Ühiskonna arvestus (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuhu saame valida saadikuid?
Millalmillistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud?
Kuidas jätkusuutlikkust tagada ?
Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?
Milleks on kodanikuühiskonda vaja?
Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad?
Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus mille alusel madal?

Lõik failist

Ühiskonna arvestus

Ühiskond – inimeste kooselu vorm

Vanus – 4-5 miljonit aastat

Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Inimeste kooselu vormid :

Inimkari

Sugukond

Naaberkogukond

RIIK – organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga .

Ühiskonna arengu etapid...

Agraarühiskond :

Tähtsaim ressurss – maa
Peamised otsustajad – maaomanikud
Peamised töötegijad – talupojad
Peamine töövorm – käsitöö
Levinud riigivorm – absolutistlik kuningriik
Valitsuse roll – tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord
Perevorm – suurpere
Valitsev majandamisviis – naturaalmajandus
Töögraafik sõltus – aastaajad , ilmastik,usupühad

Tööstusühiskond :
Tööstus – ehk industriaalühiskond – ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses

Tähtsaim ressurss – raha, masinad
Peamised otsustajad – ärimehed
Peamised töötegijad – töölised
Peamine töövorm – masinatöö
Töögraafik – sõltus töörütmist, mitte ilmast jne
Valitsev majandamisviis – turumajandus
Levinuim riigivorm – parlamentaarne monarhia /vabariik
Valitsuse roll – riigi julgeolek,sots.hoolekassa
Perevorm – väikepere

Demokraatlik ühiskond – ühiskond, kus võimuinsitutsioonid annavad regulaarselt aru parlamendis.
Infoühiskond – ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus.
Postindustriaalne ühiskond – ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris.
Agraarühiskond – ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega.
Teadmusühiskond – ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine)

Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav – loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid.

Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga:

Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti – majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave.

Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses – tõusis insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus.

Tähtsustati ja vajati haritud spetsialiste – vajati tööjõudu, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse.

Inimeste elustiil - eluolu ja tarbimine ühtlustus, elatusetaseme üldine tõus.
Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused:

Konveieritöö asendus paindlikuma ja vabama töökorraldusega

Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi

Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud.

Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama .
Teadmusühiskonna ohud:

Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga( tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine)

Küberrünnakud

GMO

Eetilised probleemid(inimese kloonimine)
Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cuutiie Õppematerjali autor

Siit leiab kõigele vastuse. Konspekt on tehtud väga põhjalikult ühiskonna õpiku ja vihiku alusel. Toodud on iga mõiste juures näited.

Sarnased õppematerjalid

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna sidusus

Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsiooniametid) Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk kihistumine. Mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse võti- Oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut Tv ül. 12, 16 (Eesti Koostöö Kogu kõige) 18. 2. 2. Avalik ja erasektor Avalik sektor: Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: *Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu *Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad

Ühiskonnaõpetus

docx

Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa

Ühiskond

doc

Nüüdisühiskond

- kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna töö materjal

ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned:

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna sidusus

2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass-

Ühiskonnaõpetus

docx

Nüüdisühiskond

Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele,

Ühiskond

Rohkem sarnaseid