Kontserdiarvustus Külastasin Mick Pedaja kontserti, mis toimus 20ndal jaanuaril Hopneri Majas. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbes 2 tundi. Sellelt kontserdilt sain väga mõnusa elamuse ja meeleolu. Mick Pedaja on Raplast pärit muusik ja helilooja, kes kerkis laiema avalikkuse tähelepanu orbiiti tänavuse muusikakonkursi Eesti Laul finaalis oma paeluva sündmotiivi ja unistava sõnumiga pala "Seis" esitusega. Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega.
.......................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade inglise keele laenude tekkimisest eesti keelde ning nende kasutamisest ja kohanemisest eesti keeles. Referaat on kirjutatud kolme allika põhjal: Tiina Leemetsa artiklid „Mullivann, peenema nimega jaccusi“ ja „Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles“ ning Kati Pedaja „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad“. 3 1. INGLISE KEELEST LAENAMINE JA SELLE PÕHJUSED Kati Pedaja sõnul on muutused keele sõnavaras ja grammatikas loomulikud ja vältimatud, sest ükski keel ei saa eksisteerida isoleeritult. Keelemuutused on tema arvates tingitud eri kultuuride vastastikusest mõjust, ühiskonna poliitilisest olukorrast ning majanduslikust ja kultuurilisest seisust
Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli juhusliku moesõnaga või uue jäädava väljendiga, mis lisandub eesti kõne- ja kirjakeelde.
kodust lahkumata ja raha säästa Ehk siis osta.eest ostes säästad raha ja aega, mida saad kasutada muudele enda jaoks meeldivatele ajaviidetele ja teenustele 6. LÄHTEKOHAD Lähtutud on pühadehooajast Lähtutud on ilmselt asjaolust et peamises ostlejad jõulude ajal on naised, seetõttu ka selline stseeni ja näitlejavalik Tuntud näitleja ja juuksuri, Lauri Pedaja kaasamise eesmärk on ilmselt tõmmata tähelepanu, tõsta usaldusväärsust ning prestiiži 7. ISIKLIK HINNANG Reklaam on loodud osta.ee ostumüügioksjoni keskkonnale. Reklaaminäoks on valitud näitleja ja staarjuuksur Lauri Pedaja ning tundmatu naisterahvas. Reklaami sisuks on stseen juuksurisalongist kus entusiastlik daam jutustab oma edukast ostlemisest veebikeskkonnas osta.ee.
Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4
Sünniaeg: 16.06.1989 Iluisutamisega alustas 21. koht (30 Pikkus: 162 cm Jelena 5-aastaselt ning võistlejat) naiste Treener: Anna Levandi suureks eeskujuks oli tol üksiksõidus. hetkel tema vanem vend. Ta on mitmekordne Eesti meister. Laskesuusatamine Priit Viks Sünniaeg: 07.01.1982 Pikkus:180 cm Treener: Rein Pedaja Klubi: Elva Suusaklubi Priit Viks on osalenud olümpiamängudel ning neljadel maailmameistrivõistlustel. Laskesuusatamisega on tegelenud alates 1994. aastast. 20. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil. 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus. Indrek Tobreluts Sünniaeg: 05.04.1976 Pikkus: 184 cm Treener: Jüri Käen Klubi: Elva Suusaklubi Indrek Tobreluts on osalenud kahtedel olümpiamängudel. Lisaks sellele 6 korda maailma- meistrivõistlustel - parimaks kohaks seni 18
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks
Marelle Posti, Melita Pedaja, Andrei Zazigin. ERITAKISTUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Ringmajanduse-ja Tehnoloogiainstituut Õpperühm: TK11/21 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2018 ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R (1) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust voolur...
Raivo Trass on meenutanud, et Urmas Kibuspuul oli küll häid momente, ent õppejõud ei osanud talle küll kooli algul edukat tulevikku ennustada. Kooli ajal oli ta jutukas ja hakkaja, kuid ka mõtlik ning suure sisemise intelligentsiga. Tähelepanuväärseks sai suur sarnasus kursusekaaslase Anne Paluveriga, mida ka mitmetes näidendites ära kasutati. 1. kursusel 1. semestri erialaarvestusel lavastati Lavakunstikateedris lõike Shakespeare’i „Hamletist,“ kus Priit Pedaja lavastuslõigus „Rosencrantzi ja Guildensterni kohtumine Hamletiga“ sai Kibuspuu Hamleti rolli ära proovida ja püüdis õppejõudude pilku. 2. semestri erialaeksamil lavastas Merle Karusoo Eduard Vilde „Tabamata ime“ 1. vaatuse, milles Kibuspuu oli Leo Saalep, Peeter Volkonski „Pisuhänna“ lavastuses mängis Kibuspuu Tiit Piibelehte. Nii oli juba varajane kontakt Vilde loominguga, millega ta kiitust kogus. 2
seda nähes või enda peal tundes. Kiusamine ohver või selle pealt nägija peaks sellest rääkima täiskasvanule keda ta usaldab. Tähtis on, et see isik saaks midagi ette võtta. Ohver peaks vältima kiusajat ja neid olukordi ja kohti kus ta võib kiusajaga kokku puutuda. Hea oleks liikuda ka koos sõpradega, siis on julgem. 4 4.0 Kelle mure on koolivägivald? Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Pedaja on 24.aprillil 2007.aastal kirjutanud arutleva artikli kelle mure on koolivägivald? ( vaata lisad 2 ), mille põhineb minu kirjutis. Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine väidab, et kõrgkoolides ei õpetata piisavalt võitlust koolivägivallaga, klassiga hakkama saamist ja lastega suhtlemist. Õpetaja vajab varasemast põhjalikumat ettevalmistust. Tähtis osa sellest on lektoril, kes peaks rääkima rohkem oma isiklikest praktilistest kogemustest ja kuidas on olukorrad lahendanud
Autode hooldus- ja remondisüsteem Tehniline hooldus ehk tehnohoole Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda ning mis maksab raha Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt Peeter Pedaja Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli) Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine, diagnoosimine, määrimine) Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate maha võtmata ja demonteerimata.
ISESEISEV TÖÖ Minu lemmikauto Dodge Charger(1969) APL-10 Krister Luik Juhendaja: Peeter Pedaja Tartu Kutsehariduskeskus 2010 Minu lemmikauto on 1969. aasta Dodge Charger R/T. Auto pärineb Ameerikast ja tal on huvitav ajalugu. Tegemist on Ameerika muskelautoga, mis loodi mitmetel eesmärkidel: valitseda tänavaid, filmidesse tuua sellega rohkem põnevust ja muidugi prooviti seda ka võidusõidus, millega saavutati esimene koht ja kiiruseks oli ligi 320 km/h. Kuna selle auto elu oli üürike, siis tegin asja veidi huvitavamaks ja teen terve Chargeri ajaloo kohta, sest tol ajal
6 (kaotus võitjale: 3:39.8) laskmine: 1+0+1+0 Kalev Ermits Foto: Hendrik Osula Kalev Ermits M 4x 7,5 km teatesõit 23.02.2018 (osavõtjaid: 18 võistkonda) 13.koht (võistkonda kuulusid: Kalev Ermits, Rene Zahkna, Roland Lessing, Kauri Kõiv) Ermitsa aeg: 20:05.6 (14.koht) laskmine: 0+0 1+3 Roland Lessing Sünniaeg: 14.4.1978 Treener: Rein Pedaja, Indrek Tobreluts, Ilkka Luttunen Klubi: Elva Spordiklubi M 10 km sprint 11.02.2018 (osavõtjaid: 87) 41.koht, aeg: 25:19.7 (kaotus võitjale: 1.40,9) laskmine: 1+1 M 12,5 km jälitussõit 12.02.2018 (osavõtjaid: 60) 53.koht, aeg: 38:54.4 (kaotus võitjale: 6.02,7 ) laskmine: 1+1+3+1 M 20 km eraldistart 15.02.2018 (osavõtjaid: 86) 70.koht, aeg: 54:46.0 (kaotus võitjale: 6.42,2) laskmine: 0+1+2+1
Kuulunud ka Eesti koondisse murdmaasuusatamises. Tunnustus: Eesti parim naissportlane 1985 ja 1986. Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel: Matti Paavo, Heikki Parve, Dimitri Borovik, Ants Freimuth, Eivinas Gusas, Matti Kanep, Agu Keemu, Aimar Koni, Agu Lamp, Roland Lessing, Külli Metsoja, Olaf Michelson, Peeter Mitt, Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve, Martti Parve, Rein Pedaja, Janno Prants, Kalev Pukk, Ria Pärnoja, Tõnu Pääsuke, Oskar Rehtsalu, Eva Rinne, Raguell Rohtväli, Hillar Zahkna, Indrek Tobreluts, Even Tudeberg, Enn Tupp, Aivo Udras, Marina Vahi, Eve Vait, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva. 7 Võistlused Maailmas Laskesuusatamise maailmakarikavõistlused (E.ON Ruhrgas World Cup) on laskesuusatamise rahvusvaheline kõrgetasemeline iga-aastane võistlussari. Karikavõistluste sarja korraldab
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents
Omatüved moodustavad u 47–60% sõnadest (jalg, käsi, ilm, söö-, näge-, mine-, kõne, peenar, kahisema, sõna). Omatüvedel ei ole omasõnadega sarnaselt võõrapäraseid struktuurijooni. Omatüved kuuluvad meie igapäevasõnavarasse. 14. Kirjelda eesti keele laentüvede häälikult struktuuri (nt soome, vene ja inglise laenude näitel). Mis iseloomustab laentüvede eesti keelde integreerumist (mugandumist)? Soovitas Pedaja artiklit Oma Keelest + Pedaja makatööd. Mari Musta doktoritööst lk 489, 557–588. Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest on enamik anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige inglise keele kõrge prestiiž, samuti ingliskeelse massikommunikatsiooni levik ja infoühiskonna teke.
annaabi.ee 
