Referaatide koostamise ja vormistamise juhend (0)

          Tallinna Mustamäe Gümnaasium                    Referaatide koostamise ja vormistamise juhend     Juhend                          Tallinn 2013 


                                                                                   2  Sisukord 
    Sisukord ...................................................................................................................................... 2  Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3  1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4  1.1  Referaat ............................................................................................................................ 4  1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5  1.3 Uurimus ............................................................................................................................. 5  2 Referaadi koostamine .............................................................................................................. 6  2.1 Referaadi esialgne kavandamine ....................................................................................... 6  2.2 Teema valik ....................................................................................................................... 6  3 Referaadi osad ja vormistamine .............................................................................................. 7  3.1 Üldnõuded ......................................................................................................................... 7  3.1.1 Referaadi koostisosad ................................................................................................. 7  3.1.2 Tiitelleht ja sisukord ................................................................................................... 8  3.1.3 Sissejuhatus ................................................................................................................. 9  3.1.4 Töö põhiosa ................................................................................................................. 9  3.1.5 Kokkuvõte ................................................................................................................... 9  3.2 Vormistamine .................................................................................................................. 10  3.2.1  Peatükkide vormistus ............................................................................................... 11  3.2.2 Töö sõnastus ............................................................................................................. 12  3.3 Lisad ................................................................................................................................ 13  3.4 Lühendid, loetelud, arvud ja valemid referaadis ............................................................. 14  3.5  Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14  4 Viitamine ............................................................................................................................... 17  4.1  Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18  Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24  Lisa 1 Tiitelleht ......................................................................................................................... 25  Lisa 2 Sisukorra näidis ............................................................................................................. 26                 
 
 


                                                                                   3   
Sissejuhatus  
    Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilased kirjutavad õpingute jooksul paljudes õppeainetes  erinevaid teadustekste: uurimusi, referaate ja artikleid. Sagedasemad on referaadid. Referaadi  koostamine eeldab kindlate nõuete täitmist.  Millised need nõuded on, jääb osaliselt iga  kooli  enda otsustada.   Püüdsime  käesolevas  juhendis  anda  ammendava  ülevaate  referaatide  koostamise  ja  vormistamise nõuetest. See on mõeldud abiks nii õpilasele kui ka töö juhendajale.                                   
 
 


                                                                                   4  1 Õppeotstarbelised teadustekstid 
    1.1  Referaat 
    Referaat  on  kõige  lihtsam  teadustekst,  referaat  on  teatud  probleemi  või  teema  kokkuvõtlik  teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Hea  referaat koostatakse mitme alusteksti põhjal.   Referatiivse töö eesmärk on saada erialase kirjanduse otsimise ja sellega töötamise kogemusi,  korrektset  kirjalikku  väljendusoskust  (õppida  teaduskeelt  ja  erialast  terminoloogiat),  omandada  töö  korrektse  vormistamise  nõuded.  Referaat  ei  piirdu  üksnes  materjali  refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused.  Seega  refereerija  esitab  teksti  oma  sõnadega,  tsiteeritakse  ainult  olulisemate  mõistete  definitsioone.  Referaadis  tuleb  alati  viidata  alusteksti  autorile,  pealkirjale  ja  ilmumisandmetele.  Referaadi  koostamine  algab  teemakohase  materjali  otsimisest  ja  korrastamisest.  Seejärel  koostatakse  referaadi  kava.  Sissejuhatuses  tuleb  anda  ülevaade  sellest,  millised  küsimused  töös  vaatluse  alla  tulevad.  Arenduses  tuleb  esitada  nendest  ülevaade  ning  lisada  enda  seisukohad.  Referaadis  peaks  arenduse  osa  olema  liigendatud  omaette  peatükkideks  ja  alapeatükkideks ning vajadusel punktideks, mis käsitlevad teema erinevaid tahke. Kokkuvõte  summeerib lühidalt enda sõnadega arenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes ei tulda  enam välja uute seisukohtadega.  Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni.  Aineõppe käigus, õppetundideks koostatavate referaatide maht võib olla väiksem. Orienteeruv  lehekülgede arv lepitakse kokku vastava aine õpetajaga.  Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest.  Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu.     


                                                                                   5  1.2 Teadusartikkel      Teadusartikkel  on  lühiuurimus,  mis  on  kavandatud  ajakirjas  või  kogumikus  avaldamiseks.  Artikli  pikkus  sõltub  uuritavast  probleemist,  autori  suutlikkusest  süvitsi  minna,  ent  ka  avaldamiskohast. Teadusartikli maht võib ulatuda paarist leheküljest mitmekümneni.      1.3 Uurimus 
    Uurimus  on  teadustöö,  milles  põhiülesandeks  on  uudse  informatsiooni  pakkumine:  teatava  probleemi lahendus või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale.  Uurimus  on  konkreetses  õppeaines  või  harrastustegevuses  koostatav  põhjalik  iseseisev  töö,  mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused.   Seega  peab  töö  autoril  olema  teadmisi,  kuidas  uuritavat  probleemi  läbi  töötada:  probleemi  määratlemine,  kirjanduse  ja  teiste  allikmaterjalide  valik  ja  analüüs,  sealhulgas  fotode,  dokumentide jms näitmaterjali kogumine; kirjalik või suuline küsitlus jne.   Õpilasuurimuse maht on soovitavalt 30-35 lehekülge.  Õpilane,  toetudes  juhendaja  soovitustele,  otsib  teemakohase  kirjanduse  ja  muud  allikad,  analüüsib uurimismaterjali sisuliselt, annab töö valmimisest aru juhendajale, vastutab töös  esinevate  andmete,  tsitaatide  jms  õigsuse  eest,  vormistab  töö  nõuetekohaselt  (arvutil),  kaitseb uurimust lõpueksamil komisjoni ees.  Uurimistöö juhend on kooli kodulehel – www.mg.edu.ee.         


                                                                                   6  2 Referaadi koostamine 
    2.1 Referaadi esialgne kavandamine 
    Eelkõige  tuleks  läbi  mõelda  teema  valiku  põhjendus,  täpsustada,  miks  antud  teema  käsitlemine vajalik on.   Järgmisena  tuleb  püstitada  töö  eesmärk,  määratledes,  miks  antud  referaati  koostatakse  ja  milliste järeldusteni soovitakse jõuda.  Referaat peab vastama teemale ja töö osad (peatükid) peavad teemat arendama ning vastama  pealkirjadele, mis peavad olema selged ja täpselt sõnastatud. Referaadi struktuur on tavaliselt  sisukord,  sissejuhatus,  peatükid  ja/või  alapeatükid,  mille  pealkirjad  ei  korda  üldteemat,  kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu.  Pealkirja  sõnastuses  tuleb  vältida  retoorilisi  küsimusi,  hüüdlauseid,  ilukirjanduslikku  stiili.  Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. Pealkirjad peavad olema lühidad ja   konkreetsed, mitte liialt laialivalguvad.      2.2 Teema valik      Töö  pealkiri  peab  adekvaatselt  kajastama  uuritavat  teemat.  Vältida  tuleb  teemasid,  mille  käsitlemiseks puuduvad õpilasel võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Soovitav on  valida selline teema, mille kohta on piisavalt erialast kirjandust. Teema peaks olema aktuaalne  ning tuleb leida uudne lähenemine/probleem. Teema võib õpilane ise valida või soovitab seda  õpetaja.  Teema valikul tuleb silmas pidada:    teema aktuaalsust ja originaalsust; 


                                                                                   7    teema konkreetsust ja piiritletust;    töö koostaja huve ja võimeid.      3 Referaadi osad ja vormistamine 
    3.1 Üldnõuded 
    Referaat  vormistatakse  arvutil.  Töö  trükitakse  valge  lehe  ühele  poolele  formaadis  A4  (297x210  mm).  Kasutatakse  kirjatüüpi  Times  New  Roman,  kirja  suurus  on  12  ning  reavahe   1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt).   Joonealuste  märkuste  ning  kasutatud  kirjanduse  vormistamisel  kehtivad  samad  reeglid.  Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord ning viited  kirjandusele).  Lisasid  ei  loeta  referaadi  mahu  sisse.  Konkreetne  referaadi  pikkus  lepitakse  kokku aineõpetajaga.       3.1.1 Referaadi koostisosad 
    Referaadi struktuur on järgmine:     tiitelleht,    sisukord,    sissejuhatus (1/10 töö põhiosast),    töö põhiosa (peatükid, alapeatükid, punktid),    kokkuvõte (1/10 töö põhiosast), 


                                                                                   8    kasutatud kirjanduse loetelu,    lisad.  Kui töös kasutatakse palju spetsiifilisi mõisteid lühenditena, siis tuleb lühendite loetelu tuua  välja pärast sisukorda ja enne sissejuhatust.      3.1.2 Tiitelleht ja sisukord 
    Tiitellehele märgitakse järgmised andmed:     kooli nimi (keskjoondusega, tähesuurus 14 pt, kirjatähed);    autori ees- ja perekonnanimi (keskjoondusega, paikneb pealkirja kohal, 14 pt);    töö  pealkiri  (keskjoondusega,  20-22  pt,  jämedas  kirjas  (bold),  suure  algustähega,  ei  kasutata lühendeid ja poolitusi, võimalikult lühidalt ja konkreetselt);    töö liik (uurimistöö, lõputöö, referaat, olümpiaaditöö vm) kirjasuurusega 14 pt;     töö juhendaja  nimi (keskjoondusega, eesnimi ja perekonnanimi, 14 pt);    töö valmimise koht ja aastaarv (keskjoondusega, nende vahele koma ei panda, 14 pt).  Tiitellehe iga element paigutatakse omaette reale, koht ja aastaarv samale reale.  Ükski rida ei  lõppe punktiga. Poolitused ei ole tiitellehel lubatud (vt Lisa 1).    Sisukorras  antakse  ülevaade  töö  temaatikast  ja  ülesehitusest.  Sisukord  koosneb  referaadi  jaotiste  (peatükid,  alajaotused,  punktid)  pealkirjadest  ja  leheküljenumbritest.  Sisukorras  antakse  ainult  peatükkide  alguse  leheküljenumbrid  ning  lühendit  lk  ei  lisata.  Pealkirjade  sõnastus  sisukorras  peab  vastama  nende  sõnastusele  referaadis,  samuti  ei  tohi  muuta  süsteemitähiseid. Sisukord paikneb alati tiitellehe järel.   Sisukorras  ja  töös  ei  nummerdata  sissejuhatust,  kokkuvõtet,  kasutatud  kirjanduse  loetelu,  lühendite,  tabelite  ja  jooniste  loetelu  ning  lisasid.  Sisukorras  esitatakse  lisade  numbrid  ja  pealkirjad. Sisukord moodustatakse automaatselt ( vt Lisa 2). 


                                                                                   9  3.1.3 Sissejuhatus 
    Selles põhjendatakse teema valikut, aktuaalsust ja uudsust ning antakse ülevaade probleemi  senisest käsitlusest. Samuti tuuakse välja materjali kättesaadavus ning objektiivsus.  Seejärel sõnastatakse töö eesmärk..    Tutvustatakse töö ülesehitust (peatükkideks liigendamist).  Lõpuks antakse ülevaade peamistest allikatest.   Sissejuhatus kirjutatakse tavaliselt pärast sisupeatükkide valmimist, kuid selles ei tohi esitada  töö  tulemusi,  mis  kuuluvad  kokkuvõttesse.  Sissejuhatus  on  1-2  lehekülge  ega  tohi  olla  üle  1/10 töö mahust.      3.1.4 Töö põhiosa 
    Töö  põhiosas  esitatakse  kõik  oluline,  alates  probleemi  püstitamisest  kuni  lahenduste,  tulemuste ja järeldusteni. Töö põhiosa maht on 2-6 lehekülge ning peab koosnema vähemalt  kahest  peatükist.  Töö  põhiosas  on  teema  käsitlus,  mida  liigendatakse  2-  kuni  3-astmeliselt:  peatükid, alapeatükid ja punktid.   Peatükid käsitlevad uuritava teema erinevaid tahke/valdkondi.       
3.1.5 Kokkuvõte 
    Selles osas esitatakse referaadi põhilised tulemused ja tööst tulenevad järeldused. Kokkuvõte  ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata  seisukohti  ega  järeldusi  küsimustes,  mida  töö  varasemates  osades  ei  ole  käsitletud.  Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuriti. 


                                                                                   10  Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud,  ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. Sobiv maht on  1-2  lehekülge.  Sissejuhatus  ja  kokkuvõte  peavad  olema  koostatud  nii,  et  tekiks  terviklik  ülevaade  töö  eesmärgist, töö üldisest käigust ja tulemustest.      3.2 Vormistamine 
    Referaat  vormistatakse  arvutil.  Töö  trükitakse  valge  lehe  ühele  poolele  formaadis  A4  (297x210  mm).  Kasutatakse  kirjatüüpi  Times  New  Roman,  kirja  suurus  on  12.  Reavahe  on  1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt).   Märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid. Referaadi  pikkus  on  soovitavalt  8-15  lehekülge  (kaasa  arvatud  tiitelleht,  sisukord,  viited  kirjandusele  ning  kokkuvõte teises keeles). Lisasid ei loeta referaadi mahu sisse.   Referaat peab olema Wordi dokument, kusjuures üleval ja all peab olema 2,5 cm, paremal 2  cm  ja  vasakul  3  cm  vaba  ruumi.  Tekst  on    äärest  ääreni  reastus  (justify  ehk  rööpjoondus).  Taandrida ei kasutata.  Kõik  töö  lehed  alates  tiitellehest  kuni  kasutatud  kirjanduse  lõpuni  nummerdatakse  automaatselt, ka tabelid ja joonised; tiitellehele numbrit ei trükita. Leheküljenumbrid peavad  olema ka lisadel.  Töö iseseisvaid osi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse eraldi  leheküljelt,  peatükke  ja  alapeatükke  jooksvalt  leheküljelt.  Seejuures  leheküljele  peab  mahtuma vähemalt kaks rida teksti.   Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik.  


                                                                                   11  Pealkirjad peavad olema korrektsed, sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirja lõppu  ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud  kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.   Pealkirjad:  põhipealkiri  Heading  1  (Times  New  Roman16,  bold,  suur  algustäht);  alapealkiri  Heading 2 (Times New Roman 14, bold, suur algustäht); punkt Heading 3 (Times New Roman  13, bold, suur algustäht).  Tekstilõigud eraldatakse lõiguvahega (6 pt).  Sõnastuses kasutatakse umbisikulist tegumoodi, nt Käesolevas töös antakse ülevaade...  Referaadi  täiendaval  vormistamisel  ja  viitamisel  tuleb  lähtuda  Tallinna  Mustamäe  Gümnaasiumi juhendist (www.mg.edu.ee).       3.2.1  Peatükkide vormistus 
    Töö  põhitekst  liigendatakse  peatükkideks,  alapeatükkideks  ja  punktideks,  mis  pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Pealkirja  algustäht on suurtäht. Peatüki ette märgitakse  number,  v.a  sisukord,  sissejuhatus,  kokkuvõte  ja  kasutatud  kirjandus.  Peatüki  numbri  ja  nimetuse (pealkirja) vahele ei panda punkti.  Töö  iseseisvad  osad  algavad  uuelt  lehelt.  Peatüki  pealkirja  ja  sellele  järgneva  teksti  vahele  jäetakse kaks tühikut ehk tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida  teksti, alustatakse uuelt leheküljelt.  Oluline  on  liigendussüsteem,  mis  esitatakse  sisukorras,  osutades  alajaotuste  täpsete  pealkirjade alguslehekülgedele. Peatükkide ja alapeatükkide korral kasutatakse kahetasemelist  järjestussüsteemi,  nt  peatükk  1,  alapeatükk  1.1  jne.  Kui  tekib  vajadus  kolmanda  taseme  jaotuse järele, lisandub kolmas number, nt 1.1.1. 


                                                                                   12  NÄIDE:  1  Esimese  peatüki  pealkiri (  Heading  1-  TimesNewRoman  16,  bold,  suur  algustäht)   1.1 Esimene alapeatükk     (Heading  2  -  TimesNewRoman  14,  bold,  esimene  suurtäht)  1.2 Teine alapeatükk  1.2.1 Punkt (TimesNewRoman 13, bold, suur algustäht)       3.2.2 Töö sõnastus  
    Töö  keeleks  on  üldreeglina  eesti  keel.  Oluline  on  töö  stiililine  ja  keeleline  korrektsus.  Kõneviis ja –vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on  umbisikulise  tegumoe  kasutamine  (näiteks  ”töös  käsitletakse,  analüüsitakse,  uuritakse”  või  “on käsitletud, analüüsitud”, Diagramm 1 andmed osutavad et jne).   Referaadi koostaja arvestagu järgmisi soovitusi:     tuleb  kasutada  selget  ja  täpset  oskuskeelt  ning  üldtunnustatud  ja  väljakujunenud  terminoloogiat,    väljendused olgu loomulikud ja lihtsad,    ei liialdata võõrsõnadega,     tuleb hoiduda tõlkevääratustest,    peab vältima paljusõnalisust,     tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikku sõnavara, 


                                                                                   13    kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik,     pole  soovitav  kasutada  slängi,  stampkeelendeid,  ajakirjanduslikke,  käibe-  ja  poeetilisi  (üliemotsionaalseid) fraase,     hoiduda tuleb võõrapärasest keelekasutusest,    tuleb vältida autori mina-vormi liigset kasutamist.       3.3 Lisad 
    Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele.  Lisad  sisaldavad  töö  põhiosaga  seotud  ja  seda  täiendavaid  lisamaterjale.  Need  on  katsematerjal,  üksikasjalik  kirjeldus,  algandmete  tabelid,  vaatlusprotokollid,  ankeetküsitluse  vormid,  dokumentide  koopiad,  joonised,  skeemid,  diagrammid  jms  ehk  kõik  see,  mis  töös  esitatult  koormaks  põhiteksti.  Kõikidele  kasutatud  lisadele  peab  olema  tekstis  viide  ning  põhjendus, miks antud lisa kasutatakse.  Kui lisasid on rohkem, siis need nummerdatakse, pealkirjastatakse ja paigutatakse töösse neile  uurimuses viitamise järjekorras. Lisa number märgitakse enne pealkirja.  Iga lisa alustatakse  uuelt leheküljelt.  Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras, nt:  LISAD  Lisa 1  Küsitluslehe näidis  Lisa 2  E-ajakirjade loetelu   
 
 


                                                                                   14  3.4 Lühendid, loetelud, arvud ja valemid referaadis 
    Üldlevinud  lühendite  järele  punkti  ei  panda  (nt  lk,  jne,  jms).  Kui  töös  kasutatakse  vähemtuntud lühendeid (nt erialatermineid, asutuste nimesid), tuleb need lahti seletada. Üle  paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli kasutamise korral soovitatakse koostada  lühendite  ja  tähiste  loetelu  (tähestikulises  järjestuses),  mis  esitatakse  koos  vastavate  selgitustega eraldi, tavaliselt pärast sisukorda ja enne sissejuhatust.  Loetelu punktid märgitakse araabia numbrite, tärnide või mõttekriipsudega. Nummerdamine  on  vajalik,  kui  viidatakse  mõnele  loetelu  punktile.  Üksikutest  sõnadest  koosnev  loetelu  kirjutatakse ühte ritta, kuid loetelu punktid eraldatakse komadega. Sõnaühendeist või lausetest  koosnev loetelu kirjutatakse üksteise alla ning eraldatakse semikoolonitega.  Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega, suuremad arvud ja murrud numbritega. Kui  ühekohalisele arvule järgneb tähis või mõõtühik, kirjutatakse see numbritega (nt 8 cm). Suurte  arvude  korral  kombineeritakse,  märkides  suurusjärgu  sõnadega  (nt  1,8  milj  kr).  Arve  ei  poolitata.  Valemites peab kasutama üldtuntud tähiseid. Tähiste seletused tuleb paigutada valemi järele.  Seletamist nõuab vaid esimest korda kasutatav tähis.      3.5  Tabelid ja joonised 
     Tabeleid  kasutatakse  arvulise  materjali  või  standardsete  arvutuste  süstematiseeritud  ja  kompaktseks  esitamiseks,  mis  aitavad  töö  sisu  paremini  mõista.  Tabeli  ega  joonisega  ei  alustata  ega  lõpetata  töö  struktuurilist  osa  (peatüki/alapeatükki).  Igat  tabelit/joonist  kommenteeritakse  ja  sellele  viidatakse  tekstis.  Töö  põhiosas  ei  tohiks  olla  suuri  tabeleid  ulatusliku  ja  töötlemata  arvmaterjaliga.  Tabelid,  mis  ei  ole  otseselt  seotud  käsitletava  küsimusega,  tuleks  paigutada  töö  lisasse.  Ühesuguste  mõõtühikutega  arvandmed  tuleks  veergudesse  paigutada  nii,  et  arvude  samad  kümnendkohad  oleksid  üksteise  all  kohakuti.   Tabelid pealkirjastatakse ja joonised allkirjastatakse ning nummerdatakse (kui töös on enam 


                                                                                   15  kui üks tabel) araabia numbritega. Kui töös on kuni 10 tabelit/joonist, kasutatakse tööd läbivat  numeratsiooni, suurema arvu puhul võib nummerdada peatükkide lõikes, näiteks:   Tabel 4   Tabel 2.3   Joonis 3.5   Kõik joonised ja tabelid paigutatakse selle tekstilõigu järele, milles neile osutatakse.   Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja allkiri aga joonise alla.  Tabeli  kohale  lehe  vasemasse  serva  kirjutatakse  “Tabel”  ja  number  ilma  punktita.  Samale  reale peale punkti  kirjutatakse tabeli sisu kokkuvõttev pealkiri, mille sõnastamist alustatakse  tabeli sisust, järgneb objekti nimetus ja ajavahemik. Mõõtühik märgitakse tabeli üldpealkirjas.  Tabeli  alla  märgitakse  viide  allikale,  kust  on  tabel  võetud.  Ise  koostatud  tabeli  puhul  pole  viidet vaja.  Tabel  1.  Suuremad  lõpetatud  munitsipaaleluruumide  renoveerimise  ja  ehitamise  projektid 2003. a   Allikas: Tallinna arengukava 2005-2014   Tabeli pealkiri on konkreetne ja tabeli sisu avav.   Töös olevad joonised ja tabelid seostatakse tekstiga ja neile viidatakse, nt: „See on esitatud  Tabelis 1.“ või „Alljärgnev Joonis 3 iseloomustab....“.  Referaadi illustratiivse materjali liigid: joonised, skeemid,  diagrammid, graafikud, kaardid ja  fotod kannavad ühisnimetust – joonis. Igal joonisel on number (araabia numbritega) ja allkiri.  Fotosid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada,  harilikult  piisab  allkirjast.  Kui  töös  on  vähe  jooniseid  (kuni  10),  soovitatakse  ühtset,  tööd 


                                                                                   16  läbivat  numeratsiooni,  suurema  arvu  jooniste  puhul  võib  joonised  nummerdada  peatükkide  lõikes, näiteks Joonis 3.5. Näide lihtnumeratsioonist: Joonis 4 Õpilaste koosseis.  Diagrammi puhul märgitakse diagrammi (joonise) number ja allkiri joonise alla. Diagrammi  alla  lehe  vasakusse  serva  kirjutatakse  “Joonis”  ja  number  ilma  punktita.  Selle  järele  ilma  punktita kirjutatakse diagrammi sisu kokkuvõttev pealkiri. Kui joonis pole ise koostatud, siis  pealkirjast üks rida allapoole lisatakse viide. Näide diagrammi kohta:  0 10 20 30 40 50 60 vastanute arv 1 interneti kasutamiskohad kodus koolis internetipunktis tuttavate juures kõigis  kodus,koolis kodus, tuttavate juures kodus,koolis, vahest
tuttavate
koolis, tuttavate juures   Joonis 1 Interneti kasutamise kohad  Allikas: Postimees, 12.12. 2009  Mingi  nähtuse  geograafilist  paiknemist  on  mõttekas  kujutada  kaartidel,  kuhu  kantakse  tingmärgid,  mille  seletused  võivad  paikneda  kaardi  kõrval  seespool  raamistust  või  ka  väljaspool raamistust vasakus ääres.  Valemid  esitatakse  omaette  real,  paigutatuna  soovitavalt  lehe  keskele.  Kõigi  töös  esinevate  valemite  ja  matemaatiliste  avaldiste  saamist  selgitatakse.  Kirjandusest  võetud  valemitel  tuuakse  viide  allikale.  Kasutatavad  tähised  paigutatakse  valemi  järele.  Valemi  number  kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle  number sulgudesse. 


                                                                                   17  Näide:  Ringi pindala saame arvutada valemiga:  ,                                                                    (1)                                        kus S - ringi pindala;  r – ringi raadius.      4 Viitamine 
    Kirjalikke  allikaid  võib  töös  kasutada  erineval  moel:  neid  võib  tsiteerida,  refereerida,  need  võivad olla lihtsalt mainitud või võib neist teha lühikokkuvõtte.  Tsiteerimisel  esitatakse  sõnasõnaline  väljavõte  teise  autori  tekstist.  Tsitaat  peab  täielikult  vastama  originaalile  nii  sõnastuse  kui  kirjavahemärkide  poolest.  See  peab  olema  tekstist  eraldatud  kas  kaldkirja  või  jutumärkidega.  Kui  jäetakse  sõnu  välja,  märgitakse  (...).  Kui  lisatakse omalt poolt midagi, siis märgitakse tekst nurksulgudega. Tsitaati kasutatakse siis, kui  tahetakse edasi anda eriti ilmekas või huvitav näide/mõte. Viide esitatakse kohe pärast tsitaadi  lõppu, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel.   Refereering  on  kasutatud  lause,  lõigu,  mõtte  või  idee  edasiandmine  oma  sõnadega.  Refereeringu eesmärgiks on integreerida kasutatud idee autori mõttearendusse. Koostaja võib  esitust  kommenteerida  või  lisada  omapoolseid  seisukohti.  Kui  autor  teeb  kasutatud  lauses,  lõigus,  mõttes  või  idees  vaid  minimaalseid  muudatusi  (nt  vahetab  ära  sidesõnad,  hõlbustamaks  oma  teksti  koostamist),  ei  ole  tegemist  korrektse  refereeringuga,  vaid  vääralt  tähistatud  tsitaadiga.  Refereeringu  viide  võib  olla  põimitud  refereeritud  teksti  sisse  või  järgneda vahetult refereeringule.   Refereeringus osutatakse kindlasti autori nimele (selle puudumisel allika pealkirjale) ja allika  ilmumise aastale.  Tsitaat ja refereering esitatakse viites leheküljelise täpsusega. 


                                                                                   18  Kogu  töö  ulatuses  tuleb  kasutada  ühtset  viitamissüsteemi.  Viide  sisaldab  ka  leheküljenumbreid, loetelud mitte.       4.1  Viitamine ja keeleabi 
    Teaduskirjutistes  kasutatakse  autori  nime  ja  aastaarvuga  viitamist.  Tekstiviiteks  on  autori  nimi  (autorita  teosel  pealkirja  lühend  või  esimene  sõna)  ja  aastaarv.  Kui  tsiteeritakse  või  refereeritakse teose mõnd lehekülge, lisatakse viitesse ka leheküljenumber (-numbrid).  Viide  on  sulgudes.  Kui  viide  käib  ainult  ühe  lause  või  selle  osa  kohta,  paikneb  viide  enne  kirjavahemärki, mis lõpetab lause või selle osa. Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta  viimase lause lõpupunkti järele.  Näited  Videosalvestusi kui vaatlusmeetodi täiendust on Knoblauchi jt (2006: 10) andmetel kasutatud  juba 1970. aastate lõpust peale.  Kokkuvõttes  võib  öelda,  et  filmide  kasutamine  kvalitatiivsetes  uuringutes  on  üks  võimalus  ületada  erinevate  sotsiaalteaduste  piire.  Siiski  on  filmianalüüse  kvalitatiivsetes  uuringutes  Flicki (2006: 240-241) sõnul seni rakendatud pigem koos verbaalsete andmete kasutamisega  kui ainsa peamise meetodina.  Tegevusuuringu  (action  research)  all  mõeldakse  loomulikus  keskkonnas  läbiviidud  väiksemaid sekkumisprojekte ning viimase mõju lähemat uurimist. Seega on tegevusuuringu  näol tegemist uuringuga, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi probleeme, mõista  sügavamalt nt töökollektiivi sotsiaalset praktikat ja seda parandada. Juhtumiuuringu puhul on  rõhutatud selle seotust konkreetse olukorraga, koostööle toetumist, uurija osalemist uuritavas  olukorras ja enesehindamist. (Metsamuuronen 2006: 102)  Tekstiviidetele  vastavad  bibliokirjed  paigutatakse  töö  lõppu  alfabeetilisse  loetelusse.  Viited  tuleb  ühtlustada,  st  kõigil  autoritel  on  ühtviisi  kas  eesnimetäht  või  eesnimi  välja  kirjutatud.  Kui  mõne  autori  eesnime  ei  ole  võimalik  välja  selgitada,  siis  tuleb  kõikide  autorite  puhul  kasutada eesnimetähte ja lisada punkt. 


                                                                                   19  Allpool olevates näidistes on esitatud bibliokirjed ning neile vastavad viited, mis on esitatud   leheküljenumbriga 4.   Näide      Kolk, Madis 2011. Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010. 
– Looming, nr 4.  või  Kolk, M. 2011. Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010.  – 
Looming, nr 4.  Viide tekstis sulgudes: (Kolk 2011: 4).   E-ajaleheartikli ja e-raamatute puhul tuleb (sulgudes) lisada, millal materjali kasutati ja sellele  viidati. Võõrkeelsed allikad pannakse kirja võõrkeelsena, lehekülje lühendi võib panna kirja  vastavas võõrkeeles või eesti keeles.    Näited  Autoriteos  Kross, Jaan 1988. Wikmani poisid. Tallinn: Eesti Raamat.  või  Kross, J. 1988. Wikmani poisid. Tallinn: Eesti Raamat.  Viide tekstis: (Kross 1988: 4). Kui on kasutatud mitut lehekülge: (Kross 1988: 4-20, 50).  Kuusik,  Evelin  1996.  Eesti  tüvemuutuste  süsteemi  modelleerimine.  Magistritöö.  Käsikiri 
Tallinna Tehnikaülikoolis.  või  Kuusik, E. 1996. Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine. Magistritöö. Käsikiri Tallinna 
Tehnikaülikoolis.  Viide tekstis: (Kuusik 1996: 4).  Liiv, Jakob 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.  Või 


                                                                                   20  Liiv, J. 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.  Viide tekstis: (Liiv 1960: 4).    Mitme autoriga teos  Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. 
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.  Viide tekstis: (Erelt, Leemets , Mäearu, Raadik 2006: 4).  Kui  uurimistöö  autor  kasutab  mitme  autoriga  teost  ja  näidises  toodud  varianti,  siis  tuleb  bibliokirjes kasutada kõigi autorite puhul eesnimetähte ja lisada punkt.    Kogumik, millel on koostaja või koostajad, mitte autor  Vanasõnaraamat. 1984. Koostanud A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat.    Teos või kogumik, millel ei ole märgitud autorit ega toimetajat  College bound seniors. 1979. London: University Press.  Õppimine  ja  õpetamine õpiühiskonnas.  Ettekannete  ja  sõnavõttude  kogumik.  2001.  Tallinn: 
Eesti Haridusfoorum.  Üleriigilised tasemetööd 2004. 2004. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: AS 
Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.  Viide tekstis: (College bound seniors 1979: 4).  Viide tekstis: (Üleriigilised tasemetööd 2004).    Teose inglise keelde tõlgitud versioon  Estonian  Human  Development  Report.  1999.  Tallinn:  TPÜ  Rahvusvaheliste  ja 
Sotsiaaluuringute Instituut. 


                                                                                   21  Viide tekstis: (Estonian Human Development Report 1999: 4).    Artikkel ajakirjas  Alekõrs, Richard 1957. Ühest uusväljaandest. – Looming, nr 12, lk 1908-1911.  või  Alekõrs, R. 1957. Ühest uusväljaandest. – Looming, nr 12, lk 1908-1911.  Viide tekstis: (Alekõrs 1957: 1908-1911).  Viks,  Ülle  2000.  Kuidas  tekib  sõnastikukirjesse  grammatika.  –  Keel  ja  Kirjandus,  nr  7,  lk 
486-495.  või  Viks, Ü. 2000. Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 486-
495.  Viide tekstis: (Viks 200: 486-495).    Artikkel ajalehes    Kreistzberg, Peeter 2005. Haridusreform korrastab koolivõrku eutanaasiaga. – Postimees, 
21.02.2005.  või  Kreistzberg,  P.  2005.  Haridusreform  korrastab  koolivõrku  eutanaasiaga.  –  Postimees, 
21.02.2005.  Viide tekstis: (Kreistzberg 2005: 4).     Artikkel Internetis  Mäearu, Sirje 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. 
http://keeleabi.eki.ee/?leht=15 (03.12.2012). 


                                                                                   22  või  Mäearu, S. 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. 
http://keeleabi.eki.ee/?leht=15 (03.12.2012).  Tööle kandideerimise dokumendid. http://tootukassa.ee/index.php?id=12713 (03.12.2012).  Viide tekstis: (Mäearu 2008).  Viide tekstis: (Tööle kandideerimise dokumendid 2012).    Internetiallikas  Eesti  Entsüklopeedia.  Eesti  Muusika-  ja  Teatriakadeemia  lavakunstikool.   http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_muusika-_ja_teatriakadeemia_lavakunstikool 
(09.12.2012).  Viide tekstis: (EE. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2012).  Koolielu portaal. Vestlusring. http://www.koolielu.ee/discussions/index (03.12.2012).  Viide tekstis: (Koolielu portaal. Vestlusring 2012).  Leikop,  Madli.  Tallinna  Ülikooli  muuseum  hakkab  mälestusi  koguma.  http://koolielu.ee/info/readnews/206296/tallinna-ulikooli-muuseum-hakkab-malestusi-
koguma (15.02.2013).  Viide tekstis (Leikop 2013).  Vikipeedia  Vaba  entsüklopeedia.  Kolmanda  laine  feminism.  http://et.wikipedia.org/wiki/kolmanda_laine_feminism (27.12.2006).  Viide tekstis (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Kolmanda laine feminism 2006).   Politsei- ja Piirivalveameti koduleht. Ohvriabi. https://www.politsei.ee/et/nouanded/ohvriabi/ 
(10.01.2013).  Viide tekstis (Politsei- ja Piirivalveameti koduleht. Ohvriabi 2013).  E-raamat  Fishman,  R.  2005.  The  rise  and  fall  of  suburbia.  [e-raamat]  Chester:  Castle  Press. 
Kättesaadav:  University  Library/Digital  Library/e-books.  http://libweb.anglia.ac.uk/E-books 
(05.06.2005). 


                                                                                   23  Viide tekstis: (Fishman 2005).  Uurimistöö  kirjutajat  abistab  arvutikirjaga  seotud  probleemide  puhul  Maire  Raadiku  koostatud  käsiraamat  „Väikesed  tarbetekstid“,  mille  avaldas  Eesti  Keele  Sihtasutus  2011.  aastal.  Näiteks  selgitatakse,  et  mõttekriips  ehk  nn  pikk  kriips  saadakse  nii:  kiirklahv  Alt  +  0150.   Eesti  Keele  Sihtasutusel  on  veebileht,  mille  aadress  on  www.eki.ee.  Uurija  leiab  sealt  mitmesuguseid sõnastikke, sealhulgas õigekeelsussõnaraamatu („Eesti õigekeelsussõnaraamat  ÕS 2006), „Eesti keele seletava sõnaraamatu“, lisaks „Eesti keele käsiraamatu“ jm. 


                                                                                   24  Kasutatud kirjanduse loetelu  
    1. Ehala, M. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees.  2. Haridusministri 13.detsembri 2000.a määrus nr 39 . Uurimistöö juhend XI klassi  õpilastele – RTL 2000, 130, 2103.  3. Kõverjalg, A. 1999. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn:  Sisekaitseakadeemia kirjastus.  4. Roomets, S. 2006. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: Rebelis.  5. Tartu Kivilinna Gümnaasium. Uurimistöö lõpueksamina ja hindelise arvestustööna.  2001.  6. Viljandi Maagümnaasiumi uurimistööde juhend /koost Aili Kiin/ 2001.  7. Uurimistöö juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele.                             


  Lisa 1 Tiitelleht    Tallinna Mustamäe Gümnaasium (14 pt)            Ees-  ja perekonnanimi (14 pt)    Töö pealkiri (20-22)  Töö tüüp (14 pt)            Juhendaja: (14pt)  Ees-ja perekonnanimi (14pt)                  Tallinn 2013 (14pt) 


  Lisa 2 Sisukorra näidis 
 
Sissejuhatus ...................................................................................................................3  1 Esimese peatüki pealkiri..............................................................................................4     1.1 Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri...............................................................5     1.2 Esimese peatüki teise jaotise pealkiri....................................................................6  2 Teise peatüki pealkiri..................................................................................................8     2.1 Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................................................... 10     2.2 Teise peatüki teise jaotise pealkiri ......................................................................13        2.2.1 Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri....................................15   Kokkuvõte ...................................................................................................................18   Kasutatud kirjanduse loetelu........................................................................................20   Lisa 1 Pealkiri...............................................................................................................21  Lisa 2 Pealkiri...............................................................................................................22  Kinnitusleht .................................................................................................................23      
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Document Outline

• Page 1
• Page 2
• Page 3
• Page 4
• Page 5
• Page 6
• Page 7
• Page 8
• Page 9
• Page 10
• Page 11
• Page 12
• Page 13
• Page 14
• Page 15
• Page 16
• Page 17
• Page 18
• Page 19
• Page 20
• Page 21
• Page 22
• Page 23
• Page 24
• Page 25
• Page 26