Kuhu saame valida saadikuid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna arvestus

Milleks on kodanikuühiskonda vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna arvestus

Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus mille alusel madal?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna arvestus

Ühiskonna arvestus (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuhu saame valida saadikuid?
Millalmillistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud?
Kuidas jätkusuutlikkust tagada ?
Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?
Milleks on kodanikuühiskonda vaja?
Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad?
Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus mille alusel madal?

Ühiskonna arvestus

Ühiskond – inimeste kooselu vorm

Vanus – 4-5 miljonit aastat

Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Inimeste kooselu vormid :

Inimkari

Sugukond

Naaberkogukond

RIIK – organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga .

Ühiskonna arengu etapid...

Agraarühiskond :

Tähtsaim ressurss – maa
Peamised otsustajad – maaomanikud
Peamised töötegijad – talupojad
Peamine töövorm – käsitöö
Levinud riigivorm – absolutistlik kuningriik
Valitsuse roll – tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord
Perevorm – suurpere
Valitsev majandamisviis – naturaalmajandus
Töögraafik sõltus – aastaajad , ilmastik,usupühad

Tööstusühiskond :
Tööstus – ehk industriaalühiskond – ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses

Tähtsaim ressurss – raha, masinad
Peamised otsustajad – ärimehed
Peamised töötegijad – töölised
Peamine töövorm – masinatöö
Töögraafik – sõltus töörütmist, mitte ilmast jne
Valitsev majandamisviis – turumajandus
Levinuim riigivorm – parlamentaarne monarhia /vabariik
Valitsuse roll – riigi julgeolek,sots.hoolekassa
Perevorm – väikepere

Demokraatlik ühiskond – ühiskond, kus võimuinsitutsioonid annavad regulaarselt aru parlamendis.
Infoühiskond – ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus.
Postindustriaalne ühiskond – ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris.
Agraarühiskond – ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega.
Teadmusühiskond – ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine)

Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav – loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid.

Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga:

Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti – majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave.

Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses – tõusis insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus.

Tähtsustati ja vajati haritud spetsialiste – vajati tööjõudu, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse.

Inimeste elustiil - eluolu ja tarbimine ühtlustus, elatusetaseme üldine tõus.
Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused:

Konveieritöö asendus paindlikuma ja vabama töökorraldusega

Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi

Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud.

Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama .
Teadmusühiskonna ohud:

Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga( tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine)

Küberrünnakud

GMO

Eetilised probleemid(inimese kloonimine)
Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast:

A. Smith – väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi – tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve.
K. Marx – mõistuspärasus, kapitalism – tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis.
M. Weber – protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist – tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus
E. Durkheim – sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi. Ohud üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine.

Demokraatia

Tunnused: vabad valimised, mitmeparteilisus, võimude lahusus , vaba ajakirjandus , rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused.
Tsensuur – riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle.

Demokraatia teostamine :

demokraatia ehk rahvavõim

Demokraatliku ühiskonna tunnused:

Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu
Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel
Mitmeparteilisus
Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused

Demokraatia vormid:

Otsene ehk vahetu demokraatia – kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. ( rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas)
Esindus - ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament )
Osalusdemokraatia – kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad)
Elitaardemokraatia – üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud.

Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku
Mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
Eliit – vähemus, kes võimu teostab , aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes
Liberaalne demokraatia:

Kodanikuvabadust tunnustatakse
Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
Võimuinstitutsioonide lahusus
Vähemuste õiguste arvestamine

Demokratiseerumise lained

Demokratiseerumise esimese laine ( 1826 -1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis
Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks : Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas
1960-1970 aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas.
Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.a, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub NSVL -i jagunemine
Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas

* Pluralism – demokraatlikku ühiskonda iseloomustav arvamuste ja ideede paljusus .
Eesti demokraatia võimalused:

Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades ärimeestel olla informeetirud ja osaleda poliitikas (nt riik rahastab haridust, ülikoolides tasuta õppekohti, luuakse koolimaju)
Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud – nt põhiseaduse kaitse

Demokraatia ohud:

Enamuspõhimõte võib põhjustada “51% türannia”, kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla.

Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle tunnused:

õigusriik ja kõigi võrdsuse seaduse ees
vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus
vähemuste õigustega arvestamine

Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud?
- 28.juuni 1992.a põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses
- 14.sept 2003 EL-ga ühinemise küsimus
Reformi ja revolutsiooni võrdlus
REFORM
REVOLUTSIOON
Valitsus/poliitikud
Algatavad dissidendid
Osalevad poliitikud ja ametnikkond
Inimesed rahvahulgad
Etteplaneeritud, teada ka oodatav tulemus
Stiihiline, etteaimamatu, kasutatakse vägivalda
Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
Muutused võimusuhetes, valitsemiskorras
Siirdeühiskond
* Siirdeühiskond – on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt Eesti, mis läheks totalitarismist üle demokraatiasse; käsumajandusest turumajandusse)
* Üleminek algab demoktraatilku põhiseaduse kehtestamisega, järgnevad vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades.
* Siirdeühiskonna probleemid:
- demoktraalik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas
- majandusreformid halvendavad rahva elujärge, reformide ebaühtlane tempo
- uue eliidi oskamatus probleemidega hakkama saada.
- vajadus vanad väärtused ümber hinnata
* Kas Eestis on edukalt toime tuldud siirdeühiskonna probleemidega? JAH
1. Praeguseks on demokraatiasse laialdaselt juurdunud. (vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused)
2. Rahva elujärg on paranenud . Nt rahareform peatas inflatsiooni, tõi kauba ketile.
Eesti on siirdeühiskonna läbinud, sest Eestis on hea elatustase, inimesed on hea elujärjel, on juurdunud demokraatlikud arusaamised .
Heaoluriik ja –ühiskond
* Heaolu – näitaja, mille abil väljendatakse inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist.
* Heaoluriik – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevedada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
* Heaoluriigi tunnused:
- Ressursside, eelkõige rahaliste, ülekandmine ühest valdkonnast teise, rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele; s.t et, heaoluriik sekkub majandusse, jagades maksude abil ümber tulusid ja korraldades haridust, tervishoidu ja perepoliitikat.
- pool avalikest tuludest, läheb sotsiaalsfääri
- heaolu riik pakub ühishüviseid (raamatukogud, haridus )
* Heaoluriigi olemus:
- Ühishüvis – kaup või teenus, mida jaotatakse turu vahenduseta ning seda tarbib enamus ühiskonna liikmeid.
- Ühishüvis aitab ühtlustada toimetulekuvõimalusi, et kõik saaksid tarbida olulisi sotsiaalseid teenuseid.
Heaolu mudelid:
KONSERVATIIVNE HEAOLUMUDEL orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadusi.

Keskseks heaolu eest vastutajaks tööandja, töövõtja, pere
Selle heaolurežiimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus
Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse.
Nt Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania , Jaapan

SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLUMUDEL seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga

Mudeli märksõnaks on solidaarsus – st et sotsiaalseid hüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest
Keskseks vastutajaks on riik
Et rahastada haridus - ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud
Pensionide ja lastetoetuste puhul on sellele heaolumudelile tunnuslik igaühele tagatud baasosaku olemasolu (nii saab iga laps lastetoetust, ükskõik milline on perekonna majanduslik seis ja iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole om aelu jooksul palgatööl käinud ega sots.kindlustusse sissemakseid teinud

LIBERAALSE HEAOLUMUDELI etaloniks peetakse USA-d.

Lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus
Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine
Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suures osas tema rahakoti paksus
Seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud

Sotsiaalne kodakondsus

Sotsiaalne kodakondsus – idee, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Riik tagab kõik sotsiaalsed vajadused.(negatiivne – immigratsioon, vaeste osakaal tõuseb)
Olulisemad sotsiaalpoliitilised reformid Euroopa heaolumudelites:

- Kõikjal on riiklikule pensionile lisatud kohustuslik kogumispension
- Töötu abiraha saamise tingimuseks on seatud kohustus käia ümberõpetel ja vastu võtta iga pakutav töö.

Positiivne heaolu - ennetatakse abivajamist riigi poolt. Tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse

Eestis selle saavutamiseks ...

Kohustuslik põhiharidus

Terve eluviisi propageerimine
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Keskkonna jätkusuutlikkus :
- Kliima soojenemine
- Vihmametsade hävimine
- Liigilise mitmekesisuse vähenemine
- Kõrbestumine
- Veepuudus
- Loodusreostus

Jätkusuutlik areng – on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevastele põlvede samasugused huvid.

Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust selline strateegia,mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda.

Rooma klubi on üks esimesi, kes osundas oma ettekandes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust.

Jätkusuutlik valitsmine:

Legitiimsus (ehk seaduslikkus ) – võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas (nt valimised)
Efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine
Läbipaistev ja kaasav

Sotsiaalne järkusuutlikkus:

eesmärgiks ühiskonna sidusus
kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem , vaid investeering

Demograafiline jätkusuutlikkus:

rahvastiku kvantiteet :

vähendamine
vanuseline koosseis
ülerahvastatus
migratsioon

rahvastiku kvaliteet

haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda jne

Kuidas jätkusuutlikkust tagada ?

1992.a Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu – ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia „Agenda 21” ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia.
Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 ja mitmeid teisi.

Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid , vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava
Ühiskonna põhikomponendid
* Ühiskond – suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Ühiskonnaelu valdkonnad:

Poliitika – riigi juhtimist ja toimumist korraldav tegevus.
Majandus – tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond .
Õigus – riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum.
Moraal – moraalivormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib toitma inimese sisetunne ja tõekspidamised.
Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad.

Ühiskonna sektorid

Seotuna võimuga jaotatakse:

Avalik sektor – ühiskonna osa, mille ülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ning kindlustada sotsiaalne heaolu. (Eesti Pank , Loomakaitseselts, perekonnaseisuamet , riigikantselei, tolliamet , õiguskantesleti büroo) Täpsemalt: Riigikantselei – moodustatud riigi poolt õigusakti alusel ja kindlatel ülesannete täitmiseks.

Erasektor – ühiskonna osa, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted, aga ka indiviidi isiklik elukorraldus (kodu ja perekond; usu valik, töökoht, vabaaja veetmise viiside valik)(Advokaadibüroo “seaduse konks”; puiduettevõte “presidendi tool ja laud”; tv3, tõlketeenuste büroo) Täpsemalt: tõlketeenuste büroo – tegeleb tulude saamise ja kauplemisega, pakkudes teistele teenust
Tänapäeval kasutatakse ühiskonna täpsemal iseloomustamisel 3 sektorit:

esimene ehk avalik sektor ( Rahvastikuregister , Eesti Pank)

teine ehk erasektor ehk tulundussektor (Hansapank, Turu-uuringute AS; AS Regio )

kolmas ehk mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond (MTÜ Porkuni ; Eesti Õpilasomavalitsuste Liit)
Avalik sektor

Hõlmab võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad.
Ülesanded:

rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine
riigi ja kohalike omavalitsuste toimimise tagamine

Tuumaks RIIK – võimu ja valitsemisasutuse süsteem, mis korraldab elu kindlal territooriumil; omab püsirahvastikku ja iseseisvat avalikku võimu ehk suveräänsust
Riigi tunnused:

riigi võim on ülimuslik
omab kontrolli kindla territooriumi üle
riigi institutsioonid on avalikud

Riigi insitutsioonid: NB!

Seadusandlik võimu organ – PARLAMENT

Täidesaatva võimu organ – VALITSUS; ministeeriumid

Kohtuvõimu organ – KOHUS

Järelvalveinstitutsioonid – riigi kontroll, õiguskantsler, inspektsioonid(tervisekaitse)

Riigiasutuste iseloomulikud jooned:

neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks
nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest
nende töötajaskonna moodustavaf palgalised, riigiamentikud(avalikud teenistujad)

Tegeletakse avaliku haldusega, s.o poliitiliste otsuste igapäevase ja plaanipärase elluviimine riigi- ja omavalitsus asutuste poolt.
Siit omakorda mõiste – avalik poliitika ehk halduspoliitika , s.o tegevus, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teentuste ja inimeste toimetuleku korraldamine.
Halduspoliitika näited: majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika , sotsiaalpoliitika, hariduspol.
Vastavad institutsioonid on näiteks: maksuamet , sotsiaalkindlustus amet jne.
Riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisega tegelevad välis- ja sisepoliitika , kaitsepoliitika, migratsioni- ja kodakondsuspoliitika.
Vastavad institutsioonid: sõjavägi, politsei, vanglad

Avalik – õiguslik institutsioon ehk asutus:

avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest ehk asutustest
Riigil ei ole otstarbekas teostada kõiki avalik-halduslikke ülesandeid oma organite kaudu, osa neist on antud avalik-õiguslikele asutustele.

Avalik-õiguslik asutus:

asutus, kus korraldatakse seaduse alusel oma tööd iseseisvalt
riigil on kontroll tema tegevuse üle
saab riigilt raha
riik tellib teenust(nt koolitusteenused ülikoolidele, raviteenused haiglatele)
nt ülikoolid(TÜ); ERR, kultuurkapital

Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?
Tänapäeva riigi ülesanded on muutunud nii ulatuslikuks, et riigil pole enam otstarbekas nende lahendamist üksnes enda käes hoida. Kõike ei pea riigiasutused ise tegema. Palju ülesandeid täidavad avalik-õiguslikud asutused, mis ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Samas säilitab riik kotrolli nende tegevuse üle,eraldades neile selleks raha ka tellides neilt teenust. Näiteks riiklik koolitustellimus ülikoolidele. Seega koosneb avalik sektor riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest
Erasektor

Erasektor ehk tulundusekter – siia kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.
Tegevuse eesmärk – tulusaamine, seega kauplemise ja teenindusega tegelemine
Aluseks eraomand
Ettevõtete õiguslik vorm – täis-, osaühingud; aktsiaseltsid
Peab arvestama riigi ettekirjutustega, maksude, tegevuslubade, keskkonna kaitse jne küsimustes
Riigi ja eraselktori suhete peamine probleem – kui palju peab riik sekkuma

majandusse(turutõrked; ühishüved)
Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond – avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad vabatahtlikud mittepoliitilised legaalsed organisatsioonid ja ühendused, kasumitaotluseta
Milleks on kodanikuühiskonda vaja? Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerumist ning stabiliseerib ühiskonda.

Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad?

Nad mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohtu
Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus , mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest
Osalemine on vabatahtlik
Inimene osaleb neis selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt vaba aega sisukalt veeta
Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida (täpsemini – kasumit oma liikmetele välja jagada), mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid.

- Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seadus eelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavaks teha niisugusetele gruppidele, kellega parlamendi erakonnad tihti arvestada ei taha (vähemused, puudega inimesed, noored) Näiteks ametiühingud

Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu.

kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu, on demokraatia tagatiseks, nt: looduskaitseseltsid, ametiühingud, üliõpilasseltsid, pensinäride ühendused
edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. Nt: külaseltsid, heategevuskampaaniad
võimaldab end teostada, kujundada elu vahetust koduümbruses, tunda end vajaliku ühiskonnaliikmena, nt: naabrivalve , korteriühistud

Kodanikuühiskonna ja riigi suhted
Partnerlus avaliku ja kolmanda sektori vahel teostub erinevates maades erinevas vormis, ent põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduse suhtes peaksid lähtuma, on sarnased.

Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid.
Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase eil otsuste tegemisel liigselt domineerida
Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta
Kodanikuühiskond kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus .
Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise

Miks on kodanikuühendused ühiskonnale vajalikud:

Suurendab kodanikualgatust ja ühtekuuluvustunnet. Nt kampaania Teeme ära
Hoiavad ühiskonna mitmekesisust, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid, ühiskonnagrupid

Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat:

Streik ehk tööseisak nõudes majanduslikke nõudmisi
Allkirjade kogumine

Ühiskonna kihistus

Sotsiaalne mobiilsus – inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet
Vertikaalne mobiilsus – on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele . Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas).Näiteks lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.
Horisontaalne mobiilsus – liikumine ühe sotsiaalsekihi sees. Staatus ei muutu (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise)
Sotsiaalne klass – aimumäärav pole enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid.(keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga.)
Keskklass – sotsiaalse klassi üks tüüp, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõthet kvalifikatsiooni nõudva tööga.
Sotsiaalne staatus – on indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema materiaalsed ja vaimsed ressursid. (alamklass, kes on tõrjutud seisundis, teevad lihtsat tööd ja saavad vähem palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonna kombeks)
Eliit ehk kõrgklass – kõrge sotsiaalse staatusega grupp, kelle tunnuseks on juurdepääs riigivõimule ja nad omavad seda, mida antus ühiskonnas peetakse väärtuslikuks(rikkus, maa, soovitav päritolu)(näitlejad, poliitikud, lauljad , firmajuhid)
Omistatud staatus – on muutumatu tunnus, millega on seotud inimesele omistatud positsioon tema enese soovist või pingutustest sõltumata. (vanus, sugu, EV kodanik)
Omandatud staatus – ehk saavutatud staatus on teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus (õpilane, abiturent )
Sotsiaalne roll – on sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard (ema, tütar)
Rollikonflikt – olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku( õpetaja, kelle laps õpib tema klassis –ema ja õpetaja roll; tahan peole minna aga ema tahab et ma maale läheksin – sõbranna ja tütre roll)

Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne, sest saab toimuda nii horisontaalset kui ka vertikaalset mobiilsust . Näiteks inimesed saavad liikuda linnast maale, suudavad tõusta koristajast juhatajaks jne. Eriti hea on võrrelda Indiaga, kus pole üldse mobiilsust (kastisüsteem).
Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad lisaks omandisuhtele (materiaalsusele) ka elustiili tunnused, haridusnäitajad (väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatud tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset)
Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal?

* Vaatamata kõigele on ühiskonnas säilinud hierarhilisus. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat staatust kui teised
* Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust,maad,päritolu,nahavärvi)
* Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks – madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka jne.

Minu omistatud staatuse tunnused: vanus, sugu , rass , õde ja tütar, Eesti VB
Mina omastatud staatuse tunnused: ma olen gümnaasiumi õpilane, abiturent, autojuht
Inimgruppe saab ühiskonnas eristada:

varanduslikud – rikkad ja vaesed
regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel – linnaelanikud ja maaelanikud
rahvuslikud – eestlased ja muukeelsed
ideoloogilised , sh usulised – kristlased ja juudid

Eestis oht mõne erilisuse liigseks tugevnemiseks: rahvuslik – aprillisündmused 2007. Aastal
Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:

Töötus
Regionaalsed erinevused
Erivajadused
Kuulumine vähemustühma
Vanadus
Madal haridustase
Alkoholism
Hasartmängusõltuvus
Vaesus

Sotsiaalset tõrjutust on võimalik vähendada:

luua programme, millega tuua tagasi töötud tööturule ja suurendada tööotsjate konkurentsivõimet => korraldades inimõpet ja täiendkoolitusi
Õigusnormidega => maksta naistele ja meestele samaväärse töö eest võrdset palka. Samaväärne kohtlemine põliselanike ja inimmgranttöölistega.
Tuleks arendada riiklikke tpetusprogramme äärealade arendamiseks
Vaesus – heategevus, varjupaigad, toimetuleku toetus, supiköögid
Madal haridus – kohtuslik põhiharidus, tasuta keskkool

Võim ühiskonnas

Võimu olemus ja ressursid:

Võim – inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust oma huvide elluviimiseks.
Võimuressursid:

Ainelised (omand – maa, hooned; kapital – raha)

Vaimsed (teadmised/kogemused; päritolu; sotsiaalne kapital – tutvused)

Võimu teostamise meetodid:

AUTORITEET SUND
Traditsioonid; mõistuslik kaalutlus – karisma - hirm

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 137 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cuutiie Õppematerjali autor

Siit leiab kõigele vastuse. Konspekt on tehtud väga põhjalikult ühiskonna õpiku ja vihiku alusel. Toodud on iga mõiste juures näited.

Sarnased õppematerjalid

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna sidusus

Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsiooniametid) Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk kihistumine. Mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse võti- Oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut Tv ül. 12, 16 (Eesti Koostöö Kogu kõige) 18. 2. 2. Avalik ja erasektor Avalik sektor: Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: *Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu *Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad

Ühiskonnaõpetus

docx

Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa

Ühiskond

doc

Nüüdisühiskond

- kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna töö materjal

ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned:

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna sidusus

2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass-

Ühiskonnaõpetus

docx

Nüüdisühiskond

Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele,

Ühiskond

Rohkem sarnaseid