KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND (0)

13

KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND

Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid:

• referaat;
  
• kodutöö;
  
• kursusetöö ;
  
• praktika aruanne;
  
• lõputöö .
  

Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus . Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud , analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid:

• töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline;
  
• väldi võõrsõnadega liialdamist;
  
• hoidu võõrkeele liigsest mõjust;
  
• väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara;
  
• kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik;
  
• väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist;
  
• mitte eksida keeleloogika vastu.
  

Akadeemilisele tööle on iseloomulik ka terminite ja muude eriala keelendite sisaldumine sõnavaras ning arvude, valemite, tabelite , arvjooniste ja muu taolise ulatuslik kasutamine.
1. Üldnõuded
Kõik kirjalikud tööd trükitakse valge kirjutuspaberi ühele poolele ( formaat A4), kasutades arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul.
Täiskirjutatud lehekülje üla - ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui taandrida ei kasutata, eraldatakse tekstilõigud täiendava reavahega.
Kõik leheküljed , sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numerat-siooni. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest kuni lõpuni ja numbrid kirjutatakse lehe ülemisse parempoolsesse nurka araabia numbritega alates sissejuhatuse teisest leheküljest.
Kõik põhiosa peatükid ja töö teised iseseisvad osad algavad uuelt lehelt ning kirjutatakse paksus kirjas tähesuurusega 14 punkti.
2. Kirjaliku töö üldstruktuur
Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt:
1) tiitelleht ;
2) lõputöö ülesanne;
3) sisukord;
4) sissejuhatus;
5) töö põhiosa (jaotatuna peatükkideks ja nende alajaotusteks);
6) kokkuvõte;
7) võõrkeelne resümee ;
8) kasutatud kirjandus;
9) lisad (vastavalt vajadusele).
Ülejäänud kirjalike tööde puhul võib kasutada analoogset, kuid lihtsustatud struktuuri.
2.1. Tiitelleht
Töö tiitellehel (vt. lisa 1) on järgmised elemendid:

• tehnikumi nimetus (suurte tähtedega, 16 punkti);
  
• töö koodtähis;
  
• õpilase ees- ja perekonnanimi (väikeste tähtedega, lehe 2/3 kõrgusele);
  
• töö pealkiri (suurte paksude tähtedega, 16 punkti);
  
• töö liik;
  
• juhendaja ja konsultantide ametikoht ja nimed;
  
• töö autori allkiri ;
  
• töö valmimise koht ja aasta.
  

Kirja suurus tiitellehel on tähesuurusega 14 punkti.
Töö koodtähis moodustatakse järgmise skeemi kohaselt:
aa.bbbb.c.dddd,
kus aa – töö liik (LT - lõputöö, KT - kursusetöö), bbbb - õpilase õpperühma kood,
c – õppevormi tähis (1 – päevaõpe, 2 - tsükliõpe), dddd - õpilaspileti number.
2.2. Sisukord
Sisukorras (vt. lisa 2) näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja nende alguslehekülgede numbrid. Töö põhiosas on soovitav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi (nt peatükk 1., peatüki jaotis 1.1., selle alljaotis 1.1.1. jne). Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta.
2.3. Sissejuhatus
Sissejuhatuse koostamise aluseks võiksid olla järgmised märksõnad:

• teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus;
  
• töö tegemise eesmärk;
  
• probleem;
  
• käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks.
  

2.4. Töö põhiosa
Töö põhiosa eesmärgiks on anda ammendav ülevaade probleemi püstitusest kuni lahendus-variantideni ja järelduste ning ettepanekute väljatoomiseni. Põhiosa koosneb põhijaotistest (peatükkidest) ja alljaotistest (alapeatükkidest ja punktidest). Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitav. Punkti pealkirja lõppu ei panda. Kui pealkiri koosneb kahest lausest, eraldatakse nad punktiga .
Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida.
2.5. Kokkuvõte
Kokkuvõttes tuuakse tehtud tööst tulenevad järeldused ja ettepanekud. Järeldustest peab selguma, kuidas töö sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud, milliste tulemusteni on jõutud ning kas eesmärk on saavutatud. Ettepanekutes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks. Võib tuua ka töö edasiarendamise suunad ja edaspidist lahendamist vajavad probleemid.
2.6. Võõrkeelne resümee
Resümee ülesandeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavatest probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemustest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud. Resümee ei ole kokkuvõtte tõlkevariant, vaid koond töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest.
2.7. Kasutatud kirjandus
Kirjanduse loetelus antakse ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud väljaanded.
Kirjandus esitatakse alfabeedilises järjekorras ja nummerdatakse araabia numbritega. Kui kasutatakse mitmes keeles kirjandust, paigutatakse ette ladinatähestikuline kirjandus. Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehelt, selle puudumisel kaanelt.

Raamatu kohta märgitakse:

järjekorranumber, autori( autorite ) perekonnanimi ja initsiaalid , pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus (ilma jutumärkideta), ilmumisaasta (lühendit “a” ega sõna aasta ei kirjutata ), lehekülgede arv. Kui raamatul on mitu autorit , siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on initsiaalid nime ees. Pealkirjades lühendeid kasutada ei tohi.
Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln.) ja Tartu (Trt.) puhul.
Näiteks:
1. Altpere, E. jt. Elektrimontööri käsiraamat . Tallinn, Valgus, 1988. 328 lk.
Artikli kohta antakse andmed kahes osas. Esimene osa sisaldab andmeid artikli ja teine tema asukoha kohta. Need osad eraldatakse mõttekriipsuga. Artikli kohta märgitakse:
järjekorranumber, autori (autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri (ilma jutumärkideta), mõttekriips , ajakirja, väljaande või kogumiku nimi, köite number, ilmumisaasta, ajakirja number, artikli paiknemise leheküljed.
Kui artikkel paikneb raamatus või kogumikus , siis kõigepealt märgitakse lühend sõnast “raamatus” (Rmt.:) või “kogumikus”. Seejärel tuuakse pealkiri jutumärkideta, köite number, ilmumiskoht ja –aasta ning artikli leheküljed.
Näiteks:
1. Kallaste, T. Meetod õhu saastatuse prognoosimiseks. - Tehnika ja tootmine. 1988. nr 3, lk. 21...23.
2. Piliste, T. Tööhõive ja tööpuudus. – Rmt.: Tööturg Eesti Vabariigis 1918-1940. Tln., TTÜ, 1994, lk.14-26
Elektroonilised dokumendid ja arvutivõrgust saadavad allikad:
Kirjes tuuakse autori nimi ja artikli pealkiri, lõppu lisatakse elektrooniline aadress.
Näiteks:
1. Arvutisõnastik. Versioon1.1, 03.07.1955.
http://www.ioc.ee/arvutisonastik/kodukylg.html
2. Toming, I. 1999. Venemaa majanduse arenguprobleeme. – Eesti Panga bülletään,
1(47).
[ http://www.ee/epbe/bylletaan99/1/artikkel/AAA.html ], 29.04.1999
2.8. Lisad
Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukamat informatsiooni. Kõik lisad tuuakse vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Kui lisasid on rohkem kui üks, kirjutatakse lehe parempoolsele ülaservale sõna “Lisa” koos järjekorranumbriga (lühendit “nr.” ei kasutata) ja selle alla sümmeetriliselt tekstiga sisukohane pealkiri. Vajaduse korral jaotatakse lisa osadeks , mis pealkirjastatakse lisa numbri ja alajaotise numbriga.
3. Loetelud, lühendid ja arvud tekstis
Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega,
1) kased ;
2) pärnad;
3) tammed .
väiketähtedega
a) kased;
b) pärnad;
c) tammed.
või muude märkidega (mõttekriips, tärn, punkt jne.).
Iga loetelu punkti alustatakse uuest reast. Numbri järele pannakse ümarsulg, loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga.
Kui loetelule on tarvis viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna vastasel juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu üks osa.
Näiteks:
Lõputöö koosneb järgmistest osadest (1, lk. 5):
1) tiitelleht;
2) sisukord jne.
Töö peatükke ja muid osi ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus .

Kirjalikes töödes on soovitav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid, nagu nr., vt., lk. jne. Samuti võib kasutada üldlevinud lühendeid, mille täisnime ei ole tavaks pruukida (ÜRO, USA, EEK). Vähemlevinud lühendite puhul tuleks enne lühendi kasutamist see defineerida täieliku kirjapildi kaudu.

Tavalises tekstis kirjutatakse arvud 1 – 10 sõnadega. Kui tekstis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, kirjutatakse nad kõik numbritega.
Näiteks:
Piret on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis – kokku on tal 25 aastat pedagoogistaaži.
Arv ja temale järgnev mõõtühik paigutatakse samale reale, viie ja suuremakohalistes arvudes jagatakse numbrid harilikult kolme numbri kaupa rühmadesse (1 234 567 kr.).
Üldreeglina on arvu ja mõõtühiku tähise vahel üks tähekoht vahet, erandiks on protsendi kokkukirjutamine (18%).
Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: 9 kuud, aastal 1999, aastail 1992-1998.
Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või rooma numbritega (punkti ei järgne).
Näiteks:
13. kohal, Eesti Vabariigi 80. aastapäev, Karl XII, IV osa, XXI sajand jne.

4. Viited ja tsitaadid

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed jm. tuleb viidata.
Tsitaat vastab täpselt originaalile ning esitatakse jutumärkides. Viide tehakse kohe pärast tsitaadi lõppevaid jutumärke. Mittetäielikul tsiteerimisel tähistatakse puuduv osa punktiiriga (…”).
Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine.
Viited kirjanduslikele allikatele antakse nurksulgudesse paigutatud numbrina, mis märgib allika järjekorranumbrit kirjanduse loetelus, sellele järgneb koma ning allika lehekülje-
number, [5, lk.45].
Viited töö teistele lõikudele (osadele, alaosadele) esitatakse vastava lõigu nimetus ja numbri näitamisega, (vt. tabel 2.5).
5. Illustratsioonid
Kõiki töös esinevaid illustratsioone ( graafikud , diagrammid, skeemid , joonised, fotod jne.) nimetatakse joonisteks. Illustratsioonid võivad paikneda kas tekstis (võimalikult lähedal vastavale tekstiosale) või eraldi lehtedel (formaat A4). Kui illustratsioone dokumendis on üle ühe, tuleb nad tähistada. Illustratsiooni tähis koosneb kahest numbrist, milledest esimene tähistab jaotist, teine illustratsiooni järjekorranumbrit antud jaotise piirides. Numbrid eraldatakse omavahel punktiga. Tähistusele järgneb joonise allkiri, mis on joonisel kujutatu lühike sõnastus. Joonise tähistus koos allkirjaga paikneb joonise all.
Näiteks:
Joonis 1. Õpilaste arvu muutus
Kõikidele kasutatavatele joonistele tuleb töös viidata ja nad peaksid asuma võimalikult lähedal kohale, kus neile esmakordselt viidatakse. Viited illustratsioonidele antakse ümarsulgudes (vt. joon. 4.3.) või (joon. 2.5).
Graafikute teljed peavad olema varustatud mõõtkavaga ning esitatavate suuruste tähiste ning mõõtühikutega. Mõõtkava peab vastama standardiga lubatule. Katseandmete põhjal ehitatud graafikutele kantakse katsetulemustele vastavad punktid tingmärkidega (ringid, ristid vms.). Graafikud nummerdatakse nagu illustratsioonid.
6. Tabelid
Arvutustulemused ja muu numbriline materjal peab olema esitatud tabeli kujul (vt. lisa 3). Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Tabeleid nummerdatakse araabia numbritega. Iga tabeli kohale lehe paremasse serva ühe rea võrra pealkirjast kõrgemale kirjutataks üldnimetus “Tabel”, millele järgneb tema number. Tabeli järjekorranumber koosneb kahest osast: esimene number ühtib jaotise numbriga, teine on tabeli järjekorranumber selles jaotises. Kui seletuskirjas on ainult üks tabel, siis teda ei nummerdata. Tabeli jätkamise järgmisel leheküljel kirjutataks tabeli ette paremasse nurka “Tabeli ... järg”.
Teadustöös kirjutatakse tabeli number ja pealkiri tavaliselt tabeli kohale vasakule, joondatuna kas suurte tähtedega või tuuakse tabeli numbrit märkiv osa esile paksemas kirjas.
Kui kõik tabelis toodud arvulised andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse mõõtühik tabeli pealkirjas. Kui arvulised andmed on erinevate mõõtühikutega, näidatakse nad ära tabeli peas vastava tulba juures. Juhul kui tabeli ridades tekst kordub, tuleb lähtuda tabeli koostamisel alljärgnevast:

• kui korduv tekst koosneb ühest sõnast, võib järgnevatel ridadel kasutada kordusmärki;
  
• kui korduv tekst koosneb mitmest sõnast, siis järgmisele reale kirjutatakse sõna “sama”, igal järgneval võib kasutada kordusmärki;
  
• arvude, tähiste, sümbolite vms. asendamine kordusmärgiga on keelatud.
  

Tabeli kõik lahtrid peavad olema täidetud. Juhul, kui mingis lahtris ei esitata andmeid, tuleb sinna tõmmata kriips. Arvud tulpades tuleb paigutada täpselt teineteise alla, st. ühelised, kümnelised jne. peavad tulbas asukohalt kokku langema . Kümnendmurruliste osadega arvud peavad olema kirjutatud ühesuguse märkide arvuga pärast koma. Juhul kui arvud esitatakse vahemikuna, siis vahemiku piirväärtuste vahele pannakse kolm punkti, näiteks 2,30 ... 3,35.
Tabeli ridade minimaalne vahe peab olema 8 mm või reavahega 1,5.
Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis tuleb kasutada viidet ja see tuuakse ära tabeli pealkirja lõpus.
NB! Kirjaliku töö ükski alapeatükk ei tohi alata ega lõppeda tabeliga, iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele.
7. Matemaatilised avaldised ja valemid
Kõik matemaatilised avaldised, valemid ja võrrandid tähistatakse kahe araabia numbriga. Esimene märgib jaotist, teine valemi järjekorranumbrit antud jaotise ulatuses, mis eralda -takse teineteisest punktiga. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse teksti osa parem-poolsele äärele. Avaldised paigutatakse rea keskele ja eraldatakse tekstist reavahega 1.
Valemile või võrrandile järgneb sümbolite selgitus, mis algab sõnaga “kus” (uuelt realt ilma taandreata ja järgneva koolonita). Iga sümboli selgitus algab uuelt realt. Selgitatakse ainult neid sümboleid, mille tähendust antud töös varem selgitatud ei ole.
Näiteks:
U = I x R, (1.3)
kus U - pinge
I - voolutugevus
jne.
Viitamisel antakse valemi number sulgudes.
Näiteks:
“... valem (1.3)...”.
Arvutused esitatakse järgmise skeemi kohaselt.
Valem – arvud valemisse (samas järjekorras kui on nende tähised valemis ja täpselt nii!).
Kui on antud a2 (ja a = 6), siis 62, mitte aga 36.
Vastus anda kolme tüvenumbriga (kui pole erinõuet). Vahetehteid pole vaja. Korduvad arvutused sama valemi abil koondada tabelisse.
8. Märkused
Kui märkusi on üks, siis teda ei nummerdata. Pärast sõna “ Märkus ” pannakse punkt. Kui märkusi on mitu, siis pärast sõna “Märkused” pannakse koolon, märkused ise aga nummerdatakse.
Näiteks:
Märkused: 1. ...
2. ...
9. Teksti vigade parandamine
Kogu tekst peab olema vormistatud korrektselt. Väiksemad kirja- ja graafilised vead tuleb parandada kustutamise või valge värviga katmise teel: samale kohale kantakse õige tekst (joon) kas masinakirjas või käsitsi (musta tuši, tindi või pastaga). Vahelejäänud tähed ja üksikud sõnad kirjutatakse juurde käsitsi. Leheküljel ei tohi olla rohkem kui 5 parandust . Suurte paranduste korral tuleb kogu leht ümber kirjutada.
Lisa 1.1.
Tiitellehe näidis

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

LT.EA04.1.3714
Jaan Mets
INTEGRAALNE OOTEREŽIIMIS MULTIVIBRAATOR

Lõputöö

Juhendaja: U. Kaldu
Konsultandid: A. Nupukas
E. Taibu
Koostaja :

Tallinn 2008

Lisa 1.1.1.
Tiitellehe pöörde näidis
Olen koostanud lõputöö iseseisvalt.
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
" …. " …………… 2008.a.
Õpilane Elmar Kuusk ………………………….
(allkiri)
Lõputöö vastab ülesandele ja kehtivatele nõuetele
" …. " …………… 2008.a.
Juhendaja U. Kaldu …………………………..
(allkiri)
Lubatud kaitsmisele
" …. " …………… 2008.a.
Õppesuunakomisjoni esimees: ......................................
Kaitstud hindele …………………………
" …. " …………… 2008.a.
Komisjoni sekretär: ……...…………………..
Lisa 1.2.
Tiitellehe näidis

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

KT.SA04.1.3524
Juhan Madal
RAADIOVASTUVÕTJA PROJEKTEERIMINE

Kursusetöö

Õppeaine - raadiovastuvõtjad
Juhendaja: U. Kaldu
Konsultandid: A. Nupukas
E. Taibu
Koostaja:

Tallinn 2007

Lisa 1.3.
Tiitellehe näidis

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

Juhan Madal
SA - 04
ÜLEVAADE TEOSEST A. KIVIRÄHK “REHEPAPP”
Referaat
Õppeaine - kirjandus
Juhendaja: U. Kaldu
Koostaja:

Tallinn 2008

Lisa 2.
Sisukorra näidis

SISUKORD

LÕPUTÖÖ ÜLESANNE ......................................................................................... 3
SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 4
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) .......................................... 5
1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .............................................. 5
1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ................................................... 8
2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ............................................... 10
2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri .................................................. 10
2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri ........................................................ 14
2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri ............ 16
………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………
KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 30
VÕÕRKEELNE RESÜMEE. .................................................................................. 31
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................. 32
LISAD
Lisa 1. Pealkiri ............................................................................................. 33
Lisa 2. Pealkiri ............................................................................................. 34
Lisa 3. Tabelite näidised

Variant A

Tabel 2.3

Õpperuumide valgustus

Ruumi number

Nõutav valgustus (lx)
Lampide arv (tk.)

Lambi tüüp

Koguvõimsus (W)
101
400
4
4pv
320
103
400
8
6pv+2hl
480+300
108
400
12
12pv
960
Variant B
Tabel 2.3 Õpperuumide valgustus

Ruumi number

Nõutav valgustus (lx)
Lampide arv (tk.)

Lambi tüüp

Koguvõimsus (W)
101
400
4
4pv
320
103
400
8
6pv+2hl
480+300
108
400
12
12pv
960
Lisa 4.
Kirjanurkade näidised
A. Detaili ja koostejoonise kirjanurk koos tükitabeliga.
20
10
C. Kirjanurk skeemidele ja tekstidokumentidele (tükitabel eraldi lehel).
B. Elektrilise põhimõtteskeemi elementide loetelu.