Vastus leiad õppematerjalist: Füsioloogia - närvisüsteem

Füsioloogia - närvisüsteem (0)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Füsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised muutused tekivad erutunud koes?
Kuidas jagunevad ärritajad?
Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi?
Mis on kronaksia?
Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus?
Mis on hallollus?
Mis on valgeollus?
Kuidas jagunevad kõik refleksid?
Mis on refleksikaar?
Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb?
Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses?
Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
Milliseid reflekse teostab piklik aju?
Millest koosneb ajutüvi?
Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid?
Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
Mis on ataksia ja miks ta tekib?
Mis on astaasia ja miks ta tekib?
Mis on düstoonia ja miks ta tekib?
Mis on asteenia ja miks ta tekib?
Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad?

Füsioloogia - närvisüsteem

Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse
Erutus – talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool , sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel.

Millised muutused tekivad erutunud koes?
Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon ; muutuvad elektrilised potensiaalid.
Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne)

Kuidas jagunevad ärritajad?
Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse.
Üldised – kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/ happed , leelised, soolad /)
Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad – põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.)

Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi?
Läviärritus e. künniärritus – minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma.
Alalävised ärritused – kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad .
Ülelävised ärritused – tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastureaktsiooni.

Pidurdus.

On funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut.
Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse kontsentratsiooni.
Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse.
Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid.
Kaitseb närvikeskusi üöemäärase pingutuse eest.
Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat.

Pidurduse liigid.

Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust ( parabioos )
Otsene pidurdus:

Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel

Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid

Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg.
Latensi aeg – aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini.
Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni.
Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise.
Jõu-aja kõver

Reobaas on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. (joonisel = OA)

Mis on kronaksia ?
Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. (joonisel = OF)

Labiilsuseks nim maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse väenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima

Parabioos, selle staadiumid.
Parabioos e elulähedane seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm
Tasakaalustav staadium – kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.
Paradoksaalne staadium – kiirete ja tugevate ärritajate kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastureaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu.
Pidurdusstaadium – kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele.

Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded.
Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju . Kesknärvisüsteemi ülesanded: juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale.
_ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid)
_ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid)
_ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused)

Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus?
SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem
Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb:

Tsentraalne osa – pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust)
Perifeerne osa – peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s.

Mis on hallollus ?
Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks – tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks – kõrgeim NS osa.

paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Peaaju sisemuses esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi.

Mis on valgeollus ?
Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhteteedeks. Asub peaaju sisemuses. Seljaajus on valgeaine hallaine ümber perifeerselt.

Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus.
VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid (reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd). Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist.

Mis on refleks ?
Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele (on ühtlasi KNS talitluse aluseks). Erutus kulgeb mööda refleksikaart.

Kuidas jagunevad kõik refleksid?

Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) (nt neelamine , aevastamine, oksendamine , köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on seotud selja- ja piklikajuga.
Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.

Jaotus bioloogilise tähenduse järgi:

Toiterefleksid
Kaitserefleksid
Orienteerumisrefleksid
Sugurefleksid

Jaotus retseptorite järgi:

Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis -, puuterefleksid)
Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid

Vastureaktsiooni järgi:

Motoorsed
Sekretoorsed
Vasomotoorsed
Troofilised

Mis on refleksikaar ?
Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks.

närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (näiteks nahast , lihastest jm) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. Sellist refleksikaart nim monosünaptiliseks. Kaheneuronilisi refleksikaari leidub inimese organismis vähe, suurem osa on kolme või enama neuroniga. Nendel juhtudel on aferentse ja eferentse neuroni vahel 1 või mitu lülineuronit, sellist refleksikaart nim polüsünaptiliseks.niisugused lihtsad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju. Läbi peaaju kulgevate refleksikaarte ehitus on keerukam , nendesse kuulub palju lülineuroneid.

Tingitud reflekside tekkemehhanism.
Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. On ajutise iseloomuga , mis seostuvad vaid kindlatel tingiustel. On signaalse iseloomuga
Kujunemise mehhanism ja tingimused:
_ Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi
_ Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga
_ Organismi vastav funktsionaalne sisund
_ Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest
_ Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad)
_ Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud
_ Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
_ Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid
_ Tingitud ärritajaks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib
Tingitud reflekside liigid:

Naturaalsed e. loomulikud – kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus)
Kunstlikele ärritajatele
Vahetud tingitud refleksi
Jälgrefleksid
Positiivsed
Negatiivsed
Kõrgema järgu tingitud refleksid
Esimese ja teise signaalsüsteemi tingitud refleksid

Sünaps
koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga.
Sünaps on neuronitevahelisi kontakte tagav närvilõpe. (kontakt 2neuroni vahel). Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust. Sünapsi ehitus tagab erutuse leviku mööda neuronite ahelat ainult ühes suunas: dendriit → neuroni keha → neuriit. S.t., et mööda aferentseid närvikiude levib erutus ainult perifeeriast (retseptorilt) kesknärvisüsteemi, mööda eferentseid närvikiude närvikeskusest perifeersesse lõppelundisse – lihasesse või näärmesse.

Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaatorid..
Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete – mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel.

Närvikeskused.
on närvirakkude kogum info töötlemiseks ja vajaliku talitluse juhtimiseks . Nt hingamiskeskus, neelamiskeskus, aga ka painutus - ja sirutuskeskus jäsemete talitluseks. Keskuste omadused tulenevad sünapside talitlusest
Ajukoores asuvad mitmed keskused:

Nägemiskeskus
Kuulmiskeskus
Haistmiskeskus
Maitsmiskeskus
Kõnelemiskeskus
Mõtlemiskeskus
Liigutamiskeskus
Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus

Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada.
Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest.
Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused.
Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused.

Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb?
Jaguneb: ajaline ja ruumiline.
Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses.

Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses?

Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
See kindlustab seosed keskuste vahel.

Nimeta seljaaju funktsioonid.

vahendada infot keha ja peaaju vahel
reflekrootne funktsioon (informatsioon – naha, liigutusaparaadi, veresoonte, seedetrakti , erituse, suguelundite interoretseptoritelt)

Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused.

Hingamiskeskus
Südametegevuse regulatsioonikeskus
Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus
Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus

Milliseid reflekse teostab piklik aju?
• Imemisrefleks
• Mälumisrefleks
• Neelamine
• Oksendamine
• Aevastamine
• Köharefleks
• Pilgutamine
• Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas

Nimeta keskaju funktsioonid.

(keha automaatsed liigutused, nende reguleerimune)
Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused ning orienteerumisrefleksid

Millest koosneb ajutüvi?

Piklikaju
Sild
Keskaju

Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid?

Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis)
- Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi)
- Paigaldus e püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavaad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid)
Staatilis-kineetilised refleksid (on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis)

Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega.
Tähtsus:

KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine
Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet
Avaldab mõju skeletilihaste toonusele
Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest.

Väikeaju funktsioonid?

Aitab säilitada tasakaalu
Kehaliigutuste koordineerimine/juhtimine

Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib
Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega.

Mis on ataksia ja miks ta tekib?
Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) ehk Koordinatsioonihäired (eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak). Põhjused: on kas pärilik või mittepärilik (nt väikeaju kahjustus, aju operatsioon , peatraumad, alkoholi või uimastite kuritarvitamine, nakkused (nagu tuulerõuged), ajukasvaja, kokkupuude mürgiste kemikaalidega).

Mis on astaasia ja miks ta tekib?
- Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) (võimetus ilma abita seista).

Mis on düstoonia ja miks ta tekib?
- Lihastoonuse regulatsiooni häirumine
Düstooniad on grupp ekstrapüramidaalsüsteemi haigusi, mille puhul tekivad teatud lihaste tahtmatu kontraktsiooni tõttu ebanormaalsed spasmid või poosid . Düstooniad jagunevad primaarseteks (idiopaatilisteks) ja sekundaarseteks (sümptomaatilisteks).
Idiopaatiliste düstooniate patoloogia on teadmata. Sekundaarsete düstooniate põhjuseks võivad olla: toksiinid , ajutuumor, ajutrauma , ravimid, metaboolse põhjused ( Wilsoni tõbi)..

Mis on asteenia ja miks ta tekib?
Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul.
Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus (väsimus, jõuetus)

Vaheaju koosneb: taalamus (nägemiskühmud) ja hypotaalamus (kühmudealune piirkond. +metataalamus (2 paari põlvikkehasid)

Taalamuse funktsioonid

Ta on kõikide sensoorsete teede kollektor , mis suunduvad suuraju poolkerade koorde.
Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde.
Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust.
Ta võtab osa aistingute moodustamisest
On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks
Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma .

Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad?

Ajukoore sensoorsed väljad (hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku - ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud , siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära.)
Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber. (Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine , kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob)
Ajukoore motoorsed väljad (asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve)

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annix88 Õppematerjali autor

Füsioloogia loengu (närvisüsteemi puudutava osa) kordamisküsimused vastustega

füsioloogia närvisüsteem erutus ärritaja seljaaju ajukoor kude peaaju refleksikaar kesknärvisüsteem tingitud refleksid düstoonia väikeaju rütm

Sarnased õppematerjalid

docx

KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA

12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid); tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja

Füsioloogia

doc

Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused

Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid.

Inimese anatoomia ja füsioloogia

doc

FÜSIOLOOGIA 3. KT

c)Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 34. KNS-I ÜLESANDED: 1. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) 2.Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) 3.On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 35. KNS-I FUNKTSIONAALNE JAOTUS: SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 36. HALLOLLUS: Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 37. VALGEOLLUS: Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate

Füsioloogia

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata

doc

Närvisüsteemi talitlus

FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.

Bioloogia

docx

Füsioloogia kontrolltöö küsimused

Erutuvate kudede füsioloogia uurib välis- ja sisekeskkonna mõjutuste ja bioloogiliste reaktsioonide vahelisi üldiseid seaduspärasusi. Ärrituvus on kõikidele elusatele organismidele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega (omane nii taimedele, kui ka loomadele). Ärritajad on välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone, jaotatakse energeetilise olemuse alusel ( füüsikalised temp valgus heli elekter, keemilised hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioon ärritajale avaldub

Füsioloogia

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

Inimese anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid