Ühiskond (0)

Q: Kuidas käis kodanikuühiskonna kujunemine Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskond

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Kuidas käis kodanikuühiskonna kujunemine Eestis?

Ühiskond. Avalik ja erasektor 2.1-2.2

Ühiskond on inimeste kooselu korrastatud viis

Sektorid :
o Avaliksektor – riigi ja omavalitsus asutused(linnad + vallad )
; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks
o Erasektor – tegeleb majandusega – riik ei sekku majandusellu
, loob tingimused ja keskkonna
o Kodaniku ühiskond – kodanike ühendused; muudab ühiskonna
täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi
Oktoober on viinakuu – hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine

Pluralism
o Selline ühiskond kus on lubatud erinevad parteid, arvamused
, seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad.
Tsensuuri ei ole
o Paljusus , mitmekesisus – ühiskond kus on lubatud erinevad
vaated ja seisukohad – mitmeparteilisus, demokraatlik ühiskond,
avatud ühiskond

Ühiskond koosnbeb erinevatest gruppidest ehk kihistus

Inimesi saab gruppideks jagada mitmete tunnuste järgi – stratifikatsioon

Oluline on, et erisused inimgruppide vahel ei lõhuks ühiskonda vaid koondaks,

lõimiks seda.

Tähtis on juhtida ühiskonna kõiki valdkondi harmooniliset

Avalik sektor 2.2

Avaliku sektori moodustab riik, poliitika(riigi või linna juhtimise kunst )

Riigi tunnused
o Võimu teostamine
o Seadused ja õigusnormid
o Territoorium(10500 aastat on elanud eestlased Eesti aladel)
o Riigi institutsioonide avalikkus – on õigus teada millega riigi organid
tegelevad
Riigi institutsioonid

Kohus

J. Locke ’i ja Charles de Montesquieu – palament valitsus ja kohus ei või sõltuda

teineteisest

Sõltumatu peab olema ka keskpank

Järelvalve insitutsioonid
o Riigikontroll
o Igasugused inspektsioonid
o Õiguskantsler on ombuudsman

Riigi institutsioonide tunnused:
o Kindel struktuur ja hierarhia – alluvussuhe
o Riigiorganid luuakse seaduste alusel
o Rahastatakse eelarvest
o Töötajad on riigiametnikud

19. sajandil tegeles riik valitsemisega, nüüd kui on tegu 20. sajandil väljakujunenud

heaolu riigiga tegeleb riik avaliku haldusega – haldusjuhtimisega

Avalik haldus – riigi ja omavalitsuste tegevus, et viia ellu koalitsiooni poliitka

Tänapäeval on avalik sektor laiem mõiste kui riik – riik ei suuda tegeleda kõikide

probleemidega – osa valdkondi on antud üle avalik-õiguslikele asutustele, mis ei

allu otse riigile

Avalik õiguslikud asutused:
o Ülikoolid
o Raviasutused
o Ringhääling – TV, raadio

Erasektor – majandus+turg(jaotamine)
o Eesmärk on kasumi teenimine, ettevõtted OÜ, AS jne.

Kas riik peab sekkuma majandusse?
o Reguleerimis teooria J.M. Keynes (1929a majanduskriis FDR) pooldab
riigi jõulist sekkumist – kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. Nõudlust
tuleb reguleerida et tõsta tööhõivet. Peamine eesmärk on täistööhõive

Riigi ülesanne on:
o leevendada turutõrkeid
o maksudest saadud tulu jaotada ühiskonnas
o tänapäeval ei ole riiki kes ühel või teisel viisil sekkuks majandusse –
põhjala riigid sekkuvad aktiivsemalt majandusse
Kodanikuühiskond

On avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisats-

ioonid ja –ühendused

KÜ poliitiline mõõde: demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele

teisigi mooduseid rahva kaasamiseks otsustamisse – Seltsid, ühingud, ühistud,

liidud, rahvaalgatused

KÜ majanduslik mõõde: KÜ paikneb avaliku sektori ja ärimajanduse vahel. Eesmärk

pole võimuletulek ega kasumi teenimine
Kolmandasse sektorisse kuuluvad kodanikualgatuslikud organisatsioonid – MTÜ-d sihtasutused
SA-d ja seltsingud (ka virtuaalseltsingud) ( mitteformaalsed ühendused, viimased ei kuulu
registreerimisele.
esimesel jaanuaril 2006 on MTÜ 22721, SA 689
ma olen isegi kontoritäku kaasa võtnud - klammerdaja

Kodanikuorganisatsioonid :
o Aitavad lahendada sotsiaalseid ja majandusprobleeme
o Pakuvad teenuseid
o Loovad töökohti
o KÜ aluseks on kodanikualgatus
o Tegutsemine KO-des on vabatahtlik
o Kodanik osaleb KO töös, et teostada ennast
o Et sisustada vaba aega
o Et muuta ühiskonda elu elamisväärsemaks

Kolmas sektor ei tohi teenida kasumit

St kasumit ei või oma liikmetele välja jagada

Mittetulundussektor on suur tööandja Sbr-s, Sm-l, USA-s

Eestis on klmandas sektoris hõivatud 4-5%

Kas erakonnad on osa kolmandast sektorist? – parteid pigem kuuluvad

kodanikuorganisatsioonide juurde

Arenenud riigid tunnustavad kodanikuühendusi oma partneritena

Kodanikuühendusi kaasatakse seadusloomesse

Oluline on KÜ-ste asjatundlikkus oma tegevusvaldkonnas

Neid toetatakse rahaliselt
KÜ tavalisem definitsioon on, et see on selline ühiskond, kus kolmas sektor on tugev

KÜ on demokraatia tagatis , st kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu

Avaliku ja kolmanda sektori vahelise partnerluse põhimõtted:
o KÜ tagab ühiskonna mitmekesisuse, selle kaudu saavad väljundi erinevad
huvid ja ühiskonnagrupid, mis tasakaalustavad erimeelsusi ja lõhesid,
st stabiliseerib ühiskonda
o KÜ täitendab parteide tegevust
o KO-nid mõjutavad poliitikat
o KÜ kasvatab demokraatlikke väärtusi, annab poliitilise kogemuse
o Riik, mis toetab kodanikke pälvib lugupidamise
o KÜ pole mingi imevahend, iga sektor peab tegelema oma funktsioonidega

Kuidas käis kodanikuühiskonna kujunemine Eestis?
o 1999.a. käivitus Eestis arutelu avaliku võimu ning kodanikuühenduste
vahelise koostöö põhimõtete paikapanemiseks
o Riigikogu arutab kodanikuühiskonna probleeme iga kahe aasta tagant
Sissejuhatus 04.09.2006

ÜÕP eesmärk on anda noortele teadmisi, kuidas käituda ja toimida ühiskonnas,

kursus tutvustab ühiskonna struktuuri ja seaduspärasusi, õpetab tundma poliitilis

i protsesse ja jõude, avab demokraatia olemuse ja selle toimemehanismid.

Kursus tutvustab erakondi valimisi, parlamendi ja täidesaatva võimu struktuuri ja

töökorraldust.

Pöörab tähelepanu võimude lahususele, uurib majanduse arengut nüüdismaailmas,

rahvusvahelist julgeolekut ja ühtse euroopa toimimist.

Tööstus ja teadmusühiskond 1.1

Feodaal kord (feodaalid, talunikud) ->
1640 ja 1780 vahel tekib tööstuslik pööre ->
kapitalistlik kord ( sinikraed , valgekraed)

Nüüdisühiskond kujunes 19. sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid:
1) turumajandus
2) valitsussektor
3) kodanikuühiskond

Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune

seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises,

vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.

Pärast tööstuslikku pööret (17.saj) kujunes välja tööstus ehk industriaalühiskond ->

postindustriaalühiskond -> infoühiskond -> teadmusühiskond

Tööstusühiskond

Tööstuslik tootmine -> konveier -> range arvestus -> tööaja otstarbekas

kasutamine(time is money) -> ratsionaalsus

bürokraatia kasv(ametnike võim)

pikk tööpäev

hakkab esile kerkima puhkeaja tööstus

muutus tööhõive -> üha rohkem inimesi suundus tööstusse ->

muutus maa ja linna elanike suhtarv

muutusid leibkonnad

Postindustriaalne ühiskond
Ehk tööstusjärgne ühiskond saab alguse 20. sajandi viimasel veerandil

kõrgtehnoloogia ulatuslik kasutamine

kasvab teenindussektori osatähtsus

teaduse ja tehnoloogia suur osatähtsus

haritud spetsialistid

juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud

valitsusasutustes peaks olema ka tehnokraate

elustiilide lähenemine

Heaoluriik 1.2

19 sajandi lõpuks oli kujunenud välja kapitalistlik-, kodanlik- ehk turumajandusühiskond –

oli toimunud tööstusrevolutsioon

olid tekkunud uued klassid:
kodanlus – kellele kuulusid tootmisvahendid
proletariaat – müüs oma tööjõudu

kodanlikud revolutsioonid – võimule oli kõikjal tulnud kodanlus

heaoluriik hakkas kujunema 1880. Saksamaal, 1920. Põhja-Euroopas, USAs 1930.

Heaoluriik – püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub vajadusel

majandusse ja jaotab tulud ringi.

Klassikalise riigi funktsioonid:
1) seadusloome
2) õiguskord
3) riigikaitse

Heaoluga käib kaasas sotsiaalne õiglus – Kaks Eestit
(skeem lk 14)

Heaolu riigi tunnused -
1) ressursside ülekandmine(astmeline tulumaks jne)
2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri

Pärast teist MSi arvati, et riik sekkub majandusse ja annab toetusi kuni

majanduslikust madalseisust väljasaamiseni

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisu17 Õppematerjali autor

Heaoluriik, kodaniku ühiskond

ühiskond

Sarnased õppematerjalid

pdf

Nüüdisühiskond

Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna sidusus

Põhimõtted: *KÜ tasakaalustab erimeelsusi ja loob koalitsioone, sellega väldib võimu monopoliseerimist ja stabiliseerib ühiskonda. *KÜ kasvatab sallivust, koostöövõimet, omaalgatust. Kogemus, mida annab töö seltsides ja ühingutes tuleb kasuks poliitilises konkurentsis ja vaidlustes. *Monipoolne KÜ-d tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõikust poliitika vastu. Heaoluühiskond ja heaoluriik. Heaoluriigi mudelid. HEAOLUÜHISKOND ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi mudelid: LIBERAALNE: *Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. *Riik pakub toestus ainult vaestele pensionieas inimestele.

Ühiskonnaõpetus

docx

Nüüdisühiskond

ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.

Ühiskond

docx

ÜHISKOND: Nüüdisühiskond

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna arvestus

- Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis naturaalmajandus - Töögraafik sõltus aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus ehk industriaalühiskond ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss raha,masinad - Peamised otsustajad ärimehed - Peamised töötegijad töölised - Peamine töövorm masinatöö - Töögraafik sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis turumajandus - Levinuim riigivorm parlamentaarne monarhia/vabariik

Ühiskonnaõpetus

doc

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II pool Eesmärk

Ühiskonnaõpetus

doc

Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned)

Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus

Ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

spetsialistiks, horisontaalne liikumine, nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selge seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid