Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen (0)

TARTU ÜLIKOOL 
Pärnu kolledž 
Turismiosakond 
 
 
 
 
Andrus Lääne 
Katriin Mats  
TH2 
 
 
 
LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT , KATAR , 
BAHREIN , OOMEN  JA  JEEMEN  
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
Pärnu 2011 
 
 
 
 
SISUKORD 
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 
1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 
2. Kuveit –  kuldne  kõrberiik ............................................................................................. 8 
2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 
2.2 Kuveidi vaatamisväärsused ................................................................................... 11 
3. Katar  – maailma rikkaim riik ...................................................................................... 13 
3.1 Katari  üldiseloomustus ......................................................................................... 13 
3.2 Katari vaatamisväärsused ..................................................................................... 16 
4. Bahrein ........................................................................................................................ 18 
4.1 Bahreini üldiseloomustus ...................................................................................... 18 
4.2 Bahreini vaatamisväärsused .................................................................................. 20 
5. Omaan  ......................................................................................................................... 23 
Omaani üldiseloomustus ............................................................................................. 23 
Omaani vaatamisväärsused ......................................................................................... 26 
6. Jeemen ........................................................................................................................ 28 
6.1 Jeemeni üldiseloomustus ...................................................................................... 28 
6.2 Jeemeni vaatamisväärsused .................................................................................. 30 
7. Kokkuvõte ................................................................................................................... 32 
Viidatud allikad .............................................................................................................. 37 
 
 
2  
 
 
 
 
SISSEJUHATUS 
Lähis-Ida on suurregioon, mis asub kolme maailmajao ristumiskohal. Sellesse piirkonda 
kuuluvad peale teiste suurriikide Kuveit, Katar, Bahrein, Jeemen ja Omaan. Piirkond on 
oluline  naftavarude  tõttu,  mida  leidub  pea  kõigis  riikides.  Suuresti  tänu  naftale  on 
enamikud  riigid  äärmiselt  rikkad.  Riikides  valitseb  Islami  kultuur  ja  igapäevaelu  on 
mõjutatud  suuresti  traditsioonidest.  Kõikides  antud  riikides  on  hulgaliselt 
vaatamisväärsusi, nii modernseid kui antiikseid. 
Antud  töö  eesmärk  on  anda  ülevaade  Lähis-Ida  piirkonna  riikidest  ning  tutvustada 
nende  geograafiat,  rahvastikku,  kultuuri,  majandust,  igapäeva  elu  ja  reisimisvõimalusi 
sihtkohtadesse. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: 
•  anda ülevaade Lähis-Ida  piirkonnast ; 
•  kirjeldada piirkonna riike Kuveiti, Katari, Bahreini, Omaani ja Jeemenit; 
•  kajastada turismimajandust antud riikides; 
•  tuua näiteid vaatamisväärsustest antud riikides. 
Töö autorid tuginesid töö  kirjutamisel  Lähis-Ida piirkonda kirjeldatavatele raamatutele, 
artiklitele  ning  eesti-ja  inglisekeelsetele  internetiallikatele,  mis  pärinevad 
teadusajakirjade  andmebaasidest.  Kasutati  erialaraamatuid,  mille  autoriteks  olid 
muuhulgas   Kase  ja Juust.  
Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning 
antakse  ülevaade  piirkonnast.  Teises  peatükis  kirjeldatakse  Kuveiti  ning  selle 
vaatamisväärsusi,  kolmandas  Katari  ja  vaatamisväärsusi,  neljandas  Bahreini,  viiendas 
Omaani ja kuuendas Jeemenit.  
 
3  
 
 
 
 
1. LÄHIS-IDA 
Lähis-Ida  on  turismi  suurregioon,  mis  asub  Aafrika,   Aasia   ja  Euroopa  ristumiskohas. 
Lähis-Ida  riigid  asuvad  Aasia  mandril,  aga  geograafiliselt  käsitletakse  seda  eraldi 
piirkonnana.  Kirjanduses  kasutatakse  erinevaid  Lähis-Ida  piiritlusi.  Sõna  Lähis-Ida  on 
tulnud  saksakeelsest  sõnast  Naher   Osten   (Lähis-Ida).  Selline  termin  on  veel  kasutuses 
vene,  poola,   horvaatia   ja   bulgaaria   keeles.  Ingliskeelne  kirjandus   viitab   sellele 
regioonile harilikult kui  Middle   East  ehk Kesk-Ida. 
Lähis-Ida  hõlmab   araabia   kultuuriruumi  maid  läänest,  Põhja-Aafrikas  paiknevatest 
Liibüast  ja  Egiptusest  kuni  Omaanini  Araabia  poolsaare  kirdeosas.  Vaatamata  ühtsele 
kultuuritaustale  on   suurregiooni   kuuluvad  maad  väga  erineva  sotsiaal-majandusliku 
arenguga.  See  puudutab  ka  turismimajandust.  Suurregiooni  kuulub  Iisraeliga 
läbipõimunud  naaber   Palestiina    omavalitsus ,  mille   territoorium   jaguneb  kahte  eraldi 
ossa:  Gaza  ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO 
ei liigenda regioonideks. (Kase, Juust 2011: 134) 
Mõiste  Lähis-Ida  tähendab  tänapäeval  regiooni,  mis  ulatub  läänest  Atlandi  ookeanist 
kuni   itta   Afganistanini.  See   vahemaa   on  ligikaudu  5600  kilomeetrit  ( Introduction   to 
Middle  East  2011).  Lähis-Ida  asukoht  on  strateegiliselt  tähtis,  see  paikneb  ühelt  poolt 
Vahemere  ja  India  ookeani  ning  Kaug-Ida  kaubandusteede  ristumiskohal  ning   teiselt  
poolt  kolme  maailmajao  (Euroopa,  Aasia  ja  Aafrika)   piiril .  Sarnased   loodusolud , 
religioon , keel, arhitektuur ning ühine ajalugu ühendavad regiooni kuuluvaid riike. Selle 
piirkonnaga   seostatakse   sageli  suured   naftavarud ,  poliitilised  konfliktid  ja  terrorism 
(Kase, Juust 2011: 135). 
Ajaloolisest perspektiivist vaadates on Lähis-Ida tuntud kui “tsivilisatsiooni häll”. Selle 
piirkonna  kaks  peamist  jõesüsteemi  ( Niilus   Egiptuses  ja   Tigris -Eufrat   Iraagis )  olid 
 
4  
kohad,  kus  arenesid  esimesed   tsivilisatsioonid   nagu   egiptlased ,  babülonlased  ja 
assüürlased. (Introduction to Middle East 2012) 
Pinnamoes  esineb  kuivi  ja  poolkõrbelisi   tasandikke ,  kõrgeid  ja  järske  mäeahelikke, 
ulatuslikke  platoosid  ja  ka  suuri  jõeorge.  Kliima  on  väga  kuiv  ning  seetõttu  võib 
maapinnal  näha  pigem  kive,  kui   rohtu   ja  puid   kasvamas .  Idas  on   kitsas   rannikuriba, 
seejärel mäed ning kõrged  platood . Mäed kõrguvad Araabia poolsaare lääneküljel ning 
regiooni  põhja-ja  kirdepiiril.  Kuivad  kõrbealad  hõlmavad  suure  osa  regioonist  – 
peamised  on   Sahara ,  Araabia  ja  Süüria  kõrbed.  Madalamad  alad  ja  tasandikud  jäävad 
Niiluse,  Tigrise  ja  Eufrati  ning  Pärsia  lahe  ümbrusesse.  Viljakamad  alad  asuvad  ka 
Süüria  ja  Egiptuse  Vahemere-äärsetel  rannikumadalikel.  Araabia  poolsaarel  asub  üks 
maailma  suurimaid  liivakõrbeid  Ar-Rub’al- Khali ,  kus  kõrguvad  kuni  250-meetrised 
liivaluited. (Kase, Juust 2011: 136) 
Lähis-Ida  regioonis  valitseb  väga  kuiv  kliima,  mistõttu  tuleb  põllumajanduses  ohtralt 
kasutada  niisutussüsteeme.  Viljakaid  alasid  on  vähe  ja  need  on  tihedalt  rahvastatud. 
Tihedaim  asustus  on  Vahemere  ja   Kaspia   mere  rannikumadalikel,  kus  sajab  piisavalt. 
Idas  takistavad  mäeahelikud  ja  kõrged  platood  niiskust  toovate  tuulte  liikumist 
sisemaale.   Veevarud   on  aktuaalne  teema  ning  tõsine  probleem  Lähis-Idas  ja  oluline 
aruteluobjekt nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. (Kase, Juust 2011: 137) 
Regiooni iseloomustab ekstreemne kuumus suvel, kuid talvel on ilm soe, välja arvatud 
mägedes,  kus  sajab  lund.  Külma  ja   pilves   ilma  võib  esineda  kaugel  lõunas  Ammani 
lähistel  vastandina  Punase  mere  ranniku  soojale  ja  päikesepaistelisele  lähistroopilisele 
kliimale. ( Ibid ) 
Regioonis domineerivad kõrb ja poolkõrb, vahemerelist taimestikku kohtab Vahemere 
rannikualadel.   Suvised   temperatuurid  ulatuvad  keskmiselt  üle  30  kraadi.  Sealsed 
loomad  on  kohandunud  Araabia  ja  Süüria  kõrbe   kliimaga ,  kohata  võib  gaselle, 
kõrberebaseid,  sisalikke,  kaameleid  ja   kitsi .  Nomaadi  hõimud  karjatavad  kõrbes 
kaameleid, kitsi ja veiseid. (Kase, Juust 2011: 137) 
Regiooni  rahvastik  koondub aladele, kus on veevarusid ehk jõeorgudesse ning mõnele 
kõrgemale  alale , kus sajab rohkem. Niiluse jõe org on tihedalt asustatud ning seal elab 
 
5  
hinnanguliselt 60 miljonit inimest. Kõikides riikides räägitakse araabia keelt ning see on 
olnud ajalooliselt osa Osmanite impeeriumist. Lisaks kõneldakse regioonis palju inglise 
keelt. (Kase, Juust 2011: 138) 
Keel  on  peamine  element  Lähis-Ida  kultuurilises  identiteedis.  Peamised  keeled 
regioonis,  mis  seonduvad  kolme  peamise  etnilise  grupiga  on  enim  räägitav  araabia  ja 
türgi keel ning pärsia keel, mida räägivad iraanlased. Kurdi keel  seondub  pärsia keelega. 
Heebrea  keel, mida räägitakse Iisraelis sarnaneb araabia keelele. Haritud inimesed üle 
kogu Lähis-Ida räägivad sageli inglise või prantsuse keelt. (Middle East: People) 
Muud keeled on vähemolulised. Religioon mängib selle regiooni inimeste igapäeva elus 
tõenäoliselt suuremat rolli kui mujal maailmas,  domineerib   islam . Suhtumine naistesse 
ja  välisturistidesse  erineb  riigiti  üsna  suuresti,  ulatudes  üsna  rangest  lähenemisest 
liberaalsemani. (Kase, Juust 2011: 138) 
Hyman Kublini (2011) arvates on kõige meeldejäävam kogemus Lähis-Idas ilmselt selle 
inimesed.  Nad  on  äärmiselt  külalislahked,  väga  lahked  ja  valmis  võtma  vastu 
välisturiste.  Lähis-Ida  rahvaarv  on  umbes  246  miljonit,  mis  teeb  temast  rahvaarvu 
poolest sama suure piirkonna nagu seda on Ameerika Ühendriigid. Rahvatihedus erineb 
piirkonniti  väga.  Mõned  piirkonnad  on  tihedalt  asustatud,  samas  kui  teised  alad  nagu 
näiteks kõrbed on inimeste poolt täiesti asustamata. Kõige enim on rahvastikku riikides 
nagu Türgi,  Egiptus  ja  Iraan , igaühes neist pea 50 miljonit inimest. Pärisa lahe riikides 
nagu Bahrein ja Katar on rahva arv kõige väiksem: umbes 400 000 inimest mõlemas.  
Iidsetest   aegadest   saadik  on  Lähis-Ida  meelitanud  migrante.   Viimased   on  segunenud 
varasemate  regiooni  asukatega  moodustades  tänapäeva  Lähis-Ida  rahva.  Neid  võib 
klassifitseerida  kolme  põhilisse  etnilisse  gruppi  –   araablased ,  türklased  ja  iraanlased. 
Lisaks neile on vähem kurte, kes on  hajutatud  üle kogu Türgi,  Iraani  ja Iraagi,  juudid , 
kes  elavad  peamiselt  Iisraelis  ja  pakistanlased,  armeenlased  ja  kreeklased,  kes  elavad 
peamiselt Küprose saarel. (Middle East: People 2012) 
Lähis-Itta reisides tuleks kindlasti pisut uurida islami tavasid. Näiteks peavad inimesed 
seal viis korda päevas palvetama ning olulisim on reedene ( sabat ) päev. Ramadaani ajal 
(moslemi  aasta  viies  kuu)  on  kohustuslik  paastuda  päikesetõusust  päikeseloojanguni. 
 
6  
Vähemalt  korra  elus  peavad   moslemid   käima  palverännakul  (ehk  hadžil)  Muhamedi 
sünnipaigas, 
pühas 
linnas 
Mekas. 
Palverännak 
toimub 
moslemi 
aasta 
kaheteistkümnendal kuul ning sel ajal liiguvad  Meka  suunas väga suured rahvamassid. 
(Ibid.). 
Asukohta   ja  ressursse  arvestades  on  Lähis-Ida  regioonil  rahvusvahelises 
turismimajanduses  väike  osa  –  vaid  6%  rahvusvahelistest  reisidest  tehakse  sellesse 
piirkonda. Lähis-Ida lääneosa panustab põhiliselt rannapuhkusele ning kuna see regioon 
asub  Euroopa  turismituru  lähedal,  võib  sellesse  piirkonda   suhtuda   kui  Euroopa 
Vahemere  rannakuurortide  jätku.  Üsna  suur  tähtsus  on  maa  siseturismil,  kus  reisivad 
äriinimesed,  võõrtöölised,  sugulaste  külastajad,  palverändurid  ja  terviseturistid.  (Juust, 
Kase 2011: 138). 
Üldiselt  peetakse  turismi  regioonis  oluliseks,  eriti  töökohtade  loojana.  Regioonis  on 
palju noori, elustandard üsna madal ja töökohad  hinnas . Välisinvestorid ning kohalikud 
valitsused arendavad taristut, et meelitada piirkonda rohkem välisturiste. Investeeritakse 
teedesse,  lennujaamadesse  ning  majutusvõimaluste  arendamisse  suurtes  linnades  ja 
rannakuurortides.  Enamik  turiste  saabub  regiooni  lennukiga,  kuid  kohapealses 
liiklemises  domineerib   maanteetransport ,  välja  arvatud  Araabia  poolsaarel,  kus 
autoliiklus on suurte  vahemaade  ning keerulise maastiku tõttu raskendatud. Raudteed on 
üsna  halvas  seisus. (Ibid.). 
Regioonil on palju potentsiaalset turismiressurssi, et olla edukas  sihtkoht , kuid samuti 
palju  probleeme,  mis  takistavad  turismi   arendamist .  Lähis- Idal   on  väärtuslik 
kultuuripärand, sealt on pärit mitu maailma suurt religiooni –  judaism ,  kristlus  ja islam. 
Vahemere  kruiisidel  saab  külastada  huvitavaid  kultuuriobjekte,  kuid  kogu  regiooni 
hõlmavat paketti ei ole poliitilise olukorra tõttu võimalik pakkuda. (Ibid.) 
Lähis-Ida  on  suurepärane   turismisihtkoht ,  eriti  viimase  kliima  tõttu.  Piirkond  on 
turistide  seas   populaarne   eelkõige  rekreatsiooni  ja  puhkuse  eesmärgil.  Suurim  oht 
turismile  on  riikides  valitsev  poliitiline  olukord  ja  terrorismioht.  Piirkonnas  on  palju 
muinasrajatisi ja kultuurilisi paiku, mis on väärt külastamist 
 
7  
2. KUVEIT – KULDNE KÕRBERIIK 
2.1 Kuveidi üldiseloomustus 
Kuveit on rikas ja avatud majandusega maa,  omades  10% maailma naftavarudest. Riik 
on segu äärmisest rikkusest ja ülimast tagasihoidlikkusest.  Ehkki  Kuveidi naftavarud on 
maailmas suuruselt  kolmandad  (esimesel kohal on Saudi Araabia ja teisel Iraan), saabus 
rikkus  riiki  1950.  aastatel.  Nii  on  enamikele  kuveitlastele  olenemata  suurest  rikkusest 
omane lihtne ja sõbralik käitumine.  
Kuveit  on  suveräänne  Araabia  riik,  mis  asub  Araabia  kirdeosas.  Riik  piirneb  lõunast 
Saudi  Araabiaga  ja  põhjast  Iraagiga.  Nimi  Kuveit  tähendab  tõlkes   kindlust ,  mis  on 
ehitatud lähedale. Riigi pealinn on Al-Kuwayt ning  riigikeel  on araabia keel, kuid palju 
räägitakse ka inglise keelt. Riigi pindala on 17 820 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on 3,5 
miljonit  inimest.  Kuveit   iseseisvus    Suurbritannia   võimu  alt  1961.  aastal.  Peale  seda 
algas  riigi  majanduslik  kasv  suuresti  tänu  naftale.  1990.  aastal  tungis  riiki   Iraak  
alustades sõda  nafta  pärast, mis kestis  seitse  kuud. Sõda lõppes suuresti tänu Ameerika 
Ühendriikide vägedele, kes peatasid Iraagi  armee . Kuveit on konstitutsionaalne emiraat 
parlamentaarse  riigisüsteemiga. Kuveit on rikkuselt 11. riik maailmas. (State of Kuwait 
– Overwiew 2012) 
Enamik  Kuveidist  on  kaetud   liivaga .  Kõrgeim  punkt  on  Salmi,  mis  on  300  meetrit 
kõrge. Riigil on pikk rannaäär 290 kilomeetriga. Kuveidile kuulub hulgaliselt  saari  nagu 
Bubiyan,  Failaka,  Warba,  Umm  Al-Maradem,  Auha,  Umm  Al-Namel,  QaruH  ja 
Kubbar. Bubiyan on kõige suurem, kuid Failakal on suurim kultuuripärand. (Ibid.) 
Kuveit  on  tuntud  oma  pika  ja  kuuma  suve  tõttu.  Temperatuurid  kõiguvad  suvel  45 
kraadist talvel 8 kraadini. Sademeid on üldiselt vähe, kuid need erinevad suuresti aastast 
aastasse. Mõnel aastal sajab 23 mm, kuid järgmisel aastal võib sademeid olla 350 mm. 
Kuigi riik on enamasti kaetud kõrbega, võib siiski näha  kevaditi  rohelust. Kevad algab 
enamasti  veebruari  keskel  ja  lõppeb  aprilli  lõpus.  Ilm  on  üsna  meeldiv,  mõningate 
vihmasadude, liivatormide ja soojade tuultega. ( Reisiguru : Kuveit 2012) 
Suvi  kestab  mai  keskpaigast  septembri  lõpuni.  Suvel  võivad  temperatuurid  tõusta  50. 
kraadini.  Kuumuse  tõttu   lahkuvad   paljud  kohalikud  Kuveidist,  et  veeta  suvi  mõnes 
 
8  
jahedamas piirkonnas. Sügis on Kuveidis kõigest üks kuu pikk ja seda novembris, mil 
ööd  on  suhteliselt  külmad.  Talv  algab  detsembri  alguses,  on  lühike  ning  pehme  ja 
lõppeb veebruari keskel. (Ibid.) 
Kuveit  on  geograafiliselt  väike,  kuid  avatud  majandusega  rikas  riik.  Riigile  kuulub 
peaaegu 105 miljardit vaati naftat. Riigis kuulub kindel maksusüsteem eraisikutele, kuid 
ettevõtetele on määratud 20% maks, millest toetatakse teadust ja haridust. Riigi pealinn 
Al-Kuwayt  on  Kuveidi  haldus-,  kaubandus-ja  transpordikeskus.  Maanteede  kaudu  on 
linn ühendatud Iraagi ja Saudi Araabiaga. Linnast 16. kilomeetri kaugusel asub Kuveidi 
rahvusvaheline lennujaam. Al-Kuwaydi lähistel paikneb Ash-Shuwaykhi sadam, oluline 
on ka 50 kilomeetri kaugusel lõunas asuv Al-Ahmadi sadam. Riigis on kõrgel tasemel 
kiirteed, rongiteed puuduvad. (U.S. Department of State: Kuwait) 
Pealinnas asuvad enamuste pankade ja äriettevõtete keskused. Linna on rajatud arvukalt 
hotelle, mis on mõeldud nii puhkuse-kui ärireisijatele. Vähesel määral tegeletakse Al-
Kuwaydis   ehitusmaterjalide   tootmisega,  linna  lähistel  Ash-Schuwaykhis  on  1964. 
aastast töötanud joogivee  destilleerimise tehas. (Ibid.) 
Al-Kuwaydis  on  mitmeid  keskkoole,  tehnikakolledž  ja  pedagoogikakolledž.  Aastast 
1966  tegutseb  seal  Kuveidi  Ülikool.  Ülikoolis  õpib  30  000  üliõpilast  ja  õppemaks 
ülikoolis  puudub.  Paljud  riigi  elanikud  ei  saada  oma  lapsi  riigikooli,  vaid  otsustavad 
lasta  neid  harida  erakoolides.  Kuveidis  on  mitmeid  erakoole,  mida  rahastavad 
rahvusvahelised   sponsorid .  Kuveidi  valitsus  tagab  igas  koolis  raamatukogu  olemasolu 
230 000 – kolme miljoni  raamatuga . (Kuwait  Cultural  Office 2012) 
Inimesed  Kuveidis  on  erilised  oma  igapäevase   tervitamise   tõttu,  mis  koosneb 
käepigistusest  ja  suudlusest  põsele.   Tervitamine   hõlmab  endas  mitmeid  küsimusi 
üksteise elu, tervise, perekonna jm kohta. 95% Kuveidi elanikest on usklikud. Igas riigis 
on mošeed ja moslemite pühakojad. Iga päev, päiksetõusul, keskpäeval, pealelõunal ja 
päikeseloojangul kutsutakse elanikke mošeedele palvusele. (Kuwait Culture 2012) 
Toit mängib samuti olulist rolli igapäeva elus. Kõige  populaarsem  toit on valmistatud 
kanast,   veiselihast   või  kalast,  mida  on  eriliste  vürtsidega  maitsestatud.  Peamine 
toidukord on lõuna ning perekondadele on äärmiselt oluline ühine söömaaeg. Kuveidi 
 
9  
teed serveeritakse peale lõunat, kuid turistidele ja külalistele serveeritakse enamasti alati 
Araabia kohvi. (Ibid.) 
Alkohol   on  Kuveidis   rangelt   keelatud:  seda  ei  või  riiki  importida,  riigis  toota  ega 
serveerida .  Siiski  on  teada  mõned   restoranid ,  kus  serveeritakse  “erilist”  teed  ja 
ajalehtedes  on  aeg  ajalt  uudised  alkoholiladude  avastamise  kohta.  Erinevalt 
naaberriikidest  Bahreinist  ja  Katarist  ei  lubata  alkoholi  serveerida  isegi  hotellides. 
Kuveidis on riietumisesse suhtumine  liberaalne : naised võivad kanda nii disaineririideid 
kui traditsioonilisi musti rüüsid. Mehi võib tänaval näha nii T-särkides ja teksades kui 
traditsioonilistes riietes. Päevitusriideid on lubatud kanda vaid hotelli basseinide ääres. 
(Globetropper: What To Do In Kuwait 2012) 
Naised  käivad  koos  meestega     restoranis ,  ent  kui  seltskonnas  on  vaid  naised,  siis 
paigutatakse  nad  rahulikus  eraldatuses  asuvasse  naiste   sektsiooni .  Söömise  ajal 
tõstetakse näokatte äär toidu manustamiseks üles ja lastakse siis jälle alla. Näha võib ka 
töötavaid  naisi  (pangas,  poes  või  suurfirmas),  aga  enamasti  on  selle  põhjuseks  naise 
enda  soov,  mitte  perekonna  rahamure.  Pere  toitjaks  on  siiski  mees  ja  kuna  lapsi  on 
palju, jätkub naisel teenijatest hoolimata koduski tegemist. 
Kuveiti külastavad tavaliselt ärituristid, võõrtööliste külalised ja naabermaade elanikud. 
Sarnaselt  Saudi  Araabiaga  on  see  maa  viimastel  aastatel  hakanud  majandusstruktuuri 
mitmekesistamiseks  rohkem  arendama  turismimajandust.  Välisturistide  peamine 
lähtemaa on Saudi Araabia. Tähtsaim väravlinn on Al-Kuwayt. (Kase, Juust 2011: 144) 
Kuveidi  randades  ei  ole   soovitav    ujuda   seal  esineva  reostuse  tõttu.  Samuti  ei  ole 
soovitav  sõida   maastikul   väljaspool  liikluseks  kasutatavaid  alasid,  kuna  seal  võib 
peituda maamiine. Esineda võib terrorismiohtu. (Kuveit reisiinfo 2012) 
Eesti  kodanikule  on  vajalik  riiki  sisenemiseks   viisa ,  mida  on  võimalik  taotleda  piiril, 
Kuveidi  rahvusvahelises  lennujaamas  või  Kuveidi  saatkonnast  Berliinis.  Otselende 
Eestist  Kuveiti  ei  lähe,  kuid  ümberistumistega  näiteks  Saksamaal  ja  Soomes  on  kerge 
Kuveiti  reisida .   
 
10  
2.2 Kuveidi vaatamisväärsused 
Kuveidi  kõige  kuulsam  vaatamisväärsus  on  Kuveidi  Tornid.  Kolm  torni 
sümboliseerivad Kuveidi progressiivsust ja majanduslikku õitsengut, kuid on samal ajal 
maailma kultuuri ja turismi pärand. Tornid on ühtlasi sümboliks sellele, kuidas väikesed 
rahvad   võivad  palju  saavutada.  Kuveidi  tornid  asuvad  Araabia  lahe  ääres,  Kuveidi 
südalinnas. 
Tornid disainisid Rootsi  insenerid   Sune  Lindström ja Malene Björn ning ehitas Belgradi 
firma Energiprojekt Vaatamisväärsus avati esmakordselt 1. märtsil 1979. aastal. Tornid 
on kaetud 55 000 hiina rauaga kaheksas  erinevas  toonis.  Kõrgeim torn on 187. meetrit 
kõrge  ning  selles  on  kahekorruseline  vaateplatvorm,  kingituste  pood  ja   kohvik .  123. 
meetril  asub  vaateplatvorm,  kust   avaneb    imeline   panoraamvaade  Kuveidi   linnale . 
Vaateplatvorm teeb iga kolmekümne minuti järel 360. kraadise pöörde. (Kuwait  Towers  
2012) 
Kõikidel kolmel tornil on kolm kera, kuid neid ei kasutata laoruumidena. Esimese torn, 
mis on 140 meetrit kõrge toetab vetthoidvat kera. Teisel, kõige kõrgemal tornil on kaks 
kera, kolmandal tornil kera puudub. Seda torni kasutatakse valgustamiseks. Tornides on 
4500  liitrit vett, mis voolab Kuveidi linna kodudesse ja ettevõtetesse. Tornide disain on 
imeline,  olles  ühtaegu  väga   moderne   ja  väga  Araabia-pärane.  ( Glass    Steel   And   Stone  
2012) 
Kuigi 1990. aastal rüüstati tornide interjööri seoses Iraagi okupatsiooniga, taastati need 
hiljem oma endisel kujul. Tänapäeval on  seintel  pildid tornist enne ja pärast rüüstamist 
(Ranley  2007).  Kuveidi  torne  kujutatakse  kõikidel  riiki  tutvustavatel  piltidel.  Vaade 
tornist on imeline ning see on kohustuslik vaatamisväärsus kõikidele turistidele. 
Sarnaselt  Kuveidi  Tornidele  on  oluliseks  vaatamisväärsuseks  Kuveidi  linnas 
Vabadusetorn.  Vabadusetorni  on  võimatu  mitte  märgata,  kuna  see  on  linna  kõige 
kõrgem  hoone.  Ühtlasi  on  ta  ka  üks  kõrgemaid  torne  maailmas  ning  on  Kuveidi 
iseseisvuse ja taassünni sümbol.  
Vabadusetorn on 40 meetrit kõrgem kui  Eiffeli  torn. Torn on väga oluline märk Kuveidi 
iseseisvusest  ja  vabadusest,  kuna  selle  ehitus  algas  natuke  enne  Iraagi  sissetungi 
 
11  
Kuveiti.  Okupatsiooni  ajal  ehitustöö   peatus ,  kuid  õnneks  ei  saanud  tornid  sõja  käigus 
kannatada.  Peale  okupatsiooni  lõppu  jätkus  ehitustöö.  Sellest  ajast  saadik  on 
Vabadusetorn Kuveidi uue alguse ja lootuse sümbol.  
Torni  ehitamiseks  kasutati  keraamilisi  plaate,  mis  laoti  torni  jalamilt  kuni  esimese 
tasandini  308  meetri  kõrgusel.  Ehitise  kuju  on  üsna   ebaharilik ,  meenutades   vart ,  mis 
lõppeb suure valgustuspirniga. Vabadusetornil on rohkem kui üks eesmärk. Kuigi tema 
põhiline  funktsioon  on  olla   telekommunikatsiooni   torn,  on  seal  ka   restoran   ning 
bürooruumid.  Kolm  ala,  mida  eristatakse  on  telekommunikatsiooni,  restorani  ja 
vaatlusala. (Liberation Tower 2012) 
Külastajad  saavad  erinevate  korruste  vahel   liikuda   18.   liftiga .  Need   liftid   on  ühed 
maailma  kiiremad,  liikudes  kiirusel  6,3  meetrit  sekundis.  Kuna  torn  on  niivõrd  suure 
ajaloolise  tähtsuse  ja  monumentaalsusega,  ei  tohiks  ükski  turist  jätta  kasutamata 
võimalust  seda  rajatist  külastada.  Välisturistid,  kes  seda   sihtkohta   külastavad  saavad 
ööbida  Al  Jahara  ja  Kuveit  Resort  hotellides,  mis  on  ühed  parimad  majutusettevõtted 
terves linnas. 
 
12  
 
 
 
 
3. KATAR – MAAILMA RIKKAIM RIIK 
3.1 Katari üldiseloomustus 
Katar  on  riik  Lähis-Idas  Pärsia  lahe  rannikul.  Riigil  on  piir  Saudi  Araabiaga  ning 
rannajoone pikkus on 563 kilomeetrit. Katari pealinn on Doha ja riigi pindala on 11 437 
ruutkilomeetrit. Rahvaarv on Kataris 1,4 miljonit, riigikeel araabia ja  usund  Islam. Katar 
on absoluutse monarhiaga riik.  Riigipea  on  emiir , kes  teostab  nii seadusandlikku kui ka 
täitevvõimu.  Võim  on  olnud  riigis  ühe  perekonna  käes  alates  19.  sajandist. 
Korruptsiooniindeksi järgi asub Katar maailmas 32. kohal. 1999. aasta valimistel võisid 
esmakordselt osaleda naised.  
Katar  kuulus  varem  Suurbritannia  võimu  alla,  kuid   iseseisvus   aastal   1971 ,  keeldudes 
ühinemast  Ühendatud  Araabia  Emiraatidega.  Riik,  mis  oli  varem  üks  vaesemaid 
Araabia  riike  ja  mille  peamine  sissetulekuallikas  oli  pärlite  püüdmine  on  nüüd  üks 
regiooni rikkamaid riike tänu  nafta  ja gaasiväljade avastamisele 1940. aastatel.  ( Qatar  
profile  2012). 
Katari  poolsaar  ulatub  lõuna-põhja  suunas  Pärsia   lahte .  Selle  põhjaosas  on  luidetega 
tasandik ,  keskosas  kivikõrb  ja  lõunaosas  liivakünkad.  Rannikut  ümbritsevad 
korallrahud ,  mis  on  kohati  4  kilomeetri   laiused .  Alalise  vooluga  jõgesid  ei  ole, 
tasandikku  liigestavad  vadid.  Katari   maapind   koosneb  enamasti  lamedast  kivisest 
pinnast. Siiski leidub põhja ja lääne pool mägesid ja liivaluiteid, mis ulatuvad 40 meetri 
kõrgusele merepinnast. Katari iseloomustavad mitmed geograafilised omadused, mis on 
omased   Pärsia  lahe  lääneküljele.  Nende  seas  on  vihmavee  kogumise  vannid,  mida 
leidub peamiselt riigi Põhja-ja Kesk-Kataris. Need piirkonnad on kõige viljakamad ning 
neid  peetakse  põllumajanduslikult  headeks  aladeks.  Riigi  kõrgeim  punkt  on  Quaryn 
Abu al Bawl 103. meetriga . (Qatar Geography 2012). 
 
13  
Looduslikus  taimkattes on peamised kuivlembesed põõsas ja poolpõõsad. Kataris on 11 
liiki  imetajaid , 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid. Kaitselasid on kokku 15. 
Riigis  valitseb  kuum  troopiline  kliima.  Suvel  puhuvad  Araabia  poolsaare  kõrbealadelt 
kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Talvel sajab pisut vihma, 
umbes  80  mm  aastas.  Temperatuurid  kõiguvad  7.  kraadist  jaanuaris  kuni  45.  kraadini 
suve keskel. Ilm on meeldiv oktoobrist  maini . (Ibid.) 
Katari  rahvastikust  moodustavad  ainult  20%  põliselanikud  Katari  araablased.  Sama 
palju elab riigis araabia  maadest  saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud 
araablasi.  Indiast  ja  Pakistanist  tulnuid  on  kumbagi  18%  ning  pärslasi  10%  Katari 
rahvastikust.  Suureneb  tailaste,  filipiinlaste  ja  indoneeslaste  sisseränne.  91%  inimesi 
elab pealinnas,  sisemaal  on püsiasustus vaid  oaasides . (Ethnic Groups And  Languages  
2012) 
Katari  perekond  koosneb  veresugulastest,  lähedastest,  kaugetest,  hõimu  liikmetest, 
sõpradest  ja  naabritest.  Lojaalsus  pere  vastu  on  tähtsam  kui  suhted,  sõprus  ja  äri. 
Perekond on Katari palju privaatsem kui paljudes teistes kultuurides.  Naissoost   sugulasi  
kaitstakse väliste mõjutuste eest. Näiteks on ebasobilik küsida küsimusi Katari naise või 
naissoost  sugulaste  kohta.  Traditsioonilise  elavad  suured  perekonnad  koos  ühes   majas  
või ühes külas. Eakamaid sugulasi hoitakse kodus, mitte ei viida vanadekodusse. 
Solvata ühte hõimu liiget tähendab solvata kogu  kommuuni . Eelistatakse abiellus enda 
hõimu  siseselt  ja  võimalikult  lähedase  sugulasega.  Abielu  on  nii  pere-kui  äriasi  ning 
paljud   abielud   on  eelnevalt  ette  planeeritud  mõlema  perekonna  poolt.  Tüdrukud  on 
sobivad  abielueas  vanuses  14  või  15.  Katari  rahvale  on  oluline  hoida  oma  väärikust, 
uhkust  ja  mainet.  Nad  suhtuvad  teistesse  inimestesse  austusega  olenemata  iseenda 
tunnetest. (Qatar’s Culture 2012) 
Külalislahkus on peamine  iseloomujoon  Katari kultuuris. Külalised  tunnevad   endid  seal 
nagu  kodus  ning  neile  pakutakse  Araabia  kohvi  või  tassi  teed.   Jooki   serveeritakse 
tavaliselt  väga  väikeses  tassis.  Ebaviisakas  on  keelduda,  kuid  kombeks  pole  rohkem 
juurde  paluda . (Ibid.) 
Katari ametlik religioon on islam. Katari islami religioon pärineb 7. sajandist. Enamik 
 
14  
riigipühadest  on  religioossed  pühad  nagu  näiteks  Eid  Al  Fitr,  millele  järgneb  Eid  Al 
Adha 40. päeva pärast. Katar austab ka teiste religioonide järgijaid, kuid teiseusulised 
peavad  austama  Katari  seadusi  ja  reegleid  riietumise  ning  avaliku  käitumise  kohta. 
Moslemid  peavad  palvetama  viis  korda  päevas  –  päikesetõusul,  lõunal,  pealelõunal, 
päikeseloojangul  ja  õhtul.  Palvused  kestavad  keskmiselt  20-30.  minutit.  Reede  on 
moslemitele   püha  päev.  Sel  päeval  on  kõik  kohad  suletud.  Paljud  ettevõtted  sulgevad 
end ka laupäeval, tehes reedest ja laupäevast nädalavahetuse. (Qatar Religion 2012) 
Riigi  pealinnas  Dohas  elab  rohkem  kui  80%  kogu  elanikkonnast.  Selle  parke, 
promenaadi ja auhinnatud arhitektuuri loetakse Doha keskuseks. Väiksematest linnadest 
Dukhanist,  Um  Saidist  ja  Al  Khorist  on  saanud  naftatööstuse  keskused.  Väiksemad 
külad on hajutatud üle kogu kõrbe. Doha linnaruumi kujundamisel püütakse ühendada 
modernset  traditsionaalsega.  1960ndate  alguses  oli  eesmärgiks  ehitada  võimalikult 
kiiresti.  Kui  arengutempo  aeglustus  hakati  rohkem  tähelepanu  pöörama  sellele,  et 
linnast  kujundataks  Katari  uus   karakter .  Disaineritel  paluti  kasutada  vaid  modernseid 
tehnoloogiaid . (Culture of Qatar 2012) 
Katari  rahvustoitu  on  mõjutanud  lähedased  suhted  Iraani,  India  ja  Põhja- Aafrikaga . 
Moslemid  keelduvad  lihasöömisest  ja  alkoholi  joomisest  ning  kumbagi  ei  serveerita 
avalikes   kohtades.  Traditsiooniliseks  Katari  roaks  on  machbous,  mis  on  tugevalt 
maitsestatud riis  liha või  kalaga . (Ibid.) 
Katar  on  suhteliselt  vabameelne  ärikohtumiste  ja  nädalalõpupuhkuste  sihtkoht 
naabermaade  elanikele.  Katari  elatustase  on  maailma  kõrgemaid.  Välisturistide 
peamised  lähtemaad  on  Pärsia  lahe  äärsed  naabermaad.  Pealinn  Doha  on  tähtsaim 
väravlinn,  seal  on  rahvusvaheline  lennujaam.  Katari   lennufirma   Qatar  Airways  on 
viimasel ajal püüdnud agressiivselt laieneda. (Kase, Juust 2011: 145) 
Ehkki  kuritegevust  esineb  vähe,  soovitatakse  naissoost  isikutel  Katari  üksinda  mitte 
reisida.  Naiste  riietus  peaks  katma  jalad  ja  õled  ning  käituda  tuleb  vaoshoitult. 
Igasugune  mehe  ja  naise  vaheline  õrnutsemine  avalikus  kohas  võib  lõppeda 
arreteerimisega. Alkoholi tarbimine ja joobes olek on karistatav vanglakaristusega.  
Eesti  kodanikule  on  Katari  reisimiseks  vajalik  viisa,  mida  on  võimalik  vastavalt  reisi 
 
15  
eesmärgile taotleda lähimast Katari saatkonnast. Otselende Eestist Katari ei  tehta , kuid 
ümberistumisega Soomest või Saksamaalt on võimalik sihtkohta lennata. 
3.2 Katari vaatamisväärsused 
Katari  pealinna  üks  peamisi  vaatamisväärsusi  on  Doha   kindlus .  Kindlus  asub  Jassim 
Bin  Mohammedi  tänaval  Dohas.  Doha  kindlust  peetakse  äärmiselt  väärtuslikuks  kogu 
Lähis-Ida rahvastikule, kuna see on üks peamisi turistide meelitajaid.  
Kindlus  ehitati  19.  sajandil  türklaste  okupatsiooni  ajal.  Rajatisel  on  oluline  ja  huvitav 
ajalugu.  Külastajaid  kaastakse  mitmetesse  keskaegsetesse  tegevustesse  nagu  puidu 
nikerdamine,  kudumine,  moderne  käsitöö,  laeva  ehitamine,  köie  valmistamine, 
maalimine ja kullatöö. Doha kindluses on mitmed relvade ja ehitiste  eksponaadid , mida 
kasutati sõjaaastatel.  
Doha  kindluses  on  põimunud  minevik,   olevik   ja  tulevik.  Lisaks  kindlusele  on  ehitisel 
olnud  ka   vangla   ja  muuseumi  funktsioon.  Ajaloolist  kindlust  kasutati  vanglana  20. 
sajandi  alguses,  kuid  hetkel  on  seal   muuseum .  1970ndate  aastatel  toimunud 
restaureerimise käigus läksid mitmed kindluse eksponaadid kaduma.  
Massiivse  kindluse  kõige  huvitavam  osa  on  õuel  paiknev  mošee,  kuna  sel  puuduvad 
seinad  ja  katus.  Kuigi  seinad  ja  katus  puuduvad  on  mehrab  endiselt  suunatud  Meka 
suunas. (Al  Koot   Fort  2012) 
Vastupidiselt  Doha  kindlusele,  mis  on  aastatuhandeid  vana,  on  üheks  Katari 
silmapaistvamaks  ja  turistide  meelispaigaks  Pärl.  Pärl  on  tehissaar  suurusega  neli 
miljonid  ruutmeetrit.  Alates  2012.  aastast  elab  seal  5000  inimest,  nende  seas  2000 
välismaalast. Pärl on küll alles valmimisjärgus, kuid tulevikus  luuakse  üle 32 kilomeetri 
pikkune  rannajoon. Saar asub 350. meetri kaugusel Doha piirkonnast. 
Nimi Pärl tuleneb sellest, et saar ehitati alale, mis oli kunagi peamine pärlite püüdmise 
koht. Pärl aitab Kataril esindada oma rikast  minevikku  ja pärlitööstust. Tulevikus saab 
seal  olema  üle  13  saare.  Kõige   suuremal   saarel  saavad  olema  luksusvillad,  korterid, 
viietärni hotellid ja üle kahe miljoni ruutmeetrisele alale tulevad restoranid, kohvikud ja 
 
16  
meelelahutuspaigad. Kaheksale teist  saart  müüakse eraomanikele ning nad saavad sinna 
ehitada, mida soovivad. (The  Pearl  – Qatar 2012). 
Lisaks  nimetatud  vaatamisväärsustele  on  Kataril  pakkuda  muudki:  Kuningas  Aladdini 
Maa,  Khor  Al  Udaid   rand ,  Al  Jassasiya  mäestik,  Katari   rahvuspark ,  Barzani  torn  ja 
palju muud. 
 
17  
 
 
 
 
4. BAHREIN 
4.1 Bahreini üldiseloomustus 
Bahrein on  saareriik  Pärsia lahes. Bahreini lähimad ülemerenaabrid on Saudi Araabia ja 
Katar.  Esimesega  ühendab  Bahreini  alates  1986.  aastast  Kuningas  Fahdi  tamm, 
maismaaühendus  Katariga  on  rajamisel  ja  peaks  valmima  2013.  aastal.  Bahreini 
Kuningriik   asub  33  saarel,  millest  suurim  on  Bahreini  saar.  Kõik  suuremad  linnalised 
asulad, kaasa arvatud pealinn Al-Manamah, paiknevad just sellel saarel. Saart ühendab 
Saudi Araabiaga 25. kilomeetri pikkune sildtamm. 
Bahreini  nimi  tuleb  araabiakeelsest  sõnast  bahr,  mis  tähendab   merd .  Enam  tõlgitakse 
seda kui “kaht merd”. Bahreini saarestikule  kinnitus  see nimi tõenäoliselt alles millalgi 
pärast  15.  sajandit,  vanad  kreeklased  tundsid  neid  saari  Tylose  nime  all  ja  araablased 
Awali  nime  all.  Bahreini  kogupindala  on  665  ruutkilomeetrit.  Umbes  sama  suur  on 
maailma riikidest  Singapur . Eestiga võrreldes võib öelda, et Bahrein moodustab umbes 
kaks  kolmandikku  Hiiumaast  või  on  veidi  suurem  kui  kolm  Muhumaad.  Bahreini 
rannajoone  pikkuseks  on 161 kilomeetrit. (Bahrain Overview  2012) 
Bahreini   pinnamood   on  valdavalt   tasane .   Enamust   riigi  pindalast  katavad  kuivad 
kõrbetasandikud  ja  haritavat  maad  on  vaid  2,82%.  Jõgesid  ega  järvi  saartel  ei  ole. 
Saarestiku   kõrgeim  punkt,  134  meetri  kõrgune  Jabal  ad-Dukhan  ehk  Suitsumägi  asub 
Bahreini saare keskosas. (Bahrain Geogprahy 2012) 
Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte  aastaaega : kõrgete temperatuuridega suve 
ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on 30,1 kraadi ja keskmine 
madalaim  õhutemperatuur  23,1  kraadi.   Suvine   keskmine  õhutemperatuur  ulatub  38 
kraadini.  Juunis  ja  juulis  tekitavad  Saudi  Araabiast  ja   Iraagist   puhuvad  edela-ja 
loodetuuled  saartel  tolmu-ja  liivatorme.  Talv  kestab  novembrist  märtsini  ja 
õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku 10-25. kraadi. Bahreinil on vähe 
 
18  
sademeid, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm, sajupäevi on aastas keskmiselt 
kokku 9,9. (Ibid.) 
Bahreinis  on   konstitutsiooniline    monarhia .  Riik  iseseisvus  Suurbritannia  võimu  alt 
1971.  aastal.  Bahreini  riigipea  on  alates  2002.  aastast  kuningas,  kellele  kuulub 
vaatamata põhiseaduslikele piirangutele peaaegu absoluutne võim. Aastatel 1971-2002 
oli  riigipea  tiitliks  emiir.  Naistele  anti  esmakordselt  valimis-ja  kandideerimisõigus 
2002. aasta parlamendivalimistel. (Bahrain Government  2012) 
Inimasustus Bahreini saarel ulatub tagasi eelajaloolistesse aegadesse, mistõttu on seda 
peetud  üheks  võimalikuks   Eedeni   aia  asukohaks.  Riigi  põliselanikeks  on  araablased. 
Põliste  Bahreini   araablaste   hulk  on  siiski  üsna  madal,  moodustades  ainult  46%  kogu 
riigi  elanikkonnast.  Ülejäänud  54%  moodustavad  sisserännanud.  Immigrantide  arv  ja 
osakaal  rahvastikust  on  pidevalt  kasvanud.  Kõige  suurema  immigrantide  rühma 
moodustavad Aasia riikidest saabunud inimesed – nende  koguarv  oli 2010. aastal 562 
040. Bahrein on üks tihedama inimasustusega riike maailmas, kus ühel ruutkilomeetril 
elab umbes 1857 inimest. (About Bahrain: Overview) 
Bahrainis valitseb tugev islami usk. Seda järgitakse nii personaalses, poliitilises kui ka 
majanduslikus  elus.  Püha  kuu  Ramadani  jooksul  ei  tohi  moslemid  päikesetõusust 
päikeseloojanguni süüa ja tohivad töötada vaid kuus tundi päevas. Samuti ei tohi nad sel 
ajal  suitsetada  ja  nätsu  närida.  Igal  õhtul,  kui  päike  on  loojunud,  kogunevad  pered  ja 
sõbrad,  et  tähistada  nälgimise  lõppu.  Ramadani  ajal  on   poed   ja  restoranid  avatud 
ebatavalistel  aegadel . (Culture of Bahrain 2012) 
Ka  Bahreinis  on  pere-ja  sugulussidemed  tähtsal  kohal.  Onupojapoliitikasse  suhtutakse 
positiivselt,  kuna  see  garanteerib,  et  tööle  võetakse  usaldusväärsed  inimesed.  On 
tavaline,  et  suured  pered  elavad  koos  ühes  majas.  Naistesse  on  Bahreinis  suhtumine 
liberaalsem.  Nad  on  kõrgelt  haritud  ja   esindatud   igal  töökohal.  (Bahrain  Culture  and 
Society 2012) 
Inimesed Bahreinis on äärmiselt sõbralikud.  Naeratamine  ja silma vaatamine on oluline. 
Mehed   tervitavad   teineteist  käepigistuse  ja  suudlusega  põsele.  Naised  kallistavad  ja 
suudlevad  lähedasi  põsele.  Perekonnad  vahetavad  kingitusi  sünnipäevadel,  Ramadani 
 
19  
ajal ja teiste tähtsate sündmuste käigus. (Ettiquette and Customs in Bahrain 2012) 
Bahrein  hakkas  juba  aastaid  tagasi  naftavarude  lõppedes  oma  majandusstruktuuri 
mitmekesistama,  panustades  seehulgas  turismile.  See  riik  on  veidi  vabameelsem 
võrreldes  enamiku  ümbritsevate  riikidega,  seal  käiakse  nädalalõppe  veetmas  ja 
ärikohtumistel. Välisturistide peamised lähtemaad on teised Pärsia lahe äärsed araabia 
riigid:  Saudi  Araabia,  Katar,  Kuveit,  Araabia  Ühendemiraadid.  Tähtsaim  väravlinn  on 
pealinn Al-Manamah. (Kase, Juust 2011: 144) 
Bahreinis  on  terrorismioht.  Soovitav  on  vältida  rahvakogunemisi  ja  demonstratsioone. 
Bahrein  on  suhteliselt  liberaalne  riik,  kuid  paljud  kohalikud  elanikud  on 
konservatiivsed .  Paljastava   riietuse   kandmine  väljaspool  hotelli  ja  klubisid  ei  ole 
soovitav.  Riigis  tuleb  austada  kohalikke  traditsioone  ja  tavasid  ning  jälgida,  et  oma 
käitumisega ei solvataks kohalike elanike usulisi tõekspidamisi.  
Eesti  kodanikele  on riiki sisenemiseks vajalik viisa, mida on võimalik taotleda Bahreini 
saatkonnast  Londonis.  Bahreini  sisenemisel  võidakse  küsida  piisavate  rahaliste 
vahendite  olemasolu  ning  kinnitust  majutuskohast,  kus  Bahreinis  viibimise  ajal 
peatutakse.  Isikuid,  kellel  puuduvad  eelnimetatud   dokumendid   ning  puuduvad 
edasisõiduks järgmisesse riiki piletid võidakse Bahreini mitte lubada. (Riiki sisenemise 
tingimused 2012) 
Eestist otselende Bahreini ei tehta. Küll on aga võimalik Bahreini reisida läbi Saksamaa, 
Soome või mõne muu Euroopa riigi. 
4.2 Bahreini vaatamisväärsused 
Qal'at  al-Bahrain  on  riigi  peamine   arheoloogiline   paik,  mida  ümbritsevad  palmisalud. 
See on tüüpiline kunstlikult rajatud küngas, millele on inimesed rajanud erinevaid kihte. 
Arheoloogilised  väljakaevamised  algasid  50.  aastat  tagasi  taanlaste  poolt,  kes  töötasid 
seal  1954-1970.  Neile  järgnesid   prantslased ,  kes  alustasid  väljakaevamisi  1978.  aastal 
ning  Bahreini  enda  inimesed  alustasid  töid  1987.  aastal.  Kuigi  ainult  25%  piirkonnast 
on  välja  kaevatud,  on  see  paik  tuvastatud  Dilmumina,  mis  oli  üks  kõige  olulisemaid 
regiooni keskusi. (Qal’at al-Bahrain – Ancient Harbour and Capital of Dilmun 2012) 
Kõige  vanem  kiht  sellel  paigal  pärineb  aastast   2300   eKr  ning  see  koosneb 
 
20  
majutusstruktuuridest,  mis  asusid  mere  lähedal.  See  oli  periood,  mil  ehitati  paks 
müüritissein  kaitsmaks   asulat   ümbritsevate  ohtude  eest.  Hilisem  sein,  ilmselt  esimese 
tugevdamiseks,  püstitati   1450 .  aastal  eKr.  Erinevaid  kihte  avastati  keskmises 
kaevetööde piirkonnas. (Ibid.) 
Peamine  leid  koosneb  tänavast,  mis  on  12  meetrit  lai  ning  millel  on  suured 
monumentaalsed  ehitised  mõlemal  poolel.  Varasemad   hooneid   ehitati  ümber 
suuremaks ,  teenindamaks  Kassiti   palee   valitsejaid  (Kassitid  olid   Mesopotaamia  
koloniseerijad selles kohas). Sellest samas piirkonnad on leitud mitu luksusmaja, koos 
era  ning  avalike  ruumidega  ja  töötav  kanalisatsioonisüsteem,  mis  kuulub  samasse 
perioodi. (Ibid.) 
See oli olulise sadamalinna piirkond, kus inimesed ja traditsioonid erinevatest maailma 
paikadest  kohtusid.  See  oli  ühe  kõige  olulisema  antiiktsivilisatsiooni  Dilmuni 
tsivilisatsiooni pealinn. Rannaäärne kindlus leiti piirkonna põhjapoolsemalt alalt. Seda 
ei ehitatud ilmselt enne 3. sajandit. Selle ehitusmaterjale kasutati hilisemateks keskaja 
kindluste ehitamiseks, nende seas ka Bahreini kindluse ehitamiseks. (Ibid.) 
16.  sajandist  kuni  piirkonna  hülgamiseni  kasutati  Bahreini  kindlust  sõjaliseks 
otstarbeks.   Suursugune   kindlus,  mis  ehitati  künka  otsa,  domineerib  piirkonnas  ning 
andis viimasele ka nime. Suurel Bahreini kindlusel on olnud mitu ehitusfaasi. Esimene 
faas  oli  15.  sajandil.  1529.  aastal  toimus  esimene  märkimisväärne  kindluse 
suurendamine   ning  kaevati   vallikraav .  Kolmas  ehitusfaas  andis  kindlusele  selle 
tänapäevase väljanägemise. See faas jääb aastasse 1561, kui saar läks Portugali võimu 
alla.  Sel  ajal    lisati  kindlusele  nurga   bastionid   ning  laiendati  vallikraavi.  Kindluse 
tugevdamine ja laiendamine peegeldab India ja Hiina  meretee  kasvavat tähtsust. Vana 
sisenemisekanal, mis oli raiutud koralli ning muutis paiga sajanditeks atraktiivseks, oli 
selleks  ajaks  peaaegu  täiesti  mudastunud.  Seda  said  läbida  ainult  väikesed  laevad 
tõusuveega. See oli ka peamiseks põhjuseks, miks Qal'ar al-Bahrain hüljati ning alguse 
sai 4500. aasta vanuse arheoloogilise paiga loomine. (Ibid.) 
Dilmuni paleed on  unikaalsed  näited selle kultuuri  arhitektuurist , millel oli mõju kogu 
regioonile.  Erinevad  kindlused  ja   kindlustused   on  parimad  näited  kaitsetöödest  3. 
sajandil  eKr  kuni  16.  sajandini  pKr.  Palmisalud,  mis  ümbritsevad  piirkonda, 
 
21  
illustreerivad tüüpilist  maastikku ja põllumajandust regioonis 3. sajandist eKr. (Ibid.) 
See  paik  on  rahvusvaheline   monument .  Arendatakse  tööd  riigi  osakondadega 
kontrollimaks   ümberkaudsete  ehitiste  kõrgust,  kindlustamaks  visuaalse  ja  füüsilise 
terviklikkuse.  Külastajate  sisenemist  kontrollib  kohapealne  muuseum.  Muuseumil  on 
väga tähtis roll piirkonna esitlemises ja külastajate teadvustamises. Hetkel ei ole lubatud 
ühtegi  väljakaevamist,  kuid  plaanitakse  veealuseid  väljakaevamisi  uurimaks   iidset  
veealust kanalit. Küla, mis asub piirkonna lõunaosas viiakse uude piirkonda. (Ibid.) 
Kui  välja  arvata  looduslikud  mõjud  sellele  piirkonnale  nagu  vihmasadu,   erosioon   ja 
tuuline kliima, pole olnud olulisi mõjusid piirkonnale inimeste ega looduse poolt. Paljud 
praegused  ehitised  on  säilinud  4  aastatuhandet,  mõnede  seinad  on  endiselt  4,5  meetri 
kõrgused. Rohkem kui 85% piirkonnast on originaalne ja täielikult puutumata. (Ibid.) 
Lisaks   eelpool   nimetatud  vaatamisväärsusele  väärib  Kataris  külastamist  ka  Khor  Al-
Adaidi  soolamerd,  Relvamuuseumi,  Doha  kindlust,  Aladdini  meelelahutusala  ja  Doha 
loomaaeda 
 
22  
 
 
 
 
5. OMAAN  
Omaani üldiseloomustus 
Omaan on riik Araabia poolsaare kaguosas. Riigi pealinn on Muscat ning pindala 320 
000 ruutkilomeetrit. Riigikeel on araabia keel. Omaan on ametlikult konstitutsiooniline 
monarhia, kuid tegelikult on kogu võim riigis  sultan  Qabus bin Sa'idil. Sultanit toetab 
enamik  rahvast,  kuna  ta  on   toonud   riiki  majandusliku  õitsengu  ja  stabiilse 
valitsusvõimu. Parlament  on kahekohaline, erakonnad on keelatud. ( Oman Profile 2012) 
Omaani põlisrahvaks on omaanlased, keda on riigis 2,34 miljonit. Lisaks elab Omaanis 
umbes  600  000  välismaalast,  kelleks  on  peamiselt  võõrtöölised  Pakistanist, 
Bangladeshist,  Egiptusest,  Indiast  ja   Filipiinidelt .  Pool  rahvastikust  elab  pealinnas 
Muscatis. (Ibid.) 
Omaan  on  enamasti  kaetud  kõrbega,  kuid  põhjaosas  on  mäestikud.  Lõunaosas 
paiknevad riigi peamised linnad: pealinn Muscat, Sohar, Sur ja Salalah. Omaani kliima 
on  kuiv  ja  kuum  ning  sademeid  esineb  vähe.   Aastaste   sademete  hulk  on  umbes  100 
millimeetrit.  Sajab  enamasti  talvel,  jaanuarikuus.  Kuna  Dhofaris  ja  mägedes  sajab 
rohkelt,  on  seal  palju  kookospalme  ning  toodetakse  ka  viirukeid.  Omaanis  elavad 
imetajad   nagu   leopard ,  rebane,  hunt,  hüään,  jänes  ja   kaljukits .  Lindudest  leidub  seal 
raisakotkas, kotkas, toonekurg ja pistrik. (Oman Geogrpahy 2012)  
Omaani  suurimaks  probleemiks  on   veepuudus   ja  seda  väheste  sademete  tõttu.  94% 
olemasolevast  veest  kasutatakse  põllumajanduses  ja  2%  tööstuses.  Enamik  vett 
saadakse kõrbealadel olevatest veevarudest ja mägede allikavetest. Joogivesi on olemas 
terves  riigis.  Omaani   rahval   on  head  elamistingimused,  kuid  tulevik  on  ebakindel 
Omaani  väheste  naftavarude  tõttu.  Teised  sissetulekuallikad  nagu  põllumajandus  ja 
tööstus  toovad  riigile  vaid  1%  kasu  kõikidest  ekspordiartiklitest.  Lisaks  on  Omaanis 
hulgaliselt mineraalaineid nagu  kroom , dolomiit,  tsink , liivakivi,  silikoon , kuld ja raud. 
 
23  
(Oman – Environment 2012) 
Omaan  on  tuntud  oma  populaarsete  turistide  vaatamisväärsuste  pooltest.  Oaasid, 
kõrbed,  rannad  ja mäed on piirkonnad, mis teevad Omaanist unikaalse võrreldes teiste 
naaberriikidega.  Omaanil  on  rannajoon  pikkusega  1700  kilomeetrit  ning  pakub 
turistidele  puhtaid  randu.  Vähesed  rannad  on  erarannad.  Oaasid  on  rohelised, 
palmipuude,  muru  ja  lilledega  alad.  Mõnedes  oaasides  on  aastaläbi   jookseb   vesi, 
sügavad   basseinid ,  kus  ei  ole  ohtlik  ujuda.  Hulgaliselt  on  kindluseid  ja   losse   ja  koos 
tornide ning linnamüüridega on need köitnud turiste aastaid. Riigis on üle 500 kindluse, 
lossi, torni erinevates arhitektuuri stiilides. (Oman Tourism  2012) 
Turistidele 
pakutakse 
meelelahutuseks  
suusatamist 
kõrbetes, 
sukeldumist, 
mägironimist, surfamist, purjetamist, koobaste avastamist, linnuvaatlust, härjavõitlust ja 
kaameli  sõite.  Sohari  muusikafestival  toimub  iga  aasta  oktoobris  ja  novembris  ning 
meelitab kohale hulgaliselt turiste. Muscat  festival  on sarnane Dubai ostlemisfestivalile, 
kuid on väiksemas ulatuses. (Ibid.) 
Traditsionaalne   riietus,  mida  kannavad  enamikud  Omaani  mehed  on  põlvedeni  rüü 
dishdasha,  mis  on  nööbitud  kaelani.  Naised  kannavad  hijabi  ja  abayat.  Mõned  naised 
katavad  oma  näod  ja  käed,  kuid  mitte  kõik.  Sultan  on  keelustanud  nägude  katmise 
ülikoolides.  Pühadel  kannavad  naised  traditsioonilisi   riideid ,  mis  on  tihti  värvilised.  
(Oman Society and Culture  Complete   Report , p.1) 
Omaani  elanikud  üldiselt  ei  suhtu  kingituste  tegemisse  kui  sotsiaalsesse  vajadusse. 
Kingitusi   vahetatakse   põhiliselt  lähedaste  sõpradega  ja  perekonna  siseselt  tähtsamate 
tähtpäevade puhul ja suhtumine kingitustesse on pigem isiklik. Tuttavad ja töökaaslased 
teevad üksteisele kingitusi väga harva. (Ibid.) 
Isiklikud  ja  perekonna  kingitused   pulmades   omavad  tähtsat  rolli  Omaanis,  kuigi 
traditsioonid  on  erinevad  perekonniti.  Mõned  omaanlased  ehivad   pruudi  
märkimisväärse  koguse  kullast  ehetega abielu  sõlmimisel  ning   kingivad   talle  kulda  ja 
raha  kihluspeol.  Kui  abieluga  on  nõustutud,   saadab   peig  pruudi  perele   kaasavara   raha 
koos  teiste  kingitustega  nagu   ehted ,  riided  või   seadmed .  Omaani  pulma  külalistel  on 
kombeks kinkida majapidamistarbeid või raha. (Ibid.) 
 
24  
Omaani  koju  külla  minnes  võib  kaasa  võtta  väikese  kingituse.  Kõige  paremad  on 
esemed  külalise  koduriigist  või  karbitäis  maiustusi.  Kõik  kingitused  peaksid  olema 
pakitud  ning  neid  peaks  ulatama  võõrustajale  oma  parema  käega  välja  arvatud 
kingitused mis pannakse kõrvale hilisemaks avamiseks. (Ibid.) 
Omaani  kodus   viibides   ei   tasuks   mitte  midagi  imetleda,  kuna  võõrustaja  tunneks  end 
kohustatuna seda sulle kingitusena andma. Kui see peaks juhtuma, on kohustuslik see 
ese vastu võtta ning teha  omapoolne  samaväärtuslik kingitus vastu esimesel võimalusel. 
(Ibid.) 
Pidades meeles Omaani religiooni tabusid kingitusi tehes, tuleks hoiduda alkohoolsetest 
kingitustest,  alkoholisisaldusega  kinkidest,  seanahast  valmistatud  toodetest, 
mängukoeradest  ning   koera   piltidest.  Maalid  või  skulptuurid  naistest  paljastavates 
poosides või riietuses, kui kunstipärased nad ka poleks, ei ole hea valik, kuna  Koraan  
keelab sellised esemed. (Ibid.) 
Üldiselt  eelistavad  araablased  kinke  esimesena  anda.  Vastata  tuleks  samaväärtusliku 
kingitusega ning kasutada tuleks mõlemat või ainult paremat kätt. Kingitust vastu võttes 
kehtib sama reegel. Araablased avavad kinke üksi olles, märgina austusest kingi  tegija  
vastu ning eeldavad kingituse vastuvõtjalt sama. (Ibid.) 
Riigis  viibides  tuleks  olla  rahvarohketes  kogunemispaikades  väga  ettevaatlik.  Kuigi 
viimasel  ajal  ei  ole  riigis  meeleavaldusi  toimunud,  siis  meeleavalduste  korral  tuleks 
jääda oma hotelli või peatuspaika. (Välisministeerium 2012) 
Omaani Sultaniriik on tugevate islami traditsioonidega riik, kus on kohustuslik järgida 
kohalikke  seadusi  ja  tavasid.  Vaatamata  teatavale  liberaalsemale  suhtumisele 
välismaalaste  käitumisse  Omaanis,  tuleb  islami  väärtushinnangute  riivamist  igati 
vältida. (Ibid) 
Omaan  on  väga  pika   ajalooga   riik  ning  sobib  seetõttu  väga  hästi  ajaloohuvilistele, 
peredele ning ka kõikidele teistele, kel pole kuuma ilma vastu midagi. Omaanis on palju 
tegevusi,  millest  kõik  kindlasti  midagi  meelepärast  leiavad.  Valida  on  safari  vahel 
kõrbes, rannapuhkuse, kruiisi,  avastada  linnu, ujuda kristallselges vees, tutvuda ajalooga 
Nizwas  ning  teistes  ajaloolistes  linnades,  jääda  vihmasaju  kätte  Salalah’s  või  seigelda 
 
25  
koobastes.  Omaan  on  väga  rahulik  ja  turvaline  sihtkoht  ning  sobib  reisimiseks  kogu 
perega. 
Reise  Eestist Omaani korraldatakse, näiteks Reisiekspert müüb 9-päevalist pakettreisi, 
mille hinnad algavad 1085 eurost. 
Omaani vaatamisväärsused 
Omaanil  on  mitmeid  vaatamisväärsusi  ja  turiste  köitvaid  sihtkohti.  Üheks  neist  on 
Bahla,  msi  on  rajatud  3000  aastat  eKr.  See  on   iidne   linn  11,27  kilomeetripikkuse 
müüriga.  Bahla  kuulub  ka     UNESCO   maailmapärandi  nimekirja.  Linn  on  tuntud  oma 
keraamika  poolest. (Oman Sightseeing 2012) 
Jardin on 17.sajandist pärinev kindlustatud palee, millel on uskumatu vaade üle kõrbete 
mägedele.  Peale   vaate ,  on  palee  väljapaistev  oma  maalitud  puidust  lagede  poolest. 
(Ibid.) 
Jebel   Akhdar  on  otsetõlkes  Roheline  mägi,  mille  tõus  on  peaaegu  3000  meetrit,  Jebel 
Akhdar on tänapäevani kuulus oma  palmi  hiidude, orgude ja astangutega külade poolest 
nagu näiteks  Bani Habib ja Sharijah. Al Hazm’i kindlus (ehitatud 1708) ja Oaasi linn 
Rostaq  hoiavad  endas  Omaani  varajaste  valitsejate  hauakambreid,  mis  asuvad 
põhjapoolsetel  nõlvadel.  Lõunapoolsel  nõlval  asub  Misfah,  üks  maalilisemaid  külasid 
Omaanis. (Oman sightseeing 2012) 
Kõige huvitavam osa Muscatist on müüriga ümbritsetud sadama ala, mis  mahutab  endas 
elavlevat Mutra turgu, mis on vanim Muscatis. Ükski külastus Muscati pole täielik ilma 
ringkäiguta  selles  huvitavas   turus .  Filigraansete  majade  ning  kahe  kindlusega.  Hästi 
säilinud 16.sajandi Portugali kindlused Al Jalil ja Mirani valvavad Muscati sissepääsu ja 
linnamüüride sees on 3 kaunite  nikerdistega originaalset väravat. (Ibid.) 
Nizwa  oli  6.  ja  7.sajandil  riigi  pealinn.   Asudes   sisemaal  umbes  kahe  tunnise  sõidu 
kaugusel Muscatist, Nizwa on tänasel päeval kuulus oma kulla ja hõbeda käsitöö ning 
Nizwa turu poolest. Linna keskuses asub ühe Omaani suurima ja vanima kindluse suur 
ringikujuline  torn.  Samuti  on  huvipakkuv  laialdane  palmioaas,  mis  paikneb  13 
kilomeetri  pikkusel  kahe jõesängi vahelisel alal. (Oman sightseeing 2012) 
 
26  
Qurum  võtab  kokku  Omaani   arheoloogia ,  ajaloo  ning  kultuuri.  Rahvusmuuseumis  on 
kollektsioon  hõbeda,   ehete ,  relvade  ning  iidseid  kividest  taieseid.  Qurumist  saab  teha 
kruiise mööda palmidest pulbitsevat rannikut ning seal asuvad ka suurepärased rannad 
ja kalastuskohad. (Oman sightseeing 2012) 
Salalah.  Lõunaregiooni  pealinn  on  üllatav  linn  mis  on  õnnistatud  viljaka  maaga. 
Asetsedes  mööda  liivarandu  ning  hõlmates  endas  kookospalmide  hiide  ning  banaani 
istandusi,  tundub  Salalah  kui   troopika ,  kuna  see  on  ainsaks  kohas  Araabia  poolsaarel, 
kus on  vihmaperiood . Al-Balidi varemed asuvad iidses linnas Zafaris ning on peamiseks 
turismimagnetiks. Külastamist väärib ka Al Hafah  turg , mis on kuulus oma parfümeeria 
poolest. Salalah rannad on jalustrabavad ning väärivad avastamist. (Ibid.) 
Sohar  on  kodulinnaks  legendaarsele  meremehele  Sinbad.  Pika  ja  rikka  meresõidu 
ajalooga, Soharis asub ka Sohari sadam- aukartust äratav 4-korruseline ehitis kuue torni 
ja ülalt vaatava muuseumiga. Selles linnas asub ka väga lai turg, mis on täis rätsepaid, 
puuviljamüüjaid ja kalamehi. (Ibid.) 
Sur.  Asudes  umbes  kolmetunnise  sõidu  kaugel  Muscatis,  rannikul  Salalah  suunas,  on 
Sur  huvitav  meresõidu  linn  kaubasadamaga.  Kuulus  oma   laevaehituse   poolest,  Sur 
alustas  kaubandust  mööda  Aafrika  rannikut  juba  6.sajandil.  Tegemist  on  lummava 
tuuliste  tänavatega  vana  linnaga,  puidust  nikerdistega  uste  ning  vanade  araabiapäraste 
hoonetega. Lähedal asuv küla Tiwi on samuti külastamist vääriv. (Ibid.)  
 
 
27  
 
 
 
 
6. JEEMEN 
6.1 Jeemeni üldiseloomustus 
Jeemen  on  riik  Lähis-Idas,  mis  asub  Araabia  poolsaarel.  Jeemeni  territooriumi  alla 
kuulub ka üle 200 saare, millest suurim on Sokotra. Naaberriikideks on Saudi Araabia 
põhjast  ja  Omaan  idast.  Jeemenit  peetakse  üheks  vaesemaks  Araabia  riikide   maaks . 
Riigi pealinn ja suurim linn on Sana. Jeemen on ainuke riik piirkonnas, kus on läänelik 
valitsus.  
Jeemen  asub  Punase  mere  kõrval  Lääne-Aasias.  Riigi  pindala  on  527  970 
ruutkilomeetrit ning on maailmas suuruselt 50. riik. Jeemen on sama suur kui Tai ning 
suurem  kui  USA   osariik   California.    Riiki  saab  geograafiliselt  jagada   neljaks  
regiooniks: rannaäärsed alad läänes, lääne kõrgustikud, ida kõrgustikud ja Rub al Khali 
kõrb idas. (Yemen Overview 2012) 
Jeemen  on  üks    vaesemaid  ja  vähem  arenenud  riike  Araabiamaades.  Riigis  on  35% 
tööpuudus,   kahanevad   looduslikud   ressursid   ning  noor  ja  kasvav  rahvastik.  Jeemeni 
majandus on võrreldes enamike Lähis-IDa riikidega nõrk, seda suuresti seetõttu, et riigil 
on  väga  väikesed  naftavarud.  Jeemeni  naftavarud  arvatakse  lõppevad  2017.  aastaks. 
Umbes  neljandik  sisemajanduse  koguproduktist  tuleneb  põllumajandusest.  Sellest 
hoolimata impordib Jeemen üle 60% oma toidust. Umbes 20% elanikkonnast kannatab 
toidupuuduse  all.  Põllumajanduses  on  üle  poole  tööealisest  elanikkonnast.  Peamisteks 
kasvukultuurideks  on   kartulid ,  datlid,  nisu,  viinamarjad,   oder ,  mais,   puuvill   ja 
köögiviljad,  kuid  ainult  osa  saagist  kasvatatakse  müügiks.  Sama  käib  ka   lammaste , 
kitsede  ja  kaamelite  kohta.  Kohvi,  küpsised,   seesami   seemned,  suhkur  ,   mesi   ning 
kuivatatud ja soolatud kala eksporditakse. (Culture of Yemen 2012) 
Suuri  alasid  Jeemenis  kontrollivad  mässulised  liikumised  valitsuse  asemel.  Rahvuslik 
valitsus juhib pealinna ja suuremate linnade elu, kuid kaugemad alad jäävad võimu alt 
 
28  
välja. Neid alasid juhivad militaargrupid. (Ibid.) 
Jeemeni rahvaarv on 24 miljonit, kellest 46% on alla 15. aastased. Arvatakse, et  2050 . 
aastaks  on  rahvaarv  jõudnud  60.  miljonini.  Jeemenis  on  naistel  keskmisel  4,45  last. 
Jeemeni rahvaarv kasvab 700 000 inimese võrra igal aastal. Riigikeel on araabia keel, 
kuigi inglise keelest saadakse aru suuremates  linnades. (Yemen Overview 2012) 
Jeemen  on   islamiriik .  Tuleb  austada  kohalikke  traditsioone  ja  tavasid  ning  jälgida,  et 
oma  käitumisega  ei  solvataks  kohalike  elanike  usulisi  tõekspidamisi  (eriti  ramadaani 
ajal).  Avalikes  kohtades  ei  ole  lubatud  alkoholi  tarbimine  ning  naistel  ei  ole  lubatud 
kanda  keha  paljastavaid  riideid  ( seelik   peaks  olema  vähemalt  põlvedeni  ning  õlad 
kaetud).
Ametiasutuste,  sõjaväe  objektide,  tehaste  ja  sildade  pildistamine  on  keelatud 
ning  tuleks  vältida  inimeste  pildistamist  ilma  nende  nõusolekuta.  (Välisministeerium 
2012) 
Jeemenis on väga kõrge terrorismioht. Viimase 10 aasta jooksul on seal toime pandud 
mitmeid  terroriakte.  Rünnatud  on  Suurbritannia,  USA  ja  Itaalia  saatkondi.  Rünnakute 
alla  on  sattunud  ka  turistid  ning  oht  sattuda  inimröövi  ohvriks on  väga  kõrge. 
Prantsusmaa  esitas  oma  kodanikele  soovituse  evakueerida  pered  Jeemenist,  kus 
julgeolekuolukord üha halveneb. (Välisministeerium 2012) 
Viimasel  ajal  on  eskaleerunud  rahva   rahulolematus   presidendiga  mis  on 
põhjustanud massiväljaastumisi üle  riigi.  Valitsus  on  meeleavaldusi  vägivaldselt  alla 
surunud.  Seoses  pingelise  olukorraga  regioonis soovitatakse  Jeemenit  reisisihtkohana 
vältida ja Jeemenis olevatel Eesti kodanikel riigist lahkuda. (Ibid) 
Kuude  viisi  jätkunud  poliitilised  probleemid  on  laienenud  pidevateks  relvastatud 
kokkupõrgeteks poolte vahel. Eriliselt ohtlik olukord on pealinnas Sanaas ning Taizis. 
Vältida  tuleks  igasuguseid  demonstratsioone  ja  massikogunemisi.  Avalikes  kohtades 
tuleks  olla  eriti  tähelepanelik  ning  jälgida  kohalikke  uudiseid.  Soovitav  on  täita 
ametiasutuste  poolt  kehtestatud  riigisiseseid  reisipiiranguid  ning  arvestada  kiirete 
võimalkike  muutustega  riigi turvalisuses. Eesti kodanikule on vajalik riiki sisenemisel 
viisa, mida on võimalik taotleda Jeemeni saatkonnas Moskvas.  
 
29  
6.2 Jeemeni vaatamisväärsused 
Antiikajal  nimetati  Jeemeni  piirkonda  naabritest  tunduvalt  soodsamate  loodusolude 
tõttu  Õnnelikuks  Araabiaks.  Seal  on  säilinud  palju  antiikaja  vaatamisväärsusi,  mis  on 
väärt külastamist. 
Jeemeni  tähtsaim  vaatamisväärsus  on  Sana  mošee.  See  asub  linna  peamise  turu 
läänepoolses  osas.  Mošee  on  koondunud  ümber  keskhoovi,  ning  on  umbes  80  meetrit 
pikk ning 60 meetrit lai. Legendi järgi lasi selle ehitada prohvet Mohammed isiklikult. 
Külastades tuleb kanda asjakohast  riietust , jalad ning käed peavad olema alati kaetud nii 
meestel kui naistel. (Yemen sightseeing) 
Rahvusmuuseum  asub  Thaerir’i  väljakul  ning  on  paljude  külastajate  jaoks  parim 
formaalne   sissejuhatus  Jeemeni  ajalukku.  Ise  läbiviidav  ekskursioon  annab  võimaluse 
rohkete  taiestega  tutvumiseks,  mille  seas  on  graveeringuid  islami  eelsetest  aegadest, 
hõimude taieseid nagu  pronksist  labidake, veskikivi, käevõrud,  kaelakee  ning erinevaid 
uuemaid esemeid, sealhulgas islami  kunst  ning näide etnilisest riietusest. (Ibid.) 
Müüriga  ümbritsetud  Sa’dah  linn  on  järjekordne  huvitav  paik  arhitektuurilisest 
perspektiivist vaadatuna,  pakkudes  erinevaid huvitavaid vanu hooneid ning ehitisi, mis 
annavad  hea   pildistamise   võimaluse.  Teisteks  huvipakkuvateks  arhitektuuri  paikadeks 
on  Sa’dahi  kindlus,  mis  on  tähtsaks  valitsuse  hooneks  ning  oli  kunagi  ka  Imam’i 
residents.  Sa’dahi  lähistelt  on  leitav  Zaydi  Surnuaed,  kus  saab  näha  riigi  ilusaimaid 
hauakive. (Ibid.) 
Jeemenis asub ka Zabidi ajalooline linn. Seal on näha nii antiikseid kodusid kui sõjalisi 
ehitisi.  Zabid  oli  Jeemeni  pealinn  13-15.  sajandini.  Linn  on  ringjas  ning  ümbritsetud 
kindlustustega.  Kindluses  on  neli  väravat,  mille  kaudu  toodi  linna  vett.  Linna 
keskpunktiks  on  Asairi  mošee.  Suur  Mošee  asub  linna  lääneosas.  Zabidis  asub  enim 
mošeesid  kogu  Jeemeni  peale.  Neid  on  seal  kokku  umbes  86.  Mõned  mošeedest  on 
väikesed  ehitised,  kuid  osad  neist  on  väga  võimsad  ja  huvitava  dekoratsiooniga. 
( Historic  Town of Zabid 2012) 
Zabidi  linn  oma  kitsaste  tänavate  ja  traditsionaalsete  majade  ning  minarettidega  on 
näide selle aja arhitektuurist. Linna ümber on surnuaiad. Zabid mängis suurt rolli islami 
 
30  
usu levitamises, kuna seal asus Islami Ülikool. 1021-1159. aastatel hävitati palee ja linn 
peaaegu  täielikult.  Aastatel  1216-1429  julgustasid   valitsejad   õppimist  ning   ehitasid  
koole , mis õpetasid Koraani ja teadusi. Ühtlasi ehitati hotelle üliõpilastele, 62st sellisest 
on alles vaid 22. (Ibid.) 
Lisaks  eelpool  nimetatud  vaatamisväärsustele  väärib  külastamist  ka  antiikset  küla 
Shibami, Sultani paleed, Militaarmuuseumi, Adeni minaretti ja Mukalla muuseumi. 
 
31  
 
 
 
7. KOKKUVÕTE 
Lähis-Ida  asub  Aafrika,  Aasia  ja  Euroopa  ristumiskohas.  Lähis-Ida  riigid  asuvad  küll 
Aasia  mandril,  aga  geograafiliselt  käsitletakse  seda  eraldi  piirkonnana.  Piirkond  on 
Hiina  ja  India  kõrval  üks   olulisematest   tsivilisatsiooni  hällidest.  Seal  on  kujunenud 
Mesopotaamia kultuurid ja Vana-Egiptuse  tsivilisatsioon . See on suurte religioonide – 
kristlus, judaism, islam – sünnikoht.  
Lähis-Ida  piirkonnas  asuvad  maailma  suurimad  naftavarud.  Tänapäeval  on  Lähis-Ida 
jätkuvalt  oluline  majanduslikes  ja  religiooni  puudutavates  punktides.  Aja  jooksul  on 
mainitud   piirkonnast  kujunenud  ka  strateegiline  ja  poliitiline  võtmeküsimus 
rahvusvahelistes suhetes. Jõukate riikide Kuveit ja Katar kõrval eksisteerivad Lähis-Ida 
regioonis ka vaesemad riigid nagu näiteks Jeemen. 
Lähis-Ida riikides on turismisihtkoha arendamisega tegeletud vähe. See on tingitud ka 
religiooni  poliitilistest  konfliktidest  ja  konservatiivsest  ühiskonna   hoiakust .  Samas  on 
viimastel  aastatel  tõusnud  näiteks  Bahreini  populaarsus  turistide  seas,  sest  seal  on 
loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks. 
Kuveit  on  Lähis-Ida  piirkonda  kuuluv  riik  Pärsia  lahe  looderannikul.  Kuveit  on  üks 
maailma  väiksemaid  riike  pindala  suhtes.  Riiki  katab  enamasti  liivane  Araabia  kõrb. 
Kevaditi on Kuveidis soe, kuid esineb ka äikesetorne. Harvad tuuled kirdest on talvel 
külmad  ja  suvel  kuumad.  Kirde  tuul  suvel  põhjustab  juuni-ja  juulikuus  ohtlikke 
liivatorme. 
Kuveidi rahvaarv on 3-3,5 miljonit inimest, millest 2 miljonit ei ole kohalikud. Suurim 
osa rahvastikust on araablased, neile järgnevad aasialased, pakistanlased, egiptlased ja 
iraanlased.  Kuveidi  rahvuskeel  on  araabia  keel,  kuid  räägitakse  ka  Kuveidi  araabia 
keelt. Inglise keel on levinud ning seda kasutatakse ärikeelena. 
 
32  
Kuveidis  ei  ole  islami  kultuuri  traditsiooniline  riietus  kohustuslik,  paljud  inimesed 
kannavad  lääne  stiilis  riideid.  Arhitektuuris  domineerib  islami  arhitektuur.  Kõige 
tähelepanuväärsemad vaatamisväärsused riigis on Kuveidi Tornid ning Iseseisvustorn.  
Katar paikneb Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Riigis valitseb absoluutne monarhia ning 
võim on olnud aastaid Al Thani perekonna käes. Riigil on maailma suurimad naftavarud 
ning  Katar  on  ühtlasi  maailma  rikkaim  riik.  Katari  majandus  põhineb  nafta-  ja 
gaasitööstusel.  
Katari põhjaosa on kaetud luidetega, keskosa kivikõrbega ja lõunaosas on liivakünkad. 
Rannikut  ümbritsevad  korallrahud.  Kataris  valitseb  kuum  troopiline  kliima. 
Rahvastikust  moodustavad  väga  väikese  osa  põliselanikud  Katari  araablased.  Sama 
palju elab riigis iraanlasi, indialasi, pakistanlasi, vähem pärslasi.  
Riigi  pealinnas  Dohas  elab  80%  rahvastikust.  Pealinna  linnaruum  on  kujundatud 
ühendades  modernse  traditsioonilisega.  Vee  lähedus  annab  võimalused  kalastuseks, 
pärlipüüdmiseks ja kaubavahetuseks.  
Ametlik riigikeel on Kataris araabia keel. Enamik Katari inimesi räägib aga rohkem kui 
ühte  keelt.  Katari  inimesed  on  sügavalt  usklikud.  Riigi  ametlik  usk  on  islam,  kuid 
tolerantsed ollakse ka teiste uskude suhtes. Katari inimesed peavad Ramadani ning selle 
aja jooksul tuleb välisturistidel erilist tähelepanu pöörata enda käitumisele. 
Perekond  on  Katari  kultuuris  äärmiselt  tähtsal  kohal.  Enamasti  elavad  suured 
perekonnad koos ühes  majapidamises . Lojaalsus oma pere vastu on tähtsam kui suhted 
või  äri.  Solvata  ühte  perekonnaliiget  tähendab  solvata   tervet   hõimu.  Eelistatakse 
abielluda  enda  hõimu  siseselt  võimalikult  lähedase  sugulasega.  Abielud  on  ette 
planeeritud ja tüdrukud on sobivas  abiellumiseas 14 või 15. aastaselt. 
Katari  vaatamisväärsusteks  on  Doha  kindlus,  mis  asub  Katari  pealinnas  ja  Pärli 
piirkond, mis on inimeste poolt rajatud imeline tehissaar. 
Bahrein on saareriik Pärsia lahes. Lähimad ülemerenaabrid on Saudi Araabia ja Katar. 
Saudi  Araabiaga  ühendab  riiki  Kuningas  Fahdi  tamm.  Bahreini  Kuningriik  asub  33 
saarel, millest suurim on Bahreini saar.  
 
33  
Bahreini  pinnamood  on  valdavalt  tasane.  Jõgesid  ja  järvi  saartel  ei  ole  ning  riik  on 
enamasti  kaetud  kuivade  kõrbetasandikega.  Eristatakse  kahte  aastaaega:  kõrgete 
temperatuuridega suve ning mahedat talve. Bahreinil on vähe sademeid ning tavaliselt 
sajab ainult talvel. 
Bahreinis  on  konstitutsiooniline  monarhia  ning  riigipea  on  alates  2002.  aastast 
kuningas,  kellele  kuulub  absoluutne  võim.  2002.  aasta  parlamendivalimistel  anti 
naistele õigus valida ja kandideerida parlamenti. 
Riigi  põliselanikud  on  araablased,  kui  suurema  osa  rahvastikust  moodustavad 
sisserännanud  inimesed.  Enim  on  immigrante  on  Aasia  riikidest.  Bahrein  on  üks 
tihedama asustusega riike maailmas.  
Kõigest  6  aastat  tagasi  muutis  Bahrain  nädalavahetuse  päevi.  Kui  varem  oli 
nädalavahetus  neljapäeval  ja  reedel,  siis  nüüd  on  nädalavahetus  reedel  ja  laupäeva. 
Muudatused  tehti  seetõttu,  et  vähemalt  üks  nädalavahetuse  päev  oleks  sama,  mis 
lääneriikides. 
Bahreini külastab aastas kaheksa miljonit inimest, enamik neist on pärit naaberriikidest. 
Riigis  on  ühendatud  moderne  Araabia  kultuur  ja  arheoloogiline  pärand  5000.  aasta 
tagusest tsivilisatsioonist. 
Omaan on riik Araabia poolsaare kaguosas. Omaani põlisrahvaks on omaanlased, keda 
on  riigis  2,34  miljonit.  Lisaks  elab  Omaanis  umbes  600  000  välismaalast,  kelleks  on 
peamiselt võõrtöölised Pakistanist, Bangladeshist, Egiptusest, Indiast ja Filipiinidelt.  
Omaan  on  enamasti  kaetud  kõrbega,  kuid  põhjaosas  on  mäestikud.  Lõunaosas 
paiknevad riigi peamised linnad: pealinn Muscat, Sohar, Sur ja Salalah. Omaani kliima 
on  kuiv  ja  kuum  ning  sademeid  esineb  vähe.  Aastaste  sademete  hulk  on  umbes  100 
millimeetrit. Sajab enamasti talvel, jaanuarikuus.  
Omaan  on  tuntud  oma  populaarsete  turistide  vaatamisväärsuste  pooltest.  Oaasid, 
kõrbed, rannad ja mäed on piirkonnad, mis teevad Omaanist unikaalse võrreldes teiste 
naaberriikidega.  Omaanil  on  rannajoon  pikkusega  1700  kilomeetrit  ning  pakub 
turistidele  puhtaid  randu.  Turistidele  pakutakse  meelelahutuseks  suusatamist  kõrbetes, 
 
34  
sukeldumist,  mägironimist,  surfamist,  purjetamist,  koobaste  avastamist,  linnuvaatlust, 
härjavõitlust ja kaameli sõite.  
Traditsionaalne  riietus,  mida  kannavad  enamikud  Omaani  mehed  on  põlvedeni  rüü 
dishdasha,  mis  on  nööbitud  kaelani.  Naised  kannavad  hijabi  ja  abayat.  Mõned  naised 
katavad oma näod ja käed, kuid mitte kõik.  
Omaani Sultaniriik on tugevate islami traditsioonidega riik, kus on kohustuslik järgida 
kohalikke  seadusi  ja  tavasid.  Vaatamata  teatavale  liberaalsemale  suhtumisele 
välismaalaste  käitumisse  Omaanis,  tuleb  islami  väärtushinnangute  riivamist  igati 
vältida.  
Omaan  on  väga  pika  ajalooga  riik  ning  sobib  seetõttu  väga  hästi  ajaloohuvilistele, 
peredele ning ka kõikidele teistele, kel pole kuuma ilma vastu midagi. Omaanis on palju 
tegevusi,  millest  kõik  kindlasti  midagi  meelepärast  leiavad.  Valida  on  safari  vahel 
kõrbes, rannapuhkuse, kruiisi, avastada linnu, ujuda kristallselges vees, tutvuda ajalooga 
Nizwas  ning  teistes  ajaloolistes  linnades,  jääda  vihmasaju  kätte  Salalah’s  või  seigelda 
koobastes.  Omaan  on  väga  rahulik  ja  turvaline  sihtkoht  ning  sobib  reisimiseks  kogu 
perega. 
Jeemen  on  riik  Lähis-Idas,  mis  asub  Araabia  poolsaarel.  Jeemeni  territooriumi  alla 
kuulub ka üle 200 saare, millest suurim on Sokotra. Naaberriikideks on Saudi Araabia 
põhjast  ja  Omaan  idast.  Jeemenit  peetakse  üheks  vaesemaks  Araabia  riikide  maaks. 
Riigi pealinn ja suurim linn on Sana. Jeemen on ainuke riik piirkonnas, kus on läänelik 
valitsus.  
Jeemen asub Punase mere kõrval Lääne-Aasias. Riik on maailmas suuruselt 50. Jeemen 
on  sama  suur  kui  Tai  ning  suurem  kui  USA  osariik  California.  Jeemen  on  üks  
vaesemaid  ja  vähem  arenenud  riike  Araabiamaades.  Riigis  on  35%  tööpuudus, 
kahanevad looduslikud ressursid ning noor ja kasvav rahvastik.  
Suuri  alasid  Jeemenis  kontrollivad  mässulised  liikumised  valitsuse  asemel.  Rahvuslik 
valitsus juhib pealinna ja suuremate linnade elu, kuid kaugemad alad jäävad võimu alt 
välja. Neid alasid juhivad militaargrupid. 
 
35  
Jeemenis on väga kõrge terrorismioht. Viimase 10 aasta jooksul on seal toime pandud 
mitmeid  terroriakte.  Rünnatud  on  Suurbritannia,  USA  ja  Itaalia  saatkondi.  Rünnakute 
alla  on  sattunud  ka  turistid  ning  oht  sattuda  inimröövi  ohvriks on  väga  kõrge. 
Prantsusmaa  esitas  oma  kodanikele  soovituse  evakueerida  pered  Jeemenist,  kus 
julgeolekuolukord üha halveneb.  
Avalikes  kohtades  tuleks  olla  eriti  tähelepanelik  ning  jälgida  kohalikke  uudiseid. 
Soovitav  on  täita  ametiasutuste  poolt  kehtestatud  riigisiseseid  reisipiiranguid  ning 
arvestada kiirete võimalkike muutustega riigi turvalisuses. Eesti kodanikule on vajalik 
riiki sisenemisel viisa, mida on võimalik taotleda Jeemeni saatkonnas Moskvas. 
 
36  
 
 
 
 
VIIDATUD ALLIKAD 
 
About Bahrain: Overview. [ http://www.aeminfo.com.bh/aemsite/bahrain/overview.htm] 
14.05.2012. 
Al Koot Fort. [ http://www.qatarvisitor.com/index.php?cID=415&pID=1170] 
12.05.2012. 
Bahrain Culture and Society. [ http://www.kwintessential.co.uk/resources/global -
etiquette/bahrain-country-profile.html] 14.05.2012. 
Bahrain Geography. 
[ http://www.photius.com/wfb1999/bahrain/bahrain_geography.html ] 14.05.2012. 
Bahrain Government. [ http://www.bahraingovernment.com/ ] 14.05.2012. 
Bahrain Overview. [ http://www.aeminfo.com.bh/aemsite/bahrain/overview.htm] 
15.05.2012. 
Culture of Bahrain. [ http://www.everyculture.com/A-Bo/Bahrain.html#b ] 14.05.2012. 
Culture of Qatar. [ http://www.everyculture.com/No-Sa/Qatar.html#b ] 14.05.2012. 
Culture of Yemen. [ http://www.everyculture.com/To-Z/Yemen.html ] 15.05.2012.  
Ethnic Groups and Languages. 
[ http://www.britannica.com/EBchecked/topic/485603/Qatar/45184/People ] 14.05.2012. 
Etiquette and Customs in Bahrain. [ http://www.kwintessential.co.uk/resources/global -
etiquette/bahrain-country-profile.html] 14.05.2012. 
Glass, Steel And Stone. [ http://www.glasssteelandstone.com/BuildingDetail/172.php] 
15.05.2012. 
Globetropper: What To Do In Kuwait. [ http://globetrooper.com/kuwait ] 10.05.2012. 
Historic Town of Zabid. UNESCO. [ http://whc.unesco.org/en/list/611 ] 16.05.2012. 
Introduction to the Middle East [ http://www.everyculture.com/Africa-Middle -
East/Introduction-to-the-Middle-East.html] 13.05.2012. 
Kase, U., Juust, L. 2011. Kuidas  tunned maailma? Tallinn: Argo Kirjastus. 
Kuveit reisiinfo. [ http://www.vm.ee/?q=node/5897 ] 15.05.2012. 
Kuwait Cultural Office. [ http://www.kuwaitculture.com/about%20us/today.htm] 
 
37  
15.05.2012. 
Kuwait Towers [ http://www.kuwaittowers.com/ ] 15.05.2012. 
Liberation Tower.  [ http://www.asiarooms.com/en/travel-guide/kuwait/sightseeing-in -
kuwait/liberation-tower-in--kuwait.html] 15.05.2012. 
Middle East: People. [ http://www.scholastic.com/teachers/article/middle-east-people] 
15.05.2012. 
Oman Environment. { http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Oman -
ENVIRONMENT.html] 16.06.2012. 
Oman Geography. [ http://geography.about.com/library/cia/blcoman.ht m] 16-05.2012. 
Oman Profile. [ http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-14654150 ] 16.05.2012. 
Oman Sightseeing. [ http://www.hoteltravel.com/oman/guides/sightseeing.htm] 
15.05.2012. 
Oman Tourism. 
{ http://www.omantourism.gov.om/wps/portal/mot/tourism/oman/home ] 16.05.2012. 
Qal’at al-Bahrain – Ancient Harbour and Capital of Dilmun. UNESCO. 
[ http://whc.unesco.org/en/list/1192] 16.05.2012. 
Qatar Geography [ http://www.qatarembassy.net/climate.asp ] 14.05.2012. 
Qatar Profile [ http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-14702226] 15.05.2012. 
Qatar Religion. [ http://www.mapsofworld.com/qatar/people-culture -
festivals /religion.html] 12.05.2012. 
Qatar’s Culture. [ http://www.qatarqlick.com/qatars-culture.html ] 14.05.2012. 
Reisiguru: Kuveit [ http://www.reisiguru.ee/riikID/155 ] 10.05.2012. 
Riiki sisenemise tingimused. [ http://www.vm.ee/?q=node/5845 ] 14.05.2012. 
State of Kuwait - Overview [ http://www.kockw.com/Pages/e -
Jobs/ Working %20with%20KOC/SOKOverview. aspx ] 10.05.2012. 
The Pearl – Qatar 2012. [ http://www.thepearlqatar.com/ ] 14.05.2012. 
U.S. Department of State: Kuwait. [ http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/35876.htm] 
14.05.2012 
Välisministeerium. [ http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/169 ] 15.05.2012. 
Walden Publishing Ltd., Oman Profile. Cambridge , England: World of Information, p. 
141. 
World Trade Press. Oman Society and Culture Complete Report., Petaluma, CA, USA: 
 
38  
World Trade Press, 2010. p 1. 
Yemen sightseeing. [ http://www.hoteltravel.com/yemen/guides/sightseeing.htm] 
15.05.2012. 
 
 
 
 
39