SAALIHOKI Referaat -1- Sisukord SAALIHOKI..................................................................................................................1 Referaat.................................................................................................................. 1 .......................................................................................................................................1 Sisukord...........................................................................................................
Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest
Saalihoki Hendry Sadrak 8.B Saalihoki Saalihoki on siseruumides mängitav jäähoki sarnane võistkondlik sportmäng. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport Saalihoki Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. 2008. aastal mängis Eesti koondis esimest korda saalihoki A-divisjoni MM-võistlustel, mis korraldati Tsehhis 6.-14. detsembril. Reeglitest Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi. Väljaku mõõtmed on 40×20 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune ümarate nurkadega piire. Värava mõõdud on 160×115 cm ja sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht.
Pingeline superfinaal Käisin 14. aprillil kaasa elamas saalihoki superfinaalis oma sõbranna naiskonnale. Nimelt toimus Kalevi spordihallis naiste meistriliiga superfinaal, kus omavahel mängisid Sparta ja SK LINK/ Saku. Saalihokit mängitakse 3x20 minutit ja sellega selgitati välja Eesti meister kelleks see aasta on Sparta naiskond. Sparta naised alistasid teise klubi ühe väravaga ja seis jäi 6:5. Minu sõbranna mängib Spartas ja olen tohtult uhke, et nägin sellist mängu. Võistlus oli korraldatud hästi ningi pealtvaataja olla oli mugav
Floorball Edvin Tuvik 9b Introduction Floorball is a type of floor hockey which was developed in the 1970s in Sweden. The game is played indoors on a gym floor. Each team can field six players at a time on the court, one player being a goalkeeper. A floorball game is officially played over three periods lasting 20 minutes each (15 minutes for juniors). It is similar to ice hockey but not that rough. History The sport began as something that was played for fun as a pastime at schools. After ten years or so the floorball developed into sport in Finland, Norway and Sweden. Formal rules soon were developed, and clubs began to form. Measurements Floorball is played indoors on a rink whose size can officially vary from 1822 meters wide to 3644 meters long. The rink is surrounded by 50 cm high enclosed boards with rounded corners. The goals are 160 cm wide...
Tahan teada saada, palju noori tahavad tegeleda selle spordiga ja kas Põltsamaal on võimalik seda korraldada. 3 2. Uurimistöö eesmärgid, hüpotees, struktuur Eesmärk: Saada teada midagi uut oma spordist ja tutvustada seda sporti oma uusimistöö lugejatele. Hüpotees: Põltsamaal on võimalik korraldada saalikohi trenni ning paljud õpilased oleksid nõus selles trennis osalema. Struktuur: Esimene peatükk: Saalihoki Mis see on? Reeglid! Saalihoki Eestis! Teine peatükk: Saalihoki ja Põltsamaa noored Palju teatakse saalihokist? Staistika Küsitlus- paljud on tegelenud? ja paljud tahaks tegeleda? Kas põltsamaa noortel on huvi olemas? Kas treener on olemas? Kas spordikeskus on olemas ja kas seal on võimalik võistluseid korraldada? Kolmas peatükk: Kokkuvõte
Noarootsi Gümnaasium SAALIHOKI Referaat Õpilane: Merle Tamme Õpetaja: Eve Torim Pürksi 2011 Sisukord SAALIHOKI................................................................................................................................................ 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ...................................
201 Hit 202 Blocking stick 203 Lifting stick 204 Incorrect kick 205 High kick 206 High stick 207 Incorrect push 208 Tackle/Trip 209 Holding 210 Obstruction 211 Incorrect distance 212 Lying play 213 Hands 214 Header 215 Incorrect substitution 216 Too many players on the field 217 Repeated offences 218 Delaying the game 219 Protesting 220 Inc.entering the rink 221 Inc.equipment 222 Measuring stick 223 Inc.numbering 224 Play without stick 225 Non-removal of broken stick 226 Penalty at penalty shot 501 Violent Hit 502 Dangerous play 503 Hooking 504 Roughing 505 Repeated offences 101 Unsports.behaviour 301 M1, 302 M2, 303 M3, 401 Time Out, 402 Penalty shot. PP Power play, SH Short handed, ESH Equally short handed, DP Delayed penalty, PS Penalty shot, MPS Missed penalty shot, WG Without goalkeeper, EN Empty net, OG Own goal, ET Extra time Competition ...
1. Võrkpallis peab üks mängija palli üle võrgu lööma kahel jalal seistes. Kuidas seda mängijat kutsutakse? (sidemängija, libero, diagonaalründaja, temporündaja) 2. Jalgpallivärava mõõtmed on? 7,32x2,44 m 3. Saalihoki koosneb kolmest kolmandikust. Kui pikad on nende vaheajad? 10 min 4. Mitu puudet tohib üks võrkpallimeeskond järjest sooritada ilma reegleid rikkumata? Kuni 3 5. Rannavõrkpalliväljaku mõõtmed on? 16x8 m 6. Kui pikk on saalihoki time out? 30 sek 7. 2 minutiline karistus saalihokis lõppeb ennetähtaegselt, kui…? vähemusees mängivale võistkonnale visatakse värav. 8. Millal võib korvpallis mängijaid vahetada? Kohtuniku loal 9. Võrkpallivõistkonna maksimaalne lubatud suurus ühes mängus on? 12 10. Kui kaua kestab time out võrkpallis? 30 sek 11. Eesti parim jalgpallur 2011? Konstantin Vassiljev 12. Rahvusvahelise Korvpalli Föderatsiooni lühend? FIBA 13
Valiku tegemisel pean arvestama enda tugevaid ja nõrku külgi. Õige valik on oluline karjääri kujunemisel. Minu tulevane eriala peaks olema seotud millegi loomisega. Seetõttu kaalun ehituse ja arhitektuuri erialade õppimist. Selle eriala juures meeldib mulle näiteks hoonete projekteerimine. Need oskused tulevad kasuks ka enda kodu rajamisel. Mulle on alati meeldinud midagi ise välja mõelda ja see teoks teha. Praegu tegelen mitme hobiga, näiteks saalihoki, robootika ja peotantsuga. Samuti käin jõusaalis. Tulevikus soovin nende hobidega edasi tegeleda ja võib-olla isegi midagi saavutada. Kindlasti soovin minna sõjaväkke, sest soovin oma riiki teenida. Tulevikus on mul plaan, nagu enamusel inimestest, luua perekond, kasvatada lapsi ja olla neile eeskujuks. Hea haridus ja õiged valikud teevad selle lihtsamaks. Loodan, et suudan enda unistused teoks teha. Selleks on tarvis palju õppida ja tööd teha.
Tegelemine asjadega, mis huvi pakuvad Huviringid kus õpilased osalevad? Võrkpall Tervisemajas Juhendaja Anneli Mauer Kadriturniiril Fotod:erakogu Muusikaringid Mudilaskoor Ansamblid Solistid Juhendaja Helgi Kaibald Fotod:erakogu Rahvatantsugrupp Siidipaid Juhendaja Helgi Taelma “Tantsuga Kevadesse” Fotod:erakogu Saalihoki Juhendaja Teet Kivisilla Rahvusvahelisel saalihoki turniiril Pildilt puuduvad nooremad vanuserühmad Fotod:erakogu Jalgpall Juhendaja Jaanika Küttim Fotod:erakogu Mudeliehitusering Juhendaja Andres Laanejõe Fotod:erakogu Kunstiring Juhendaja Katrin Laan Toimub Valitsejamajas Fotod:erakogu Koolis toimuvad huviringid
A R N R A T S A S P O R T L A S K E S P OR T H K O I I K J Õ U S A A L Ä P S H A E R O O B I K A Ä A P O J A L G R A T A S J L O K OR V P A L L MA E L R I MA L E N N U S P O R T Saalihoki Motosport Jäähoki Jõusaal Korvpall Ratsasport Laskesport Male Tennis Võrkpall Lennusport Golf Alpinism Jalgratas Aeroobika Vastused: Eesti odaviskaja perekonnanimi : _ _ _ _ _ _ Eesti suusataja perekonnanimi : _ _ _ Lehekülg 1
Oskan Hästi Oskan C++ keelt, ehk oskan koodi kirjutada ja mõtlen välja töötavaid programme. TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Hea suhtlemisoskus, Positiivse loomuga, aus ja korrektne, sportlik, Tugevad majanduslikud teadmised, enda kogemustest.. Nõrgad küljed Ei oska firmasid põhja lasta, kõike mida puudutan läheb õitsele.. Huvialad Purjetamine, saalihoki, lauatennis, lugemine. Autojuhiload kõik kategooriad võin sõita kõikide masinatega (alates 2014), isikliku auto kasutamisvõimalus. Tööle võimalik asuda 1 kuu jooksul. SOOVITAJA ************ Tel: 50******** e-mail ***********
See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on hea meetod kehakaalu kahandamiseks. vähendab liigesevalusid. leevendab ärevust, rahutust, uneprobleeme ja depressiooni.
8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide Spordihallis, Paide Avatud Noortekeskuse, Paide Ühisgümnaasiumi, Paide Ujula ja Paide Võimla ruumides. Välialadega tegelemiseks on olemas Paides kaks täismõõtmetega
Mäesuusatamine laskettelu Kartul peruna Poksimine nyrkkeily Ketsup ketsuppi Purjetamine purjehdus Kirss kirsikka Päevitamine auringonkylpy Kohvi kahvi Restorasin söömine ravintolassa Konserv - säilyke syöminen Kook leivos Rulluisutamine rullauistelu Krevett katkarapu Saalihoki sähly Kukkel pulla Sulgpall sulkapallo Külje tükk kyljys Tantsimine tanssi Küpsis keksi Telekavaatamine televisio-ohjelma Küüslaauk valkoisipuli Tennis tennis Liha(praad) paisti Ujumine uinti Limonaad limsa
Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise tegelenud mitme erineva spordialaga (tantsimine, ujumine, sulgpall, korvpall, tennis, saalihoki, iluuisutamine) alates neljandast eluaastast. Loovtöös olid minu eesmärkideks end panna õpetaja rolli, valmistada ette ja läbi viia huvitav ja jõukohane tund, tunda vastutust ja juhendada kogu klassi tööd arusaadavalt. Olen tänulik………., et ta oli nõus olema meile juhendajaks. Tänan väga hea koostöö eest …...ja….... 3 Loovtöö etapid ja nende kirjeldused 1.1. Teema valimine
08.1948 58 neitsi rott 164 90 33 ei ei kõndimine juhataja n 40 28.01.1945 61 veevalaja ahv 164 85 32 ei ei ei juhataja n 32 18.07.1956 50 vähk ahv 160 72 28 ei ei ei projektijuht n 2 07.01.1982 24 kaljukits kukk 158 60 21 ei ei saalihoki spetsialist n 12 05.12.1968 37 ambur ahv 168 70 25 ei ei saalihoki juhataja n 8 30.11.1979 29 ambur kits 165 70 26 ei ei saalihoki projektijuht n 15 16.06.1971 35 kaksik siga 167 72 26 ei ei saalihoki projektijuht m 7 30.12
aitab sport vähendada ka kuritegevust ja mõnes mõttes lahendada sotsiaalprobleeme. Kuressaare Gümnaasiumis on arendanud oma sportlasteed näiteks sellised kuulsad sportlased nagu Marek Niit, Madis Kallas ja Tiidrek Nurme. 6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel.
huvialaga. 26st vaid 2 vastas ei. Eelmise küsimusega seotud järgnev küsimus küsiti, et teada millega Järvamaa noored veel tegelevad. Välja toodi kõik vastanute hobid (vt Joonis 4). Hobid Vastanuid Laulmine 10 Tantsimine 9 Kergejõustik 6 Näitlemine 5 Õpilasesindus 4 Jalgpall 3 Saalihoki 3 Noortekogu 2 Pillimäng/muusikakool 2 Ratsasport 2 Vabatahtlik töö 2 Lauatennis 1 Taipoks 1 Jooga 1 Jooksmine 1 Ujumine 1 Teised noorteorganisatsioonid 1 Võrkpall 1 Joonis 4
19 HREF ( Hyper Reference) hüperviit URL ( Uniform Resource Locator) soovitud teksti aadress . ... ( on tekst, millel klõpsata) Kui vajutad siiia, siiis satud NG kodulehele Lahendus : Kui vajutad siia , siis satud NG kodulehele . Piirjoonega tühi lahter saavutatakse spetsiaalse tühikumärgi kasutamisega Nimi Saalihoki Võrkpall Korvpall Jüri Ei Ei Jah Christel Jah Ei Jah 20 Tabelid Kasutatakse parasiid koode:
Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab see neil olla aktiivsem ka vanemas eas. (Mure pea kohal... 2015; Liikumine 2015) Tänapäeva laps ei taha teha kehalise kasvatuse tunnis rasket trenni, peab olema miski, mis paneb teda liikuma ja pakub rõõmu (Leikop 2015). Mõnedel lastel on kooli kehalise kasvatuse tunnid ainuke koht, kus nad saavad tegeleda näiteks sulgpalli, võrkpalli, saalihoki, suusatamise jms, sest võib juhtuda, et peres puuduvad vastavad ressursid laste trennide eest tasumiseks. Muidugi saab iga laps käia iseseisvalt väljas jooksmas ja teha muid füüsilisi harjutusi näiteks kõhulihaseid, kätekõverdusi jne. Selleks, et lapsel kujuneks välja harjumus ise aktiivselt ennast liigutada, tuleb teda meie arvates selleks suunata ja õpetada. Liikumisharjumuse tekitamiseks ei piisa pelgalt rääkimisest, kuidas toimida, vaid asjaga tuleb regulaarselt tegeleda.
Treeningud kaks korda päevas. Laagri eesmärk oli tõsta treenituse taset. Üle kuu aja oli jäänud tähtsate võistlusteni ning õige aeg oli nii öelda "tühjendamiseks". Laager algas varahommikuti jooksuga (1,5 km jooksu + võimlemine). Teiseks treeninguks oli tavaliselt tehnika treening, kus pöörati tähelepanu jooksutehnikale, madalstartidele, tõkkejooksu tehnikale jne. Õhtune treening keskendus tavaliselt krossijooksule või sportmängudele (jalgpall, korvpall, saalihoki, võrkpall), mille järel tehti veel jõuharjutusi kogu kehale. Vaatamata karmidele välis- ja sisetingimustele, täitis laager oma eesmärgi ja pani hea aluse algavale võistlushooajale. Veebruar - märts Algas murdmaajooksu ettevalmistav treening ning ühtlasi ka ettevalmistus suviseks võistlusperioodiks. Soojendusjooksud hakkasid olema väljas (1-3 km). Esialgu kord 14
syntyä sündida; tekkida sytytys süütamine; süttimine syvä sügav syvään sügavale syyskuu september syödä süüa syötävä söödav sähköposti elektronpost, e-post sähly saalihoki säilyttää säilitada, (alles) hoida sänky voodi särkeä katki teha, lõhkuda; valutada sää ilm säätiedotus ilmateade söpö armas T taas taas, jälle tai või taide kunst
J tormab bussile, et kooli jõuda, sest edasine jutt emaga võib kiskuda jälle välja hüsteeriahoo. Koolis annab J Liisale räsitud vihiku ja sokolaadi- püüdes seletada mis oli juhtunud. Liisa on väga vihane, sest enne seda on ta juba piisvalt närvis kuna ei leia garderoobist oma vahetusjalanõusid. J ei meeldi kehalise tunnid, sest poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki. Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda. J lubab asja uurida, sest tal on isiklikult suur huvi sinns koos teistega jõuda, et siis vastupidi koolis juhtunud äpardustele ikkagi tõestada, et ta on lahe kutt. -13
annaabi.ee 
