Saudi Araabia referaat (0)

Tallinna Prantsuse Lütseum
Ottomar Paeväli
Saudi Araabia
Referaat
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………3
Riigi arengutase …………………………………………………………………………....4-7
Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse …………………………….. 8
Rahvastik …………………………………………………………………………………..9-10
Linnastumine ……………………………………………………………………………….11
Energiamajandus ………………………………………………………………………...12-17
Põllumajandus ……………………………………………………………………………… 18
Tööstuse areng, kaubandus, transport ……………………………………………………19-22
Turism …………………………………………………………………………………....23-24
Kokkuvõte …………………………………………………………………………………. 25
Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………26
Sissejuhatus
Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, Lõuna-Aasias Araabia poolsaarel. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania , Iraak ja Kuveit , idast Katar ja Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega ning idast merepiir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik.
Pindalalt on Saudi Araabia ~ 2,150,000 km2, 2008 aasta seisuga on rahvaarv natukene üle 28 miljoni, ametlikuks riigikeeleks on araabia keel, inglise keelt räägitakse ainult äripiirkondades. Riik ise jaguneb 13 provintsiks ning igal ühel neist on oma nn valitseja. Kõik nn valitsejad peavad alluma siiski riigi kuninga on Abdullāhile. Valitsevaks riigikorraks on absoluutne monarhia .
Riigi arengutase
Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus
Inimarenguindeksi muutus 1975-2005.
Regioon
IAI muutus
Kõrgelt arenenud riigid
Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenenud riikidega. 0,862 - 0,893
Ladina-Ameerika ja Kariibia
0,703 - 0,818, areneb suhteliselt aeglaselt.
Ida- Aasia
Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773
Araabiariigid
Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767
Lõuna-Aasia
0,433 - 0,616
Must-Aafrika
Inimarenguindeks on kõige madalam. Tõus on olemas, kuid võrreldes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511
Tabel 1: Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005
Allikas: The 2008 Human Development Report.
Saudi Araabia kuulub Araabia regiooni. Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina-Ameerika ja Kariibia regioon. Võrreldes Euroopaga on Saudi Araabia vähem arenenud. Näiteks Austria indeks on 2005. aastal 0,944 ning Saudi Araabia 0,777. Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem.
Põhjenduseks on ilmselt rahvaarv. Saudi Araabial oli 2003. aastal 26 400 000 inimest, Austrias kõigest 8 000 000
Riik
IAI indeks
Koht maailma riikide hulgas
Keskmine oodatav eluiga
Täiskasvanute (üle 15.a) kirjaoskus
SKT inimese kohta (GDP per capita ) ppp $
Norra
0,968
2
79,9
98,6%
$ 51 862
Eesti
0,871
42
71,3
99,8%
$ 19 155
Mosambiik
0,366
175
42,4
54,8%
$ 739
Brasiilia
0,807
70
72,0
89,6%
$ 8 949
Oma riik
0,835
55
72,4
84,3%
$ 22 053
Tabel 2: IAI (HDI) osakomponendid
Allikas. The 2008 Human Development Report.

Kõige kõrgem IAI on Norral. Tema kõrget arengut on näha ka maailmamajanduses ( nafta tootmine). SKT on ka väga kõrge. Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Eesti on oma tasemelt suhteliselt heal kohal(42. kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgem.

Riigi hõive iseloomustus
Joonis 1: Tööhõive jaotus Saudi Araabias
Allikas: The 2008 Human Development Report.
Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine.
Arengutaseme näitajate võrdlus
Joonis 2: Arengutaseme näitajate võrdlus
Allikas: The 2008 Human Development Report.
Joonis 3: Arengutaseme näitaja võrdlus ( elektrienergia tarbimine – kW/h)
Allikas: The 2008 Human Development Report.
Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust.
Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi.
Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse
Saudi araabia kuulub OPECisse, mis loodi 1960 aastal. OPECi eesmärgiks on nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine. OPECi liikmeteks on Alžeeria, Indoneesia , Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Gabon, Venezuela ning Ecuador .
OPECi liikmesriigid
Rahvastik
Rahvaarvu muutumine
2000 aastal- 20,660,700
2001 aastal- 21,122,700
2002 aastal- 21,589,240
2003 aastal- 22,054,280
2004 aastal- 22,529,340
2005 aastal- 23,118,990
2006 aastal- 23,680,640
2007 aastal- 27,601,038
2008 aastal- 28,146,656
Rahvastiku püramiid
Riigis on suurem osatähtsus meestel, see on tingitud religioonist ( islam ). Inimesed ei ela väga vanaks , kuna meditsiin ei ole kõrgelt arenenud veel. Ilmselgelt on tegemist arengumaaga.
Populatsioonist 90% on kohalikud araablased , ülejäänud 10% on sisserännanud afro-aasialased. Kohalikud araablased jagunevad veel omakorda kaheks : 85% sunniite ning 15% šiiite. Kuna praeguseks on rahavastiku üle 30 miljoni on tegemist suurriigiga. Saudi Araabiat iseloomustab 2% iive kasv. Teguriteks on usk, kus soositakse mitmelapselist pere ning pole väga levinud rasestumisvastased vahendid. Emigrante on rohkem kui immigrante.
Rahavastiku tihedus on 12in/km2. Inimesed on koondunud linnadesse ning tööstusrajoonidesse, kus on tööd ning elamiseks kõlbulikud tingimused. Riiki katab enamalt jaolt kõrb, mis teeb selle näitaja suhteliselt väikeseks.
Rahvastiku paiknemine
Alla 15-aastaseid on riigis kõige rohkem, eriti just poisse. Kuni 15- aastaste laste osakaal on ~30%. Tööealisi on ~60% ning vanureid on ~10%. Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga
Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused).
20120. Aasta sündimuse kordaja oli ~16 promilli ja suremuse kordaja ~2 promilli. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning suremus vähenenud.
Linnastumine
Saudi Araabia suurimad linnad
Linnades elab ligikaudu 75% rahvastikkust. Linnad on tekkinud peamiselt rannikutele või rajoonidesse, kus leidub naftat ning maagaasi.
Asustus on kõige tihedam kolmes piirkonnas: Punase mere rannikul, Pärsia lahe rannikul ning Rijadis. Linnade arv kasvab kiiresti võõrtööjõu arvel. Rijad õhtul päikeseloojangu ajal
Energiamajandus
Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad.
Joonis 4: Saudi Araabia energiavarade paiknemine
Allikas: Energy information administration
Alternatiivenergia liik
Kasutamist soodustavad tegurid
Kasutamist takistavad tegurid
Päikeseenergia (eraomanduses)
Väga päikeseline riik.
Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole võimalik kasutada ( tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis.
Tuuleenergia
Lagedad ning suhteliselt tuulised kõrbed kus oleks võimalused olemas
Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui soojuselektrijaamadel
Geotermaalenergia
Asub Araabia laamal
Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada.
Bioenergia
Kõrbete laialdase leviku tõttu on puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki kõdunevaid jäätmeid.
Hüdroenergia
Puuduvad jõed, mis võimaldaksid kasutada
Loodete energia
Punases meres ja Pärsia lahes pole looded nii ulatuslikud .
Tabel 3: Alternatiivsete energialiikide kasutamise soodustavad ja takistavad tegurid

Maailmamajanduslik tähtsus energiamajanduses

• Saudi Araabia on üks suurematest nafta ja maagaasi tootjatest, seega ka eksportijatest. Elektrienergia eksporti ei toimu mitte ühetegi riiki. Kuna Saudi Araabias paikneb ligi 1/5 Maailma naftavarudest ning riigis on ka suhteliselt madalad nafta tootmiskulud, siis prognoositakse, et Saudi Araabia jääb veel pikaks ajaks maailma üheks juhtivamaks nafta eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse (963 000 barrelit päevas), Jaapanisse (1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse (835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt , et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki . Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega.
  
• Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas)
  

Joonis 5: Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas
Allikas: EIA
Joonis 6: Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas
Allikas: Wikipedia

Elektrienergia tootmine Saudi Araabias
Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad , mis on lihtsasti kättesaadavad. Seega ringdiagrammi pole võimalik joonistada (pole lihtsalt mõttekas)
Joonis 7: Saudi Araabia elektrienergia tootlikkus ja kasutamine
Allikas: EIA

• Saudi Araabias on elektrienergia tootmise hulk suur. Teiste riikidega võrreldes on riik, 23. Kohal. 2009. Aasta andmetel toodetakse Saudi Araabias 179 100 000 000 kWh energiat. Kõige suurema energia tootmishulgaga on Ameerika, aga tema pindala on Saudi Araabiast ligikaudu 4,5 korda suurem. (Saudi Araabia pindala 2 224 000 km2, USA pindala 9 826 675 km2.
  
• Saudi Araabias toodetakse ühe inimese kohta 546 596 kWh elektrienergiat. See arv paigutab riigi 49. Kohale.
  
• Elektritootmine ühe inimese riigis on siiski suhteliselt heal tasemel, sest mitmed teised riigid, mis edestasid Saudi Araabiat elektrienergia tootmises, toodavad inimese kohta vähem kui minu riigis. kui arvestada
  
• Kuna elektrienergiat toodetakse suhteliselt palju ning ka tänapäeval nõutud maavaradest, siis on riigi arengutase keskmisel tasemel. Siiski ei ületa riigi areng tema naabrite taset, kelle peamiseks elektrienergia tootmisallikaks on samuti nafta ning maagaas (need riigid oleks nt AÜE, Bahrein )
  

Saudi Araabia energeetika ja keskkond

• 2007. Aastal energia kasutamisest tulenevalt on riigi poolt tekitatud süsinikdioksiidi emissiooniks 15,730 tonni aastas inimese kohta.
  
• 2007. Aastal toodeti kogu maailmas energia tarbimisest tulenevalt 29914,24 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Saudi Araabias on süsinikdioksiidi tekkimise hulgaks määratud 2007. Aastal 433,9313 miljonit tonni. Seega toodab Saudi Araabia kogu maailma süsinikdioksiidi hulgast 0,01% süsinikdioksiidi.
  
• Kyoto protokolli liige alates 31. Jaanuarist 2005.
  

CITES ’i lepingu liige alates 10. juunist 1996
Viini konventsiooniga liitus 1. Märts 1993
Põllumajandus
Harimiskõlbuliku maad on vaid 0,4 mln ha mida saab kasutada niisutuseta. Niisutussüsteemide arendamisega on seda ala suurendatud kuni viis korda. Peamiselt kasvatatakse nisu, otra, vähem kasvatatakse sorgotti, hirssi, riisi ja maisi. Suurlinnade ümbruses on oluline köögivilja ja viinamarjakasvatus. Samuti kasvatatakse oaasides datleid.
Karjandus on tavapäraselt ekstensiivne. Tänapäeval on rajatud kliimaseadmetega piimakarja- ja linnufarme. Eksporditakse mune, linnu- ja lambaliha , datleid ning köögivilju. Kohalikuks tarbeks püütakse kala, krevette, langusteid, käsnu ja pärlikarpe.
Metsatööstus riigil puudub, kuna pole lihtsalt metsa mida töödelda.
Vajalikud tingimused saavutatakse vaid raske tööga. Niisutusalad Saudi Araabias.
Tööstuse areng, kaubandus, transport
1. Saudi Araabia eksport ja import
koguväärtus USD
Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633)
Eksport (2008 a)
313,4 miljardit
$10924,9
Import (2008 a)
108,3 miljardit
$3775,3
Kaubandusbilanss
(ekspordi-impordi vahe)
205,1 miljardit
$7149,7
Tabel 4: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal
Allikas: CIA
Pilt 1: Naftatanker Allikas: Postimees
Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas import võrduma ekspordiga, sest ühe riigi eksport on teise riigi import. Näiteks, kui Saudi Araabia kaubandusbilanss on positiivne, siis peab mõne teise riigi kaubandusbilanss olema negatiivne. Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss olnud negatiivne.
Positiivne kaubandusbilanss on riigi majanduslikule arengule kasulik. Riik saab toodete ekspordist tulu. Eriti kasulik on siis, kui eksporditav toode on kogu maailmas nõutud nagu näiteks nafta. Selle kaudu saab riik rohkem tulusid ning nende tuludega on võimalik arendada riigi nt infosüsteeme või panustada tooraine tootlikkuse suurendamisse.
2. Riigi ekspordi struktuur ja muutused
Peamised eksporttooted
Vastava toote osatähtsus riigi ekspordis, %
Vastava toote osatähtsus maailmakaubanduses, %
Peamised ekspordi turud
Toornafta (2007) – Sektoris 27
76,6%
17,1%
Jaapan 30%, Taipei 25%
Orgaanilised kemikaalid – Sektoris 29
3,4 %
2,6%
Hiina 28,5%, Singapur 10%
Plastikud , polümeersed ained – Sektoris 39
2,5%
1,4%
Hiina 15,4%, Belgia 10,9%
Tabel 5: Saudi Araabia peamised eksporditavad tooted 2008
Allikas: ITC
Saudi Araabia, kui üldtuntud naftariik, peamiseks eksporditavaks tooteks on kindlasti toornafta. See on peamiseks riigi rikkuse allikaks (nagu ka teistel suurtel naftariikidel). Näiteks 2008. aastal sai riik toornafta ekspordist tulu ligi 223 miljonit USD. Saudi Araabias on toornafta eksport suurenenud aastatel 2004-2008 ligikaudu 2,4 korda. Sellest võib järeldada, et maailmaturul on ka toornafta nõudlus suurenenud. Rahvaarvu kasv, uute lahendustega autotööstused ja ka üldine ühiskonna heaolu paranemine on selle põhjuseks. Näiteks peab paika kindlasti üks fakt, et kõik mees unistavad endale saada suure võimsusega autot, mis tarbib ka kordades rohkem bensiini kui ökonoomne auto.
Teised eksporditavad tooted on erinevad orgaanilised kemikaalid ja polümeersed ained. Need tooted on samuti seotud naftaga, sest antud tooteid on võimalik valmistada nafta töötlemisjääkidest või üldse naftaühenditest. 2008. aastal tõusis orgaaniliste kemikaalide eksport, 2004-2007. aastatel oli teisel kohal polümeersette ainete eksport.
Kui ITC lehekülje tabelitest õigesti aru sain ja arvutusvigu ei teinud, siis peamised riigid kuhu toornaftat eksporditakse on Jaapan, Taipei ja USA. Teisi tooteid nagu näiteks polümeersed tooted (erinevad plastikud, kiled jne) eksporditakse peamiselt Singapuri ja Belgiasse.
3. Peamised imporditavad tooted
Peamised import tooted
Vastava toote osatähtsus riigi impordis, %
Vastava toote osatähtsus maailmakaubanduses, %
Peamised riigid, kust imporditakse
Erinevad masinad , aparatuur– Sektor 84
17,9%
0,8%
USA 21% , Itaalia 13% , Saksamaa 12% , Jaapan 10%
Mootorsõidukid va. rongid , trammid – Sektor 87
14,7%
1,1%
Jaapan 29,3% , USA 28,7% , Saksamaa 10,8%
Elektroonikaseadmed – Sektor 85
8,2%
0,4%
Hiina 14,5% , USA 12,2%, Saksamaa 9,8%
Tabel 6: Saudi Araabia peamised imporditavad tooted 2008
Allikas: ITC
Impordi toodete alla võtsin sektorite tooted, kuna üksikult oleks inglisekeelne tõlge osutunud keeruliseks, mida osad tooted tegelikult tähendavad. Sellegipoolest on eristatav , et Saudi Araabia impordib erinevat aparatuuri ja masinaid, et arendada naftapuurtornides kasutatavaid seadmeid. Samuti on suur osakaal erinevate mootorsõidukite (autod, veokid, traktorid jne) import. Suhteliselt suurem eristatav osakaal on ka erinevate elektroonikaseadmete impordil ( kaablid , generaatorid jms). Kogu import tuleb peamiselt arenenud riikidest, sest imporditavad tooted võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga ,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota. Pilt 2: Naftapuurtorn Allikas: Postimees
4. Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina
Joonis 8: Saudi Araabia ekspordi partnerriigid 2008
Allikas: CIA
Joonis 9: Saudi Araabia impordi partnerriigid 2008
Allikas: CIA
Saudi Araabia majandust võib hinnamuutused mõjutada kõige enam ekspordi näol, sest väga suur osa riigi eksporditavast tootest on toornafta. Nafta hinnad on aga viimasel ajal väga kõikuvad ning
mida kõrgemad on meie bensiinijaamades hinnad, seda kõrgemad on ka nafta barreli hind maailmaturul. Kõrgem nafta hind maailmaturul tähendab ka rohkem tulu ekspordist riigile, sealjuures ka Saudi Araabiale. Madalseisus on riigil raskem müüa, riigil rohkem tulu saamata, aga samas jääb rohkem jääb omatarbimiseks.
Väliskaubanduse maht on tugevalt seotud inimese heaoluga riigis, aga kindlasti ei puudu ka vaesemad piirkonnad, kuhu riik nii palju toetusi ei jaga. Üheks põhjuseks see, et Saudi Araabias on riigikorraks absolutistlik monarhia, seega enamus riigi ekspordist tulevast rahast jääb ilmselt pidama riigi kõrgema ühiskonna taskutesse. Teoreetiliselt, mida rohkem eksporti, seda rohkem tulu riigile, millega on võimalik arendada riigi arengutaset
Raudteed on kokku natukene alla 900km, sellest tähtsaim lõik on 565km, mis ühendab Rijadi ja Dammami sadamat. Maanteed on kokku üle 120 000 km, sh 50 000 asfalteeritud . Suurimad lennujaamas asuvad Rijadis, Džidadas, Mekas ja Dahranis.
Turism
Vaatamisväärsused
Kaaba
Kaaba on ehitis Mekas suure mošee õuel. See on Islami tähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud musta kangaga , mida vahetatakse igal aastal. Kõik muslimid , kus tahes nad ka ei asuks, palvetavad viis korda päevas Mekas asuva Kaaba poole. Kaaba edelaosas hõberaamis asub nn Must kivi, mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu.
Habalah
Habalah tähelepanuväärne sihtkoht Saudi Araabias, mis varem oli küla. Nüüd, kui koht on tühi, on üksildane küla populaarseks sihtkohaks muutunud turistide seas.
Madain Saleh
Muuseum Riyadhis
Aastas külastab Saudi Araabiat ~ miljon turisti, neist enamik on Mekat ja Mediiniat külastavad islami palverändurid.
Kohapealne loodus on väga erinev ning maaliline, see on ka üks põhjusi miks turistid külastavad Saudi Araabiat.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et Saudi Araabia on üks väga huvitav ning omapärane riik, millel on mitu erinevat palet. Kuna olen ise selles piirkonnas reisinud osakasin sellest nii mõndagi siia märkida ilma, et oleks pidanud kusagilt lisa informatsiooni otsimagi. Olgugi, et Saudi Araabia on arengumaa, on ta siiski väga lummav ning võluv. Lisaks sain väga palju uusi teadmisi selle vahva riigi kohta ning loodan seda piirkonda millalgi veel külastada.
Kasutatud allikad

• http://et.wikipedia.org/wiki/Saudi_Araabia
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Saudi_Arabia
  
• Eesti entsüklopeedia (8)
  
• Countries of the World - 21 years of CIA World Fact Books (Country Rankings) http://www.photius.com/rankings/index.html#ECONOMY
  
• EIA - International Energy Data and Analysis http://www.eia.doe.gov/emeu/iea/elec.html
  
• EIA - International Energy Data and Analysis http://www.eia.doe.gov/oiaf/ieo/index.html
  
• CIA - The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
  
• EIA - International Energy Data and Analysis http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/contents.html
  
• Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/File:SaudiArabiaNetExports.PNG
  
• EIA - International Energy Data and Analysis http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Saudi_Arabia/images/Oil%20and%20Gas%20Infrastructue%20Persian%20Gulf%20%28large%29%20%282%29.gif
  
• Convention on International Trade in Endangered Species (CITES) http://www.cites.org/eng/disc/parties/alphabet.shtml
  
• EIA - International Energy Data and Analysis http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Saudi_Arabia/Profile.html
  
• http://www.intracen.org/menus/Countries.ht m - International Trade Centre (10.01.2010)
  
• f.postimees.ee/f/2009/07/13/206837t40h8b02.jpg
  
• http://f.postimees.ee/f/2008/12/05/101375t40h886a.jpg
  
• http://www.google.ee/search?q=saudi+arabia&hl=et&prmd=imvns&source=lnms&tbm=isch&ei=AommT67hCOqn0QXEw5mMBA&sa=X&oi=mode_link&ct=mode&cd=2&ved=0CBkQ_AUoAQ&biw=1680&bih=949
  

27