ÖKOLOOGIA Lektor Kadri Kask [email protected] Ruum 2B15 ÖKOLOOGIA LIFE - elu LIVING - elav ALIVE elus OIKOS eluruum LOGOS õpetus Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka ÖKOLOOGIA TEADUS Ökoloogia (ecology) on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel LIIK · Liik (SPECIES) sarnased organismid, kes võivad vabalt omavahel ristuda Autökoloogia (organismal ecology) e organismiökoloogia uurib liigi ja
ÖKOLOOGIA JA JAHINDUSE ALUSED Ökoloogia Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning neid ümbritseva keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia on õpetus looduse majapidamisest (ldn. "oikos" maja, "logos"- õpetus, teadus), looduses valitsevatest vastastikustest suhetest. Keskkonnategurid Kõik organismid sõltuvad ümbritsevast elusast ja eluta loodusest keskkonnateguritest. Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Policy-Polis Agura-market-Polircs- poliitikud tulid kokku ja arutasid probleemide üle linnas Social politics- discusting the problems Talgud on vana versioon sotsiaalpoliitikast Distribution mechanism Oikos Reciprocity Redistribution Market Polanyi stresses that there is no sense in privileging on mode of circulation in relation to the others. He says: ,,the need for trade of markets is no greater than in the case of reciprocity and redistribution" 1601 Poor Law- Queen Elizabeth I of England Uniform system appointing officals as overseers of the poor Local responsibility Worthy vs. unworthy poor
silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumine naistesse oli kahetine: ühelt poolt imetlev ja austav, teisalt aga tõrjuv ja halvustav. Abielunaist õpetasid ema ja ka abikaasa. Sparta naine Naistel oli oma varanduse üle suurem võim kui mujal Kreekas. Tüdrukute kasvatuses pöörati tähelepanu sportlikkusele, julgusele ja jõulisusele. Naistel oli võimu kultuurivallas. Olid poliitiliselt tähtsad, aga
tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud · Põrandad tehtud tambitud savist või kiviplaatidest · Hilisem interjöör muutub rikkalikumaks, dekoratiivsemaks Voodi ehk kliine Vana-Rooma 1) Ajastu iseloomustus 7.sajandil, kasutati tellist või betooni; Roomlastel oli oma jumal peaaegu iga asja, tegevuse ja sündmuse jaoks. 2)
teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Ökoloogia - (kr. oikos maja, elamu, eluruum; logos mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Aine ja energia liikumine ökosüsteemis - Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste
energiast (naftapõhine), 250X rohkem kui India, India elanikkond on 1/6! LKB valdkond: (noor teadus, 80ndatest) · Ökoloogia · Biogeograafia · Rahvastiku geneetika · Sotsioloogia · Antropoloogia · Filosoofia · Majandusteadused · Jpt teadused Ökoloogia uurimisvaldkonnad: · 1866ndal. E. Haeckel (1834 1919). Teadus organismine ja teda ümbritseva KK vahelistest suhetest. Elusorganismide koduteadus. ( kr. K. Oikos kodu ja logos teadus) · 1972ndal Krebs. Uuris neid vastastikkuseid suhteid, mis määravad ära org-de leviku ja arvukuse. Keskkond-organismide ümbristev keskkond koosneb välistegurite kogumist, st kõigist faktoritest ja teguritest, mis asetsevad väljaspool organimse, kuid mõjutavad selle tegevust. Füüsikalis-keemilis tegurid = abiootilised Teised organismid = biootilised Vastastikused suhted Krebsi järgi kk.
Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi 3. sisserändab suur hulk muulasi Keeleökoloogia 1. Mis on ökoloogia? Kas inimene kuulub ökoloogia uurimisalasse? Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. 2. Mida uurib keeleökoloogia? Mis eesmärgil? KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne
Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi 3. sisserändab suur hulk muulasi Keeleökoloogia 1. Mis on ökoloogia? Kas inimene kuulub ökoloogia uurimisalasse? Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. 2. Mida uurib keeleökoloogia? Mis eesmärgil? KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3
1. Abrams, P.A. 1995. Monotonic or unimodal diversity productivity gradients: What does competition theory predict? Ecology 76: 2019-2027. 2. Allilender, K., 1997. Soomaa Rahvuspark. Viljandimaa loodus. Viljandi, 4-7. 3. Allilender, K., 2000. Lamminiitude majandamine. Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000 2010. Viljandi. 41 lk. 4. Barot, S. 2004. Mechanisms promoting plant coexistence: can all the proposed processes be reconciled? Oikos 106: 185-192 5. Benstead, P., Jose P., Joyce, C., Wade, M., 1999. European Wet Grasslands. Guidelines for management and restoration. RSPB, Sandy. 6. Connell, J.H. 1978. Diversity in tropical rain forests and coral reefs. Science 199: 1302-1309. 7. Diemer, M.W. & Pfadenhauer, J. 1987. Effects of differential defoliation on shoot growth, density and phytomass of three graminoids in a calcareous fen. Oikos 50: 183- 190. 8. Eriksson, O. 1993
Euroopa ideede ajalugu 24.09.2009 IV loeng AU - kahemõtteline asi Loengu põhikäigud : au ja kuulsus varases Kreekas (8.-5 saj e.Kr) · Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest · Piiratud valitsejavõim · Nõuandev ülikute kiht · Lihtrahva kuuletumise tingimuseks "õiglus" · Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas; · Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikute võtlus au ja kuulsuse pärast · Ülikute sotsiaalne roll: · Riiginõukogu · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus · Võistlus prestii i pärast: "..
Näiteks esines andmekaitse elemente Vana-Kreeka ning Hiina õiguses. Heaks näiteks on siin Hippokratese vanne. Lääneriikides on andmeid samuti kaitstud juba sajandeid. Õigusteadlase R. Alexy hinnangul on isiklike õiguste juured vaieldamatult kristlikus ja antiikõiguses, kuid nende õitseng sai alguse renessansimaailmas. Vanas Kreekas oli rõhk andmete kaitsmisel eelkõige avalikul õigusel (polis) ning erasfäär (oikos), kuhu kuulub otseselt privaatsuse kaitse, oli suhteliselt vähetähtis. Ka Vanas Roomas olid avalikud asjad (res publica) olulisemad eraasjadest (res privatae). Nii jätkus rõhuasetus andmete kaitsmisel veel sajandeid nt. aastal 1361 kehtestati Inglismaal Justices of the Peace Act, mis lubas vahistada piilureid ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuandmete kaitses
abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Klassikalist Ateenat on kujutatud kui emakeskset ja isa vältivat kultuuri. Naiste koduaresti panek praktikas ei teostunud. Naised osalasid ikka avalikel üritustel, religioossed pidustused, atleedivõistlused, vahest teatrietendused. Naisi sunniti ka tööle väljapoole perekonda, põetajate, päevatööliste, puuviljakorjajate ja müüjatena. Linnriiki(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Naiste olukorda saab mõista ainult siis, kui jälgida polise üldist arengut. Muudatus tuli siis, kui mindi üle uue keskklassi valitsusaega. Perekonnast sai majanduslik, poliitiline, bioloogiline ja sotsiaalne üksus.Suur tähtsus oli sotsiaalsetel suhetel. Naiste produktiivsed, toodangulised toimingud olid polisele tähtsad, aga veel tähtsam oli nende reproduktiivne missioon, järglaste sünnitamine. Kreeka riigi suhtumine
sün, süm, sül (syn `koos, kaas, ühis') sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/logism teek (thk `hoidla, kast') karto/teek, disko/teek tehno (techn `kunst, meisterlikkus') tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia tele (tle `kaugele, kaugel') tele/gramm, tele/paatia, tele/viisor termo (thermos `soe') termo/meeter, termo/staat, termo/karp tetra (tettares `neli') tetra/loogia, tetra/pakend tri (tri `kolm, kolmik') tri/loogia, tri/ennaal öko (oikos `maja, elamu') öko/loogia, öko/süsteem, öko/kriis Ladina päritolu vanad kaudlaenud on eesti keeles altar, kabel, kantsel, kohver, korter, materjal, meister, mood, müür, noot, oksjon, plaan, protsent, punkt, tempel, tohter, vigur, vorm, vundament jt. Ning ladina keelgi on paljude aktiivsete prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide läte: akva (aqua `vesi') akva/arium, akve/dukt, akva/langist audio (audio `kuulen, kuulan') audio/visuaalne, audio/meeter
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite
· Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans Haeckel´ilt : ökoloogia uurib organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. · Ökoloogia on õpetus loodusmajandusest- definitsioon on inimesekeskne · Ökoloogia on bioloogia haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid tegureid. · Sõna ökoloogia tuleb kreeka keelest: - Logos-õpetus - Oikos- eluruum, maja, majapidamine · ÖKOLOOGIA ON ÕPETUS ELUSORGANISMIDE JA NEID ÜMBRITSEVA KESKKONNA VAHELISTEST SUHETEST. Põhimõisted: · Ökoloogia uurib loodust erinevatel organisatsioonitasemetel: - Ökosfäär - Ökosüsteem - Kooslus - Populatsioon - Organism Mida kõrgem tase ,seda vähem on uuritud. · Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas (teatud
mittetasakaaluline. Inimese juuresolek tuleb inkorporeerida igasugusesse looduskaitse planeerimisseLoodukaitsetunnusjooned:Kriisiteadus;Multidistsiplinaarneteadus;Ebatäpne teadus;Väärtuskoormusega teadusÖkoloogia uurimisvaldkonnad: 1866ndal. E. Haeckel:Teadus organismine ja teda ümbritseva KK vahelistest suhetest. Elusorganismide koduteadus. ( kr. K. Oikos kodu ja logos teadus)1972ndal Krebs. Uuris neid vastastikkuseid suhteid, mis määravad ära org-de leviku ja arvukuse. Keskkond-organismide ümbristev keskkond koosneb välistegurite kogumist, st kõigist faktoritest ja teguritest, mis asetsevad väljaspool organimse, kuid mõjutavad selle tegevust.Füüsikalis-keemilis tegurid = abiootilised;Teised organismid = biootilised;Vastastikused suhted Krebsi järgi kk
eelkõige Platoni interpretatsiooni Protagorase ja Sokratese vaadetest ja nende vaadete vahekorrast omavahel. Dialoogis kujutatud situatsioon on järgmine: Protagoras, kuulus sofist, on saabunud Ateenasse ja esineb avalike ülesastumistega. Teiste seas tuleb teda kuulama ka Sokrates, kes esitab Protagorasele küsimuse: mis on see, mida Protagoras kui sofist õpetab. Protagoras vastab – tänu tema õpetusele saab õpilane iga päevaga nii eraasjus kui ka avalikes asjus paremaks (oikos on privaatsfäär, polis aga kõik see, mis ei ole oikos). See, mida Protagoras õpilases kujundada lubas, kandis Kreekas nimetust arete. Tegemist on antiikeetika keskse mõistega, mille tavaliseks tõlkevasteks on voorus. Viimane sai traditsiooniliseks eetikaterminiks, omandas aga hilisemates moraaliõpetustes algsega 11 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. võrreldes teistsuguse tähenduse
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate
osa Eesti muinasjutte on tulnud saksa või vene juturepertuaarist. Vene mõju on ilmekalt näha, sest Ida-Eesti on muinasjuttude poolest rikkam kui Lääne-Eesti (Mälk et al., 1967). 1.2. Ökoloogia ja käitumisökoloogia ning nende poolt kirjeldatavad tunnused loomadel 1.2.1. Ökoloogia ja käitumisökoloogia olemus Ökoloogia on teadus, mis uurib elusorganismide suhteid nende elukeskkonnaga (Pleijel, 1993). Sõna tuleb kreeka keelsest tüvest oikos, mis tähendab kodukollet või maja (Repossi, 1984). Ökoloogia mõiste võttis 1866. aastal kasutusele saksa loodusteadlane ja arst Ernst Haeckel, kuid see tugineb aastasadade jooksul talletatud teadmistele loomade ja taimede eluviisidest. See on teadusharu, mis ei sea keskkondi tähtsuse järjekorda ja selle arengut on tugevalt mõjutanud rahvastiku-uurimused, põllumajandus, kalandus ja arstiteaduse praktilised vajadused
Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate
asulatesse võivad seal tekkida sünantroopsed haiguskolded, mis on harilikult samuti pikaajalised nagu looduskoldedki. Sünantroopsete haiguskollete püsimist soodustab asjaolu, et põllumajandusloomade, kodulindude, koerte ja kasside kõrval osalevad haigusetekitaja ringluses ka närilised, varblased, tuvid ja teised sünantroopsed loomaliigid. Vt. ka looduskoldelised haigused, looduskoldelised parasitoosid. sünoikia (kr. syn -- koos + oikos -- maja). Kasulik interaktsioon liikide vahel. Sümbioosi vorm, kus üks loomaliik kasutab teist ajutise pelgupaigana, püsiva eluasemena või edasiliikumiseks. süstemaatika (kr. systema, -- ühendus, tervik). Bioloogia haru, mis teeb morfoloogiliste, füsioloogiliste, biogeograafiliste, geneetiliste, fülogeneetiliste ja paleontoloogiliste tunnuste alusel kindlaks organismide sugulussidemed ning nende koha taksonite hierarhilises süsteemis. Vt. ka taksonoomia.
keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid meetmeid ellu viia; b) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseerub loodusobjektide tundmaõppimine. 12. Ökoloogia mõiste, arenemine ja liigitamine. Ökoloogia peamised ülesanded. MÕISTE: Ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. ARENG: Ökoloogia nagu kõik teisedki teadmiste valdkonnad on arenenud katkematult, aga see areng on inimkonna erinevatel arenguetappidel olnud erineva kiirusega. Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada "üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest"
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid,
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes.
· Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes. o Aruanne "Meie ühine tulevik" 1987 o Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius. · 1992-ÜRO Rio De Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Lähtudes Brundtlandi Komisjoni aruandest. Ökoloogia ( Looduskaitse teaduslik baas) 2 Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus.
· Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes. o Aruanne "Meie ühine tulevik" 1987 o Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius. · 1992-ÜRO Rio De Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Lähtudes Brundtlandi Komisjoni aruandest. Ökoloogia ( Looduskaitse teaduslik baas) 2 Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus.
Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks". Nikolo Machiavelli (1469 1527) Lahutas poliitikast eetilise ja religioosse aspekti. Nihutas poliitika keskpunkti võimu ja riigi. Sestpeale muutus poliitika keskseks probleemiks võimu saamine ja hoidmine. Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama riigiteaduseks.
kultuurisfääris, sotsiaalhoolekandes, õiguskorra tagamises ja muudes spetsiifilistes sfäärides, mida ei saa allutada probleemideta "majandusjõudude" toimele). Kõige olulisem on siiski era- ja avaliku sfääri põhimõtteline eristamine diktatuurid ei tunnista erasfääri olemasolu ja seetõttu ei nad politoloogiliselt analüüsitavad (Kenneth Minogue). Majandussfäär ei ole ka klassikalises mõttes erasfäär (eraelusfäär), kuigi antiikaja perekondlik majapidamine (oikos) oli algselt ka esmane tootmisüksus ja majanduse analüüsi (poliitökonoomia) mõiste pärineb just perekonna mõistest. Avalik sektor e. esimene sektor - võimu- ja valitsemisasutused ning ametnikkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused).
Periklese positsioon Ateenas - 30 a võimul, hiilgav kõnemees, õpetaja Anaxagoras, naine Aspasia - endine Mileetose hetäär. Kujur Pheidas sõber. Rahvakoosolekute autoriteedi tugevdamine. Riigipalk ametnikele. Imperialistlik välispoliitika. Sparta-vaenulik. Ehitas Ateena kindlustuste süsteemi (pikad müürid Pireuse sadamani) ja taastas 437 Akropolil pärslaste lõhutud templid kasutades selleks Delose mereliidu raha. metoigid: vabad mittekodanikud Ateenas (met-koos, oikos-maja; kooselajad), ametlikud residendid, maksukohuslased, elu ja varandus oli kaitstud, poliitilisi õigusi polnud. Kinnisvara omamine keelatud, rendiõigus. Kohtu poole kodanikust vahendaja kaudu. Ca pool vabadest linnaelanikest, kuid vähem kui kodanikke. Koosnesid immigrantidest ja vabakslastud orjadest. Pidid teenima sõjaväes vastavalt oma jõukusele.Käsitöö, kaubandus, pangandus, vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda
ühiskondlikuks. Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga. Individuaalne lahendus (Emile) inimene peaks üles kasvama isoleerituna kogukonnast. Ta peaks õppima piirama oma soove ja hindama väärtusi nagu sõprus. 4.loeng : Au Varane Kreeka ühiskond (8.-5-saj) Ühiskondlik struktuur : erinevused Lähis-Ida kuningriikidest, sest poliste valitsejate võim oli piiratud ning oli nõuandev ülikute kiht. Lihtrahvas kuuletumise tingimuseks ,,õiglus" Oikos- majapidamine kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikud võistlesid au ja kuulsuse pärast. Ülikute sotsiaalne roll Riignõukogus, sõjas, kohtumõistmises, välissuhetes. ,,.. olla alati parim ning paista silma teiste ees" (Ilias) Ülikud taotlevad ,,pooljuamala" staatust. Au taotlemine ei toimunud pingeteta. Näiteks Iliases Achilleuse ja Agamemnoni rivaalitsemine (individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine). Homeros uskus, et
New economy kujunemine öko- noomika noomika Majanduslike koolkondade ja Majandusliku teooria sisu ja uurimise eesmärk suundade esindajad 1) KSENOFONTES, muinaskreeka Teaduse nimetuse autor ( kreeka k. «oikos» maja, majapidamine; «nomos» - filosoof, 430 350 a.e.k.s., reegel, seadus). Majanduse uurimisobjektiks majapidamine, selle suurendamise viisid «Oikonomose» autor ja kasutamine 3) ARISTOTELES, muinaskreeka Vastandas ökonoomika kremantistikale. Ökonoomika majandustegevus, mis filosoof, 384 322 e.k.s. seotud hüvede tootmisega. Kremantistika aineseks oli kuulutatud oskust tekitada vara, raha
Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest loomupärased inimlikud kalduvused-> head teod Piiratud valitsejavõim, aga nõuandev ülikute, aristokraatide kiht “Loomutäius” – oskus õigesti tegutseda >sots. roll- riiginõuk., sõda, kohus, välissuhtlus, võitlus prestiiži pr. Õiged seadumused (kindlad, mõõdukad käitumisviisid) Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas; konfliktid oikose ja kogukonna Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine huvide vahel …Mõõdukas aupürgimus Üliku au: … nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline,
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda
4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes.
Ökoloogia on teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Sümbioos jt. koostööd peegeldavad nähtused on kirjeldamisel tagaplaanil K. Eerme definitsioon. Ernst Haekel (18341919) kirjutas 1866 a. teoses "Organismide üldine morfoloogia": "Ökoloogia on teadus energia, anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ning elusolendite vahelisest arvepidamisest analoogiliselt majandusteaduse e. ökonoomikaga". Ökoloogia (kr. oikos maja, elamu, eluruum; logos mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökonoomika (kr. oikonomusmajavalitseja). Ökonoomika on seega kunst korraldada kodust majapidamist. Ökoloogia arenemine Ökoloogia vastu tekkis praktiline huvi juba inimkonna varasel koidikul
hävitavat iseloomu, mis kahjustab loomulikke ühiskondlikke suhteid, on üritatud seda neutraliseerida, samas on vastupidiseid teooriad, mis näevad au positiivset funktsiooni. Varase Kreeka ühiskond (8.5. saj. e. Kr.) Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest. Kreekas olid linnriigid, mida valitseti kindlate seaduste alusel. Piiratud valitsejavõim valitseja võim olenes tema isikuomadustest. Tema kõrval seisid nõuandvad ülikud või ,,parimad" ehk aristokraatia. Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel. Ülikute võitlus au ja kuulsuse pärast Ülikute sotsiaalne roll · Riiginõukogu liikmed · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus ehk diplomaatia; teiste polistega suhtlemine Võistlus prestiizi pärast ,,...olla alati parim ning paista silma teiste ees." (Ilias)
3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas;
Ökoloogia ökonoomika See on suhteliselt uus interdistsiplinaarne majandusteaduse suund, milles majandussüsteeme vaadeldakse suurema süsteemi osana. Keskkond ja majandussüsteemid on vastastikuses sõltuvuses. 1989. aastal ilmus ajakirja "Ecological Economics" esimene number. Keskkonnaprobleemidest oli hakatud juba aru saama, nüüd püüti neid hakata uurima interdistsiplinaarselt. Kreekakeelne sõna OIKOS tähendab majapidamist ja on ühine sõnatüvi nii ökoloogiale kui ökonoomikale. 11 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine Omandiõigus, efektiivsus ja valitsuse sekkumine Loodusvarade majandamise ökonoomika keskne küsimus on ressursside efektiivne paigutus ja kasutamine. Oluline roll on siin turgudel ja hindadel. Kaasaegse ökonoomika
olemist" (1755) Î Ära mõtle nii palju, mida teised sust mõtlevad, sest enamus ajast nad mõtlevad, mis küll sa neist mõtled (Sauter) Tocqueville: vajadus ja poliitiline vabadus Tarbija ühendab endas ,,tahtmise" ja ,,vabaduse" - civil (kodanlik, kodanike - tõlkeprobleem!) vabaduse annab seega ainult ühiskond, mis lubab inimesel oma soove rahuldada. Vabad inimesed on ainult puudusest vabad inimiesed. 7 Aristotelese jagunemine: oikos (kodumajandus) ja avalikud kodanikuvoorused: kui head elu juhib mõistus, siis avalikku head elu sõltub kodanike selgest peast. Kaubanduse halb mõju on see, et see teeb mugavaks - pole enam seda sõjakust. Isegi Smith ja Hume, kes on muidu luksuse poolt, arvavad, et luksus, jõukus jms vähendavad inimese tähelepanelikust, aktiivsust jne. Tarbimise naiselik konnotatsioon. Sellise vabaduse ja terve mõistuse võtab kokku de Tocqueville, öeldes: ,,Kogukonnas,
anastuste eesmärgil. Riigis on 3 organisatsioonilist tasandit: 1) vere- või hõimusugulus > perekond ( kuhu kuulusid omandina ka õigusteta orjad (st I tasand), isa on perekonnapea (versus juht). Perekond on iga ühiskonna lähtevormiks. Mehe ja naise ühendus loob kodukolde ("oikos"), mis on ühiskondliku elu algelement, sellele toetub kogu ühendav organisatsioon 2) asundused ehk külakogukonnad ("kome") > perekonnad (I-d tasandid) ehk pered ühinesid. Nende "peade" nõukogu ehk "kolleegium" on asunduse pea (versus juht) - (II tasand)
ja lilleõitest. Kreeka elumaja oli algperioodil lihtne, täisnurkse eeskoja ja keskse kolderuumiga ehitis, mille lähtepunktiks oli mükeene megaron nagu templiarhitektuurilgi. Klassikalisel ja eriti hellenismi ajal tekkisid elamukompleksid, millesse kuulus sammaskäiguga peristüülõu, mis moodustas kuni 1/5 maja pinnast. Selle ühel küljel oli tavalise laega, kuid õue poole avatud portikusega ruum (pastas), millesse avanesid eluruumide uksed. Kolderuum oikos oli eraldi, suits juhiti majast välja kõrvalruumi kaudu. Majas oli ka eraldi meeste tuba (andros), selle põrand oli äärtest kõrgem, moodustades nii omalaadse istepingi. Elamud olid varustatud algelise veevärgi ja kanalisatsiooniga, milles ei puudunud isegi terrakotast või kivist, tihti tugitoolilaadsed vannid. Ehitusmaterjalina kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savist telliseid, lubjakivi, puitu, punutud matte
annaabi.ee 
