbra Rein Sepa ja Ottniell Jürissaarega. Elatus juhutöödest kuni ühel päeval, 19...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Koonilised projektsioonid Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2 Koonus siirdepinnana............................................................................................................ 3 3 Projektsioonide omadused................................................................................................. 3-6 4 Pseudokoonilised ja polükoonilised projektsioonid.............................................................. 6 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid..................................................................................... 6 4.2 Polükoonilised projektsioonid......
1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada. • Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. • Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. WIIRALT JA PALLAS • 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan Koorti juures õpilase-abilisena. • 1922–1923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Seal õppis ka vasegravüüri. • 1924. a lõpetas Pallase graafiku ja kujurina. WIIRALT JA PALLAS • 11.-18. mai 1924 toimus kooli esimese lennu õpilaste näitus. • Wiiraltilt oli näitusel 114 teost - illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm portreeskulptuuri. • Eksamikomisjon hindas tema väljapaneku väga heaks ning andis talle lõpudiplomi nr 1. • Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate
kohtunud heledapäise masinakirjutaja Lindaga. Kaks üksildast hinge abiellusid ruttu pärast tutvumist. 1961. aastal sündis perre poeg Jürgen. Artur püüdis aktiivselt leida võimalusi avaldada oma luuletusi. Paraku oli see keeruline ja äraelamiseks tuli sageli teha juhutöid. Lisaks püüdis ta teha tõlketöid. Tema kõige viljakamad aastad langesid 1960. aastate alguspoolele. Töötu ja peaaegu alati rahutu Alliksaar veetis oma päevi enamasti Werneri ja ülikooli vanas kohvikus. Tema kodu põles maani maha 1960. aastal, õnneks suudeti vähemalt osa pabereid ja kirju välja toimetada. Kuid nad hakkasid oma naisega maja taastama ning ehitasid selle uuesti üles. Alliksaar suri vaid 43-aastasena vähki. Ta eitas oma haiguse tõsidust, oli rõõmsameelne ja suhtus tulevikku optimistlikult. Ta olevat kirjutanud viimase hetkeni. Linda peaaegu ei lahkunudki mehe voodipäitsist. Tema matusele tulid vaid lähedased sõbrad.
jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis nüüd täielikult pühenduda kunstile. Wiiarlt asus Anton Starkopfi skultuuriateljees skuptuuri eriala õppima. Graafikaõpetajat tollal veel koolis polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aastal oktoobris. Aastatel 1922-23 jätkas Wiiralt Georg Kindi soovitusel oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendinaadina Dresdeni Kujutavate Kunstide Akadeemias professor Selmari werneri meistriklassis. Seal viljenes ta erinevad sügavtrükitehnikad, enda jaoks ka uudset litograafiat. 1923 aasta suve algul lõppes tal stipendium, kuid Wiiralt jäi siiksi sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused olid õigupoolest ainuke kool millelt Wiiralt graafika tehnik alal sai. Septembris võttis kunstnik koos Villem Ormissoni, Ado Vabbe ja Rudelf Parisega ette ringreisi Weimarisse ja Meisseni portselanivabrikusse ning sõitis
Eduard Viiralt 1898 - 1954 Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923)
kus igal osal on oma kindel funktsioon, ka muutus laiemaks orkestripillide ring. Niisugused teemad nagu päevaajad, aastaajad ja kuud olid Haydni ajal üldiselt väga populaarsed. Haydn komponeeris oma päevaaegade-sümfooniad 1761. aastal, olles 29 aastat vana. Mõnikümmend aastat varem oli Antonio Vivaldi loonud oma kuulsa viiulikontsertide tsükli "Aastaajad." 18. sajandi keskpaigast on pärit aga ka Esterhazy kapellmeistri Werneri (Haydni eelkäija) "Muusikaline kalender aasta kõigi 12 kuuga", loodud küll mitte orkestrile, vaid kahele viiulile ja bassile. Tuntumateks sümfooniateks loetakse number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Haydn pani kirja ka üle 70 keelpillikvartetti. Näiteks ,,Päikesekvartetid," Skertsokvartetid," ,,Tosti kvartetid" ja ,,Erdödy kvartetid." Kuulsaim neist on ,,Keisrikvartett," mille nimetus
mõni. Artur Alliksaar Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. 1949-1957 arreteeriti ja saadeti sundasumisele Mordvasse. 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli ta tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju teistele kirjanikele. Tituleeritud boheemlaste kuningaks, sest ta elas boheemlaselu ja luges oma luulet ette Werneri kohvikus kuna ei saanud teoseid avaldada. Luule märksõnad: vangla aastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis, surm, veri, armastus, mälu, õhk, vesi. Lõi algupärase luulevormi. Põhiosa tema loomingust nägi ilmavalgust pärast tema surma. Olulisemad loominguaastad olid 1960- 64, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Üritab luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära
Eelarvepuudujääk liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg - ei tohi ületada 60% SKT-st Vahetuskursi stabiilsus - kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. Stabiilsed intressimäärad pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendi võrra 17. Euroala kujunemine I etapp - `70 - rahaliidu I kavand, Werneri plaan 20. saj algus II etapp - Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted `73-'86 ühenduse territooriumil III etapp - `86 - Ühtne Euroopa Akt `86-2004 `90 - Schengeni leping `92 - Maj.& rah. Liidu loomine; ühisraha kasutuselevõtu ettevalmist. 18. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) Keskpank laenab pangandussüsteemile raha ja võtab selle eest intressi. Kuna
Henn-Kaarel Hellati koostatud mälestusteos eluajal mahatallatud ja pärast surma taevani tõstetud Artur Alliksaarest üritab täita üht suurt tühikut meie kirjandusloos. Koguteose esimeses veerandis pandud luuletajast kõnelema tema enese kirjad, millest enamik on sündinud vangilaagris ning asumisel. Kogumiku tõeliseks väärtuseks on aga 1960. aastate atmosfääri ilmekas taasloomine. Lugejal tekib õige pea tunne, nagu istuks ta ise koos skandaalse, bravuurse ja koleerilise Arturiga vana Werneri suitsuses ja kärarikkas kohvikulauas. Selles kummalises trotslikkuses ja uhkes isepäisuses on midagi väga julgustavat ja sisendavat veel üle poole sajandi hiljemgi, tänase lugeja jaoks. (Kull, 2007) 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST Oma valiku koostada referaat Artur Alliksaarest tegin üsnagi juhuse läbi, ma olin tema loomingust veidi kuulnud nign autor tundus mulle meelepärane ning luule üpris põnev. Mida
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
vaba liikumine, Parlamendi õiguste laiendamine Tähtsad lepingud ESTÜ asutamiseleping- 1952 Rooma lepingud- 1958 EMÜ ja Euratomi asutamislepingud Liitmisleping- 1967. Ühendati ESTÜ, EMÜ ja Euratom Euroopa Ühenduseks Ühtne Euroopa akt- 1987 Euroopa Liidu leping- 1993 Amsterdami leping- 1997 Nizza leping 2001 Tekib EUROOPA LIIT Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt, Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU), Ühisraha hiljemalt 1999 Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC) Kolmesambaline struktuur Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse Euroopa Päev- 9 mai ja hüm Beethoveni- ,,ood rõõmule" EFTA Euroopa vabakaubanduspiirkond: Loodud vasteks EEC-le 1960
vähem Euroopas. Kas riigid tahavad Euroopaga ühineda? Kas see on üldse võimalik?). Saksamaa ühendamine (1989-1990. Müür langeb, koostöö tihendamine ning lõpuks ühinemine, seega Ida-Saksamaa ühineb Euroopa Ühendustega. Väga suured erinevused ühiskonnas, majanduses, kõiges. Siiani lõhed kahe ühiskonna vahel) EUROOPA LIIDU SÜND Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt. Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi. Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU). Ühisraha hiljemalt 1999. Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas. Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC). Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse. Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit! Prantsusmaal võit 1%. Taani lükkab tagasi,
Vabadussõjast, aga 5 a hiljem liitub NSV-ga ja osales ise vabadussõjas ja see on isiklik kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Nendega seotud TÜ peahoone, Werneri kohvik ja Hotell Londoni majas asuv kunagine kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümbolilise luule jätk ja kui paigutada ritta Noor-Eesti, Siuru, Arbujad, on nad lähemal Siurule, aga vaimsuselt ja tekstilaadilt Noor-Eestile. Mingil moel uusklassikalistlik hoiak.
sügavtrükis visamalt. Sellised tööd nagu ,,Daam kohvikus" (1922) või ,,Jakori kõrtsis Tartus" (1922) äratavad tähelepanu ekspressionistlikus kunstis armastatud süzee poolest. Kõrts pakkus rikkalikku ainet kõlbelise ja sotsiaalse allakäigu jälgimiseks. Viiralti eredamad selleteemalised tööd sünnivad Dresdeni-muljeist. 1922. aasta märtsis saadeti Viiralt ,,Pallase" stipendiaadina Dresdenisse, täiendama end sealses Kujutava Kunsti Akadeemias skulptuuri alal professor Selmar Werneri meisterateljees. Professor oli tema tööga väga rahul. Paralleelselt skulptuuriga tegeleb Viiralt seal intensiivselt joonistamise ja estampgraafikaga. Kuna Dresdeni-aegseid skulptuure pole säilinud, piirdub teadmine sellest perioodist graafikaga. Silmatorkavalt tugevneb tema töödes saksa ekspressionismi sõjajärgse variandi verismis 1 mõju. Just Viiralti Dresdenis viibimise aegu tõusis see vool saksa kunstielus tähelepanu keskpunkti. Viiralt nägi veristlikku kunsti
eeldused igapäevaeluga toimetulekusk ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga.
1951 Pariisis Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks. 1957 Roomas Roomalepingud Euroopa Majandusühendus (EMÜ) eesmärk kaotada kaubavahetuspiirangud liikmesriikide vahel, ühisturu, ühise tolliliidu loomine. Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) aatomienergia rahumeelseks kasutamiseks. 1960 Euroopa Ühendus (EÜ) : Euroopa Komisjon, Euroopa Ministrite Nõukogu II etapp (1973-1986) 1970ndate alguses Werneri plaan, rahaliidu esimene kavand 1973 EÜ-ga liitusid Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1986 Ühtne Euroopa Akt, neli põhivabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil. III etapp (1986-2004) 1990 Schengeni leping Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist.
Sügis 2009 N. Parrest Mõiste: haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist (haldusorganisatsiooni ja haldustegevust) ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus.
Minu arvates Vonnegut kirjeldab sõda pigem raske ja kurva kogemusena, sest raamatus mainib ta tihti kellegi surma või mõnda ebameeldivat kogemust. 24. Milline seos võiks olla Billy äial, kes armastab ropuvõitu lorilaulu poola tüdrukust, ja poola sõduri mahalaskmise episoodil? Mulle tundus, et äkki oli Billy äi Poolast pärit, et talle need lorilaulud meeldisid ja Billyle tuli kohe meelde see poola sõduri mahalaskmise episood. 25. Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel? Ma arvan, et Billy nägi iseennast Werneris, kuna Werner oli noor, kõhn, pikka kasvu ja nõrk nagu Billygi. Seetõttu tekkiski Billyle tunne, et nad on sugulased, kuid ma ise küll väga kahtlen, kas mingi suvaline saksa poiss ja ameerika poiss võivad omavahel sugulased olla. 26.Analüüsi linnasesiirupi-episoodi inimväärikuse ja kangelaslikkuse vaatepunktist (vt ka 16. küsimust) See episood näitas kui viletsad tingimused olid sõjavangidel
Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923)
Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL-i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Tähtsamad sündmused euro kehtestamise teel · 1957 ja ühisturg · Vahetuskursside kooskõlastamise katsed · Vahetuskursi mehhanism · EMI Euroopa Rahainstituut alates 94 · Werneri ettekanne jäi kõrvale · Delors´i ettekanne - mängis euroopas suurt rolli senini, oli euroopa lomisjoni president 85-95: kaks suurt rahandusminister prantsusmaal: 1 single european act 8tegeliku siseturu väga suur hüpe rakendamisel, viidi ellu, oligi euroopa ühisraha loomise ettekanne)1994ndast aastast, 86 võeti otsus vastu, annulleeriti 10k dokumenti euroopas, et seadusandlust ühtlustada jne 2. 89ndal
ja lahkus peale häälemurret. Kuna poiss ei läinud vaimulikuks õppima, lõppes ka vanemate toetus. Aastaid teenis ta elatist klaveritundide andmisega ja viiulimänguga. Tema elu vabakutselise muusikuna lõppes 1759. kui ta sai töö krahv Morzini kapelli juhina. 2 aasta pärast läks aga kapell laiali ja ta oli taas tööta. Selle perioodi loomingust ei ole kuigi palju säilinud. II Eszterhazy õukond(1761-1790) 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Gregor Werneri kõrvale. Peale surma sai ta ülemkapellmeistri tiitli. Haydn kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat õukondlikuks meelelahutuseks ha regulaarselt 2 korda nädalas toimuvateks kontsertideks-sellega on seletatav ka tema suur sümfooniate arv-104. Aega 1768-1772 nimetatakse Haydni „tormi ja tungi“ ajastuks-kirjutas palju. 1776. aastast toimusid Eszterhazy lossis ka regulaarsed ooperietendused. Haydn ise on 24 ooperi autor. Tema teenistus lõppes vürst Nikolausi surmaga 1790. aastal.
seda, kui ta oli lahkunud. Kõiv on ka muus mõttes tõdenud, et tema jaoks tekkis mingi teatav murdehet, kui isa lahkus. Tema painetes mängib olulist rolli kummaline haigus, mis Madis Kõiv mägedes matkates läbi põdes. Kaudsemalt võiks pärimuslikuks tükiks pidada „Küüni täitmist“. See kuulub küll sinna radikaalsemasse külge, sest teda üksühele lavastada on võimatu. „lõputu kohvijoomine“ võiks ka olla otsapidi pärimuslik. Tegemist on Werneri kohviku näidend. Mingis mõttes väga Kõivulik lahendus – ruum on paigas ja ka tegelased, kes ei muutu. Aga samas ajad vahelduvad. Pärimuslikkus hakkab toimima kultuuriooliselt. Proosa puhul on mingis mõttes targem alustada sellistest asjadest, mis avavad Kõivu tausta paremini. Võib hakata avama mälestustega või siis näiteks „Endspieliga“. 70ndatel muutub Kõiv eriti radikaalseks ja hakkab väga segaseid tekste kirjutama
Ta haigestus sageli ja pikaajaliselt ning eks kõik see koos üleelatud kaotuste valuga mõjutas Verdi karakterit sedavõrd, et temast kui tormakast ja karmivõitu inimesest rääkima hakati. Tundub, et Verdi teoseid tabanud fiaskode peapõhjused olid siiski loomingulist laadi. Halvasti mõjusid ooperite kvaliteedile ka ülinapid, kiirustama sundivad tähtajad. Veneetsiast Milaanosse pöördunud, jätkas Verdi uute teemade valimist. Ta mõtles saksa dramaturgi Z. Werneri unustatud tragöödiale "Attila". Naapoli teater "San Carlo" pakkus talle koostööd võimeka libretisti Salvatore Cammaranoga (18011852) Voltaire'i tragöödia "Zaire" ainelise ooperi loomiseks. Meelitavast perspektiivist hoolimata lükkusid mõlemad kavatsused edasi ning päevakorrale tõusis Byroni tragöödia "Kaks Foscarit" süzeele kirjutatud helitöö, XV sajandi Veneetsia, vaenlastest ümbritsetud isa ja poja traagilis-üllad kujud ning sünge heroika
Orase puhul võiks meenutada ka seda, et ta on 30ndatel anglofiilse traditsiooni maaletooja, on esimisi T. S. Elioti uurija. "Fausti" tõlge polnud Orase ainuke soov, tõlkeid tuleb Arbujatega seoses, Fausti tõlkeid tuleb kaks: A. Sang tõlgib ka ja tõlked valmivad paralleelselt. Anglosaksa kultuuritaust on uus inglisekeelsest kirjandusest leiame Wilde'i mõjusid, aga neid ei ole väga palju. Orientatsioonimuutus hakkab tulema laiemalt 30ndatel. Maagiline kolmnurk: TÜ peahoone - Werneri kohvik - ja mingi kohvik, milles on nüüd hotell London. Suhtlemine ka akadeemilise elu pinnal. Suur osa Arbujatest on seotud üliõpilasselts Veljestoga. Kuidas selts hakkab loomingulist elu mõjutama? Saab väga lihtsalt rääkida sellest, et B. Alveri ja Heiti Telviku tõsisem tutvus hakkas sellest, kui Talvik kutsus Alveri ettekandeõhtule. Mis tüüpi loomingut arbujalikkus tähendab? 1) B. Alver ja H. Talviku kunstiline laad. Nende näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
