Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka oleks jällegi tasakaaluolek. Heterogeensetes süsteemides on tasakaaluseisund olekudiagramme, mis tasapinnaliste või ruumiliste geomeetriliste kujunditena mitmesuguste omaduste või omaduste ja koostise vahel. Vedelik keeb tempera võrdne välisrõhuga. Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käik. Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärg sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimane lug (ventilatsiooni kraan avatud: Vent Valve „OFF“). Mõõtmisi teostatakse alljärgnevas jär 1. Avatakse jahutusvee kraan. 2. Reguleerimisnupu abil reguleeritakse rõhk väärtusele 100 torr (Setpoint=100) ja va „STOPP“). 3. Kui etteantud hõrendus on saavutatud (ekraani näit ei muutu) lülitatakse sisse kolv reguleerimisnuppu päripäeva
urõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride temperatuurriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni- imane mõõtmine oli atmosfäärirõhul ega kolb, jahuti, ampermeeter, vahepudelid, trafo me järkjärgult rõhku seadmes vastavalt etteantud sammule ja mase lugemise tegime Uuritav aine Jrk. Nr. Keemistemperatuur t, °C T, K 1/T 𝑝_𝑎𝑢𝑟, torr 1 39.5 312.65 0.00319846474 2 49.5 322.65 0.00309933364 3 56.5 329.65 0.0030335204 4 62 335.15 0.00298373862 5 68 341.15 0.00293126191 6 73 346.15 0.00288892099
B=- 2,3 R H aur =-B2,3 R H aur =1642 ,22,38, 3145=31404 , 37 J /mol R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 3) arvutatakse saadud sirge võrrandist aine keemistemperatuur normaalrõhul (760 torr); log760= -1642,2x + 7,549 x=(7,549-log760)/ 1642,2 x=2,8426*10^-3 x=1/T => T=1/x=351,79 K 351,79-273=78,79 C kraadi juures 80 90 t=78,79°C 4) arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril Tn.r: H aur
Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema
kõrguse elavhõbedasamba rõhuga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosfäär (tähis at) on rõhk, mille tekitab jõud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5 Pa. Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik. 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa. Baari võib väljendada ka kui rõhku miljon düüni ruutsentimeetrile (106 dyn/cm2). Meteoroloogias kasutatakse tavaliselt millibaari (1 mbar = 100 Pa = 0,1 kPa). 1 torr = 1 mmHg = 133.3 Pa 1psi =0,069 bar Elavhõbedasamba kõrgus – mmHg – 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 °C juures = 133,322387415 N/m2 0 °C juures = 133,322387415 kg·cm−1·s−2 at 0 °C Pieso – Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisestpolarisatsioonist, s
odavad, mis enamikel juhtudel kompenseerib suruõhu kõrge hinna Õhu füüsikalised omadused Rõhk on füüsikaline suurus , mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p = F / S , kus p - rõhk F - jõud (ühik njuuton N), S - pindala (ühik ruutmeeter) Rõhu mõõtühikud Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal; 1Pa = 1N/m². 1 Pa - on väga väike ühik, seetõttu kasutatakse praktikas ühikut 1 bar = 100 000 Pa = 0,1 MPa Elavhõbedasammas: mmHg (torr); 1bar = 750 torr Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. Boyle'i-Mariotte'i seadus Gaas täidab alati kogu ruumi. Õhu rõhk ja ruumala on omavahel seotud. Kui
A=7,6774 B=-1694,3 b) käsitsi vähimruutude meetodil; x 2 y - x y x A= =7,6774 nx 2 - ( x ) 2 nx y - x y B= =-1694,3 nx 2 - ( x ) 2 2) arvutatakse aine auramissoojus, H aur B =- => H aur = -B* 2,303R 2,303R H aur =32441 J/mol 3) arvutatakse saadud sirge võrrandist aine keemistemperatuur normaalrõhul (760 torr); log760= -1694,3x + 7,6774 x=(7,6774-log760)/ 1694,3 x=1/T => T=1/x=353,23 K t=80,08°C 4) arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril Tn.r: H aur S = J K -1 mol -1 =32441/353,23=91,84 Tn.r . Järeldus: Benseeni keemistemperatuur normaalrõhul katse tulemuste järgi on 80,08°C ja kirjanduse andmete järgi 80,1°C.
ja rõhul. Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temp tõusuga. Gaaside lahustuvud vees temp tõusuga üldiselt väheneb ja rõhu suurenemisega kasvab. 5. Mool aine hulk, mis sisaldab Avagadro arv loendatavat osakest. Kasutatakse reaktsioonides loendamiseks. Aatommassiühik aatomi masside mõõtmiseks ning näitavad kui vähe aatomid kaaluvad. g/dm3 kasutatakse massikontsentratsiooni ehk massitiheduse väljendamiseks, gaasi absoluutne tihedus. Torr rõhu ühik. 760 Torr = 760 mmHg = 1 atm = 101 325 Pa Dzaul energi, töö ja soojushulk. 1 cal = 4,184 J 6. Aine (gaasi) suhteline tihedus näitab, mitu korda on antud aine teisest ainest raskem või kergem. Ühikuta suurus. Väljendatakse õhu või vesiniku suhtes. Aine (gaasi) absoluutne tihedus 1 kuupdetsimeetri aine (gaasi) mass normaaltingimustel. Ühik: g/l o 7. SO2 (g) + H2S (g) = 3 S (romb
Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temp tõusuga. Gaaside lahustuvud vees temp tõusuga üldiselt väheneb ja rõhu suurenemisega kasvab. 5. Mool – aine hulk, mis sisaldab Avagadro arv loendatavat osakest. Kasutatakse reaktsioonides loendamiseks. Aatommassiühik – aatomi masside mõõtmiseks ning näitavad kui vähe aatomid kaaluvad. g/dm3 – kasutatakse massikontsentratsiooni ehk massitiheduse väljendamiseks, gaasi absoluutne tihedus. Torr – rõhu ühik. 760 Torr = 760 mmHg = 1 atm = 101 325 Pa Dzaul – energi, töö ja soojushulk. 1 cal = 4,184 J 6. Aine (gaasi) suhteline tihedus – näitab, mitu korda on antud aine teisest ainest raskem või kergem. Ühikuta suurus. Väljendatakse õhu või vesiniku suhtes. Aine (gaasi) absoluutne tihedus – 1 kuupdetsimeetri aine (gaasi) mass normaaltingimustel. Ühik: g/l o 7. SO2 (g) + H2S (g) = 3 S (romb
po=F/A(Pa) 7)Rõhu mõõtühikud, nende dimensioonid, tähised. SI mõõtühikute süsteemis on rõhu põhiühikuks paskal, mille tähis on Pa. 1 Pa = 1 N/m2.: kilopaskal, 1 kPa = 103 Pa ja megapaskal, 1 MPa = 106 Pa Laialdaselt kasutatakse mittesüsteemset ühikut baar, tähisega bar. 1 bar = 105 Pa Baar sobib hästi rõhkude skaalasse olles arvuliselt lähedane õhurõhule ja asendades senist tehnikas kasutatud rõhuühikut tehniline atmosfäär (at). 1 at = 1 kgf/cm2 = 0,981 bar. 1 mm Hg =1 torr (Tr) , millimeetrit elavhõbeda sammast, 1 torr = 133,3 Pa. 1 mm H2O, millimeetrit veesammast, 1mm H2O = 9,81 Pa. Tollisüsteemi kasutavates maades on enamlevinud rõhuühikuks psi. 1 psi = 1 lbf/in2 = 1 jõunael/ruuttollile. 1 bar 14,5 psi. 8) Selgitage mõisted: absoluutne rõhk, alarõhk, ülerõhk. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks
1 MPa = 106 Pa 1 bar = 105 Pa Vastus Kasutades eelolevaid rõhkude teisendusi ning enamkasutatud raskuskiirendus konstanti g=9.81 m/s2 saan elavhõbeda tiheduse korral ρ=13600 kg/m3=13,6g/cm3 rõhuks paskalites 1mmHg 13,6 9,81 133,416 Pa , mille puhul 250mmHg 250 133,416 33354 Pa 0,033354 MPa 0,33354bar Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Torr#Manometric_units_of_pressure Ülesanne 3 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur on 0,85ηm? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder . Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk bar ? Lahendus
leegi.Plasmapihustusprotsess kasutab niinimetatud plasmatroni,selleks,et tekitada kaarleek,mis ioniseerib inertgaasi,moodustades plasma.Kaarleek tekitatakse veega jahutatava vasest anoodi ja volfram katoodi vahel.Kaarleeki juhitatakse pidev argoonijuga.Karleek ioniseerib argooni ja tekib plasma. Sädelahendus tekib rõhkudel,mis suurusjärguliselt atmosfäärirõhuga võrreldavad või kõrgemad,lahendusvahemiku pikkustel 1 cm ja rohkem ehk kokkuvõtlikult puhkudel,millal pd > 103 Torr. Cm ja elektroodidele rakendatud pinge kõrgem lääbilöölidest .Taoliste pd väärtusega vehemike puhul on lääbilöögist vaja märkmisväärset pinget(104-105 V).Sädelahendus kulgeb kiiresti ja mittestasionaarselt moel.Läbilöögipinge saabumise jä Rel sildab elektroodvahemiku pee ning vahetevahel sikk-sakiline helenduv kanal,mis kutsub kiiresti.Lahenduse levikuga kaasneb lööklaine,mille põhjustab sädekanali suurest voolust tulenev soojuse eraldumine ja rõhu järsk kasv
Hüdrostaatika põhivõrrand seos punkti kõrguse z ja rõhu p vahel samas punktis g g N p0 -vedeliku pinnale mõjuv ülerõhk 2 m 1 bar = 105 Pa -vedeliku tihedus kg 3 1 at = 0,981 bar = 0,981 105 Pa m m 1 mmHg = 1 torr (Tr ) = 133,3 Pa g -raskuskiirendus 2 s h -sügavus (m) 1 mmH 2O = 9,81 Pa Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse vedeliku (gaasi) sees mõjuvat rõhku. Pascal'i seadus rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub niisamasugusena edasi kõigisse teistesse punktidesse. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk
❏ Õhk: h apnik, lämmastik, veeaur ja teised gaasid (metaan, argoon, süsinikdioksiid) - ainult veeauru sisaldus õhus muutubpidevalt ❏ Veeauru sisaldus õhus - õhuniiskus ❏ Õhurõhk - Maa ümber meid rõhuv õhk - 1 atmosfäär; 101 300 Pascalit; 760 mm/Hg (elavhõbedasammast); 1,013 bar; 760 Torr ❏ Õhuniiskus - suhteline veeauru sisaldus - maksimaalse veeauru sisalduse suhtes, 0…100% ; absoluutne veeauru sisaldus - küllastunud veeauru sisaldus või tihedus, näitab, mitu grammi tegelikult on. a=m(H2O)/V (g/m3)
Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad Esineb näiteks päikesel Molekulaarfüüsika eeldused: Kõik ained koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas liikumises (soojusliikumine) Molekulide vahel on vastastikmõju Temperatuuri skaala: Celcius Tc = 5/9 (TF – 32F) Fahrenheit T = TC + 273 = K Rõhk: 1 atm = 101 300 Pa = 1013 hPa = 1.013 bar = 760 torr/mm Hg Ideaalne gaas vs reaalne gaas: Reaalse gaasi mudel, kus: o Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) o Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed – kiirus ei muutu, muutub suund o Molekulide vastastikmõju ei arvestata Reaalsed gaasid sarnanevad ideaalsele gaasile suurtel hõrendustel, kus molekulide mõõtmed on väikesed võrreldes nende vahelise kaugusega Ideaalse gaasi olekuvõrrand:
Tehniliselt koosneb massispektromeeter proovisisendist (joonis 1), kuhu viiakse uuritav proov, iooniallikast, kus proovi molekulid ioniseeruvad ja kus tekkinud ioonid lagunevad fragmentideks, mis on antud molekulile spetsiifilised. Tekkinud fragmendid sorteeritakse massianalüsaatoris vastavalt fragmendi m/z väärtusele ja fikseeritakse detektoris. Siin tuleb ka mainida, et iooniallika, massianalüsaatori ja detektori süsteemides tagatakse sügavat vaakumit (10-4 10-7 Torr) näiteks turbomolekulaar pumba abil. Detektori signaal esitatakse nüüdisajal arvutis graafikuna, kus x-teljel on massi ja laengu suhe ja y-telje tekkinud fragmendi suhteline hulk. Seda graafikut nimetatakse massispektriks. Kui rääkida orgaanilise materjali analüüsist, siis kasutatakse massispektromeetriat tavaliselt kombinatsioonis teatud lahutamisprotsessiga nn kromatograafiaga, kus toimub orgaaniliste
P = F/A. Rõhku mõõdetakse manomeetriga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Elavhõbebaromeeter. Vedelikusamba kõrgus on võrdeline õhurõhuga, ei sõltu toru diameetrist ega kujust: P = dgh, kus d – vedeliku (Hg) tihedus (13,6 g/cm3), g – raskuskiirendus (u 9,8 m/s2), h – vedelikusamba kõrgus Mõõtühikud. SI ühik: Paskal; 1N/m2 = 1 Pa; atmosfäär: atm, 101325 Pa; baar = 100 000 Pa, millibaar = 100 Pa, 100 Pa = 1 hPa (hektopaskal = 1 mbar; 1 atm = 760 mmhg, 1 Torr = 1mmhg = 133,322 Pa; tehniline atmosfäär (at) on 1 kg-se massiga keha kaalu poolt 1 cm2-le avaldatav rõhk: 1 at = 98 kPa Normaalrõhk 1 atm=1013 bar; standardrõhk 1 bar=105 Pa=0,9869 atm Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk Pa 1 Pa 101325 Pa 100000 Pa bar 1 bar =100000 Pa 1,01325 bar 1 bar
nullpunkt 0°C =273 K. Rõhk: 1at Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm normaalrõhk, 1 atm=1,033 at=1,013 bar. mmHg mm elavhõbedasammast, mmHg= torr, 1 at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm. Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks, millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 5 pamb atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest asukohast kui ka ilmastikust ega ole konstantne suurus. pe,1 ülerõhk pe,2 alarõhk
nullpunkt ⇒ 0°C =273 K. Rõhk: 1at ⇒ Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa ⇒ Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm ⇒ normaalrõhk, 1 atm=1,033 at=1,013 bar. mmHg ⇒ mm elavhõbedasammast, mmHg= torr, 1 at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm. Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks, millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 5 pamb ⇒ atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest asukohast kui ka ilmastikust ega ole konstantne suurus. pe,1 ⇒ ülerõhk pe,2 ⇒ alarõhk
Femto f 10-15 Centi c 10-2 Mega M 106 Pico p 10-12 Deci d 10-1 Giga G 109 Nano n 10-9 Deka da 10 Tera T 1012 Micro m 10-6 Hecto h 102 Vajalikke seoseid: 1Å (angström) = 10-10 m , 1atm = 760 mmHg = 10 m H 2O = 101,3 kN/m2 1 torr = 1 mmHg 1bar = ca 1atm 1kkal/mol = 4,18 kJ/mol 1eV = 23,1 kkal/mol 5 NB! Tehes arvutusi määra alati enne oluliste arvude hulk kõige ebatäpsemais lähteandmeis (null, mis näitab suurusjärku pole oluline arv!), siis ümmarda kõik lähteandmed nii, et neis oleks üks number rohkem, soorita tehe ja ümmarda vastus.
F Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m
F Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m
Rõhku on hüdraulikas sageli otstarbekas väljendada vedelikusamba kõrgusega ( m ). h =p/g. Hüdrotehnikas on tegemist peamiselt veega , mille tihedus vesi = 1000 kg / m . Siis vastab ühele tehnilisele atmosfäärile 10 m veesammast. 1 m H2 O = 9,81 *103 Pa = = 9,81 k Pa . 10mm H2 O = 1 kgf /cm2 = 9,81 Pa . Mõõteriistades kasutatakse sageli elavhõbedat ,mille tihedus on 13 600 kg / m3. Õhurõhku mõõdetakse elavhõbedamillimeetrites või millibaarides (hektopaskalites): 1 mmHg (torr) = 1,33 * 102 Pa , 760 mm Hg = 1013,25 hPa ( mbar ) = 0,1 Mpa. 1 Pa = 0,102 kgf/ m2 (mm H2O ) = 1,02 *10-5 kgf / cm2 ( at ) = 9,87 * 10-6 atm = = 10-5 bar = 7,5 10 -3 mmHg = 1,02 *10-4 m H2O . Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit ) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustanud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutataks vedelikmanomeetrites ( piosomeetrites ,elavhõbedamanomeetrites või -vaakummeeris jt. ) , teist vedrumanomeetrites või -vaakummeetrites.
- p = p0 e kT , kus p0 on õhurõhk maapinnal, m õhumolekuli mass, k - Boltzmanni konstant ja T õhu temperatuur kelvinites. Baromeetrilise valemi kohaselt õhurõhk p suureneb T tõustes ja väheneb h suurenedes: p p0 h Õhurõhku mõõdetakse järgmistes ühikutes: 1 Pa = 1 N /1 m2; 1 mm Hg = 1 Torr; 1 atm = 760 mmHg (füüsikaline atmosfäär); 1 at = 1kg 9,8 (m/s2) / 1 cm2 (tehniline atmosfäär ) 1 atm . Katsed näitavad, et vedelikus keha kaal väheneb, näiteks vees on suur kivi palju kergem kui õhus (ka väiksem kivi on kergem, aga seda on raskem märgata). Archimedes avastas seda nähtust kirjeldava seaduse III saj e.m.a. ja sõnastas selle nii: vedelikku asetatud 28
annaabi.ee 
