Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


LAEVA ABIMEHHANISMID (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
LAEVA ABIMEHHANISMID
SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine .
Laeva energeetikaseade koosneb:
  • Peamasin (ad).
  • Laeva abimehhanismid (AM).
    Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused.
    Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik .
    Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel.
    Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,
    pumbad , kompressorid jne. ).
  • Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed , majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. )
  • Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.)
    Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide , aparaatide , mahutite , armatuuri ja näidikutega. Laeva üldsüsteemid peavad tagama laeva ohutu meresõidu , laadimis-lossimis ja päästeoperatsioonid.
    Energeetiliste seadmete süsteemid tagavad energeetikaseadmete ekspluateerimise erinevates mersõidu tingimustes.
    Kui arvestada ,et tänapäeva laevas kogu energia varustatusest 35-40 % kulub abiseadmete ja süsteemide tööle , peab nende valikul ja ekspluateerimisel väga suurt tähelepanu pöörama nende majandus -õkonoomilistele näitajatele ,
    Tehniline progress laevaehituses ja abiseadmete kasutamises on teinud suuri edusamme abimehhanismide üldise kasuteguri parandamisel . Kasutusele on võetud tänapäeva tasemel uusi materjale, parandatud abiseadmete konstruktsiooni . Kasutusele on võetud abiseadmete automaatjuhtimissüsteemid. Praktiliselt on kadunud aurujõul töötavad ajamid. Põhiliselt kasutatakse hüdraulilist ja elektriajamit.
    Laeva abimehhanismidele esitatakse järgmised tingimused:
    • suurt töökindlus erinevates meresõidutingimustes ( kreen , different, suur lainetus, madal ja kõrge välistemperatuur ), õkonoomsus , väike mass ja gabariidid, vibratsioonikindlus , elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja automatiseerimise võimalus.

    Hüdrauliste mehhanismide mõiste ,otstarve ja liigitus.
    Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega. Sõna hüdraulika tuleneb kreekakeelsetest sõnadest " hydõr" - vesi ja "aulos " - toru. Esialgselt kujutas hüdraulika vaid torustikesse puutuvaid küsimusi empiiriliste , kogemuslikel valemitel põhinevat teadust.
    Peale hüdraulika uurib vedelike taskaalu ja voolamist ka teine teadus - teoreetiline hüdromehaanika, mis on teoreetilise mehaanika iseseisvaks aruks. Hüdromehaanika uurimused on peamiselt teoreetilist laadi .
    Tänapäeva hüdraulika on teadmiste kompleks , milles teooria on ühendatud praktikaga. Ta kujutab endast teadust ,milles kogemusi üldistatakse teooriaga ja teooriat parandatakse ning täiendatakse kogemuste varal . Viimast meetodit kasutatakse käesoleval ajal väga palju ka hüdromehaanikas . Hüdraulikas omakorda kasutatakse laialdaselt hüdromehaanika meetodeid ja järeldusi. Võib arvata ,et aja jooksul kaob erinevus mõistete "hüdraulika " ja " hüdromehaanika " vahel täielikult.
    Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku asetatud keha tasakaalu seaduse. Seejärel oli hüdraulika valdkonnas mitu sajandit vaikus . Alles !5. sajandist on säilinud itaallase Leonardoda Vinci tööd, mis käsitlevad vee liikumist jõgedes ja kanalites. Tuntumatest teadlastest selles valdkonnas võib nimetada itaallast Galilei (17.sajand), kes uuris kehade ujumist ning tema õpilast Torricellit ,kes määras seaduse vedeliku voolamise kohta avast . Prantslane Pascal avaldas seaduse rõhu edasiandmise kohta vedelikus ning sajandi lõpul avaldas inglane Newton uurimuse vedelike sisehõõrde kohta .
    Esimese teadaoleva kolbpumba ehitas roomas juba 190 aastat e. Kr. Ktesibios. Esimene kõverate puitlabadega aksiaalpump arvatakse pärinevat 5.sajandist . Sveitslane Leonhard Euler ( 1707 - 1783) pani aluse labapumpade teooriale ja viitas esimesena kavitatsiooni võimalikkusele . Injektori võttis kasutusele (vee pumpamiseks aurukatlasse ) 1858 aastal prantslane Giffard.
    Tänapäeval pole elu ilma hüdrauliliste seadmeteta mõeldav . Neid kasutatakse kõigis rahvamajandusharudes kõikvõimalike vedelike segude pumpamiseks jne.
    Vedelike peamised füüsikalised omadused:
    Vedelik on kindla ruumalaga ,kuid kujuta aine. Vedelik võtab selle anuma kuju milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi.
    Tihedus ( kg/ m ) on vedeliku ruumalaühiku mass : = m/ V.
    Erikaal ( N/ m ) on vedeliku ruumalaühiku kaal : = F / V
    Et raskuskaal F = m g , kus m on mass ja g on raskuskiirendus ,siis = g.
    Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust.
    Nagu muidki aineid saab vedelikke kokku suruda , kuid gaasiga võrreldes üsna tühisel määral. Kokkusurutavust iseloomustab mahtkokkusurutavustegur , mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K .
    Vedeliku soojuspaisumist jääva rõhu all iseloomustab ruumpaisumistegur.
    Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Rõhu tõus mõjutab viskoossust väga suurte rõhumuutuste puhul ja praktikas seda tavaliselt ei arvestata.
    Küllastunud auru rõhk on rõhk, millal vedelik antud temperatuuril aurustub, st. hakkab keema . Temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb ja vastupidi. Kui vedelik liigub kiirelt , võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi ta pole kuum , hakkab ta keema. Keeemisel seguneb vedelik aurumullidega ,ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. tekib kavitatsioon .
    Hüdrostaatikaks nimetatakse hüdraulika osa , mis käsitleb vedelike tasakaalu seadusi ja nende praktilist kasutamist. Vedeliku tasakaaluks nimetatakse olekut ,kus vedeliku osakesed üksteise suhtes ei liigu. Tasakaaluolek võib olla kahesugune : nn. "absoluutne "tasakaal ,kus vedelik asub liikumatus anumas ,mis ise on liikumatus olekus, ning suhteline tasakaal ,kus vedelik on liikumatu anuma suhtes ,mis ise liigub.
    Iga aine osakeste vahel mõjuvad molekulaarjõud. Vedelikus on nad teiste jõududega võrreldes väikesed ja pääsevad mõjule alles siis ,kui vedeliku maht on väga väike . Hüdraulika seaduspärasuste tuletamisel on nad tähtsusetud ja jäetakse arvesse võtmata.
    Hüdrostaatiliseks rõhuks ehk surveks nimetatakse taskaalus olevas vedelikus mingi mõttelise tasapinnale mõjuva jõu intensiivsust ehk hüdrostaatiline jõud on pinnale jagatud jõud.
    P= d F / d A
    Hüdraulilisel rõhul on kaks omadust.: hüdrauliline rõhk mõjub risti pinda ja vedeliku mingis punktis mõjuv hüdrauliline rõhk on kõikides suundades ühesugune.
    Tasakaalus vedelikul on energiavaru , mille arvel on võimalik teha tööd. See on potensiaalne energia . Tasakaalus vedeliku kaaluühiku kohta tulev ( e. erienergia ) potensiaalne energia võrdub vedelikusamba kõrguse kaudu mõõdetud rõhu e. survega .
    Vedeliku potensiaalne energia mooduatub kahest osast
    - asendi energiast e. kõrgussurvest ( z) ja
    - rõhu energiast e. piesomeetersurvest p/g
    Tasakaalus olevas vedelikus on asendi ja rõhu -erienergia konstantne .
    Kui vedelik liigub ,lisandub potensiaalsele energiale kineetiline energia.
    Absoluutrõhk on õhurõhu e. atmosfäärse rõhu ja vedelikusambast tingitud rõhu summa: p abs = p õ + gh
    Vedelikusambast tingitud rõhk on ülerõhk. p ü =
    Ülerõhu sünonüüm on manomeeterrõhk ,sest manomeeter ise on õhurõhu all ja mõõdab ainult ülerõhku
    Kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem ( p abs vaakum .
    P vac = p õ - p abs.
    Üldkehtivas mõõteühikusüsteemis ( SI ) avaldatakse rõhk paskalites :
    1 Pa = 1 N/ m2
    Mittesüsteemsete ühikutena on olnud kasutusel atmosfäärid - tehniline
    ( 1 at = 1 kgf / cm2 = 9,81 * 104 Pa = 0,1 Mpa ) ja füüsikaline e. nn. normaalatmosfäär ( 1atm = 1, 01 * 10 5 Pa = 0,1 Mpa ) ning baar
    ( 1 bar = 10 Pa ).
    Kokkuvõttes võib õelda ,et mistahes atmosfäär on ligikaudu , baar aga täpselt võrdne 0,1 Mpa -ga.
    Rõhku on hüdraulikas sageli otstarbekas väljendada vedelikusamba kõrgusega ( m ).
    h = p / g .
    Hüdrotehnikas on tegemist peamiselt veega , mille tihedus vesi = 1000 kg / m . Siis vastab ühele tehnilisele atmosfäärile 10 m veesammast. 1 m H2 O = 9,81 *103 Pa = = 9,81 k Pa . 10mm H2 O = 1 kgf /cm2 = 9,81 Pa .
    Mõõteriistades kasutatakse sageli elavhõbedat ,mille tihedus on 13 600 kg / m3.
    Õhurõhku mõõdetakse elavhõbedamillimeetrites või millibaarides (hektopaskalites):
    1 mmHg ( torr ) = 1,33 * 102 Pa , 760 mm Hg = 1013 ,25 hPa ( mbar ) = 0,1 Mpa.
    1 Pa = 0,102 kgf/ m2 (mm H2O ) = 1,02 *10-5 kgf / cm2 ( at ) = 9,87 * 10-6 atm =
    = 10-5 bar = 7,5 10 -3 mmHg = 1,02 *10-4 m H2O .
    Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit ) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustanud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutataks vedelikmanomeetrites ( piosomeetrites ,elavhõbedamanomeetrites või -vaakummeeris jt. ) , teist vedrumanomeetrites või -vaakummeetrites.
    Hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendamine :
    Punktis M , mis paikneb h = z - x sügavusel vabapinnast , valitseb rõhk
    p = p + g ( z - z ) ehk p = p + gh.
    See on hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm . Nagu näha , määravad rõhu vedelikus rõhk p tema pinnal ning vedeliku samba avaldatav lisarõhk gh Hüdrostaatika põhivõrrandist on näha ,et vedeliku pinnale mõjuva rõhu p
    muutudes muutub niisamapalju ka rõhk p sügavusel h . Seda asjaolu üldistab Pascali seadus järgmiselt : rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub niisamasugusena edasi kõigisse teistesse punktidesse .
    Pascali seadusele tuginevad mitmesugused hüdrostaatilised masinad - pressid , tungrauad , akumulaatorid jt. , milles jõudu antakse edasi vedeliku kaudu.
    Joonisel ( ) on kujutaud jõu suurendamist hüdrosüsteemi abil , nii nagu see toimub hüdropressis . Kui kolvile K , mille pindala on A , rakendada jõud F , siis tekib vedelikus kolvi all rõhk p = F / A . See rõhk levi kolvi K alla ja sellele kolvile mõjuv jõud F 0 p A = F A / A . Tegelikult jõud kolvipindadele suhte kordselt ei suurene , mehaanilise hõõrde tõttu on kasutegur 0,8 ….. 0,9 .
    Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator.
    Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab ettenähtud kõrgeimasse ülemisse asendisse , siis lülitub pump automaatselt välja.
    Kui tähistada kolvi kaal tähega G ja tema liikumistee ( tõstekõrgus ) tähega H , siis akumulaatorisse kogutud energia võrdub korrutisena GH , vedelikus tekitatud hüdrostaatiline rõhk p= G / F , kus F on kolvi ristlõikepind.
    Vedeliku rõhk p akumulaatoris ei muutu . Nimetatud rõhu all pumbatakse vedelik akumulaatorist mööda toru E hüdraulilise masinasse ( näiteks pressi silindrisse ). Selle tulemusel töötab masin ühtlase koormusega .
    Vedelikus tekitatud hüdrostaatiline rõhk on seda suurem ,mida väiksem on kolvi ristlõikepind.
    Väga väikese läbimõõduga kolb ei ole aga küllalt tugev. Seetõttu kasutatakse nendes seadmetes , kus vajatakse kõrget hüdrostaatilist rõhku ( joon ) , nn.
    differentsiaalakumulaatoreid . Nende kolb on astmeline . Silindris A surutakse vedelik kokku rõngakujulise pinnaga , mis moodustub kolvi astmete läbimõõtude erinevuse tõttu. Kolvi astmete läbimõõdud võib valida nii ,et nad üksteisest vähe erinevad . Nii saab muuta kolvi tööpindala väikseks , ilma et kolb seejuures nõrgeneks.
    Ühendatud anumate seadus: vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised vedelike tihedustega .
    See seadus on rakendatav omavahel segunematute vedelike tiheduse määramise ning vedelike pumpamisel õhktõstuki abil.
    Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga .
    Jõud rakendub selle mahu keskmesse , s.o. rõhukeskmesse . Laevaasjanduses nimetatakse seda punkti veeväljasurvekeskmeks.
    Hüdrodünaamikaks nimetatakse hüdraulika osa , mis käsitleb vedelike voolamist.
    Kui seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks (hüdrostaatika ) piisab rõhu määramisest igas vedelikupunktis ning vedeliku enese iseloomustamiseks üksnes tema tiheduse tundmisest ,siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ( u ) ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust.
    Üks vedeliku voolamisega seotud tegureid on aeg ( t ) . Sellist liikumist , milles nii kiirus u kui rõhk p millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast , nimetatakse muutuvaks e. ebastatsionaarseks voolamiseks. Muutuv voolamine on näiteks voolamine tühjeneva anuma avas ( vedeliku tas alaneb , mistõttu välja voolukiirus väheneb pidevalt ), või hüdrauliline löök survetorustikus ( kiirus väheneb äkki nullini ja rõhk kasvab ).
    Muutumatu e. statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Igapäeva hüdraulikas on tegemist peamiselt muutumatu voolamisega ; selline on vee liikumine torustikes , kanalites . Täiesti muutumatut voolamist ei ole ,kuid kui muutumine on aeglane , siis see märgatavaid kiirendusi ei põhjusta.
    Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku voolu erienergia on voolu pikkusel konstsntne E1 = E2 .. Reaalvedeliku voolamisel see nii ei ole ja Bernoulli võrrand saab kuju E1 = E2 + h (t) , kus h(t ) on survekadu., mis mõõdab voolutakistuste ületamiseks kulunud energiat. Seda Bernoulli võrrandit loetakse hüdrodünaamika põhivõrrandiks , mille abil saab lahendada enamiku voolamisega seotud probleeme .
    Laeva hüdraulised masinad . Pumbad.
    Hüdraulilisteks masinateks nimetatakse selliseid masinaid, milles põhiliseks
    töötavaks kehaks on vedelik. Hüdrauliliste masinate ehitus ja töö põhineb hüdrodünaamikal.
    Olenevalt masinas toimuva energeetilise protsessi iseloomust ja masina kasutamise otstarbest ,liigitatakse hüdraulilised masinad kahte suurde gruppi: hüdraulilised mootorid (hüdromootorid ) ja pumbad.
    Hüdromootoreid kasutatakse selleks ,et muundada vedeliku voolu hüdroenergia mootori võllilt võetavaks mehhaaniliseks energiaks , mida kasutatakse mitmeks otstarbeks , põhiliselt siiski masinate käivitamiseks. Hüdromootorite kõige levinumaks esindajaks on hüdroturbiinid.
    Pumpasid kasutatakse selleks ,et tõsta ja teisaldada vedelikke mööda torustikku. Pumpades toimub hüdromootoritega vastupidine protsess - neis muundatakse mootoritelt saadud mehaaniline energia vedeliku hüdroenergiaks.
    Erigrupi moodustavad hüdroülekanded ,mida kasutatakse mehaanilise energia ülekandmiseks või selle muundamiseks vedeliku abil (hüdrosilindrid ,hüdroajamid) ja hüdrokiirendid , mis panevad vedeliku reaktsioonjõu abil liikuma vedelikku asetatud tahked kehad ( laevakruvid, rataslaeva veorattad ).
    Tööpõhimõtte järgi eristatakse hüdraulised masinad:
    • rotatsioonmasinaid ( tsentrifugaalpumbad , hüdroturbiinid jne.) ,
    • kolbmasinad ( kolbpumbad jne.) .

    Pump on seade vee või muu vedeliku liikumapanemiseks ( tõstmiseks madalamalt tasemelt kõrgemale , edasitoimetamiseks mõõda torustikku ).
    Kasutusala ja otstarbe järgi liigitatakse laevapumbad : jahutuspumbad , kuivatuspumbad, tuletõrjepumbad jt..
    Pumbatava vedeliku järgi: vesi, õli , hape, jt. .
    Tarbitava energiaallika järgi: elekter , auru, jt. .
    Tööpõhimõtte järgi liigitakse:
  • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi)
  • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad)
  • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas)
  • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve)
  • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik).
  • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb , kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline ).
  • Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga).
    Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki :
  • Dünaamilise rõhu pumbad : pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.)
    Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal -, keeris-, diagonaal - ,
    propellerpumbad .
  • Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku
    Mahtpumpade rühma kuuluvad :
    - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib -, membraan - ja
    vibropumbad;
    - pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas -, kruvi-, siiber -
    jt. pumbad .
    Pumpade tööparameetrid.
    Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid :
    1. Tootlikkus ( jõudlus , vooluhulk )
    2. Imemiskõrgus (m),
    3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ),
    4. Tarbitav võimsus P (kW),
    5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ),
  • Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m),
    7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min
    käiku/ minutis ).
  • Pumba tootlikkus näitab ajaühikus tehtud kasulikku tööd.
    Eristatakse :
    - mahulist tootlikkust Q ( m3 / s ; m 3/ h; l / s; l/ min,)
    - massilist tootlikkust G ( kg/ s ; kg/ h, t/ h )
    Seos mahulise ja massilise tootlikkuse vahel : G =  Q , kus  on vedeliku tihedus.
    Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk ,mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele.
    Tegelik tootlikkus on teoreetilisest alati väiksem pumba sisemiste ja väliste lekete (kadude ) võrra.
    Välised lekked võivad tekkida:
    • Läbi pumba tihendite ,
    • Läbi ebatihedate toruühenduste.
    Välised lekked olenevad pumba tehnilisest korrasolekust ja on tavaliselt väikesed või peaksid puuduma üldse.
    Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest.
    Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur ( 0 või v).
    0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor.
    Pumba imemiskõrgus ja kavitatsioon.
    (vaata loengus antud joonist)
    Pumba imemine on vedeliku surumine pumpa atmosfäri rõhu mõjul , kui pump tekitab pumba imitorus ja pumba sees hõrenduse.. Seega imemine on seotud atmosfäri rõhoga (760 mmHg ). Kui puudub atmosfäär ,siis pole ka pumbal imemisvõimet.
    Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi tõuseks imitorus 10,33 m. Teiste vedelike , mille erikaal on veest väiksem , veesammas on teoreetiliselt kõrgem. Näiteks vedelik erikaaluga 0,8 maksimaalne imisammas on 10,33/ 0,8.
    Tegelikus pumbas imikõrgus teoreetilisest on alati väiksem ( 7…8 m), sest:
    • reaalses pumbas pump ei suuda tekitada imitorus absoluutset vaakumit,
    • osa õhurõhust vedeliku ülessurumiseks kulutatakse hüdrauliste takistuste ületamiseks ( sisehõõrdumine ja keerised),
    • osa staatilisest õhurõhust kulutatakse vedeliku liikuma panemiseks s.o. kineetiliseks energiaks.

    Peale vaadeldud tegurite mõjutab pumba imemiskõrgust vedeliku temperatuur. Vedeliku keemistemperatuur oleneb rõhust. Mida kõrgem on rõhk ,seda kõrgem on keemistemperatuur . Rõhu langemisel keemistemperatuur langeb. Kuna imitorus vedeliku rõhk langeb, võib vedelik imitorus hakata keema. Pump hakkab pumpama auru ja vedeliku segu , millega imikõrgus väheneb .
    Vee imikõrgus atmosfäri rõhul on praktiliselt juba 70oC juures 0-lähedane ja pump lakkab pumpamast. Kõrge temperatuuriga vedeliku pumpamiseks tuleb pumba
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    LAEVA ABIMEHHANISMID #1 LAEVA ABIMEHHANISMID #2 LAEVA ABIMEHHANISMID #3 LAEVA ABIMEHHANISMID #4 LAEVA ABIMEHHANISMID #5 LAEVA ABIMEHHANISMID #6 LAEVA ABIMEHHANISMID #7 LAEVA ABIMEHHANISMID #8 LAEVA ABIMEHHANISMID #9 LAEVA ABIMEHHANISMID #10 LAEVA ABIMEHHANISMID #11 LAEVA ABIMEHHANISMID #12 LAEVA ABIMEHHANISMID #13 LAEVA ABIMEHHANISMID #14 LAEVA ABIMEHHANISMID #15 LAEVA ABIMEHHANISMID #16 LAEVA ABIMEHHANISMID #17 LAEVA ABIMEHHANISMID #18 LAEVA ABIMEHHANISMID #19 LAEVA ABIMEHHANISMID #20 LAEVA ABIMEHHANISMID #21 LAEVA ABIMEHHANISMID #22 LAEVA ABIMEHHANISMID #23 LAEVA ABIMEHHANISMID #24 LAEVA ABIMEHHANISMID #25 LAEVA ABIMEHHANISMID #26 LAEVA ABIMEHHANISMID #27 LAEVA ABIMEHHANISMID #28 LAEVA ABIMEHHANISMID #29 LAEVA ABIMEHHANISMID #30 LAEVA ABIMEHHANISMID #31 LAEVA ABIMEHHANISMID #32 LAEVA ABIMEHHANISMID #33 LAEVA ABIMEHHANISMID #34 LAEVA ABIMEHHANISMID #35 LAEVA ABIMEHHANISMID #36 LAEVA ABIMEHHANISMID #37 LAEVA ABIMEHHANISMID #38 LAEVA ABIMEHHANISMID #39 LAEVA ABIMEHHANISMID #40 LAEVA ABIMEHHANISMID #41 LAEVA ABIMEHHANISMID #42 LAEVA ABIMEHHANISMID #43 LAEVA ABIMEHHANISMID #44 LAEVA ABIMEHHANISMID #45 LAEVA ABIMEHHANISMID #46 LAEVA ABIMEHHANISMID #47 LAEVA ABIMEHHANISMID #48 LAEVA ABIMEHHANISMID #49 LAEVA ABIMEHHANISMID #50 LAEVA ABIMEHHANISMID #51 LAEVA ABIMEHHANISMID #52 LAEVA ABIMEHHANISMID #53
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anton89aa Õppematerjali autor

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    65
    doc
    AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
    82
    ppt
    LAEVA ABIMEHHANISMID
    15
    doc
    Diisel
    24
    doc
    Kolbpumpade ehitus
    91
    doc
    Eksami konspekt
    16
    docx
    Laeva jõuseadmete ehitus motoristile
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun