Nüüdisühiskond (0)

ÜHISKOND
Nüüdisühiskond
Ühiskond – Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.
Ühiskonna tunnuseks on kultuur.
Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda.
1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi
teaduse vastu.
2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks
täielikult riigile allutatud.
Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ).
Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.
Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.
Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem
arenenud arengumaades.
Põhijooned: töö konveieril,
linnaelanike arvu kasv,
tööaja domineerimine puhkeaja üle.
Postindustriaalne ühiskond - tööstusjärgne ühiskond.
Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast.
Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste.
Kõrgtehnoloogia kasutamine.
Põhijooned: riik sekkub majandusse,
masstootmine, massikultruur,- meedia,
teenindussektori kiire kasv.
Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond.
Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks
kasutatakse teadusuuringute tulemusel.
Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja
õpilaste osakaal on kõrge.
Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus,
majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele
ja analüüsidele,
ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule.
Siirdeühiskond – Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb
totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ).
Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus,
reformide ebaühtlane tempo,
majanduskriis .





Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes.

Võim majanduses – Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus.
( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ).
Majandusvõim omab pigem sümboolset (mittekohustuslik/vabatahtlik) kui
kohustavat tähendust.
Võim riigis – Omab kohustavat tähendust.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib
teha...)
Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega .
Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende
täitmist.
2. Koguda makse.
3. Ainuõigus kasutada vägivalda korra tagamiseks.
4. Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud.
5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu.
6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad
alluvussuhted.
Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
Riigivõimu komponendid : 1. Asutused
2. Ametnikud ja õigusnormid
Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus.
Omab pigem sümboolset tähendust.
Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil
oma huvide elluviimine .



Võimu tunnused ja teostamise meetodid.
Võimu tunnused – 1. Võim teiste üle
2. Võim koos teistega
3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle
4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud.
5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised
2. Vaimsed
Ainelised tunnused: kapital , omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem
võim,
vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi.
Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted,
usaldus.
Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital.
Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
2. Sund
Autoriteetne võim - inimesed kuuletuvad mitte hirmust vaid veendumusest,
et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.
Sunniline võim – inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuse
ees.
Teatud määral väljendub ka seaduses sundi, st. Et seaduse
mittetäitmine toob kaasa karistuse. ( nt. Trahv, ametist
vallandamine, vabaduse võtmine).
Demokraatias nim.võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate
institutsioonidega.

Demokraatia põhiprintsiibid ja – väärtused.

Demokraatia põhiprintsiibid ehk tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised
2. Alternatiivsed teabeallikad
3. Konkurents võimu nimel
4. Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
5. Tsiviilkontroll relvajõudude üle
Demokraatia põhiväärtused ehk tugisambad : 1.Rahva suveräänsus
2. Põhiliste inimõiguste tagamine
3. Vabad ja ausad valimised
4. Põhiseadusega piiratud riigivõim
5. Võrdsus seaduse ees
Seadused ja õigusnormid.
Seadused – käitumisreeglite kogum e. Õigusakt mis on igale inimesele kohustuslikud täitmiseks.
Seaduse valimine ja jõustumine e.seadusloome - 1. Riigikogule esitatakse seaduseelnõu
(nt. RK liige, komisjon )
2. Eelnõu antakse lugeda juhtivale komisjonile.
3. Eelnõu arutatakse riigikogus vähemalt 2 korda.
4. Muudatusettepanekud arutatakse läbi juht -
komisjonis.
5. Seaduse vastuvõtmine toimub Riigikogus poolt -
hääletusega.
6. Vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu
esimees 5 päeva jooksul.
7. Vastuvõetud seaduse kuulutab välja president
14 päeva jooksul.
8. Seadus avaldatakse Riigi Teatajasja jõustub 10.
päeva jooksul, kui seaduses teisiti ei öelda.
Seaduste vajalikkus – Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises
Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi
Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid
Aitab korraldada kooselu ühiskonnas.
Põhiseadus ehk konstitutsioon – kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised
kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid
2. Määratleda kodanike õigused, vabadused ,kohustused
3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende
moodustamise kord.
Seaduslikkus tähendab riigi õigusaktide vastavust põhiseadusele jt õigusnormidele ning õigusaktide
ranget ja täpset täitmist.
Põhiseaduslikkuse järelvalve – kontroll kõigi riigi ja omavalitsuse tasandil välja antud õigusaktide üle
eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele.
Õigus – Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu.
Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus
2. Avalik õigus
Eraõigus jaguneb – tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus,
kaubandusõigus, tööõigus.
Avalik õigus jaguneb – riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne.
Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute
tegevust.
2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald-
kondi.
Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt.
2. Riigi põhiseadus
3. Seadus – parlamendi poolt välja antud õigusakt
4. Seadlus – presidendi poolt kinnitatud õigusakt, kui parlament pole saanud
kokku tulla.
5. Määrus, otsus – Vabariigi Valitsuse poolt välja antud õigusaktid
6. Maakonna tasandil, maavalitsuse poolt , välja antud õigusaktid
Õigus jaguneb: 1. Positiivne õigus ( st.antud õigusaktid kehtivad praegu ehk reaalajas )
2. Ajalooline õigus (st.et kehtis mingil ajal kuid nüüd on see aegunud )



Riigi mõiste.
Riik – Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindla maa – alal ja on seotud ühise avaliku – õigusliku võimuga.
Riigivõimu tunnused.
1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
2. Koguda makse.
3. Ainuõigus kasutada vägivalda korra tagamiseks.
4. Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud.
5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu.
6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad alluvussuhted.

Õigusriik.
Õigusriik – riik, kus valitsetakse vastavalt seadustele ning tagatakse riigi elanike heaolu.
Õigusriigi tunnused : 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument
2. Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlust lähtudest
3. Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada
4. Seadus kehtib kõigile ühte moodi
5. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
6. Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest.



Avalik ja erasektor
Avaliku sektori tähtsaim osa on riik.
Riigi tunnused:
(lühidalt öeldes: rahvas, territoorium , riigiorganid ). Pikemalt :

riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu

riigi otsused vormistatakse õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud

riigi kontrolli all on kindel territoorium

riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt oma otsuste eest
Avaliku sektori põhiülesanded – valitsemine ja haldus.
Mõiste avalik haldus e haldusjuhtimine – riigi ja omavalitsuste igapäevane tegevus oma eesmärkide elluviimiseks.
Mõiste avalik-õiguslik – sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks:

Rahvusringhääling

Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik)

Tallinna Tehnikaülikool

Kunstiakadeemia jne
Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest.

Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor)
Õiguslik vorm erinev – on aktsiaseltsid, osaühingud jne.
Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid – maksud , keskkonnanõuded, annab
tegevusload jne.
On kaks vastandlikku seisukohta:
1. Riik peab sekkuma, riik peab majandust reguleerima
2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad
Riigi sekkumise pooldajad rõhutavad, et alati esineb turutõrkeid (=kaupade või teenuste pakkumise puudumine), siis riik peab sekkuma.
Riigi rolli ulatusest tuleneb ka jaotus nn ``paksuks`` ja ``õhukeseks`` riigiks.
``paks riik``
1. riik kulutab rohkem raha haridusele ja tervishoiule
2. on rohkesti riigile kuuluvaid ettevõtteid
3. maksud on pigem kõrged
4. loosung ``Rohkem riiki!``
5. paksu riiki toetavad pigem vasakpoolsed erakonnad
``õhuke riik``
1. maksud olgu madalad
2.vähem riigile kuuluvaid ettevõtteid
3. loosung ``Vähem riiki!``
4. õhukest riiki toetavad parempoolsed erakonnad






Kodanikuühiskond.
Elanikkond – kõik, kes elavad riigis (mõni elab ajutiselt , mõni on teise riigi kodanik jne).
Kodanikkond – kodanikud, kel on riigi ees nii õigused kui kohustused.
Kodanikuühiskond – ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning
osalevad mitmesugustes seltsides ja ühingutes. Selles valdkonnas tegutsevatel
inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum .
Moodustavad: kodanike algatusel loodud vabatahtlikud
organisatsioonid , ühendused ja liikumised.
Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor – seltsid, ühingud, liidud jne.
Ühiskonnaelu sektorid:
1. esimene sektor e avalik sektor – riigiorganid
2. teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit
3. kolmas sektor e mittetulundusühendused – mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille
eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO).
Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö
seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad
asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal !
Kodanikualgatus – nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö „altpoolt”, mitte riigilt.
Näited minevikust: Rahvarinne , kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva
revolutsiooni ajal.
Näited tänapäeval: allkirjade kogumised, piketid, seltside ja ühingute loomised jne.

Ühiskonna sotsiaalne struktuur.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur – rahvastiku jagunemine teatud kindlate tunnuste alusel.
Jagada võib näiteks järgmiste tunnuste alusel: rahvus, sugu,
vanus, rass , perekonnaseis , perekonna suurus, haridustase, elukoht,
jõukus jne.
Ühiskonna struktuur jaguneb 3-ks: 1. Avalik sektor ( riigi- ja omavalitsusasutused)
2. Erasektor (eraettevõtted)
3. Mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja –
ühendused)
Avalik sektor e. Riigisektori tunnused: 1. Seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks.
2. Kontroll riigi territooriumi üle
3. Riigiasutused on avalikud.
4. Palgatöötajates 1/3
5. Arenenud riikides kogu tööjõud 1/5
Erasektori tunnused: 1. Kasumi taotlemine ja eraomandus.
2. Palgatöötajatest 2/3
3. Tuleb arvestada avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade
sekkumisega.
Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond – selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole
eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum.
Ühiskonnad jaotatakse maailmas 3-e gruppi : 1. Primaarsektor
2. Sekundaarsektor
3. Tertsiaarsektor
Primaarsektor – madala arengutasemega riigid.
suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses.
Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid.
enamik inimesi on seotud töötava sektoriga.
Tertsiaarsektor – kõrgelt arenenud riigid.
ülekaalus teenindussektor.
Teooriad :
Karl Marx – Aluseks võetud omandisuhted
Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad
tootmisvahendid .( nt. Tehased, kaubandusettevõtted)
Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas
palgatöölised.
Max Webber –töötas õpetuse välja 20.saj. algul
tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet :
1. Majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg -, kesk- ja alamklassiks.
2. Kihistumine toimub elulaadi,päritolu ning väärtuste järgi.
3. Poliitiline kihistumine.
Talcot Parsons – Usa teadlane , 20.saj. tippsotsioloog.
Lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3-st kriteeriumist :
1. Kvalieet – inimese teatud omadused, oskused
2. Täitmine – kuidas inimene täidab endale võetud rolli: oskuslikult, enam vähem või
halvasti.
3. Valdamine – kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse.
Huvid.
1. Kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid.
Arenenud kodanikualgatus suudab neid huve realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada
ja luua riikide või parteide vahelist liitu. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ja stabiliseerib
ühiskonda.
2. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi.
Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu , selleks peavad olema täidetud
järgmised tingimused:
1.Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte.
2. Võitlus monopolidega mis tahes majandusharus.
3. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt.
erakonna seadus).
4. Ettevalmistustöö kontroll.
5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus.
3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste
kaitsmine asukohamaal.
4. Enamusotsus – demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu
otsus, mida pooldab ja mille poolt hääletab enamus.
Pluralismi olemus ja tähtsus.
Pluralismi vastand on monism .
Pluralism ühiskonnas – 1. Austatakse õigust olla erinev
2. Ollakse valmis läbirääkimiseks
3. Väärtustatakse koostööd

Pluralismi tähtsus – 1. veendumus , et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus .
2.Pluralism oli alguses kui filosoofia, kus püüti veenda, et reaalsust ei saa
ainult ühel viisil seletada.
Poliitiline pluralism: 1. tunnistab erinevust sotsiaalses, ideoloogilises praktikas.
2. ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus .
Pluralismi olemus ehk tunnused: 1. Pluralistid hindavad grupi – ja organisatsioonilist iseseisvust,
tegutsemist , mitmekesisust.
2. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab
arvestama iga keeruline ühiskond.
3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi.
4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on
domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad
traditsioonilised väärtused.

Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus , kuritegevus jm.)
1. Vaesus – Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid.
Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus
2. Suhteline e. sekundaarne vaesus
Absoluutne vaesus – rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari
Suhteline vaesus – elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme.
2. Tööpuudus – Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda.
Tööpuudus on enamlevinud majandusnäitaja.
3. Kuritegevus – See on kuritegude toimepanek. Toimepanija on kurjategija .
Kuritegevuse peamiseks allikaks on suhteline vaesus.
4. Alkoholism – See on haigus, kus organismil tekib sõltuvus etanooli järgi.
5.Kodune vägivald – See on , kui üks pereliikmetest kasutab teiste pereliikmete peal füüsilist
vägivalda.
6. Narkomaania – See on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide
tarvitamise tagajärjel.
7. Inimkaubandus – Kuritegevus, kus inimest on röövitud, kuritarvitatud seksuaalselt,sunnitud tegema
tööd või teenindust , orjastatud, välja veatud jne.
8. Iive – Rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul sündide, surmade, rahvastiku rännete
tagajärjel.

Heaoluriik .
Heaoluriik – riik, milles on saavutatud enamike elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus.
Heaoluriigi tekke eeldused: 1. Tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis
inimeste elustiili e. riik pidi hakkama tegelema, haridusega,
tervishoiuga ja sotsiaalhoolekandega.
2. Kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid.
Heaoluriigi ülesanded – Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusse ja
tukude jaotamisse.
Täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust.
Heaoluühiskond – Heaoluriigi nüüdisaegne mudel.
Ühiskonnaliikmetele on tagatud kõrge elukvaliteet .
Peale riigi pakuvad heaolu veel erasektor ja mittetulundussektor.
Heaoluriigi tunnused : 1. ressursside (eeskätt raha) ümberjagamine (on ka nimetus:
ülekandeühiskond).
2. umbes pool kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Heaoluriigi mudelid:
1. Liberaalne heaolumudel – Riik sekkub vajadusel.
Peamised vastutajad heaolu eest on inimesed.
Näiteriigid : Jaapan, USA
2. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel – heaolu kandjaks on töölisühendused ja perekonnad.
Oluline on inimese tööpanus.
3. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik – väga kõrged maksud.
heaolu eest vastutab riik.
Näiteriigid: Noora , Rootsi
Sotsiaalne tõrjutuse põhjused : 1. Vaesus
2. Töötus
3. Erivajadus
4. Kuulumine vähemusrühma
5. Sotsiaalne kodakondsus

Infoühiskond.
Infoühiskond - informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav
ühiskond.
Infoühiskonna tunnused : 1. arvutite massiline kasutamine
2. kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed
kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused.
3. Olulisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine.
Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele.
Inimese abivahendiks on võimsad personaal - ja serverarvutid.
Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele.
Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse.
Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused.
Infoühiskonna väljendusviisid: 1. Info – ja sidetehnoloogiate arengu tulemusel on kapitali
paigutamine paindlikumaks muutunud.
2. Tänu ülemaailmsele infosüsteemid on valuuta – ja aktsia -
kursid pidevas muutumises.
3. Uusi töökohti luuakse seal, kus on soodne investeerimiskliima,
head kommunikatsioonid, odab energia, kohusetundlikud
oskustöölised.
4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool
pool hõlmab infosektorit.
5. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige
kasutoovam.
6. Infosõda – nim. Vastase informatsiooni; infopõhiste protsesside,
infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda
omade kaitsmist.
7. Infosõjas on oluline kombineerimine.
8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline.
Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus .
Ühiskonna jätkusuutlikus
Jätkusuutlikus –Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid .
Rahuldab praeguse põlvkonna vajadus, seadmata ohtu tulevase põlvkondade
samasuguseid huve.
Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonnasäästlikku arengut.
Keskkonna jätkusuutlikus: 1. Kliima soojenemine
2. Kõrbestumine
3. Vihmametsade hävimine
4. Vee puudus
5. Loodusreostus
Jätkusuutlik valitsemine :1. Kaasav ja läbipaistev
2. Legitiimsus – Võimulolijad hindavad rahvaga samu väärtusi.
3. Efektiivsus – eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine.
Sotsiaalne jätkusuutlikus: 1. Eesmärgiks on ühiskonna sidusus.
2. Kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering .
Demograafiline jätkusuutlikus: 1. Rahvastiku kvantiteet – vähenemine, ülerahvastus, migratsioon
2. Rahvastiku kvaliteet – haridustase, kaasatud ühiskonda,tervis jne.
Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted:
1. Majanduse ja keskkonna ühendamine – majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada mõju
loodusele .
2.Kohustus tulevaste põlvkondade ees – silmas tuleb pidada poliitiliste otsuste pikaajalist mõju
järgmistele põlvkondadele.
3. Sotsiaalne õiglus – kõikidele inimestele on õigus puhtale keskkonnale
4. Keskkond – keskkonnakaitse
5. Kultuur - mitmekesisuse väärtustamine
6. Ressursid – lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
Eesti jätkusuutlikkus põhineb 4-l arengueesmärgil:
1. Heaolu kasv
2. Kultuuri elujõulisus
3. Ökoloogiline tasakaal
4. Ühiskonna sidusus
Jätkusuutlikkuse arengu tagamine : 1. Ühiskonda on vaja hoida süsteemi tervikuna , st. et ühtegi
probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
2. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist
pikema perioodi peale.