Närvisüsteem (0)

 Närvisüsteem:
Kesknärvisüsteem , Seljaaju , Peaaju , Perifeerne närvisüsteem
Somaatiline: närvid
Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem
Sümpaatiline
Parasümpaatiline
 Seljaaju ( medulla spinalis )
KNS vanim ja madalam osa
Funktsioonid:
Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu
Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse
 Seljaaju ehitus
Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät , mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme -ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla - ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud
Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest , Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu - ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal - ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari)
8 kaelasegmenti (C 1 – C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega
12 rinnasegmenti (Th 1 – Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega
5 nimmesegmenti (L 1 – L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega
5 ristluusegmenti (S 1 – S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega
1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega
Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal - ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes.
Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid.
 Seljaaju ehitus
Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit
Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat
Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma -motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu
Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud
 Seljaaju ehitus
Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena
Eessarvede tuumad – motoorsed keskused
Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused
Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus
 Seljaaju ehitus
Hallaine ümber on seljaaju valgeaine , mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed )
Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel
 Spinaalsed neuronid
Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid
Eferentsed neuronid
Alfa- motoneuron
Gamma-motoneuron
Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid
Aferentsed neuronid
Lülineuronid
  
 Alfa-motoneuronid
Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m)
Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele
Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega
Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere - ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa-motoneuronite kehad asuvad seljaajus.  
 Alfa-motoneuronid
Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi-lihasaparaadi elementaarse morfo - funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku
Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuuma ehk motoneuronpuuli
 Gamma-motoneuronid
Gamma-motoneuronite aksonid suubuvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurde . Erutavad mõjud saabuvad gamma-motoneuronitele peaaju osadelt, mis osalevad kehahoiaku reguleerimisel
 Lülineuronid - Moodustavad kõige suurema spinaalsete neuronite grupi . Põhifunktsioon – osalemine seljaaju erutus- ja pidurdusprotsesside integratsioonis
 Aferentsed neuronid - Aferentsete neuronite kehad ei paikne seljaajus, vaid dorsaaljuurtes olevates närvisõlmedes – spinaalganglionides. Rakukehast lähtub algselt üks jätke, mis seejärel haruneb kaheks
Jätke üks haru – perifeerne – juhib erutust retseptoritest rakukehasse, teine haru – tsentraalne – rakukehast selja- ja peaaju neuronitele
 Spinaalmotorika aferendid - Aferentsed impulsid lähtuvad lihastes, kõõlustes, nahas ja liigeskapslites paiknevatest retseptoritest .
Retseptor – analüsaatori perifeerne osa, mis võtab vastu välisärritusi ja kust saavad alguse KNS-i suunduvad aferentsed närvikiud. Spinaalmotoorika retseptorid – lihaskäävid, kõõlusorganid, naha- ja liigesretseptorid
 Lihaskäävid –
Ümbritsetud sidekoelise kapsliga, kapslis paiknevad intrafusaalsed lihaskiud . Paigutunud paralleelselt ekstrafusaalsete ( tavalised ) lihaskiududega. Reguleerivad lihase pikkust
 Kõõlusorganid ehk Golgi organid
Paiknevad skeletilihaste kõõlustes nende lihaseks ülimineku kohtades. Koosnevad umbes 10 kõõluskiukesest. Kõõlusorganeid on lihastes tavaliselt vähem kui lihaskääve (50-80 : 100). Paigutunud järjestikku ekstrafusaalsete lihaskiududega . Reguleerivad lihaspinget
 Naha- ja liigesretseptorid
Valuretseptorid (notsiretseptorid) – vabad närvilõpmed. Paiknevad epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis, veresoontes, lihastes, kõõlustes, luuümbrises. Valuaisting tekib peaajus
Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades
Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses
 Seljaaju reflektoorne funktsioon
Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest
Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil
Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar
 Monosünaptiline refleksikaar
Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas)
Põlverefleks
 Polüsünaptiline refleksikaar
Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit
Painutusrefleks
 Motoorsed spinaalrefelksid
Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks)
Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest eemaldamises
 Motoorsed spinaalrefelksid
Sirutusrefleksid
Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub alajäsemete reflektoorses sirutuses.
Ristsirutusrefleks – üla- või alajäsemete painutusega kaasneb kontrlateraalsete jäsemete sirutajalihaste toonuse tõus
 Seljaaju juhtefunktsioonid: ülenevad juhteteed Juhivad erutust naha taktiilsetest reteseptoritsest talamusse Külgväädi kõhtmises osas Spinotalaamkulg-lad Juhivad erutust lihaste, kõõluste ja liigeskapslite proprioretseptoritsest piklikajju, sealt edasi väikeajju Külgväädi selgmises pindmises osas Spinotserebellaar-kulglad Tagaväädi külgmises osas Talbkimp Juhivad erutust lihaste proprioretseptoritsest ja naha taktiilsetest reteptoritest piklikaju vastavatesse tuumadesse Tagaväädi keskmises osas Õrnkimp Füsioloogiline funktsioon Paiknemine seljaaju valgeaine väädis Juhtetee
 Seljaaju juhtefunktsioonid: alanevad juhteteed
Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni
Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon)
Rubrospinaalkulgla
Vestibulospinaalkulgla
Retikulospinaalkulgla
Tektospinaalkulgla
 Ekstrapüramidaalsüsteem
Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum.
Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele
 Ekstrapüramidaalsüsteem
Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele.
Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv automaatne reageerimine (pea- ja kereliigutusega) nägemis- ja kuulmisärritustele.
 Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem
 Sümpaatiline närvisüsteem
Silma pupillide laienemine
Sitke, veniva sülje eritumine
SLS tõus ja südamelihase kontraktsioonide tugevnemine
Maonäärmete nõristumine
Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine
Bronhide valendiku laienemine
 Parasümpaatiline närvisüsteem
Silma pupillide ahenemine
Rohke vedela sülje eritumine
SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine
Maomahla nõristumine
Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine
Bronhide valendiku ahenemine
 Peaaju
Pikkus 15,5 – 19 cm
Laius 13 – 14 cm
Kõrgus 10,8 – 11,7 cm
Mass
Meestel 1350 g
Naistel 1250 g
  
 Peaaju topograafiline jaotus
Ajutüvi
Piklikaju
Ajusild
Keskaju
Vaheaju
Väikeaju
Suuraju
 Ajutüvi
A – piklikaju
В – ajusild
С – keskaju
peaajunärvid : V. kolmiknärv VI. eemaldajanärv VII. näonärv VIII. esiku -teonärv IX. keelu-neelunärv X. uitnärv XI. lisanärv
 Piklikaju
Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad.
Retikulaarformatsioon
Vestibulaartuum
Refleksikeskused:
Seedetalitlus
Hingamine
Vasomotoorne ja südame talitlus
Higistamiskeskus
 Piklikaju: funktsioonid
Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist
Paljude refleksikeskuste asukoht
Peanärvide funktsioonid
 Ajusild
Peaajunärvi: V paari (kolmiknärvi), VI paari (eemaldajanärvi), VII paari (näonärvi), VIII paari (esiku-teonärvi) tuumad
Retikulaarformatsioon
Hingamise, neelamise, oksendamise , südametegevuse reflektoorsed keskused
 Keskaju: funktsioonid
Kõige väiksem peaajuosa
Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks
IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad
Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid
Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides
 Vaheaju
Epitalamus
Talamus
Subtalamus
Hüpotalamus
Metatalamus
 Talamus ehk tundekühm
Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus)
Kõikide tundlikkuse liikide, v.a. haistmine , koorealune keskus
Aju peamine informatsioonikeskus ( teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine)
Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskus
 Hüpotalamus
Sisaldab 32 paari tuumi, mis on vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemateks koorealusteks keskusteks
Keskuste kaudu reguleeritakse
Vee, mineraalainete, süsivesikute ja rasva ainevahetust
Soojuse produktsiooni ning väljutamist
Higistamise ning vasomotoorseid reaktsioone
Haistmiskeskus
 Epitalamus
Käbikeha kuulub endokriinse süsteemi, teda seostatakse sugulise küpsemise regulatsiooniga (hüpofunktsiooni puhul – suguorganite enneaegne areng, hüperfunktsiooni korral – suguliste funktsioonide alaareng )
Haistmiskeskus
 Subtalamus ning metatalamus
Subtalamus
Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega
Vaheaju motoorne keskus
Metatalamus
Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus
 Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis
Paikneb ajutüvis
Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga
Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele
Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust
  
 Väikeaju
Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool
Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks
Supraspinaalne sensoorne keskus
Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu)
 Väikeaju funktsioonid
Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine:
Kehahoiaku ja liigutuste tugimotoorse osa reguleerimine
Aeglase sihtmotoorika suunakorrektuur ja nende koordinatsioon tugimotoorikaga
Kiire sihtmotoorika sujuvuse tagamine
 Väikeaju funktsioonid
Väikeaju uss kontrollib kehahoiakut, lihaste toonust, tugimotoorseid liigutusi ja kehatasakaalu
Ussi abil täpsustatakse kogu aeg mittetahtelisi (automaatseid) liigutisi, väikeaju poolkerade abil aga tahtelisi liigutusi
 Väikeaju talitluse häired
Asünergia – võimetus täpselt doseerida lihaste kontraktsioonijõudu liigutustegevusel
Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste liigutuste korral
Lihaste alanenud ehk hüpotoonus
Nüstagm ja kõnehäired
 Suuraju ehk otsaju
Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist
Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust
Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad)
Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna)
 Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad
Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal
Põhimiktuumade hulka kuuluvad:
Juttkeha (sabatuum ja läätstuum)
Kahvakera
Mustaine
Talamisealune tuum
 Põhimiktuumade funktsioonid
Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi
Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel
Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad liigutusi, kahvakera ja talamuse mediaaltuumad suurendavad liigutuste kiirust
Mandelkeha kuulub limbilisse süsteemi, omades tähtsat osa emotsioonide kujunemisel
 Suuraju koor
Kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa, mille funktsiooniga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud , õppimine, mälu, sihtmotoorika
Ühtlane hallaine kiht (paksus 2 – 5 mm, pindala keskmiselt 2200 cm 2 ), sisaldab umbes 10 – 14 miljardit neuronit
 Suuraju koore tsütoarhitektoniline skeem Brodmanni järgi
Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad 52 väljast
Väljad erinevad mitte ainult oma mikroskoopilise struktuuri, vaid ka funktsioonide poolest
  
 Sensoorsed projektsiooniväljad
Naha- ja propriotseptiivse (süvatundlikkus) – väljad 1, 2, 3 ning 5, 7, 40
Nägemine – kuklasagara keskmine pind – väljad 17, 18, 19, 39, 8
Kuulmine – oimusagara sisepinnal – väljad 41 ja 42, 22
Haistmine – väljad 11
 Motoorsed keskused
Primaarne motokorteks (4), premotokorteks (6), suplementaarne motokorteks (8)
Inimese tahtelise (siht)motoorse tegevuse juhtimine ja uute liigutusvilumuste omandamine
 Motoorsed keskused
Artikuleeritud kõne ja kirjutamine (laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne afaasia ), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia)
 Assotsiatsiooniväljad
Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuselt
On oelmas ainult inimesel
Nende vahendusel kujunevad närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek, tähelepanuvõime, õppimine, abstraktsete mõistete kujunemine, mälu, tegelikkuse tunnetamine ja sihipärane käitumine
 Assotsiatsiooniväljad
Laubasagaras toimub informatsiooni säilitamine ja töötlemine, kujuneb intellekt
Oimu ja kuklasagaras – mälu
 Limbiline süsteem
Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega
Peaülesanne – psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastamine
 Limbiline süsteem
Tal on tähtis osa emotsioonide kujundamises, une ja ärkveloleku reguleerimises ning mäluprotsessides
Võtab osa haistmistalitlusest ja siseelundite talitluse korraldamises
Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võime
 Asendirefleksid
Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel
Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel
Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest
Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised
 Staatilised asendirefleksid
Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis
Hoiakurefleksid
Püstumisrefleksid
 Hoiakurefleksid
Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks
Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes
Seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajalihaste toonuse ümberjaotamises, mis kindlustab selle kehaosa ülalhoidmise, kuhu keha raskuskese üle kandub
Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest, kaelapiirkonna naha- ja liigesretseptoritest, vestibaulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest
 Püstumisrefleksid
Tekivad normaalse kehahoiaku häirumisel
Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest
 Statokineetilised asendirefleksid
Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis
Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel – pöörlemisrefleks
Pea ja silmade nüstagm
Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel
Liftirefleks
Maandumisrefleks
 Füüsiliste koormuste mõju peaajule
Liikumise ajal võib aju verevarustus puhkeolekuga võrreldes suureneda kuni 30%.
Dünaamilisel tööl aju verevarustus suureneb, staatilisel tööl jääb muutumatuks.
Staatiline koormus, näiteks raskuste tõstmine, võib üldvereringe mahtu suurendada.
Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset verevarustust .
 Füüsiliste koormuste mõju peaajule
Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub.
Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et rahuldada aju energiavajadust.
Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi.
Pikem treeningupaus võib sportlastel tekitada võõrutussündroomitaolise seisundit sest endogeensete opiaatide produktsioon väheneb ärrituse lakkamisel .
 Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile
Akuutsel kehalisel pingutusel juhib närvisüsteem lihaste tööd, aktiveerides vajalikke lihaseid vajalikul määral ja optimaalse kestusega, tagades erinevate lihste ja lihasgruppide talitluse omavahelise kooskõla
Kogu organismi sihipärane ümberkorraldus toimub närvisüsteemi vahedusel
 Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile
Endokriinsüsteem – hüpotalamus (peaaju) – erinevate hormoonide kontsentratsiooni muutused, veetasakaalu regulatsioon
Hingamissüsteemi ja südame talitluse aktiveerimine – piklikaju (ühenduslüli peaaju kõrgemate osade ja seljaaju vahel)
Soojuse teke ja termoregulatsioon – hüpotalamus
Seedimissüsteemi talitluse pidurdus kehalisel tööl – autonoomne närvisüsteem
 Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile: väsimus
Väsimus – pidurdusseisundi tekkimine KNS-s
Ületreening on seotud muutustega autonoomse närvisüsteemi talitluses
Sümpaatiline ületreenitus – SLS suurenemine puhkeseisundis, kõrgenenud vererõhk, söögiisu langus, kehakaalu langus, unehäired , emotsionaalne tasakaalutus jne
Parasümpaatiline ületreenitus – SLS ja vererõhu langus puhkeseisundis, väga kiire väsimuse teke kehalisel tööl