Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lõputööde vormistamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jaotis, järg, koost, loetelu, kirjutata, tehn, bakalau, bakalaureuse, kirjutatakse, bakalaureusetöö, juhendaja, esitata, uurimis, pealkirjad, magistri, alajaotis, lühendi, veovahendi, töötaja, magistritöö, sisukorra, bold, labor, term, tiitellehe, diagnoos, tehnikainstituut, jaotised, emü, lühendid, viide, töökeskkond, kursuseprojekt, work............................................................ 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24 Lisa 1 Tiitelleht ......................................................................................................................... 25 Lisa 2 Sisukorra näidis ............................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus
......................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.................................................................................................... 8 4.2.2. Arvud tekstis ......................................................................................................... 8 4.3. Tekst ............................................................................................................................ 9 4.3.1. Loetelu .................................................................................................................. 9 4.3.2. Valem ................................................................................................................. 10 4.3.3. Tabel ................................................................................................................... 11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid ......................................................
................................................................................8 4.2.1. Lühendid tekstis....................................................................................................8 4.2.2. Arvud tekstis..........................................................................................................8 4.3. Tekst.............................................................................................................................9 4.3.1. Loetelu...................................................................................................................9 4.3.2. Valem...................................................................................................................10 4.3.3. Tabel....................................................................................................................11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid............................................................
pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest
kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva.
.................................................................12 3 TÖÖ KEEL JA STIIL ...................................................................................................................14 3.1 Lühendite kasutamine ....................................................................................................14 3.2 Arvude esitamine tekstis. ...............................................................................................14 3.3 Loetelu kasutamine.........................................................................................................15 3.4 Valemid ...........................................................................................................................15 3.5 Tabelid.............................................................................................................................15 3.6 Joonised .................................................................
1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili),
arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul. Täiskirjutatud lehekülje üla- ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui taandrida ei kasutata, eraldatakse tekstilõigud täiendava reavahega. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numerat- siooni. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest kuni lõpuni ja numbrid kirjutatakse lehe ülemisse parempoolsesse nurka araabia numbritega alates sissejuhatuse teisest leheküljest. Kõik põhiosa peatükid ja töö teised iseseisvad osad algavad uuelt lehelt ning kirjutatakse paksus kirjas tähesuurusega 14 punkti. 2. Kirjaliku töö üldstruktuur Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt: 1) tiitelleht;
juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest. Seminaritööde põhieesmärgid on: õpetada üliõpilast otsima, lugema ja analüüsima erialast kirjandust; õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust; anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks. Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest. 2.1.1. Essee Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis. Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda tekstiliselt väljendada.
· Kolmandal tasemel (alapunktidel) on teksti suurus 12 punkti ja tekst on joondatud lehe vasakusse serva. Kolmanda taseme jaotiste ees on number (nt 1.1.1., 1.1.2, 1.1.3. jne). ). Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Kui pealkirjas on mitu lauset, siis pannakse lausete vahele punkt, rea lõppu aga mitte. Süsteemitähist (numbrit pealkirja ette) ei panda eel- ja lõpposa elementidele (sisukord, kirjanduse loetelu, lisad, resümee jm). Süsteemitähiseta on reeglina ka sissejuhatus ja kokkuvõte. 9. Lehekülgede numeratsioon hõlmab kogu tööd (alates tiitellehest kuni lühikokkuvõtte lõpuni). Number trükitakse lehekülje alaserva paremasse nurka. (Office 2003: Lisa Leheküljenumbrid; Office 2007 Lisa Leheküljenumbrid) Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita.
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
(väiketähtedega) · Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed) · Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega) · Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö) · Töö juhendaja andmed (paremal servas: teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui juhendaja/konsultant on väljapoolt kõrgkooli, tuuakse nime ees ära ka töökoht ja amet). · Töö tegemise koht ja aasta (all keskel). Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg.
peamisi eesmärke. Töötades kirjandusega on soovitav silmas pidada järgmist: ● Esialgsel kirjandusega tutvumisel tuleb pöörata tähelepanu temaatikaga seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta vaid ühe autori kirjutisi. Otstarbekas on jälgida ka raamatute lõpus leiduvat märksõnade ja kirjanduse loetelu, et hõlbustada teabe leidmist otsitava probleemi kohta. ● Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha lühikokkuvõtteid, mis sisaldava huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. uuritava probleemi kohta. Kindlasti tuleb lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised bibliograafias nõuavad andmed. See lihtsustab hilisemat kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist.
................................................ 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ................................................................................................ 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3.5.4
Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ................................................................................................4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)
.............................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord................................................................................................................................. 10 2.3. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................................... 10 2.4. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 10 2.5. Kirjanduse ülevaade .............................................................................................................. 11 2.6. Metoodika ..................................................................................
............................................................................... 19 2.3. Õpimapp ehk portfoolio................................................................................ 20 Eesmärk........................................................................................................20 Õpimapi koostamine.....................................................................................20 3 Seminari-, diplomi- ja bakalaureusetöö.................................................................21 3.1. Eesmärgid......................................................................................................21 3.2. Nõuded seminari-, diplomi- ja bakalaureusetööle.........................................22 4. Väitekirjad............................................................................................................23 4.1. Magistritöö.................................................
koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses antakse ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Töö põhiosas esitatakse nendest ülevaade alustekstide põhjal ning lisatakse enda seisukohad. Kokkuvõttes summeeritakse lühidalt autori enda sõnadega põhiosas esitatu. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi seisukohti Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu Referaadi koostamisel lähtutakse järgmisest struktuurist: tiitelleht sissejuhatus (töö tutvustus) töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte (järeldused, soovitused) kasutatud kirjanduse loetelu lisad 2.2 Essee Essee on õpilase poolt koostatud tekst, mille sisuks on mingi teoreetilise või praktilise
tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb töö vähemolulised osad (näiteks lisad) paigutada tööle lisatavale digitaalsele andmekandjale. BT kirjutatakse eesti keeles, erandiks on juhud kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine õppesuuna poolt väljapakutute seast lähtudes õppekavas püstitatud eesmärkidest. Üliõpilasel on võimalik teha lõputöö mõnel oma poolt pakutud teemal, mille aktuaalsust, teostatavust ja
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil 4 http://helios.nlib.ee. Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool: tehnika). Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab
....................................................... 15 6.3.Sissejuhatus................................................................................................................ 15 6.4.Töö põhiosa................................................................................................................. 16 6.5.Kokkuvõte.................................................................................................................... 17 6.6.Kasutatud lühendite loetelu.......................................................................................... 18 6.7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita.
1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud. Lehekülje 2/3 kõrgusele kirjutatakse töö autori ees- ja perekonnanimi, selle alla klass, selle alla umbes poole lehekülje kõrgusele "Uurimistöö" ning suurtähtedega töö pealkiri. Lehekülje paremale servale uurimistöö pealkirja ja viimase rea vahele kirjutatakse töö juhendaja. Lehekülje viimasele reale kirjutatakse töö kirjutamise koht ja aeg. Kõik peale töö juhendaja kirje on tiitellehel keskjoondatud. Tähesuurus tiitellehel on 16 24 pt. 3. Sisukord Sisukord (vt. LISA 2) on töö alguses, tiitellehe järel
Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool.
Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool.
...........................................8 3.5.2. Uurimismetoodika............................................................................................... 8 3.5.3. Tulemused ja arutlus..........................................................................................10 3.6. Kokkuvõte....................................................................................................................11 3.7. Kasutatud allikate loetelu.............................................................................................11 3.8. Lisad.............................................................................................................................12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE..................................................................................... 13 4.1. Üldnõuded....................................................................................................................13
leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2.3 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). 2.4 Tabelid · Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. 2.5 Joonised · Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt Töö liik (uurimus, referaat...) keskjoondus 16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega
Õpilasuurimus peaks koosnema järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus, u 1 lehekülg töö põhiosad (peatükid ja alajaotused), 15-20 lehekülge kokkuvõte (järeldused, soovitused), u 1 lehekülg kasutatud kirjandus lisad 5.1. Tiitelleht Tiitellehele (vt näidist) märgitakse järgmised andmed: õppeasutus (Tallinna Laagna Gümnaasium); autori nimi; töö pealkiri kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüüp Times New Roman; töö liik (referaat, uurimistöö, ainetöö, essee vm); juhendaja nimi; töö valmimiskoht ja aastaarv (ühele reale, koma ei panda. Näit: Tallinn 2009). 5.2. Sisukord Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (vt näidist). Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele uurimistöös.
numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ................... ..
algandmete tabelid, ankeetküsitluse vormid jms). 2.7. Töö keel Töö tuleb kirjutada täpses ja selges, vastavale teemale omases keeles. Släng ja kõnekeelsed fraasid on uurimistöös sobimatud. Töö pealkirjas lühendeid ei kasutata. Töö käigus kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. 3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. ÜLDNÕUDED Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites. Töö peab olema trükitud arvuti abil. Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö võiks olla kirjutatud kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Võimalikud on ka muud variandid, kuid kirjaviis peaks kindlasti olema akadeemiline. Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmisi formaate: - üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi; - vasakul pool peab olema 4 cm vaba ruumi; - paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud
numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik le- heküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukor- rale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS .....................................................................................……. 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ..................
2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette
annaabi.ee 
