Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nüüdisühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tegutseb ?
 
Säutsu twitteris
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor . Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus , kuritegevus jm). Heaoluriik . Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus .
1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit : o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused ) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted , moraal , õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus , tervishoid , valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. ­ sotsialiseerumine.
2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini.
Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses . Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne . Praegu on industriaalühiskond ainult vähem arenenud Põhja riikides ja kõrgemalt arenenud arengumaades. Industriaalühiskond (sellest algab nüüdisühiskonna kujunemine) algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele.
1 Ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad ( varase kapitalismi uurija K. Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat , kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutsid: o tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult o linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% o leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad o majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass , kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised o ühiskonna kihistumises o riigi ülesanded o valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor ) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega , toimus teaduse- ja tehnoloogia revolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted. Suurima tööhõivega on teenindus (majanduse tertsiaarne sektor), mille osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Muutused klassistruktuuris o Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna . Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. o Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud. o Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Postindustriaalne ­ tööstusjärgne teenindusühiskond. o Teenindussektori kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Insener-tehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus. o Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Vajatakse haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. o Toodetud kaupade hulga asemel hinnatakse haritud spetsialiste, insenertehnilist personali. Riik ei teosta vaid poliitikat ja jälgi õiguskorda vaid seisab hea majanduse arengu eest. o Massimeedia on kujunenud postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Kirju klassistruktuur. Mitmekesised väärtused jne. Infoühiskond ­ arenenud postindustriaalne ühiskond. Info on kujunenud oluliseks kõigis elusfäärides. Avardunud on teabe edastamise võimalused. Rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele jne. Teadmusühiskond on terviklik ühiskonnakorraldus , mida iseloomustab tegutsemis- ja otsustuskultuur, kus ühiselt püstitatud ja aktsepteeritud eesmärkide saavutamine toetub ennekõike teadmistele , analüüsile ja tagasisidele. Kõrgeltarenenud ühiskond, oluliseks muutub teadus; uurimisasutused ja 2 leiutiste rakendamine; oskus teavet valida ja rakendada. Hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust. Nii majanduslikud kui ka poliitilised otsustused peaksid põhinema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Muutub töö iseloom jne See on ühiskond, milles elupideva õppe, õppiva organisatsiooni ja tõendipõhise otsustamise põhimõtted on juurdunud ühiskonna kõikidel tasanditel ja kõikides sektorites. Oluline on loovus , oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp , mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja ­suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine Erinevused: revolutsioon reformimine algatavad dissidendid (teisitimõtlejad) algatavad võimulolijad osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond kulg etteaimamatu, stiihiline kulg planeeritud ja oodatav tulemus vägivalla kasutamine rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad muutuvad põhiliselt samaks Siirdumine totalitarismilt demokraatiale järk-järguline ja kõiki eluvaldkondi reformiv. Tegelikult midagi reformi ja revolutsiooni vahepealset: ühest küljest avaldavad massid pidevalt survet võimulolijatele, teisest küljest tuginevad reformid ikkagi parlamendis vastuvõetud seadustele ja valitsuse määrustele (st. reformide kulg on legitiimne )
3. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine . Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid : ainelised, vaimsed. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele (Toomas Varrak). Võim on eneseteostamine teiste subjektide allumise kaudu enda tahtele, mis peab millelgi põhinema. Seda põhinemist (võimu rakendamise alust) tuntakse domineerimise nime all. Max Weberi klassikalise jaotuse kohaselt on domineerimisel kolm "puhast" (ideaalset), legitiimset vormi: o traditsiooniline domineerimine (näiteks päritava pealiku- või kuningavõimu puhul) o karismaatiline domineerimine (juhikultusel põhinev ja teadvuse otsesel mõjutamisel põhinev) o mõistuslik-õiguslik ehk legaal-ratsionaalne domineerimine (mis on tänapäeva demokraatliku riigikorralduse ja bürokraatliku asjaajamise aluseks).
Võim majanduses Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega maaratud viisil. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus . Võimudelahusus ja 3 vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või vaikese tipp-poliitikute grupi katte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Võim inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber . Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Max Weber).
4. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. (lk.44-48) Võimu ressursid e. tunnused võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital , teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid ­ autoriteet ja sund. o Sunni korralkuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse ­ trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. o Kui võim on autoriteetne , kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab olema legitiimne (e. võim õiguspärane, valitsemine seaduste põhjal). Legitiimne domineerimine ­ teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Ideaaltüübid legitiimsel domineerimisel: o legaalne ­ valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia) ­ kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus o traditsiooniline ­ põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (Patriarhaat); o karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Institutsionaliseeritud võim: võim annab suhetele kindla suuna, eraldab dominantsed ja alluvad grupid, ta on ühiskonnas institutsionaliseeritud kindlatesse struktuuridesse ja organiseeritud kindlal viisil. Institutsionaliseeritud võimu monopoolseks kandjaks on riik.
5. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. (lk.17-22) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nüüdisühiskond #1 Nüüdisühiskond #2 Nüüdisühiskond #3 Nüüdisühiskond #4 Nüüdisühiskond #5 Nüüdisühiskond #6 Nüüdisühiskond #7 Nüüdisühiskond #8 Nüüdisühiskond #9 Nüüdisühiskond #10 Nüüdisühiskond #11 Nüüdisühiskond #12 Nüüdisühiskond #13 Nüüdisühiskond #14 Nüüdisühiskond #15 Nüüdisühiskond #16 Nüüdisühiskond #17 Nüüdisühiskond #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 165 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bluebirx Õppematerjali autor

Lisainfo

Nüüdisühiskond
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu
tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused. Seadused ja
õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor.
Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus.
Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond.
Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.

nüüdisühiskond , ühiskonna mõiste , nüüdisühiskonna kujunemine , industriaalühiskond , postindustriaalne ühiskond , teadmusühiskond , siirdeühiskond

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
doc
Nüüdisühiskond
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
49
docx
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
19
docx
Nüüdisühiskond



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun