Saudi-Araabia (0)

Saudi Araabia lipp
Saudi Araabia vapp
Üldandmed
Pindala: 2,149,690 km2
Rahvaarv(2008): 28,146,656
Rahvastiku tihedus: 12 in/km²
Pealinn: Ar-Riyad
Riigikeel : araabia keel
Rahaühik: Saudi riaal
Riigihümn: "Aash Al Maleek"
Usk: Islami usk
Kuningas: Abdullāh
Iseseisvus : riik moodustati 23. septembril 1932
Paiknemine
Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias, Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania , Iraak ja Kuveit , idast Katar , Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik.
Looduslikud tingimused
Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb.
Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid langeb alla 100 mm ja sellepärast pole riigis ühtegi püsivat jõge ega järve. Kõrbe taimestik on vaene, kuid siiski kasvavad mõned kuivtaimed. Näiteks nagu kõrbetarn, liivaakaatsia, puju ja teised. Oaasides kasvab datlipalm, mis annab mitmekülgset toorainet. Tema vilju ehk datleid kasutatakse toiduks, tüve puitu ehituseks ning lehti loomatoiduks ja mitmesuguste tarbeesemete valmistamiseks.
Loomadest ja lindudest elavad: antiloop , gasell, kaljukits , hüään, kõrberebane, hunt, gepard, kõrbepüü ja tuvi. Oaasides elatakse paikselt ja kasvatatakse teravilja, puuvilla, puuvilja, õlitaimi. Riik on päris jõukas tänu naftale, mida pumbatakse peamiselt Pärsia lahe äärest ja lahe põhjast. Leidub ka maagaasi. Linnadesse kerkib üha uusi ja uusi araabia ülikute losse ning lihtsad töölisedki elavad Araabia naftariikides jõukalt.
Riigi arengutase

• Saudi-Araabia kuulub Araabia regiooni.
  
• Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina-Ameerika ja Kariibi regioon.
  
• Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777)
  
• Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem.
  
• Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest.
  

Inimarenguindeksi osakomponendid
Riik
IAI indeks
Koht maailma riikide hulgas
Keskmine oodatav eluiga
Täiskasvanute (üle 15.a) kirjaoskus
SKT inimese kohta (GDP per capita ) ppp $
Norra
0,968
2
79,9
98,6%
$ 51 862
Eesti
0,871
42
71,3
99,8%
$ 19 155
Mosambiik
0,366
175
42,4
54,8%
$ 739
Brasiilia
0,807
70
72,0
89,6%
$ 8 949
Saudi Araabia
0,835
55
72,4
84,3%
$ 22 053
Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust.
Riigi hõive iseloomustus
Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine.
Arengutaseme näitjate võrdlus
Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust.
Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi.
Rahvusvahelised organisatsioonid
African Development Bank (AfDB)
Arab Bank for Economic Development in Africa (ABEDA)
Arab Fund for Economic and Social Development (AFESD)
Arab Gulf Programme for United Nations Development Organization (AGFUND)
Arab Monetary Fund (AMF)
Economic and Social Commission for Western Asia (ESCWA)
Food and Agriculture Organization (FAO)
Group of 77
Gulf Cooperation Council (GCC)
International Atomic Energy Agency ( IAEA )
International Bank for Reconstruction and Development (IBRD)
International Center for the Settlement of Investment Disputes (ICSID)
International Chamber of Commerce (ICC)
International Civil Aviation Organization ( ICAO )
International Criminal Police Organization (INTERPOL)
International Development Association (IDA)
International Federation of Red Cross and Red Crescent
International Finance Corporation (IFC)
International Fund for Agricultural Development (IFAD)
International Labor Organization (ILO)
International Monetary Fund (IMF)
International Maritime Organization (IMO)
International Maritime Satellite Organization (INMARSAT)
International Olympic Committee (IOC)
International Organization for Standardization (ISO)
International Telecommunications Satellite Organization (INTELSAT)
International Telecommunication Union (ITU)
Islamic Development Bank (IDB)
League of Arab States
New York Convention of 1958 on the Recognition and Enforcement of Foreign Arbitral Awards
Nonaligned Movement (NAM)
Organization of American States (OAS) (observer)
Organization of Arab Petroleum Exporting Countries (OAPEC)
Organization of the Islamic Conference (OIC)
Organization of Petroleum Exporting Countries ( OPEC )
United Nations (UN)
United Nations Conference on Trade and Development (UNCTAD)
United Nations Educational, Scientific, and Cultural Organization ( UNESCO )
United Nations Industrial Development Organization (UNIDO)
Universal Copyright Convention (UCC)
Universal Postal Union (UPU)
World Customs Organization (WCO)
World Health Organization (WHO)
World Intellectual Property Organization (WIPO)
World Meteorological Organization (WMO)
World Trade Organization (WTO) -- Accession negotiations underway
Rahvaarv, selle muutumine ja Rahvastikupüramiid
Saudi-Araabia on keskmise suurusega riik.
Rahvaarv on 28,146,656 inimest.
Rahvarvu muutumine:
2000 aastal- 20,660,700
2001 aastal- 21,122,700
2002 aastal- 21,589,240
2003 aastal- 22,054,280
2004 aastal- 22,529,340
2005 aastal- 23,118,990
2006 aastal- 23,680,640
2007 aastal- 27,601,038
2008 aastal- 28,146,656
Linnades elavate inimeste arv:
Riyadh- rahvaarv 4 700 000
Jeddah- rahvaarv 3 400 000
Mecca- rahvaarv 1 700 000
Medina- rahvaarv 1 300 000
Saudi-Araabia rahvastikust moodustab linnarahvastik 86%.

Energiamajandus

Traditsioonilised energiavarud
Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi.
Alternatiivenergia liik
Kasutamist soodustavad tegurid
Kasutamist takistavad tegurid
Päikeseenergia ( eraomanduses )
Väga päikeseline riik.
Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole võimalik kasutada(tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis.
Tuuleenergia
Lagedad ning suhteliselt tuulised kõrbed kus oleks võimalused olemas
Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui soojuselektrijaamadel
Geotermaalenergia
Asub Araabia laamal
Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada.
Bioenergia
Kõrbete laialdase leviku tõttuon puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki kõdunevaid jäätmeid.
Hüdroenergia
Puuduvad jõed, mis võimaldaksid kasutada
Loodete energia
Punases meres ja Pärsia lahes pole looded nii ulatuslikud .
Maailmamajanduslik tähtsus energiamajanduses

• Saudi Araabia on üks suurematest nafta ja maagaasi tootjatest, seega ka eksportijatest. Elektrienergia eksporti ei toimu mitte ühetegi riiki. Kuna Saudi Araabias paikneb ligi 1/5 Maailma naftavarudest ning riigis on ka suhteliselt madalad nafta tootmiskulud , siis prognoositakse, et Saudi Araabia jääb veel pikaks ajaks maailma üheks juhtivamaks nafta eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse( 963 000 barrelit päevas), Jaapanisse ( 1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse(835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt , et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki . Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega.
  
• Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas)
  

Elektrienergia tootmine Saudi Araabias
Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad , mis on lihtsasti kättesaadavad.

• Saudi Araabias on elektrienergia tootmise hulk suur. Teiste riikidega võrreldes on riik, 23. Kohal. 2009. Aasta andmetel toodetakse Saudi Araabias 179 100 000 000 kWh energiat. Kõige suurema energia tootmishulgaga on Ameerika, aga tema pindala on Saudi Araabiast ligikaudu 4,5 korda suurem. (Saudi Araabia pindala 2 224 000 km2, USA pindala 9 826 675 km2.
  
• Saudi Araabias toodetakse ühe inimese kohta 546 596 kWh elektrienergiat. See arv paigutab riigi 49. Kohale.
  
• Elektritootmine ühe inimese riigis on siiski suhteliselt heal tasemel, sest mitmed teised riigid, mis edestasid Saudi Araabiat elektrienergia tootmises, toodavad inimese kohta vähem kui minu riigis. kui arvestada
  
• Kuna elektrienergiat toodetakse suhteliselt palju ning ka tänapäeval nõutud maavaradest, siis on riigi arengutase keskmisel tasemel. Siiski ei ületa riigi areng tema naabrite taset, kelle peamiseks elektrienergia tootmisallikaks on samuti nafta ning maagaas(need riigid oleks nt AÜE, Bahrein )
  

Saudi Araabia energeetika ja keskkond

• 2007. Aastal energia kasutamisest tulenevalt on riigi poolt tekitatud süsnikdioksiidi emissiooniks 15,730 tonni aastas inimese kohta.
  
• 2007. Aastal toodeti kogu maailmas enegia tarbimisest tulenevalt 29914,24 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Saudi Araabias on süsinikdioksiidi tekkimise hulgaks määratud 2007. Aastal 433,9313 miljonit tonni. Seega toodab Saudi Araabia kogu maailma süsinikdioksiidi hulgast 0,01% süsinikdioksiidi.
  
• Kyoto protkolli liige alates 31. Jaanuarist 2005.
  

CITES ’i lepingu liige alates 10. juunist 1996
Viini konventsiooniga liitus 1. Märts 1993

Midagi huvitavat Saudi Araabia kohta

• Saudi Araabia on energia kasutamises kõige kiiremini arenev riik Lähis-Idas, eriti riigi kaguosas.

• 2005. Aastal oli Saudi Araabia 15. suurim energiat tarbiv riik, mille energiatootmine põhines 60% naftal.
  
• Kõige suurm naftatootja riigis on Saudi Aramco, mis on kuulub riigile.
  
• Nafta ja mineraalsete loodusvarade minister Saudi Araabias on Ali bin Ibrahim al-Naimi, alates aastast 1995.
  
• Vee- ja elektriminister Saudi Araabias on Abdallah al-Husay, alates aastast 2004.
  

Metsamajandus ja metsatööstus
Metsamaa pindala ja muutused SArabia
Middle East Total forest area, 2000 (000 ha)
Kokku metsaala , 2000 (000 ha) 1,504- 1504
29,104Natural forest area, 2000 (000 ha) Loodusliku metsa pindala, 2000 (000 ha) - 1,5001500
20,448 Plantations area, 2000 (000 ha)Plantations ala, 2000 (000 ha) -4 4
6,533 Total dryland area, 1950-1981 (000 ha)Kokku dryland piirkonnas 1950-1981 (000 ha) -46,450 46450
552,621Muutus metsaala:
Total, 1990-2000
Kokku, 1990-2000 -0% 0%
Natural, 1990-2000 Top, 1990-2000 -0% 0%
X
Plantations, 1990-2000 Istandused , 1990-2000 -5% 5% < as a percent of
Originaal metsa (b) protsenti total landTööstuse areng 
Toornafta
Nafta reservi on hinnanguliselt 315000000000 barrelit ja maagaasi reservi on hinnanguliselt 253000000000000 kuupmeetrit .
Kuld ja hõbe
Kuld ja hõbe on leitud erinevates kogustes Dhalum, Umm Al-Qiryat, Mahd Addahab’ist loodes ja Assir’ist lõunas. Ministeerium on nafta-ja maavarade asukohaks kindlaks teinud üle viiskümne kolmes kohas. Aastal 1993-1994 (1413-1414 H.), kulla tootmises ulatusid 752 untsini. Hõbedat on leitud kirdesse lähedal Samra, Umm Al- Qusor , Abu Al-Sinon, Umm Al- Hadid ja teistes paikades. Kõige olulisem koht on piirkonnas Nugrah, 230 kilomeetrit kirdes olev Al-Madinah Al-Munawwarah. Reserv Lõuna Nugrah’is on hinnanguliselt ligikaudu 466300 tonni ja umbes 400 tuhat tonni Põhja Nugrah’is.
Vask
Vaske ja tsinki on lääne osas ja kesk-piirkonnas. Samuti leitakse Umm Syide piirkonnas, koos reservidega on hinnanguliselt 29000000 tonni. On tõendatud, et tehniliselt on võimalik valmistada kontsentratsioonis 29 protsenti vaske, mille aastane toodang umbes 120000 tonni. Vask maaki on ka leitud Al-Masanae piirkonna lähedal. 7 miljonit tonni. Reserv umbes 4 miljonit tonni asub samuti Lääne-Riyadh’is.
Raud
Seda metalli on avastatud Swawin’i piirkonnas Tabuk’i linnast loodes. Reserve hinnanguliselt 84000000 tonni ja kontsentreeritus 42,5 protsenti. On leitud ka Adsas piirkonna mägedes. Reserve hinnanguliselt 300 miljoni tonni, kontsentratsioonid umbes
18-20 protsenti. Reserve on Wadi Fatmah’is, ida Jeddah’is on hinnanguliselt 48400000 tonni,raua kontsentratsioon 46,2 protsenti.
Plaatina
Plaatina mineraalid, mis sisaldavad platonium ja paladonium leidub baaskülvipinnases piirkonnas Wadi Kamal Loode piki Punase mere.
Mittemetallmineraalid
Tööstuslikud mineraalid on fosfaat , boksiid, kaaliumkarbonaat , lubjakivi , klaas liiv, perliit , kips jt. Fosfaati leidub Glameed’i piirkonna ida Traif Town’is, reserve hinnanguliselt 213000000 tonni ja kontsentratsioon 21 protsenti fosfor oksiidi. On alust loota, et toodetakse kontsentreeritud fosfaadi on 4,5 miljonit tonni aastas. Boksiidimaaki leidub Zubairah piirkonnas East of Tere, reserve hinnanguliselt umbes 173,000,000 tonni. Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe’s võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub Botain’i piirkonnas ida Riyadh’is, piki ala 75 km ², kus on hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Nafta-ja maavarade ministeerium on kindlaks teinud üle 2000 ala, mis sisaldavad vajaliku toormaterjali järgmistes tööstusharudes: tsement, kips, klaas, Hiina keraamika, punased tellised, lubjakivi, kivivill.
Saudi Araabia eksport ja import
koguväärtus USD
Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633)
Eksport (2008 a)
313,4 miljardit
$10924,9
Import (2008 a)
108,3 miljardit
$3775,3
Kaubandusbilanss
(ekspordi-impordi vahe)
205,1 miljardit
$7149,7
Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas import võrduma ekspordiga, sest ühe riigi eksport on teise riigi import. Näiteks, kui Saudi Araabia kaubandusbilanss on positiivne, siis peab mõne teise riigi kaubandusbilanss olema negatiivne. Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss olnud negatiivne.
Positiivne kaubandusbilanss on riigi majanduslikule arengule kasulik. Riik saab toodete ekspordist tulu. Eriti kasulik on siis, kui eksporditav toode on kogu maailmas nõutud nagu näiteks nafta. Selle kaudu saab riik rohkem tulusid ning nende tuludega on võimalik arendada riigi nt infosüsteeme või panustada tooraine tootlikuse suurendamisse.
Riigi ekspordi struktuur ja muutused
Peamised eksporttooted
Vastava toote osatähtsus riigi ekspordis, %
Vastava toote osatähtsus maailmakaubanduses, %
Peamised ekspordi turud
Toornafta (2007) – Sektoris 27
76,6%
17,1%
Jaapan 30%, Taipei 25%
Orgaanilised kemikaalid – Sektoris 29
3,4 %
2,6%
Hiina 28,5%, Singapur 10%
Plastikud , polümeersed ained – Sektoris 39
2,5%
1,4%
Hiina 15,4%, Belgia 10,9%
Saudi Araabia, kui üldtuntud naftariik, peamiseks eksporditavaks tooteks on kindlasti toornafta. See on peamiseks riigi rikkuse allikaks(nagu ka teistel suurtel naftariikidel). Näiteks 2008. aastal sai riik toornafta ekspordist tulu ligi 223 miljonit USD. Saudi Araabias on toornafta eksport suurenenud aastatel 2004-2008 ligikaudu 2,4 korda. Sellest võib järeldada, et maailmaturul on ka toornafta nõudlus suurenenud. Rahvaarvu kasv, uute lahendustega autotööstused ja ka üldine ühiskonna heaolu paranemine on selle põhjuseks. Näiteks peab paika kindlasti üks fakt, et kõik mees unistavad endale saada suure võimsusega autot, mis tarbib ka kordades rohkem bensiini kui ökonoomne auto.
Teised eksporditavad tooted on erinevad orgaanilised kemikaalid ja polümeersed ained. Need tooted on samuti seotud naftaga, sest antud tooteid on võimalik valmistada nafta töötlemisjääkidest või üldse naftaühenditest. 2008. aastal tõusis orgaaniliste kemikaalide eksport, 2004-2007. aastatel oli teisel kohal polümeersete ainete eksport.
Kui ITC lehekülje tabelitest õigesti aru sain ja arvutusvigu ei teinud, siis peamised riigid kuhu toornaftat eksporditakse on Jaapan, Taipei ja USA. Teisi tooteid nagu näiteks polümeersed tooted (erinevad plastikud, kiled jne) eksporditakse peamiselt Singapuri ja Belgiasse.
Peamised imporditavad tooted
Peamised import tooted
Vastava toote osatähtsus riigi impordis, %
Vastava toote osatähtsus maailmakaubanduses, %
Peamised riigid, kust imporditakse
Erinevad masinad , aparatuur – Sektor 84
17,9%
0,8%
USA 21% , Itaalia 13% , Saksamaa 12% , Jaapan 10%
Mootorsõidukid va. rongid , trammid – Sektor 87
14,7%
1,1%
Jaapan 29,3% , USA 28,7% , Saksamaa 10,8%
Elektroonikaseadmed – Sektor 85
8,2%
0,4%
Hiina 14,5% , USA 12,2%, Saksamaa 9,8%
Impordi toodete alla võtsin sektorite tooted, kuna üksikult oleks inglisekeelne tõlge osutunud keeruliseks, mida osad tooted tegelikult tähendavad. Sellegipoolest on eristatav , et Saudi Araabia impordib erinevat aparatuuri ja masinaid, et arendada naftapuurtornides kasutatavaid seadmeid. Samuti on suur osakaal erinevate mootorsõidukite (autod, veokid, traktorid jne) import. Suhteliselt suurem eristatav osakaal on ka erinevate elektroonikaseadmete impordil( kaablid , generaatorid jms). Kogu import tuleb peamiselt arenenud riikidest, sest imporditavad tooted võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota.
Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina
Saudi Araabia majandust võib hinnamuutused mõjutada kõige enam ekspordi näol, sest väga suur osa riigi eksporditavast tootest on toornafta. Nafta hinnad on aga viimasel ajal väga kõikuvad ning
mida kõrgemad on meie bensiinijaamades hinnad, seda kõrgemad on ka nafta barreli hind maailmaturul. Kõrgem nafta hind maailmaturul tähendab ka rohkem tulu ekspordist riigile, sealjuures ka Saudi Araabiale. Madalseisus on riigil raskem müüa, riigil rohkem tulu saamata, aga samas jääb rohkem jääb omatarbimiseks.
Transport
Raudteed
Saudi Araabias on mitmesajal marsruudil kilomeetri standard mõõtur raudteed ühendava kapitali Riyadh koos Pärsia lahes. Uus 440 km Haramain Kiirraudtee ühendab Makkah’i ja Medina’t.
Al Mashaaer Al Mugaddassah Metro on ehitamisel püha linna Mekasse.
Autoteed
kokku: 152044 km
kattega : 45461 km
sillutamata: 106583 km (2000)
Linna teed ja teised suuremad maanteed on hästi hooldatud, näiteks teed Riyadhis. Teed on ehitatud nii, et need peavad vastu suvel suure kuumuse eest.
Mõned olulised linnadevahelise maanteed: Dammam - Abu Hadriya - Ras Tanura Highway (257 km), Khaybar - Al Ola Highway (175 km) , Makkah - Madinah Al Munawarah Highway (421 km) , Riyadh - Dammam Highway (383 km) , Riyadh - Sedir - Al Qasim Highway (317 km) , Riyadh - Taif Highway (750 km) , Taif - Abha - Gizan Highway (750 km) , Medina - Tabuk Highway (680 km) , Jeddah - Al Leith - Jizani Highway (775 km)
Jeddah - Makkah Highway (80 km)
Torustikud
Kondensaat 212 km, gaas 837 km; vedelgaasi 1187 km; õli 5062 km; naftatöötlemissaadused 69 km (2003).
Sadamad
Pärsia lahes: Dammam, Jubail, Ras Tanura ,Khafji ,Khobar
Punases meres: Jeddah ,Yanbu Al Bahr ,Duba ,Rabigh ,Jizani
Lennujaamad
kokku: 71
üle 3047 m: 32
2438 kuni 3047 m: 13
1524 kuni 2437 m: 12
914 kuni 1523 m: 2
alla 914 m: 2 (Saudi Araabia Airlines on rahva lennufirma )
Turism
Mekat külastab üle 3 miljoni palveränduri aastas. Ülejäänud aasta jooksul Meka saab umbes 4 miljonit umrahi. See ei ole tegelikult turism, vaid religioosne palverännak, st inimesed, kes tahavad täita oma eesmärki nähes Kaaba või muid vaatamisväärsusi ja järgida religioosseid rituaale. Siiski on keelatud mitte- moslemid . Mäed, orud ja Punase mere rannad meelitavad turiste. Türkiissinine vesi pakub häid ja ilusaid sukeldumis elamusi.
Kaaba
Kaaba on ehitis Mekas suure mošee õuel. See on Islami tähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud musta kangaga , mida vahetatakse igal aastal. Kõik muslimid , kus tahes nad ka ei asuks, palvetavad viis korda päevas Mekas asuva Kaaba poole. Kaaba edelaosas hõberaamis asub nn Must kivi, mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu.
Habalah
Habalah tähelepanuväärne sihtkoht Saudi- Araabias, mis varem oli küla. Nüüd, kui koht on tühi, on üksildane küla populaaseks sihtkohaks muutunud turistide seas.
Kasutatud kirjandus
http://www.the-saudi.net/business-center/regulation-other.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Saudi_Araabia
„Maailma riigid“ kirjastus Topograf / Regio 2001
„Suur maailma atlas“ Eesti Entsüklopeedia kirjastus 2005
Human Development Reports(HDR) – United Nations Development Programme ( UNDP ) http://hdr.undp.org/ (25.09.2009)
Countries of the World - 21 years of CIA World Fact Books (Country Rankings) http://www.photius.com/rankings/index.html#ECONOMY 22.11.2009
EIA - International Energy Data and Analysis http://www.eia.doe.gov/emeu/iea/elec.html 22.11.2009
EIA - International Energy Data and Analysis http://www.eia.doe.gov/oiaf/ieo/index.html 22.11.2009
CIA - The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ 22.11.2009
EIA - International Energy Data and Analysis
http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/contents.html 22.11.2009
Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/File:SaudiArabiaNetExports.PNG 22.11.2009
EIA - International Energy Data and Analysis
http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Saudi_Arabia/images/Oil%20and%20Gas%20Infrastructue%20Persian%20Gulf%20%28large%29%20%282%29.gif 22.11.2009
Convention on International Trade in Endangered Species(CITES) http://www.cites.org/eng/disc/parties/alphabet.shtml 22.11.2009
EIA - International Energy Data and Analysis http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Saudi_Arabia/Profile.html 22.11.2009
http://earthtrends.wri.org/pdf_library/country_profiles/for_cou_682.pdf
http://www.the-saudi.net/saudi-arabia/oil.ht m
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sa.html - CIA The World Factbook (10.010.2010)
http://www.intracen.org/menus/Countries.ht m - International Trade Centre (10.01.2010)
f. postimees .ee/f/2009/07/13/206837t40h8b02.jpg
http://f.postimees.ee/f/2008/12/05/101375t40h886a.jpg