100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
216 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annely Uukkivi
Õppematerjali autor
ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. Tagasammastes paiknevad sensoorsed neuronid, milleni ulatuvad spinaalganglionites asuvate neuronite aksonid, mis sisenevad seljaajusse spinaalnärvi tagumise juure kaudu. Külgsammastes, mis on eristatavad seljaaju kaela- ja rinnaosas, paiknevad sümpaatilisse närvisüsteemi kuuluvad neuronid. Nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. Lootestaadiumis on inimese seljaaju sama pikk kui selgrookanal. Lapse kasvades jääb seljaaju kasv pikisuunas luustiku kasvust maha ning täiskasvanul lõpeb seljaaju juba III nimmelüli kõrgusel. Sellest tulenevalt suunduvad alumiste spinaalnärvide juured allapoole ning mööduvad mitmest selgroolülist, enne kui väljuvad lülidevahelisest mulgust
a. on see toidulisandina müügil USA-s. Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks.
niimoodi kunstlikult takistades või soodustades erutuse levikut (meditsiinis näiteks tuimestamsel; narkootiliste ainete tarbimisel). KIRJANDUS: Kingisepp, lk 54 - 62 Tatarinov, lk 68 - 91 Tsuzmer, lk 39 - 50 Mattila jt., lk 14 - 16 NÄRVISÜSTEEM (NS) reguleerib üksikute elundite ja kogu organismi talitlust, koordineerib nende tööd. NS aitab kohaneda muutuvate välisoludega, tagab organismi ja väliskeskkonna ühtsuse. Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked).
järgnevate sündmustena. Ärritaja e stiimul põhjustab sensoris erutuse tekke, mis levib aferents juhteteed pidi refleksikeskusesse kesknärvisüsteemis ja sealt eferentse juhtetee kaudu efektorelundile (lihasele või näärmele), mille tegevusaktiivsus muutub. Refleksi juurde kuulub ka saavutatud tulemuste kontroll, nn tagasiside tegevuse tulemuse kohta. Reflekse saab klassifitseerida järgmiselt: 1) Eferentse neuroni järgi - Somaatilised refleksid toimuvad somaatilise närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad skeletilihaste tegevust. - Vegetatiivsed e vistseraalsed refleksid toimuvad vegetatiivse närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad silelihaste, müokardi, näärmete ja rasvkoe talitlust. (siseelundite regulatsioon) 2) Kesknärvisüsteemi regiooni järgi, kus paikneb refleksikeskus. - Spinaal- e seljaaju refleksid (urineerimine, defikatsioon) - Kraniaal-e peaaju refleksid (süljeeritus, hingamine, südametegevus, hirm)
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud,
Hüpofüüs ajuripats Põlvikkehad Paiknevad taalamuste taga Koosnevad peamiselt hallollusest Vahepealsed/koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid Reguleerib instinktiivset käitumist, on seotud haistmismeelega Kontrollib emotsionaalset käitumist ja juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega
_ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus?
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid