a.) 5 3. KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA Laps toetub oma arengus eelkõige uurimis- ja avastamistegevusee, mis tegelikkuses esineb kords sõna otseses mõttes uuimisena, kord katstamisena, kord võtab see mängu kuju. Mõnikord võib-olla uurimiseks vestlus eakaaslase või täiskasvanuga. Pea alati vajab aga laps ka rahuliku sõvenemise, omaette mõtisklemise aega. (Kraav & Raudik, 1998) Õpivalmiduse arengusoodsat kodu keskkonda peaks saama iseloomustada järgmiselt: 1. Laps tunneb end turvaliselt. 2. Tal on mida uurida (vaadelda, lahti võtta ja kokku panna, kuulata võrrelda, korrastada ja ümberkorrastada) 3. Tal on aega oma tegevusse süveneda ja selle juures rahulikult mõtiskleda. Teda ei sunnita liiga sagely tegevust katksetama, pooleli jätma, ennatlikult lõpetama. Tema
arenguks (Strebeleva 2010:11). Koolieelses eas on tihedas vastastikuses seoses kolm põhilist mõtlemise vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium Refereeritud pildiseeria metoodilisest juhendist. Pildikaardid sobivad vanusele 4-10 aastat, aga oleneb, mis eesmärgil ja kuidas neid kasutada. Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama, mis pildil/ piltidel toimub. Pildikaartide mudel mõtlemisprotessis: midagi toimub- tekib probleem- tegelased reageerivad sellele
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus. Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel. 2. Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. F. R
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3 · Kognitiivne areng noorukieas........................................4 · Kas noorukiiga on kriis?...........
Tartu Ülikool Looduslike faktorite kasutamine tervise tugevdamisel Referaat Koostas: Helena Raudik AÜ Juhendaja: dr. Tamara Janson Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................3 Vesi..........................
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik.....................................................
2013) 15. Maret Maripuu, 2012, Maripuu: Eestis on HIVi nakatunute seas valdavalt parimas tööeas noored inimesed http://www.tarbija24.ee/847500/maripuu-eestis-on-hivi-nakatunute-seas-valdavalt-parimas- tooeas-noored-inimesed/ (02.05.2013) 16. Postimees Online, 2003, Noored suhtuvad HIV-positiivsetesse väga tõrjuvalt http://tartu.postimees.ee/131003/online_uudised/114807_1.php (02.05.2013) 17. Ülle Kadastik, 2013, Abordist http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=153 (19.05.2013) 18. Liina Raudik, 2007, Koolid suhtuvad verinoortesse emadesse mõistvalt http://www.epl.ee/news/melu/koolid-suhtuvad-verinoortesse-emadesse-moistvalt.d? id=51081842 (19.05.2013) 19. Tarbija24, 2013, Iga neljas teismeline proovib kaalust alla võtta https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/42671/iga-neljas-teismeline-puuab-kaalust-alla- votta (21.05.2013) 20. Katri Eespere, 2001, Saleduskultuse pahupool: söömishäired http://www.epl.ee/news/arvamus/saleduskultuse-pahupool-soomishaired.d?id=50812940 (21.05
Engineering for rural develpoment. Jelgeva 2006, p. 106...113. 8. . Kättesaadav: 216.239.59.104/search? q=cache:yO4h3Vw7rpAJ:www.ilo.org/ilolex/russian/docs/ (20.11.2005). 9. Tint P. Töökeskkond ja ohutus. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2000. 264 lk. 10. ., ., . . International scientific conference. Agricultural engineering problems. Jelgava 2005, p. 193...198. 11. Raudik A. Töökeskkond autoteenindusettevõtte AS Info-Auto Tartu hooldusremondi osakonnas. Ainetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006. 28 lk. 12. Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1, Sisetöökohad. Eesti Standardikeskus EVS-EN 12464. 2003. 57 lk. Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide. Raamjoon Formaadi piirjoon Kontrollija/juhendaja struktuuriüksus Tähis 1- ERIALA Energiakasutus 2- AASTA 2002. aasta 3- MATRIKLI nr
767 1060 Raivo Jaak Harju 03:44:28 M35 1768 2822 Randmere Ahti Järvamaa 04:35:15 M35 1497 1751 Randmäe Heiki Viljandi 04:20:08 M35 2156 2870 Rannaväli Raigo Harju 05:07:26 M35 1767 1935 Rannu Reimo Harju 04:35:09 M35 1495 1054 Rannu Urmas Tallinn 04:20:07 M35 531 580 Rassadkin Kalle Tallinn 03:32:31 M35 1491 1057 Raud Margus Tartu 04:19:57 M35 1462 891 Raudik Alo Tartu 04:18:28 M35 1894 2529 Raudpuu Elmo Tartu 04:45:16 M35 1543 1663 Rebane Aimur Harju 04:22:49 M35 583 279 Rebane Indrek Tartu 03:35:01 M35 60 172 Rebane Meelis Tallinn 02:56:21 M35 120 234 Rei Tarmo Tallinn 03:05:23 M35 1930 2270 Reigo Marko Pärnu 04:48:04 M35 1931 1785 Reimanis Arkadijs Läti 04:48:09 M35
efekt, s.o paljudest uuringutest selgunud fakt, et IQ-tase on viimastel aasta- kümnetel oluliselt kasvanud. Uurijad kasutasid sama testi, mida Tork 60 aastat tagasi ja võrdlesid 381 tänapäeva Eesti 12–14-aastase koolilapse Intelligentsus ja erivõimed 17 tulemusi Torki valimist sarnaste tunnuste alusel valitud 307 lapse testide tulemustega (Must, Must & Raudik, 2003). Selle uuringu andmed kinni- tasid, et IQ-testide tulemused olid tõepoolest paranenud, seejuures tüd- rukutel rohkem kui poistel ja noorematel rohkem kui vanematel lastel. Kõige suurem kasv võrreldes 60 aasta taguste tulemustega oli niisugus- tes alatestides, mille lahendamine nõudis lühimälu ja tähelepanu ning oli seotud algoritmilise info töötlemisega, ehk niisuguseid spetsiifilisi oskusi nõudvates alatestides, mis oleksid kergesti lahendatavad tänapäevaste teh-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
