· Rippklappidega: OHV(overhead valve) · Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga on kasutusel ka hüdrotõukurid.Nende eeliseks on see et mootori
Ühepoolne etteandepump Kahepoolne etteandepump Käsipump Süsteemi varustamine kütusega peale hooldus- ja remonttöid Süsteemi varustamine kütusega peale paagi tühjakssõitmist Süsteemi õhutamine Kuumades tingimustes töötav kütusefilter Õhumullide eemaldamine lisatagasivoolu kaudu Rivikõrgsurvepump Pihusti rõhk kuni 1350 bar-i. Plunzeri, hülsi tolerantsid väga väikesed vahetatakse ainult koostuna. Käitatakse sünkroonselt väntvõlliga Plunzer-hülss koost Plunzeri käik on konstantne Sissepritsitava kütusekoguse muutmine vedrukujulise (heeliks) soone abil plunzeri pööramine ümber oma telje. Määrdesoon Tööpõhimõte Sissepritsekoguse muutmine Eraldiseisva õlitussüsteemiga rivipumba plunzer Erinevad plunzeri ehitused Üleandeklapp Asetseb pumbakambri ja kõrgsurve toru vahel. Ülesanne: Isoleerida kõrgsurvetorud pumbast Peale pihustust vähendab rõhku kõrgsurvetorus
6. Antud kütuse hulga erinevuse järgi arvutatakse välja kütuse andmise ebaühtlus K = A- B●100% B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5% 0-seisundi regulleerimine ja kontroll Teostame alljärgnevalt: 1. Pumbad täidetakse kütusega ja lastakse välja õhk 2. Käivituskang pannakse asendisse STOPP 3. Käsikangiga pumpame KKP kõik pumbad järiekorras läbi. Kui on kerge pumbata siis plunzer seisab o asendis, kui aga on raske pumbata siis see on märk sellest, et pump ei seisa 0 asendis Reguleerida tuleb neid pumpi millised oli raske pumbata, selleks keerame lahti kütuset kahvel – hoova kruvi ja nihutame kahvel – hooba ja pöörame plunzeri 0 – asendisse, keerame kruvi kinni ja kontrollime kohe uuesti 0 – asendit. Karl-Markus Pabos 15.LM
Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi:
Hõõgküünlad soojendavad silindritele antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm mootor töötab vaiksemalt ja heitgaasid on väiksema toksilisusega. Kõrgrõhu pump Kõrgrõhu pump tekitab vajaliku kütuserõhu kõrgrõhu latis. Ajamivõll saab oma pöörlemise gaasijao-tusmehhanismi ajami hammasrihmalt. Kütus siseneb kanali (1) kaudu ja antakse kõigi kolme plunzer-paari juurde. Plunzeri allaliikumisel siseneb kütus läbi plaatklapi (6) hülssi ja plunzeri ülesliikumisel surutakse läbi kuulklapi (7) välja ning läbi väljalaskekanali (3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest allasõidul, võib pumba tootlikkus osutuda liiga suureks ning sellisel juhul
Hõõgküünlad soojendavad silindritele antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm mootor töötab vaiksemalt ja heitgaasid on väiksema toksilisusega. Kõrgrõhu pump Kõrgrõhu pump tekitab vajaliku kütuserõhu kõrgrõhu latis. Ajamivõll saab oma pöörlemise gaasijao-tusmehhanismi ajami hammasrihmalt. Kütus siseneb kanali (1) kaudu ja antakse kõigi kolme plunzer-paari juurde. Plunzeri allaliikumisel siseneb kütus läbi plaatklapi (6) hülssi ja plunzeri ülesliikumisel surutakse läbi kuulklapi (7) välja ning läbi väljalaskekanali (3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest allasõidul, võib pumba tootlikkus osutuda liiga suureks ning sellisel juhul
Silinder suletakse pealt silindrikaanega, mis valatud silindrisärgiga samast materjalist. Silindri ja kaane vahel on kaanetihend, mis veepumpadel võib olla rasvanöör. Kolvid: Kolbpumba kolvi ülesanne on teostada keskkonna imemist st. mootorilt saadava liikumise mõjul hõrenduse tekitamine pumba silindris ja survekäigu ajal keskkonna surumine survetorusse. Kolbpumba kolvid võib jagada kolme rühma : - Ketaskolvid - plunzer e, varbkolb - labürintkolvid Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest. Ketas (kettad) on valmistatud malmist või pronksist. Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse. Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks. Kolvikettas (kolvikehas) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks
= Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides =0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus P on pumba võimsus ja Pa - on ajami võimsus. MAHTPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: 3 - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m /h ), 3 - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m /h ),
1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5. Hetegaaside temperatuur 6. Kütusekulu 7. Õlikulu 8. Pimeetriline rõhk 9. Peale nimetatuid suurusi kontrollitakse veel kõiki teisi parameetreid, mida nõuab masinažurnaal. Pc kontroll Mõõdetakse mehaanilise indikaatoritega maksimeetriga või elektrooniline mõõteriist MALIN. Mõõdetavl silinderil peab olema kütus mõõtmise ajaks välja lülitatud (selleks tõstetakse KKP plunzer üles, et ta ei omaks käiku) Pc mõõdetakse nominaalsetel pööretel. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Pc erinevus üksikute silindrite vahel ei tohi ületada ± 2,5% kõigi silindrite aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8 Pc = 41,5 kg/cm² - 0,3 167,1/4 =41,8 Kkomprimeerimis lõpprõhk oleneb
4 Kolbe on kahtetüüpi: 4.1 Ketaskolvid (koostatakse erinnevatest ketastest, millede vahel on tihend tavaliselt mansettide või tihendusrõngaste abil.Sellised pumbad arendavad survet kuni 20 atm. 4.2 Plunzerkolb mõõtmetelt väiksem ja valmitatakse terasest, malmist, pronksist On kahte tüüpi pluzereid 4.2.1 Lõtkuga plunzerkolbpump. Neid on kerge valmistada ja nad on odavad, plunzerid tihendatakse tavaliselt rasvanööriga 4.2.2 Lõtkuta plunzerpumbad siin on plunzer ja hüls omavahel väga täpselt töödeldud pilu nende vael on 0,002 – 0,003 Mm .Sellised pumbad annavad väga suurt survet ja neid kasutatakse SPM – rites KKP naja mis on omavahel ühendatud kolvisääre mutri abil[ väga tihe konstruktsioon]) PUMPADE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Tootlikus Q – jõudlus, aja ühikus pumbatv vehelikus 2 .Imemiskõrgus hi (m) 3 .Tõstekõrgus H (m veesammast) H=Hst +hi 4 .Tarbitav võimsus P - (KW) 5
plužeri pööramise teel. Siibertüüpi KKP põhiosad: 1 –plunzer 2 – hülss 3 – tõukuri kann
täpsetes liugelaagrites H5/g4 (tiheliugist) - väga täpsete minimaalselõtkuga väga korralikult valmistatud liited. Lõtk suureneb aeglaselt läbimõõdu suurenedes, säilitades liikumistäpsuse. H6/g5 (liugist) - eelmisest suuremate tolerantsidega. Minimaalse lõtku samaks jäädes on maksimaalne lõtk suurem. Võimaldab osade vaba nihutamise, kuid pole ette nähtud pöörlemiseks. Suuremate mõõtmete korral on ka väikeste temperatuurimuudatuste juures oht kinni kiiluda, plunzer silindris, jagamispea spindellaagris, täpse väntmehanismi liigendid. H/h - libisev, mugavat paigutamist tagavad üldjuhul lõtkud, ainult piirjuhtumil on lõtk null. H/h istud on kasutatvaimad kõigis mõõtme- ja täpsuspiirkondades (IT4 kuni IT12) ja võimaldavad liikuvais liidetes väga väikese kiiruse (sirgliikumise) ja väikese koormuse juures. H5/h4 - hambatõukepingi spindelkeres, pikkumõõturi varb keres.
annaabi.ee 
