..................5 3.2 Normaaljaotuse eeldusel.........................................................................................6 4.2 Lognormaaljaotuse tabel..........................................................................................7 4.3. Lognormaaljaotuse graafik.....................................................................................7 4.4 Eeldades diameetri lognormaaljaotust ....................................................................8 5. Weibulli jaotus...............................................................................................................8 5.1 Weibulli parameetrid............................................................................................... 8 5.2 Weibulli jaotuse tabel.............................................................................................. 8 5.3 Weibulli jaotuse graafik...........................................................................................9 5
245 240 55 0,6592 0,2700 49 0,6319778598 255 250 31 0,8586 0,1995 37 0,829556068 265 260 17 0,9566 0,0980 18 0,0481922142 275 270 10 0,9900 0,0434 8 0,5352023406 Summa 183 4,05087503 1 183 2,4745008651 3. Soovides lähendada toodud kõrguse jaotust Weibulli jaotusega parameetritega a=2,5 b=30 c=210 a) leidke vastavad teoreetilised sagedused; b) leidke hii-ruut-statistik; 62,07643839 k= c) leidke P-väärtus; 0,05 2,11598E-013 r= d) kas toodud jaotust sobib lähendada Weibulli jaotusega? ei = Kõrguse Kõrguse Sage- Teoreet. Teoreet. Hii-ruut
positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0 Ekstsess - liialdus; vahejuhtum. Stat järsakuskordaja, arv, mis kajastab juhusliku suuruse Xjaotuse erinevust normaaljaotusest. 16. Pidevad ja diskreetsed jaotused. Pidevad: 1) Normaaljaotus 2) X^2- jaotus 3) Empiiriline jaotus 4) Logaritmiline normaaljaotus 5) Gram-charlier normaaljaotus 6) Weibulli jaotusseadus 7) Eksponentjaotus 8) Gammajaotus 9) Beetajaotus 10) Studenti jaotus 11) F-jaotus Diskreetsed: 1) Binoomjaotus 2) Hüpergeomeetriline jaotus 3) Poissoni jaotus 4) Pascali jaotus 17. Mis on usaldusnivoo? Usaldusnivoo näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku. 18. Mis on usalduspiirid? usalduspiirid, usaldusvahemiku alumine ja ülemine otspunkt. Usalduspiirkond
B. Tõmbe- või sur C. Füüsikaline voo D. Plastsusnäitajad E. Materjali kõvad Score: 8/8 6. Weibulli moodul iseloomustab.... Student Respo 1. omaduste (sh. m 2. üldisi mehaanil 3. kõvadust
Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) + 2. Materjali kõvadus 3. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 + 4. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 5. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z Küsimus 6 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Weibulli moodul iseloomustab.... Vali üks: 1. kõvadust 2. üldisi mehaanilisi omadusi 3. omaduste (sh. mehaaniliste omaduste) hajuvust + 4. keraamika termopüsivust Küsimus 7 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: 1. Teraste sitkusnäitajad on madalamad 2. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem + 3. Teraste tõmbetugevus on suurem + 4. Teraste kõvadus on oluliselt madalam + 5
tugevusarvutustel? Student Response A. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) B. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z C. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas D. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 E. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) Score: 8/8 6. Weibulli moodul iseloomustab.... Student Response 1. üldisi mehaanilisi omadusi 2. kõvadust 3. omaduste (sh. mehaaniliste omaduste) hajuvust 4. keraamika termopüsivust Score: 8/8 7. Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Student Response 1. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem 2. Teraste kõvadus on oluliselt madalam 3. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav
Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 2. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z 3. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) 4. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 5. Materjali kõvadus Küsimus 6(3. peaks õige olema) Vale Hinne 0,00 / 8,00 Küsimuse tekst Weibulli moodul iseloomustab.... Vali üks: 1. üldisi mehaanilisi omadusi 2. kõvadust 3. omaduste (sh. mehaaniliste omaduste) hajuvust 4. keraamika termopüsivust Küsimus 7 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: 1. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem 2. Teraste kõvadus on oluliselt madalam 3. Teraste tõmbetugevus on suurem 4. Teraste sitkusnäitajad on madalamad 5. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav
5 6.2 7.4 Aasta keskmise tuulekiiruse järgi üksi ei saa veel täielikku ülevaadet kasutatava tuuleenergia hulgast. Tuuleenergia varude hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et tuuleagregaadi võimsus on võrdeline tuule kiiruse kolmanda astmega, s. t. kus Cp on agregaadi tuulekastustegur, v tuule kiirus ja D tiiviku läbimõõt. Lisaks sellele tuleb arvestada eri kiirusega tuulte esinemisagedusega. Pikaajaline tuulekiiruse jaotus vastab Weibulli jaotusseadusele, kusjuures kujuteguri väärtus on tavaliselt vahemikus 1,75...2,25. Tuuleagregaate tootvad firmad annavad oma seadmete kohta nimitunnusjoonena (nt. joonis 3) võimsuse sõltuvuse tuule kiiruse hetkväärtusest. Neid tunnusjooni ei saa aga kasutada tuuleagregaadi aastakeskmise võimsuse ning selle poolt toodetava energia leidmiseks aastakeskmise tuulekiiruse järgi. Statistilise keskmise tuulekiiruse korral on tegemist aritmeetilise
(liberaalne mudel); 2. lähtuda ideest, et ajakirjandus peab tagama kõigi gruppide, sh vähemuste hääle jõudmise avalikkusesse (sotsiaalse vastutuse mudel); 3. ajakirjandusel on positiivne, inimest kasvatav ja hariv roll (nõukogude mudel); 4. allutada ajakirjandus kontrollile, mille abil tagatakse, et destruktiivsed ideed ei jõuaks avalikkusesse (autoritaarne mudel). kas võib olla liiga ideoloogiline liigitus? Gustafssoni ja Weibulli (1997) meediakanalite süsteemist ja nende kasutusest lähtuv empiiriline liigitus: Euroopas on eristatav lehelugemise alusel n-ö põhja-lõuna telg, mille puhul Skandinaavia riikides on igapäevane lehelugemine kultuuri loomulik osa, kuid lõunas mängivad ajalehed laiade hulkade jaoks väikest rolli. kas skandinaavialikku lehelugemiskultuuri peetakse kvaliteetsemaks? > idee edasiarendus Hallin ja Mancini (2004): meediasüsteemi struktuur, ajalooline
dateness and credibility of Estonian measuring policy. Vorm D.1. Võõrkeelne lühikokkuvõte [7]. Lisa E Vorm E.1. Sisukorra näide [8]. Lisa F TÄHISED JA LÜHENDID Ladina tähed A sisekliimaparameetrite arvväärtuste suhteline ülekaal % a Weibulli parameeter B sisekliimaparameetrite kontsentratsioonid materjalidest mõjutatud õhus B1 Weibulli parameeter C sisekliimaparameetrite kontsentratsioonid materjalidest mõjutamata õhus Ca süsihappegaasi sisaldus õhus % Cb külmutusagensikulu kg/s Kreeka tähed j tsükli jahutustegur s tsükli soojendustegur standardhälve t parameetri standardhälve õ õhu temperatuur ºC
annaabi.ee 
