sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke. Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva toimepotentsiaali impulsi amplituudiga 100-120mV. Toimepotentsiaal liigub edasi kuni 100m/s. Pärast impulssi puhkepotentsiaal taastub. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Bioelectromagnet ism http://www.elin.ttu.ee/mesel/Study/Courses/ 0220PhEn/Content/02-Physio/Bioelect/Bioel ect.htm http://www.britannica.com/EBchecked/topic/ 65834/bioelectricity ENE 1, “Valgus” 1985
jõud tööd teevad. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Ühik 1V U=A/q 1V=1J/1C U=__________ (E=U/d) Äike ja välgu tekkim.-El.väja tugevus juhtiva pinna lähedal sõltub selle pinna kujust. Teraviku lähedal on väljatugevus suurem. Välgueelne el.väli õhus on kõige tugevam maast lähtuva teraviku (piksevarda) teraviku juures. Närvikiu el.põhimote- Närvikiu siseosal on negatiivne puhkepotentsiaal. Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse. Kiu siseosa potentsiaal kasvab ja tekib toimepotentsiaal.
Sisukord Sissejuhatus Süda on lihaseline elund, mille ülesanne on tagada normaalne vereringluse kehas. Südamelihaskiud, millest süda koosneb, on otsakuti ühendatud liharakkude ahelad, mida katab ühine perimembraan. Südamelihaskiud kuuluvad erutuvate struktuuride hulka see tähendab, et neil on olemas puhkepotentsiaal ja ülelävisele ärritusele reageerivad nad erutusega, mille väljenduseks on aktsioonipotentsiaal. Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis
tähendab et nii positsitiivseid kui ka negatiivseid laenguid on võrdselt. e. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind negatiivse ja välispind positiivse laenguga.ÕIGE 2. Millised väited on õiged? Vali üls või enam: a. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt K+ ioone ja organilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele. b. Puhkepotentsiaal on rakumembraani sise- ja välispinna elektriliste potentsiaalide vaheline erinevus raku rahuolekus. ÕIGE c. Puhkepotentsiooli üheks tekke aluseks on see, et rakumembraani ioonkanalid lasevad erinevaid katioone ja anioone valikuliselt läbi. d. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt Na+ ioone ja orgaanilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele
aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na + ja K+ ioonide suhtes. Puhkepotentsiaal on ca 70 mV (millivolti). Membraani puhkepotentsiaalist oleneb membraani läbilaskvus ainete suhtes, seal esinevate ensüümide aktiivsus, võime erutust vastu võtta jne. Orgaanilisi anioone (A-), mida rakus on tunduvalt rohkem, kui väljaspool, membraan läbi ei lase. Need pôhjustavadki negatiivse laengu püsimise rakus
(vajalik õigete valkude tootmiseks) 3) Translatsioon: Ribosoom loeb mRNA'd ja toodab aminohappe(id) → aktiivne valk 4) Posttranslatsionaalne modifikatsioon: Valgu täiustamine/muutmine sellele funktsionaalsete rühmade lisamisega (fosfaadid, atsetaadid, lipiidid, süsivesikud) Ensüümid võivad ka valgult tükke ära lõigata. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR
Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil. Närvirakus on puhkepotentsiaal 70mV ja lihasrakus 90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: 1)Põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas.
Kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne. Pinge erinevuse (puhkepotentsiaal -60 kuni -90 mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+ ioon) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub.
valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras. 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. 6. Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded. Gliiarakud - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes - juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut - osalevad neuronite uuenemisprotsessis - kõrvaldavad hukkunud neuronid 7. Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal? Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Väljaspool rakku on rohkem positiivse laenguga ioone, seespool aga negatiivse laenguga ioone. Kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Kuna selline potentsiaal on puhkeolekus rakus, nimetatakse seda ka puhkepotentsiaaliks. 8
Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali. Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: ioonkanalid (selektiivsed) ja ioonide aktiivtransport (Na+-K+ pump). Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (suur lühiajaline mempraanipotentsiaali muutus, mis levib mööda aksoneid) informatsiooni edastamiseks pikema maa taha. Puhkepotentsiaal tekib, sest puhkesesiundis laseb närviraku membraan läbi rohkem K + ioone kui Na+ ja Cl- ioone. Selle tulemusel liiguvad K+ ioonid rakust välja. Kui kanal on avatud, siis määrab ioonide liikumise elektrokeemiline gradient. Tekib puhkepotentsiaal, mille suurus on lähedane K+ ioonidetasakaalupotentsiaalile (-75mV). Ioonide kontsentratsioonide gradienti hoitakse ioonide aktiivtraspordi abil (Na+-K+ pump).
Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas. Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus.
membraani füsioloogia mitte-midagi seadus { Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on { Närviraku aktiivsus järgib kõik-või-mitte- kaks vastandlikku protsessi närvirakus - erutus midagi seadust ja pidurdus { Kui närviraku membraani puhkepotentsiaal on vähenenud kindla piirini, tekib { Potentsiaalide vahe vähenemine ehk närviimpulss depolarisatsioon liigiomase kriitilise piirläveni { Kui teistelt närvirakkudelt saabunud
Tsütoplasma takistuse ja närvi diameetriga määratud. mahtuvus- määrab, kui kiiresti pärast ärritust muutus tekib. Membraanipotentsiaal ja AP levik omavad nii passiivsete kui aktiivsete nähtuste tunnuseid. (NB!!AP puhul Na K liikumised alati päri kontsentratsioonigradienti) 27) Iooni tasakaalupotentsiaal, Nernsti võrrand. Iooni tasakaalupotentsiaal on selline membraani puhkepotentsiaal , mille tekitaks üht tüüpi ioon, kui membraan oleks läbilaskev vaid sellele Lipiidne kaksikkiht e fosfolipiidne membraan on hea elektriinsulaator. Elektri- ja kontsentratsioonigradient kokku on elektrokeemiline gradient. Rakk võib olla elektrilises tasakaalus ,aga ei pruugi olla keemilises tasakaalus. Iooni tasakaalupotentsiaali korra on iooni liikumine ühes suunas kontsentratsiooni gradiendi
Optimum on ärritussagedus mis kutsub esile max vastureaktsiooni. Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine. Parabioos on labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus, eluskude ei ole enam võimeline ärriusele vastama. Membraaniteooria biopotentsiaale tekitab ioonide mittetasakaaluline jaotus rakumembraanidel ja sellest tulenev ioonide liikumine. Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide mittetasakaaluline jaotus raku sise ja välispinnal, permeaablus erinevate ioonide osas, Na ja K aktiivne transport. Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine Hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine Repolarisatsioon puhkepotentsiaali lähtetaseme taastamine
südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut. Juhul, kui mingi tegur ei aktiveeri platoo rakku, omab rakumembraan laengut 80 millivolti (mV), mida nimetatakse puhke-potentsiaaliks. Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon negatiivne! Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, depolarisatsioon toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus
,,Võitle v põgene" b. PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM ,,Puhka ja seedi" Aktiivne puhkeolekus Seedeelundite kontroll 7. SIGNAALIDE LIIKUMINE NÄRVIRAKKUDES Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne Pinge erivise (puhkepotentsiaal -60 kuni -90mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja N+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib
tema järglased, tema geenidega, muidu nn raiskamine. Naine vajab emotsionaalset sidet et mees jääks truuks, keskenduks tema vajaduste rahuladmisele. 3.aju ja närvisüsteem. Aferentsed neuronid info KNS-i Eferentsed neuronid info KNS-ist elunditesse, lihastesse. Interneuronid ei eferentsed ega aferetsed, viivad info ühest neuronist teise Aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu muutus, neuronis liikuva signaali füüsikaline alus NS infokandja!! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse Refraktaarsusperiood aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit
maa taha: · Aktsioonipotentsiaalid on suured lühiajalised membraanipotentsiaali muutused, mis levivad mööda aksoneid: · Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+-ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine: · Puhkepotentsiaal muutub lühiajaliselt positiivseks (20 40 mV), mille järel rakk repolariseerub AKTSIOONIPOTENTSIAALI TEKE · Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na+- ja K+- ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega: · Esmalt avanevad Na+-ioonkanalid, mille tulemusel toimub Na+-ioonide laviinitaoline sissevool närvirakku allapoole kontsentratsiooni gradienti kuni saavutatakse Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal +30 mV:
närvid(tahtele allumatud (tahtele alluv) Sümpaatiline-aktiivne füüsilise pingutuse või stressi korral Parasümpaatiline-aktiivne puhkeolekus 20)Närviraku ehitus ja sünaps Närvirakkude kehad • KNS hallaine • PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked • KNS Valgeaine • PNS närvid • Närviimpulss – närvirakke mööda liikuv elektriline signaal • Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid 1 Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 3. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 4. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 5. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 6
kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Neuroneid on kolme liiki: 1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast; 2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus; 3. peidetud neuronid, mis ei ole ei sisend- ega väljundneuronid. 3. Membraani puhkepotentsiaal Puhkeseisundi on rakumembraan polariseeritud olekus, mis avaldub selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus!
moodustavad aksoni ümber müeliinkesta. Aksonite aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub oluliselt nende müeliinkesta ehitusest. Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perifeerses närvisüsteemis, kus nad moodustavad aksonite müeliinkesta. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Neil on toesefunktsioon, ka toitainete vahendamise funktsioon. 3. Membraani puhkepotentsiaal. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhke- e. rahupotentsiaaliks (RP). Mikroelektroodide abil teostatud mõõtmised näitavad, et erinevatel kudedel on puhkepotentsiaali väärtus erinev (40 kuni 100 mV). Puhkepotentsiaal on tingitud
* müeliinkiud – kateteks on müeliinkest ja neurolemm e. Schwanni kest. Erutus liigub väga kiiresti. * müeliinita kiud – kateteks on vaid neurolemm Funktsiooni alusel: aferentsed närvikiud – tundenärvikiud – sensoorse närviraku pikad jätked - erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. eferetsed närvikiud - motoorsed närvikiud – motoorse närviraku pikad jätked - annavad impulsse hüpotalamusest lõppelundisse – lihasesse või näärmesse. 3.4. Membraani puhkepotentsiaal: tekkemehhanism, väärtused. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nim. puhkepotensiaaliks. -30mV kuni -100 mV (sõltub rakutüübist). MP on tingitud katioonide (K+ ja Na+) ning Cl– ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdsest jaotusest ekstra- ja intratsellulaarvedelikus. K+ konts. rakus on kõrgem (155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4
Gliiarakkude liigid ja ehitus-Ependüüm(vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit), astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja schwanni rakud. Neil on toestusfunktsioon. Ehituselt on neuraalne epiteel. Närvikiu ehitus- koosneb aksonist ja katetest. PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni rakkudest neurilemm. KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Närvi ehitus- Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud olekus, välispinnal on positiive ja sisepinnal negatiivne eletrilaeng. Nad tasakaalustavad üksteist. Rakumembraanide suhtelises rahulolekus esinevate potentsaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaal neuronites-Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste
Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil. Närvirakus on puhkepotentsiaal 70mV ja lihasrakus 90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: - põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises
ioonkanalid avatud ja Ca saab liikuda rakku. Ca-ioonid seostuvad troponiiniga, mis kokkuvõttes muudavad müosiinikiudude pikkust ja tekib lihaskontraktsioon. Närvikiududes edastatakse informatsioon AP-ga. Info edasi andmine rakult rakule toimub sünapsites. Sünapsid jaotuvad elektrilisteks ja keemilisteks, mis siis on vastavalt tundlikud mingile ülekandeainele (mediaatorile) või voolujaotusele. Nii jõuavad signaalid efektorrakkudeni. Puhkepotentsiaali füüsikalis-keemiline loomus. Puhkepotentsiaal on potentsiaalide diferents, mis esineb rakumembraanidel rahulolekus, st rakumembraan on laetud (see on iseloomulik elusatele kudedele). Avaldub see selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt.
näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas. Akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m
Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk adekvaatne stiimul on sellise intensiivsusega, mis kutsub esile potentsiaalide muutuse närvirakus. Kiiret potentsiaalide muutust nimetatakse tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks ehk närviimpulsiks. Membraanipotentsiaal (puhkepotentsiaal) on selline potentsiaal närviraku sise- ja välispinna vahel, mis on iseloomulik raku puhkeolukorrale. Sel juhul on närviraku sisemus 70 mV laenguga raku välispinna suhtes. Põhjuseks on Na+ ioonide juhtimine rakust välja. Stiimulite mõju võib puhkepotentsiaali viia lävepotentsiaalini, mil pinge raku sisemuse ja välispinna vahel alaneb kuni - 55 mV -ni). See viib uute nähtuste tekkele rakus. Tegevuspotentsiaal (aktsioonipotentsiaal)
Erakorralise meditsiini tehnik: teab puhkepotentsiaali, aktsioonipotentsiaali, repolarisatsiooni ja depolarisatsiooni mõisteid ning oskab selgitada nende seost südame elektrilise aktiivsusega, teab nimetada südame erutustekke süsteemi osi ja oskab kirjeldada nende ülesandeid, teab, mis toimub südames süstoli ajal, teab, mis toimub südames diastooli ajal, teab kuidas määratakse südame löögi- ja minutimahtu. Südame füsioloogia Puhkepotentsiaal on südamelihase raku erutusvalmis puhkeseisund. Rakumembraani sise- ja väliskülje vahel on elektriline potentsiaalierinevus u 60–90 mV . See tekib ioonide erinevast jaotumisest, kusjuures enamik positiivseid ioone liigub rakuseina välisküljele. Kaaliumi kontsentratsioon on raku sees 30–40 korda kõrgem, naatriumi kontsentratsioon aga on väljaspool rakku 10–20 korda kõrgem. Aktsioonipotentsiaal tekib erutusimpulsi mõjul. Naatrium voolab raku sisse ja toob kaasa
Selline perioodiline muutumine ajas levib ruumis edasi mehaanikast on teada, et võnkumise levimine ruumis tähendab lainet. Antud juhul on selline omadus üle kantud neuronipopulatsioonidest, mille korral neuronite aktiivsused ajas perioodiliselt muutuvad. Ajus oleva närvikiu ,,seinte" paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle kohta ka negatiivne puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad ära naatriumi ja kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal pool närvikiu ,,seina". Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust suurendab erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab väliskeskkonna suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide
Selline perioodiline muutumine ajas levib ruumis edasi mehaanikast on teada, et võnkumise levimine ruumis tähendab lainet. Antud juhul on selline omadus üle kantud neuronipopulatsioonidest, mille korral neuronite aktiivsused ajas perioodiliselt muutuvad. Ajus oleva närvikiu ,,seinte" paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle kohta ka negatiivne puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad ära naatriumi ja kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal pool närvikiu ,,seina". Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust suurendab erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab väliskeskkonna suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide
eas. Närvisüsteem on kui seostevõrgustik, mis on väga süstemaatiline ( süsteemse struktuuriga ) ja kindla funktsineerimisega. Elektriimpulssi abil liigub info närvikoes ringi. Selle põhimõte seisneb järgnevas. Närvikiu „seinte“ paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle kohta ka negatiivne puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad ära naatriumi ja kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal pool närvikiu „seina“. Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust suurendab erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab väliskeskkonna suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide liikumist tagasi
annaabi.ee 
