kirjastiili. 2. Esitlus kasutas ilmumisefekte, kuid ei liialdanud 1 2 3 4 5 nendega. 3. Pildid selged, moonutamata, haakusid teksti ja 1 2 3 4 5 sisuga. 4. Esitluses kasutati ühtesama tausta ja kujundust. 1 2 3 4 5 5. Kogu informatsioon oli slaididel selge ja arusaadav. 1 2 3 4 5 6. Kasutati multimeedia võimalusi linke 1 2 3 4 5 lisamaterjalile. 7. Esitleja täiendas ja selgitas slaididel toodud infot. 1 2 3 4 5 8. Esitleja kõne oli kuuldav ja arusaadav. 1 2 3 4 5 9. Esitlus aitas selle teema õppesisu paremini edasi 1 2 3 4 5 anda. 10. Esitluse lõpus olid viited kasutatud materjalidele. 1 2 3 4 5 5 täielikult 4 peaaegu täielikult, suurelt osalt 3 mingil määral, kohati 2 vaevu, üksikjuhtudel 1 üldse mitte, mitte kordagi
Mida peaks üks esitlus sisaldama? Arvestada tuleb esitluse tegemiseks ette antud ajaga. Esitlust alustatakse tavaliselt nn. tiitellehega, kuhu kirjutatakse selges kirjas oma töö nimi, viide töö iseloomule (referaat, uurimistöö jne), õppeasutuse täielik nimetus, töö autori nimi, juhendaja ees- ja perekonnanimi, klass või õpperühm ning töö tegemise koht ja aeg. Sissejuhatavale tiitel-slaidile võib lisada ka slaidi, kus on ,,viiteid töö lugejale" vms, see tähendab, et töö esitleja võib anda mõningaid näpunäiteid selle lugejale. Näiteks: Töös on palju viiteid ja nendes on kasutatud lugejale esialgu võõrana tunduvat "mina" vormi, sest ei tahtnud autori teksti muuta. Selle võib vabalt ka vahele jätta! Kindlasti peaks aga järgnema töö eesmärki kajastav slaid, kus antakse ülevaade eesmärkidest, mida enne töö kirjutamist enesele püstitati ning kus võib märkida, milliseid probleeme seoses valitud teemaga käsitletakse.
Fourth level Fifth level PLUSSID Alati kaasas Kerge Oled alati valmis ootamatuteks esitlusteks Ühildub ka nutiseadmetega Madalam hind MIINUSED Väiksem kuvapind Nõrk valgus (väiksem ruum) KOKKUVÕTTEKS Ei saa öelda, et mõni seade on selgelt teistest parem, kõik sõltub siiski esitleja vajadustest. Määravaks võib saada hind ja mobiilsuse vajalikkus. Turul on valik väga lai ja igaüks leiab endale meelepärase seadme. TÄNAN KUULAMAST! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
2.3. Kasutatud allikmaterjalid. 2.4. Töö struktuur, järeldused ja ettepanekud. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 3. Soovitav on töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks kasutada illustreerivaid vahendeid (diagrammid, skeemid jm) kaasaegsel esitlustehnikal. 4. Uurimistöö kaitsmisel kehtivad teatud protseduurireeglid. 4.1. Kaitsekõne alustamine. (Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole.) 4.1.1. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent, juhendaja ja kaasõpilased. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 4.1.2. Tänan komisjoni mulle antud võimaluse eest esitada kaitsekõne. 4.1.3. Samuti tänan uurimistöö juhendajat .............., retsensenti................ 4.2
annavad teavet teenindaja suhtlemisest nii iseendasse kui ka klientidesse. Toitlustusteenindaja tööülesandeks on võtta vastu ja teenindada kliente. Nende ülesandeks on veel seada valmis jookide ja toitude serveerimiseks vajalikud vahendid ning serveerida jooke ja toite klientidele. Teenindaja on oma tööd tehes mitmes rollis, olles ühteaegu saadik, psühholoog, näitleja, kliendi koostööpartner, kliendi arendaja, klienditeenindaja, kliendi vajaduste/soovide väljaselgitaja, teenuste esitleja, toote eelistamine kliendile, veenmine kliendil teenust/toodet kasutamist, probleemi lahendaja, tagasiside hankija, teabe koguja. Saadik tähendab seda, et teenindaja tutvustab/soovitab/vahendab ettevõtte tooteid/teenuseid kliendile ja psühholoog tähendab seda, et teenindaja mõistab erinevate klientide soove/vajadusi ning näitleja tähendab seda, et teenindaja kes mängib positiivset rolli kliendile. Toitlustusteenindaja vastutab oma tööülesannete korrektse ja õigeaegse täitmise eest
ning nõu, mida ta saaks veel oma esituste juures paremaks muuta. Andreas esitas ka palju John Mayeri lugusid. Üks nendest kandis nime ,,Gravity". Lugu oli taaskord aeglane ja melanhoolselt sujuv ja jõuline. Terve selle loo aja oli esitaja ilme tõsine ning oli aru saada, et laul puudutas teda ennast väga. Teine John Mayeri lugu, mis esitlusel kõlas oli ,,Your body is a wonderland". See lugu oli veidi tempokam, vahelduseks väga hea. Siin lõi esitleja publikuga palju kontakti ning silmsidet. Mul hakkas isegi jalg selle loo ajal rütmi kaasa lööma. Ning kuna lugu oli taaskord tuttav, ümisesin seda ka kaasa. Kokkuvõttes oli see üks mõnusamaid kontserte, kus ma olen käinud. Õhkkonna muutis meeldivaks see, et ei olnud palju rahvast. Natukene rohkem oleks võinud küll olla, aga mitte liialt. Just siis, kui kontsert oli juba lõpusirgel, hakkas restorani rohkem inimesi tulema. Kontserdilt lahkudes
Loomupärast andekust inimestega suhtlemisel kasutab teiste abistamiseks, teenindamiseks, õpetamiseks, ravimiseks, nõustamiseks, kasvatamiseks. Eelistab tegevusi, kus sotsiaalsed rollid on selgelt määratletud, nagu õpetaja-õpilane, nõustaja-abivajaja. Väldib tegevusi, mis nõuavad omaette töötamist. Hindab kõrgelt sotsiaalseid, kõlbelisi, eetilisi või religioosseid väärtusi. Sobivad ametid: kosmeetik, uurija, masinate ja seadmete esitleja, haridustöötaja, nõustaja, psühholoog, hooldusõde, põetaja, puuetega inimeste hooldaja 5. Ettevõtlik isiksustüüp Edasipüüdlik, energiline, auahne, riskeeriv, seltskondlik, enesekindel, domineeriv, seiklushimuline, optimistlik. Eelistab tegevusi, mis lasevad tal välja paista, organiseerida, juhtida inim-rühma, meeskonda või kollektiivi millegi (majanduslike, poliitiliste, sportlike eesmärkide jne) saavutamiseks.
Kohustumine- osavõtjaid innustatakse avalikult kirjeldama nende Tupperware´i toodete, mis neil juba olemas on, kasutusvõimalusi ja häid külgi. Sotsiaalne tõendus- kui ostmine on alanud, tugevdab iga ost muljet, et teised sarnased inimesed soovivad neid tooteid: järelikult peavad need head olema. Kõik need mõjustamisvahendid aitavad kaasa, kuid Tupperware´i peo peamine mõjujõud tuleb korraldusest, mis kasutab ära meeldivuse reeglit. Vaatamata Tupperwar´i esitleja osavusele meelelahutuse ja veenmise vallas ei tule tegelik ostupakkumine sellelt võõralt inimeselt, vaid hoopis inimeselt, kes on iga kohalviibija sõber. Muidugi võib Tupperware´i esindaja iga peolosaleja käest otsest tellimust küsida, seda küll; kuid psühholoogiliselt plju mõjusam palve tuleb sellelt, kes tema kõrval itub- naeratades, lobisedes ja suupisteid pakkudes. See on peo perenaine, kes on oam sõbrad esitluse puhuks oma koju kutsunud ja kes- nagu kõik teavad- saab
Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ettevõtte strateegiast teenuste hulgast inimtüübist (sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik, vingviinik) emotsionaalsest tasakaalust Nendest tegevustest tulenevalt on kliendisuhe kas: agressiivne passiivne teenindav Klienditeenindajad Eestis: tootekeskne toote esitleja (nt alkoholi poes viina valikut loetlev) toote ekspert (nt arvutikaupade poes erialases terminoloogias esinev müüja) enesekeskne agressiivne (nt klienti verbaalselt ründav või oma arvamust pealesuruv müüja) apaatne tellimuste vastuvõtja - sündroom tekib siis kui teenindaja saab pidevalt eitust abistamissoovi väljendamisel kliendikeskne tal on teenindav lähenemine tal on orienteeritud kliendivajadustele
makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen
makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen
Lineaarse sisuga multimeedia toimib ilma igasuguse juhtimiskontrollita vaataja poolt (nt kinofilm). Mitte-lineaarne sisu pakub kasutajale interaktiivsust kontrollida protsessi (nt arvutimäng). Hüpermeedia on mitte-lineaarse sisu osa. Multimeedia esitlus saab olla otseülekanne või lindistus. Lindistatud esitlus võib võimaldada interaktiivsust läbi navigatsioonisüsteemi. Otseülekanne võimaldab interaktiivsust läbi esitleja või esitaja interaktsiooni. Multimeediumid Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on: Sagedus: võngete arv sekundis, mõõdetakse Hertzides (Hz), mida madalam sagedus, seda madalam heli, mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. Amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli),
mingi kingi. Kohustumine- osavõtjaid innustatakse avalikult kirjeldama nende Tupperware´i toodete, mis neil juba olemas on, kasutusvõimalusi ja häid külgi. Sotsiaalne tõendus- kui ostmine on alanud, tugevdab iga ost muljet, et teised sarnased inimesed soovivad neid tooteid: järelikult peavad need head olema. Kõik need mõjustamisvahendid aitavad kaasa, kuid Tupperware´i peo peamine mõjujõud tuleb korraldusest, mis kasutab ära meeldivuse reeglit. Vaatamata Tupperwar´i esitleja osavusele meelelahutuse ja veenmise vallas ei tule tegelik ostupakkumine sellelt võõralt inimeselt, vaid hoopis inimeselt, kes on iga kohalviibija sõber. Muidugi võib Tupperware´i esindaja iga peolosaleja käest otsest tellimust küsida, seda küll; kuid psühholoogiliselt plju mõjusam palve tuleb sellelt, kes tema kõrval itub- naeratades, lobisedes ja suupisteid pakkudes. See on peo perenaine, kes on oam sõbrad esitluse puhuks oma koju kutsunud ja
seejärel eesmärgid, järeldused, uurimuse tulemused, lõppsõna. Poster on esitlemise vahend. Poster peaks koosnema üksikutest suurematest blokkidest, kuid kasutatavad laused ei tohi väga pikad olla. Posterettekande köitvuse, loetavuse ja mõistmise seisukohalt peab see olema visuaalselt tähelepanu tõmbav ja kiirelt loetav, kiri olema küllalt suurus ja nähtav. Ettekande esitleja seisab üldjuhul oma posterettekande kõrval, et oleks võimalik saada täpsustusi või diskussiooni arendada. Teadusliku posteri eesmärk on esitleda tööd auditooriumile, kes võib ruumis ringi liikuda. Poster võib toetada konkreetset ettekannet, aga võib olla koostatud ka eraldivaadeldavana. Joonis 3. Posterettekande näidis Algusesse. Kuressaare G?mnaasium
Oluline on ka peal- kirjade ja alapealkirjade kujundus. Posterettekande alguses defineeritakse probleem, seejärel eesmärgid, järeldused, uurimuse tulemused, lõppsõna. Poster on esitlemise vahend. Poster peaks koosnema üksikutest suurematest blokkidest, kuid kasutatavad laused ei tohi väga pikad olla. Posterettekande köitvuse, loetavuse ja mõistmise sei- sukohalt peab see olema visuaalselt tähelepanu tõmbav ja kiirelt loetav, kiri olema küllalt suurus ja nähtav. Ettekande esitleja seisab üldjuhul oma posterettekande kõrval, et oleks võimalik saada täpsustusi või diskussiooni arendada. Teadusliku posteri eesmärk on esitleda tööd auditooriumile, kes võib ruumis ringi liikuda. Poster võib toetada konkreetset ettekannet, aga võib olla koostatud ka eraldivaadeldavana. Posterettekanne On sinu töö visuaalne peegeldus Peab olema kiiresti loetav Peab olema kergesti ja selgelt jälgitav
korrektse akadeemilise multimeedia esitlusprogrammiga. Ettekandes ei ole otstarbekas kulutada aega üldtuntud seisukohtade esitamisele. Õpilane peab lühidalt suutma: - põhjendada teema valikut; - selgitada töö eesmärki; - põhjendada uurimisobjekti valikut; - nimetada olulisemad allikmaterjalid; - välja tuua tulemused, üldistused, järeldused. Töö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: - töö sisuline tutvustus; - retsensiooni esitamine; - autori vastus retsensioonile; - diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused); - autori lõppsõna. - kaitsja keelekasutus on akadeemiline. Nõuded kaitsmisprotseduurile · Kaitsja pöördub lugupidamisavaldusega komisjoni, retsensendi ja publiku poole.
Komisjoni koosseis. Kursusetööd kaitstakse komisjoni ees. Kursusetöö kaitsmiskomisjoni koosseis on vähemalt kaheliikmeline ja sinna kuuluvad kooli õppejõud. Komisjoni koosseis ja üliõpilaste kaitsmise järjekord teatatakse üliõpilastele vähemalt üks nädal enne kaitsmist. Kaitsmisprotseduur. Kursusetöid kaitsvad üliõpilased peavad olema kohal kaitsmise alguse kellaajaks. Ühe kursusetöö kaitsmisprotseduur kestab kokku 15 minutit. Kursusetöö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole ning seejärel tehakse tööst 5 min. ettekanne, milles tutvustatakse kursusetöö teemat ja selle valiku põhjendust; uurimisprobleemi ja selle lahendamise tähtsust lähtuvalt eriala praktika seisukohast; töö eesmärki ja ülesandeid. Antakse ka lühike metoodika kirjeldus, järeldused ja ettepanekud. Seejärel esitab kaitsmiskomisjon küsimusi ning kommenteerib töö sisulist ja vormistuslikku
8) tulemused (kolmas osa, jaotis 5, 6, 7, 8); 9) kokkuvõte (nentiv ehk konstateeriv, järelduslik, soovituslik). Lõputöö kaitsmisel esitab üliõpilane lühikokkuvõtte oma tööst slaidide näol, mis on tehtud programmpaketi PowerPoint abil. Töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks on soovitav kasutada illustreerivaid vahendeid (diagramm, skeem, tabel, joonis, foto, videoklipp, fotoalbum, makett, mudel, täidetud ankeedid). Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni esimehe, liikmete ja ruumis viibijate poole. Ettekanne esitatakse umbisikulises kõneviisis, mineviku vormis, ladusalt ja informatiivselt, mis tähendab head ettevalmistustaset, vältides slaididelt esitatu (välja arvatud slaid 1...3) mahalugemist, nn loengut pimedatele. Ettekande teksti (peast ja/või paberilt) esitamisel osutatakse arvuti kursoriga, kaardikepiga või laserkiirega käsitletava slaidi üksikasjadele.
enne kaitsmist. Üliõpilasel on õigus eelnevalt tutvuda oma lõputöö retsensiooniga vähemalt 1 tööpäev enne kaitsmist. Töö kaitsmine toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida näitliku abimaterjaliga (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed jm vahendid)Esituse abivahendite vajadus tuleb teatada osakonda koos kirjaliku töö esitamisega. Ettekandeks on aega 10 minutit. Töö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: 1. töö sisuline tutvustus; 2. retsensiooni esitamine; 4 0 3. autori vastus retsensioonile; 4. diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused); 5. juhendaja arvamus; 6. autori lõppsõna. Seminari-või lõputööd on hindelised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
