sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke. Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva toimepotentsiaali impulsi amplituudiga 100-120mV. Toimepotentsiaal liigub edasi kuni 100m/s. Pärast impulssi puhkepotentsiaal taastub. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Bioelectromagnet ism http://www.elin.ttu.ee/mesel/Study/Courses/ 0220PhEn/Content/02-Physio/Bioelect/Bioel ect.htm http://www.britannica.com/EBchecked/topic/ 65834/bioelectricity ENE 1, “Valgus” 1985
jõud tööd teevad. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Ühik 1V U=A/q 1V=1J/1C U=__________ (E=U/d) Äike ja välgu tekkim.-El.väja tugevus juhtiva pinna lähedal sõltub selle pinna kujust. Teraviku lähedal on väljatugevus suurem. Välgueelne el.väli õhus on kõige tugevam maast lähtuva teraviku (piksevarda) teraviku juures. Närvikiu el.põhimote- Närvikiu siseosal on negatiivne puhkepotentsiaal. Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse. Kiu siseosa potentsiaal kasvab ja tekib toimepotentsiaal.
Sisukord Sissejuhatus Süda on lihaseline elund, mille ülesanne on tagada normaalne vereringluse kehas. Südamelihaskiud, millest süda koosneb, on otsakuti ühendatud liharakkude ahelad, mida katab ühine perimembraan. Südamelihaskiud kuuluvad erutuvate struktuuride hulka see tähendab, et neil on olemas puhkepotentsiaal ja ülelävisele ärritusele reageerivad nad erutusega, mille väljenduseks on aktsioonipotentsiaal. Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis
tähendab et nii positsitiivseid kui ka negatiivseid laenguid on võrdselt. e. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind negatiivse ja välispind positiivse laenguga.ÕIGE 2. Millised väited on õiged? Vali üls või enam: a. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt K+ ioone ja organilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele. b. Puhkepotentsiaal on rakumembraani sise- ja välispinna elektriliste potentsiaalide vaheline erinevus raku rahuolekus. ÕIGE c. Puhkepotentsiooli üheks tekke aluseks on see, et rakumembraani ioonkanalid lasevad erinevaid katioone ja anioone valikuliselt läbi. d. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt Na+ ioone ja orgaanilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele.
ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na + ja K+ ioonide suhtes. Puhkepotentsiaal on ca 70 mV (millivolti). Membraani puhkepotentsiaalist oleneb membraani läbilaskvus ainete suhtes, seal esinevate ensüümide aktiivsus, võime erutust vastu võtta jne. Orgaanilisi anioone (A-), mida rakus on tunduvalt rohkem, kui väljaspool, membraan läbi ei lase. Need pôhjustavadki negatiivse laengu püsimise rakus. Lisaks sellele on raku sees 30 - 50 korda rohkem K+ ioone kui rakust väljas. Rakuvälises vedelikus on ca 10 korda rohkem Na + ioone ja ca 50 korda enam Cl-
(vajalik õigete valkude tootmiseks) 3) Translatsioon: Ribosoom loeb mRNA'd ja toodab aminohappe(id) → aktiivne valk 4) Posttranslatsionaalne modifikatsioon: Valgu täiustamine/muutmine sellele funktsionaalsete rühmade lisamisega (fosfaadid, atsetaadid, lipiidid, süsivesikud) Ensüümid võivad ka valgult tükke ära lõigata. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR
Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil. Närvirakus on puhkepotentsiaal 70mV ja lihasrakus 90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: 1)Põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. 2)Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas 3)Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na +/K+ pumba abil.
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju, info liigub närvisüsteemis nõ...
valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras. 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. 6. Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded. Gliiarakud - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes - juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut - osalevad neuronite uuenemisprotsessis - kõrvaldavad hukkunud neuronid 7. Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal? Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Väljaspool rakku on rohkem positiivse laenguga ioone, seespool aga negatiivse laenguga ioone. Kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Kuna selline potentsiaal on puhkeolekus rakus, nimetatakse seda ka puhkepotentsiaaliks. 8
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täilikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüsi energia saagis: Ühe glükoosi molekuli kaheks püruvaadi molekuliks konverteerumise käigus sünteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks NADH molekuli. NADH molekulid transporditakse mitokondritesse, kus nad annavad oma elektronid hingamisahelasse, millega kaasneb ATP süntees oksüdatiivse fosforüleerimise teel. Kuna nii glükoos-6-fosfaadi sünteesimine glükoosist kui ka fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke fruktoos-6-fosfaadist vajavad mõlemad reaktsioonid 1 ATP molekuli, siis glükoosi lagundamine algab hoopiski energia kulutamisega. Energiat annavad glükoloosis kahe 1,3- bisfosfoglütseraadi molekuli muutumine kaheks makroergilist sidet omavaks 3-fosfoglütseraadi molekuliks (2...
Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas. Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus.
membraani füsioloogia mitte-midagi seadus { Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on { Närviraku aktiivsus järgib kõik-või-mitte- kaks vastandlikku protsessi närvirakus - erutus midagi seadust ja pidurdus { Kui närviraku membraani puhkepotentsiaal on vähenenud kindla piirini, tekib { Potentsiaalide vahe vähenemine ehk närviimpulss depolarisatsioon liigiomase kriitilise piirläveni { Kui teistelt närvirakkudelt saabunud
Tsütoplasma takistuse ja närvi diameetriga määratud. mahtuvus- määrab, kui kiiresti pärast ärritust muutus tekib. Membraanipotentsiaal ja AP levik omavad nii passiivsete kui aktiivsete nähtuste tunnuseid. (NB!!AP puhul Na K liikumised alati päri kontsentratsioonigradienti) 27) Iooni tasakaalupotentsiaal, Nernsti võrrand. Iooni tasakaalupotentsiaal on selline membraani puhkepotentsiaal , mille tekitaks üht tüüpi ioon, kui membraan oleks läbilaskev vaid sellele Lipiidne kaksikkiht e fosfolipiidne membraan on hea elektriinsulaator. Elektri- ja kontsentratsioonigradient kokku on elektrokeemiline gradient. Rakk võib olla elektrilises tasakaalus ,aga ei pruugi olla keemilises tasakaalus. Iooni tasakaalupotentsiaali korra on iooni liikumine ühes suunas kontsentratsiooni gradiendi
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
Optimum on ärritussagedus mis kutsub esile max vastureaktsiooni. Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine. Parabioos on labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus, eluskude ei ole enam võimeline ärriusele vastama. Membraaniteooria biopotentsiaale tekitab ioonide mittetasakaaluline jaotus rakumembraanidel ja sellest tulenev ioonide liikumine. Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide mittetasakaaluline jaotus raku sise ja välispinnal, permeaablus erinevate ioonide osas, Na ja K aktiivne transport. Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine Hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine Repolarisatsioon puhkepotentsiaali lähtetaseme taastamine
südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut. Juhul, kui mingi tegur ei aktiveeri platoo rakku, omab rakumembraan laengut 80 millivolti (mV), mida nimetatakse puhke-potentsiaaliks. Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon negatiivne! Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, depolarisatsioon toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
närvid(tahtele allumatud (tahtele alluv) Sümpaatiline-aktiivne füüsilise pingutuse või stressi korral Parasümpaatiline-aktiivne puhkeolekus 20)Närviraku ehitus ja sünaps Närvirakkude kehad • KNS hallaine • PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked • KNS Valgeaine • PNS närvid • Närviimpulss – närvirakke mööda liikuv elektriline signaal • Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid 1 Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 3. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 4. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 5. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 6
maa taha: · Aktsioonipotentsiaalid on suured lühiajalised membraanipotentsiaali muutused, mis levivad mööda aksoneid: · Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+-ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine: · Puhkepotentsiaal muutub lühiajaliselt positiivseks (20 40 mV), mille järel rakk repolariseerub AKTSIOONIPOTENTSIAALI TEKE · Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na+- ja K+- ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega: · Esmalt avanevad Na+-ioonkanalid, mille tulemusel toimub Na+-ioonide laviinitaoline sissevool närvirakku allapoole kontsentratsiooni gradienti kuni saavutatakse Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal +30 mV:
kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Neuroneid on kolme liiki: 1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast; 2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus; 3. peidetud neuronid, mis ei ole ei sisend- ega väljundneuronid. 3. Membraani puhkepotentsiaal Puhkeseisundi on rakumembraan polariseeritud olekus, mis avaldub selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus!
moodustavad aksoni ümber müeliinkesta. Aksonite aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub oluliselt nende müeliinkesta ehitusest. Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perifeerses närvisüsteemis, kus nad moodustavad aksonite müeliinkesta. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Neil on toesefunktsioon, ka toitainete vahendamise funktsioon. 3. Membraani puhkepotentsiaal. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhke- e. rahupotentsiaaliks (RP). Mikroelektroodide abil teostatud mõõtmised näitavad, et erinevatel kudedel on puhkepotentsiaali väärtus erinev (40 kuni 100 mV). Puhkepotentsiaal on tingitud
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
* müeliinkiud – kateteks on müeliinkest ja neurolemm e. Schwanni kest. Erutus liigub väga kiiresti. * müeliinita kiud – kateteks on vaid neurolemm Funktsiooni alusel: aferentsed närvikiud – tundenärvikiud – sensoorse närviraku pikad jätked - erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. eferetsed närvikiud - motoorsed närvikiud – motoorse närviraku pikad jätked - annavad impulsse hüpotalamusest lõppelundisse – lihasesse või näärmesse. 3.4. Membraani puhkepotentsiaal: tekkemehhanism, väärtused. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nim. puhkepotensiaaliks. -30mV kuni -100 mV (sõltub rakutüübist). MP on tingitud katioonide (K+ ja Na+) ning Cl– ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdsest jaotusest ekstra- ja intratsellulaarvedelikus. K+ konts. rakus on kõrgem (155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4
Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil. Närvirakus on puhkepotentsiaal 70mV ja lihasrakus 90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: - põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. - Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas - Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na+/K+ pumba abil.
ioonkanalid avatud ja Ca saab liikuda rakku. Ca-ioonid seostuvad troponiiniga, mis kokkuvõttes muudavad müosiinikiudude pikkust ja tekib lihaskontraktsioon. Närvikiududes edastatakse informatsioon AP-ga. Info edasi andmine rakult rakule toimub sünapsites. Sünapsid jaotuvad elektrilisteks ja keemilisteks, mis siis on vastavalt tundlikud mingile ülekandeainele (mediaatorile) või voolujaotusele. Nii jõuavad signaalid efektorrakkudeni. Puhkepotentsiaali füüsikalis-keemiline loomus. Puhkepotentsiaal on potentsiaalide diferents, mis esineb rakumembraanidel rahulolekus, st rakumembraan on laetud (see on iseloomulik elusatele kudedele). Avaldub see selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt.
näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas. Akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
eluohtlikke olukordi tekitada (→ ptk „Elektrilöök“, → ptk „Südamekloppimine/rütmihäired“). Repolarisatsioon – erutuse taasteke, esialgse erutusseisundi taastamise etapp Filamendid – vaheldumisi paiknevad (kokkutõmbeks vajalikud) lihasraku osad 760 Erutusjuhte süsteem Südamelihase tegevusel on iseseisev juhtimine (südame autonoomia). Erutustekke ja -juhte süsteemi rakkudeks on südamelihase spetsialiseerunud rakud, mille puhkepotentsiaal kasvab aeglaselt ilma välise mõjutuseta, kuni see saavutab läviväärtuse ja vabaneb aktsioonipotentsiaal (rütmiregulaator-kude). Südame parema koja seinas, ülemise õõnesveeni sisenemiskoha lähedal, asub siinussõlm, mille tekitatud elektriimpulss (aktsioonipotentsiaal) levib mööda kodasid edasi ja põhjustab kodade lihase kokkutõmbe. Kodadevahelises vaheseinas parema atrioventrikulaarklapi kohal asub atrioventrikulaarsõlm (AV-sõlm). Kodade erutuse tõttu
Selline perioodiline muutumine ajas levib ruumis edasi mehaanikast on teada, et võnkumise levimine ruumis tähendab lainet. Antud juhul on selline omadus üle kantud neuronipopulatsioonidest, mille korral neuronite aktiivsused ajas perioodiliselt muutuvad. Ajus oleva närvikiu ,,seinte" paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle kohta ka negatiivne puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad ära naatriumi ja kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal pool närvikiu ,,seina". Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust suurendab erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab väliskeskkonna suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide
Selline perioodiline muutumine ajas levib ruumis edasi mehaanikast on teada, et võnkumise levimine ruumis tähendab lainet. Antud juhul on selline omadus üle kantud neuronipopulatsioonidest, mille korral neuronite aktiivsused ajas perioodiliselt muutuvad. Ajus oleva närvikiu ,,seinte" paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle kohta ka negatiivne puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad ära naatriumi ja kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal pool närvikiu ,,seina". Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust suurendab erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab väliskeskkonna suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...