Väärtustatakse koostööd Pluralismi tähtsus  1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. 2.Pluralism oli alguses kui filosoofia, kus püüti veenda, et reaalsust ei saa ainult ühel viisil seletada. Poliitiline pluralism: 1. tunnistab erinevust sotsiaalses, ideoloogilises praktikas. 2. ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralismi olemus ehk tunnused: 1. Pluralistid hindavad grupi  ja organisatsioonilist iseseisvust, tegutsemist, mitmekesisust. 2. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on
Väärtustatakse koostööd Pluralismi tähtsus  1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. 2.Pluralism oli alguses kui filosoofia, kus püüti veenda, et reaalsust ei saa ainult ühel viisil seletada. Poliitiline pluralism: 1. tunnistab erinevust sotsiaalses, ideoloogilises praktikas. 2. ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralismi olemus ehk tunnused: 1. Pluralistid hindavad grupi  ja organisatsioonilist iseseisvust, tegutsemist, mitmekesisust. 2. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on
Monarhilisest demokraatias võib truudus kroonile siduda erinevaid struktuure ja tagada efektiivse koostöö poliitikute ja bürokraatide vahel, tagades efektiivselt toimiva ja kodanike huve arvestama riigiaparatuuri aga otsedemokraatia ja esindusdemokraatia puhul raskendab pluralism oma rohkete huvigruppidega kompromissi saavutamist. Pluralism tähtsustab võimu jagunemist ja vastastikust sõltuvust, rõhutab integratsiooni ja leiab, et ükski osis ei tohiks olla täielikult iseseisev. Pluralistid arvavad, et ka nõrgad huvigrupid võivad läbi koostöö saada tugevateks. Etatismi triumf nõrkade huvigruppide tugevnemise abil leidis aset Natsionaalpartei võiduga Saksamaal peale I MS ja pluralismi teooria leidis kinnitust selle partei allakäiguga peale II MS.
Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada vaid ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsioonilises ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on 5 olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis v mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides Pluralistid hindavad rühma ja organisatsiooni autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et igas keerulises ük-s võib tekkida teravaid rühmakonflikte Pluralistid arutavad institutsioonilise ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Nad on jaotunud selle järgi, kas institutsioonilise ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine v arendamine.
Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: o pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides; o pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesistust; o pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond; o pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine;
Instrumentaalne väärtus  ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Nt raha, meditsiin Segaväärtused- aka kombineeritud hüved- need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Nt teadmised, tervis Intrinsikalist- (seesmiste väärtuste pooldaja) Hedonistid  peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Jagunevad: sensualistid, satisfikatsionistid Mittehedonistid: monistid ja pluralistid Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?) Väärtuste ja käitumise seos VÄÄRTUS- "Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk" HOIAK- "Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas  seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad" KÄITUMINE- "Asun õppima pangandust/ kandideerin tööle panka/ töötan pangas" IV Tagajärjeeetika Jaguneb:
säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu laialdast hajumist kolme valitsuskihi, kohaliku, osariikliku ja föderaalse valitsuse vahel. 2. Kollektiivse käitumise mudelid Kollektiivne käitumine  institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele. Emotsionaalse nakkuse mudel  Herbert Blumer. Kirjeldab rahvahulkade pingestatuse arengut. Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile
korporatsioone, panku, ülikoole ja muid sihtasutusi. Kontrollivad massiteabe vahendeid ja moodustavad kõrgema taseme valitsuses ja kohtutes (nt: USA peaaegu kõik presidendid pärinesid kõrgklassidest). Pluralistlik mudel: võimu eliidi mudeli kriitikud arvavad,et ettekujutus võimu eliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest et juhid on liiga sarnased ja alahindab konflikti allikaid valitseva klassi sees. Pluralistid väidavad,et ärhuvid võivad olla väga erinevad. Põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Väikese linna mudel sarnaneb tõenäoliselt eliidi mudeliga kus kohalikud juhid on sagedases kontaktis ja teevad otsuseid mis on vastastikku kasulikud. Ühe ülikooli võimustruktuur võib läheneda pluralistlikule ideaalile , kus
Ali, aga valiti kaliifiks ja imaamiks Abu Bakir (Ali võimule alles neljandas kalifaadis 909. Nii sündis šiitide uskkond) # Võimu hoidmise tehnikad: fookus ideaalidel mitte materiaalsusel; karisma teologiseerimine tekstide abil; sõnade ja tegude lahusus (sõnad peavad kandma) 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik,weberiaanlik või pluralistlik). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju autoriteet sundus Võimu kasutaja Isik Struktuur Isik Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi käes Kõigi ühiskonna- käes liikmete käes 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria
sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid  usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne (üleloomulik) väärtus  hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). Pluralistid  usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Hedonismi kriitika  naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid
Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on 5 olulist tunnust: 1) Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides. 2) Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. 3) Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 4) Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine.
Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. Kuigi pluralistid kaitsevad poliitilise pluralismi väärtusi, on nad teadikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Sotsiaalsed probleemid Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga
Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. Kuigi pluralistid kaitsevad poliitilise pluralismi väärtusi, on nad teadikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Sotsiaalsed probleemid Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida
· Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid  nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid  nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid  on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid  nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon)  me soovime midagi, sest see on hea
· arutas institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi kasulikkuse üle · kaitstes poliitilise pluralismi väärtusi, olles samas teadlik sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi. Pluralistide põhimeetodid on: · positivism ja biheiviorism · metodoloogiline individualism · funktsionalism (mõnedel juhtudel) Teiste teoreetikutega võrreldes osutavad pluralistid palju enam tähelepanu valimistele, parteide konkurentsile ja huvigruppidele Eliiditeooria 'Eliit' tähendas algselt parimat, väljapaistvat ehk creme de la creme; nii mõistetakse seda tänaseni. Mõiste tõid sotsiaalteadustesse 1900aastate esimesel kümnendil Itaalia õpetlased Gaetano Mosca (1856  1941) ja Vilfredo Pareto (1848  1923). Pareto sotsiaalse kihistumise mudel  vaata joonis 4. Nii eliit kui ka mitteeliit muutuvad:
 Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust)  Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu
Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu
 Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust)  Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu
1. Monism (mono)  monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo)  dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. Pluralism  pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles  temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest  maast, õhust, tulest ja veest. 2. Teine tasand on seotud TUNNETAMISEGA  tunnetusõpetus ehk gnoseoloogia. Tunnetamise eesmärgiks on teadmised, et saada teadmisi. Seetõttu nim seda tasandit ka epistemoloogiliseks tasandiks (episteme  teadmine). Erinevad tunnetamise võimalused: 1
2) inimene ise kontrollib ennast 3) võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (=> üks viis struktuuri ja indiviidi vastuolu ületada) 4) võim on igal pool (mitte ainult teatud institutsioonides) - Foucault' teooriat on raske ,,rakendada", aga inspiratsiooniks on ta olnud eriti kultuuri uuringutes: pöörab tähelepanu viisidele, kuidas kõne sees on peidus võim seda saab siis analüüsida. Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus/autoritee Sundus Mõju Diskursus t Võimu kasutaja Isik Struktuur Isik Inimene ise Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonnaliikmet sõltumatu, igal
substantsi või printsiibi abil. Samamoodi tunnistab ja väärtustab poliitiline pluralism erisust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralistliku poliitikateaduse intellektuaalsel algupäral on viis olulist tunnust. Pluralism sai alguse kui rünnakuna riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides. Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Nõustuvad nad sellega, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. Nad arutasid institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti olid nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine.
isegi näidata, et nad on üksteisega kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerumise tulemusena on neil ühine arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel - võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralistid väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Tööstusele kasulik poliitika võib olla hukatuslik perifeerias asetsevatele firmadele. Eri võimusektorid võitlevad harilikult nappide ressursside pärast ühiskonnas. 15) Haridus - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 15 15.1. Kuidas selgitab hariduse avatud ja varjatud rolli strukturaal-funktsionalistlik paradigma? Haridussüsteem tugevdab ühiskonna kui kogukonna ühtsust täites nii avalikke kui varjatud funktsioone
ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust. Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonism Mittehedonistid jagunevad: · Monistid  usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne väärtus  hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). · Pluralistid  usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Kas pooldada hedonismi? Kas igasugused muud võimalikud väärtused, nt teadmine, oleksid ikka head, kui need ei tooks rahuldust? J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll." Milli jaoks oli oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika
rahvaga- katkendlik joon- sest huvigrupid ei piirdu üksnes riigivõimu mõjutamisega, vaid väga olulisel kohal huvigruppide käitumises on ka otsene suhtlus rahvaga.) Joonis: Loeng 7 lk 3. Huvigruppide ja riigi suhe Kuigi kõigis demokraatlikes ühiskondades leidub hulgaliselt eri suuruse ja eesmärkidega huvigruppe, kujutavad nad kõik endast sidepidajaid oma liikmeskonna ja valitud või ametisse nimetatud ametnike vahel. 2 suurt koolkonda:  pluralistid – kinnitavad, et huvigrupid esitavad riigile nõudmisi üksteisega võideldes ning et taolise võitluse käigus sünnib sotsiaalselt parim poliitika. Seevastu  (neo)korporatiivsuse esindajad – rõhutavad, et riik kasutab huvigruppe mitte ainult kui kommunikatsioonikanalit, vaid ka kui vahendit avaliku poliitika kujundamise eest vastutamisel. Lisaks eelnevale võib eristada nn
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
