· Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. · Tuumapommi ja reaktori võrdlus: TUUMAREAKTOR: seade tuumaenergia saamiseks. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. TUUMAPOMM: on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Aatompommi e tuumapommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktori skeem ja kirjeldav seletus, ehitus: tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator,
TUUMAREAKTOR Juhtvardad neutroneid neelav materjal, kas tuumareaktor töötab või mitte, kasut. kaadmiumi või boori Tuumkütus kasut. uraani või pentooniumi Aeglusti - kasut. grafiiti või rasket vett Neutronite peegeldi kasut. nt berülliumi, mis suunab olulise osa neutronitest tagasi reaktori aktiivtsooni Betoonist varje neelab gamma kiirgust ja neutroneid ning väldib radioaktiivse kiirguse väljapääsu Enne reaktori käivitamist on juhtvardad aktiivtsoonis sellise sügavusel, et neutronite paljunemistegur k oleks ühest väiksem ja ahelreaktsiooni ei teki. Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks (esimene alustas tööd 1942. a. Chicagos) AATOMELEKTRIJAAM ehk tuumaelektrijaam on tuumkütust tarbiv soojuselektrijaam, milles toimub tuumaenergia muundamine elektromagnetvälja energiaks
Toimuvad sünteesireaktsioonid. Kõigepealt toimub lagunemine ja seejärel ühinemine, tuumad muutuvad 60-100 korda väiksemaks. 10) Selgita tuumareaktori tööpõhimõte (joonis), juhitav rasketuumade lagunemine, juhtvardad, tuumkütus Toimub juhitud ahelreaktsioon ning hoitakse ära selle kasvamine plahvatuseks. Reaktori väliskest on 1-2 m paksune betoon, selle sees on tuumkütus(looduslik rikastamata uraan), mis on segamini grafiidi ehk aeglustiga ja keskel asuvad kaaliumist juhtvardad. 11) Radioaktiivsuse mõõtevahendid, 1-st täpsemalt Dosimeeter, Wulfi udukamber- demonstratsiooni jaoks, mitmekordne kasutamine, võimalik näha alfaosakest, Geigeri loendur- enim kasutatud, mitmekordne, kasutavad keskkonna kaitsjad. 12) Radioaktiivsuse kahjulikud mõjud (4) Geenikahjustused, vähkkasvajate teke, juuste väljalangemine, nahk kestendab, luuüdi kahjustub, valgeveresus 13) Radioaktiivsuse kasutusalad (4)
Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgses 12) Mille tõttu püsib aatomituum koos? 13) Tuumajõu omadused Tuumajõud mõjuvad ainult hadronite (kvarkidest koosnevate osakeste) vahel. Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv. Seetõttu hoiavad nukleonid tuumas teineteisest pisut eemale. 14) Kas radioaktiivne tuum on stabiilne või mitte? 15) Tuumareaktor Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. Kasutatake teadusuuringutes, laevade jõuseadmetes ja energeetika' 16) Tuumareaktsioon võrrelda keemilisereaktsiooniga Erinevalt tuumareaktsioonidest ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi 17) Tuumareaktsiooni liigid ? 18) Kuidas toimub ahelreaktsioon ?
Aatompommi ajalooliselt esineb tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Menedeljevi tabeli lõpis olevate radioaktiivsete elementide elenentide tuumad on juba nii suured, et tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja nad on n-ö lagunemise ääres. Neelates liigse neutroni, tuum ergastub , deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kaepeale kokku väljub kaks-kolm neutronit. Tuumaeaktorites võimalvavad neutroneid neelavast materjalist juhtvardad ahelreaktsiooni reguleerida. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamdes ja-laevadel ning tuumafüüsika alasteks
Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist.(nt2;4;8;16etc )Millised on Tuumareaktori põhiosad ja ülesanne? Põhiosad: soojusvaheti, soojuskandja, juhtvardad,varje ,tuumkütus, aeglusti Ülesanne: Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon kasuliku energia tootmiseks, selleks kasutatakse tuumareakt.sünteesireaktsioonid:väikeste tuumade ühinemine keskmisteks või suurteks - tekkimise tingimused: kõrge temp. Mis on massidefekt Tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe Tuumafüüsika rakendused:energiatootm, meditsiinis, tehnika, tootmine &
tuumareaktsioonideks. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Kui rasketesse tuumadesse ühineb neutroneid, põhjustab see tuuma lõhustumist, moodustades kergema ehitusega tuumi. Raskete tuumade lõhustumisel vabaneb energia mida kasutatakse tuumaelektrijaamades. Tuumareaktor: neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks.
lõhustumine Võrrand: n + 92 U 56 Ba + 36 Kr + 3n 235 141 92 Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis osalevate neutronite arvu ja Nn sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega. Valem: k= N n -1 ; tähis: k Kildtuum moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, on radioaktiivsed. Tuumareaktor Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. Kasutatake teadusuuringutes, laevade jõuseadmetes ja energeetikas. Aatomelektrijaam auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Kondensaatorit jahutatakse veehoidlast saabuva jaheda veega
7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus
7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus
peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal (nimetatakse WWER). Elektriline võimsus varieerub piirides 300-1500 MWe. Suure võimsusega PWR reaktori südamikus võib olla 150-250 vertikaalselt asetatud kütusekomplekti, millest igaühes on 200-300 kütusevarrast. Kokku on reaktoris seega 80-100 tonni 3,5-5 % 235U suhtes rikastatud tuumkütust. Veerand kuni kolmandik kütust uuendatakse 1,5-2 aasta järel. Vertikaalsed juhtvardad juhitakse südamikku reaktorianuma pealt. Tavaline vesi reaktorianumas ja esmases jahutussüsteemis temperatuuril ~ 325°C ja rõhul ~ 150 at toimib nii soojuskandja kui ka aeglustina. Kõrge rõhk, mida hoiab aur erilises survepaagis, takistab vee keemist esmases kontuuris. Aurugeneraator, milles esmase kontuuri vee antud soojus tekitab turbogeneraatorit käitava auru teiseses madalama rõhu all töötavas jahutuskontuuris, asub tavaliselt samuti kaitsekestas
3. energiat kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks 4. auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Tuumkütus: keraamilise uraanoksiidi tabletid. Kasutatakse kas 235U suhtes rikastatud või looduslikku uraani. MOX- kütus uraani- ja plutooniumoksiidide segu. Tuumareaktori osad: · aeglusti aeglustab neutroneid, et nad kohtaksid aatomi läbimisel tuuma ja ergastaksid selle. · Juhtvardad neutroneid neelavat ainet sisaldavad vardad, mille vläjatõmbamisel reaktorisüdamikust või sellesse sisselükkamisega saab ahelreaktsiooni kiirust muuta või lõhustumisprotsess üldse seisata. · Soojuskandja vedelik või gaas, mis raktorisüdamikust läbi minnes võtab soojuse endaga kaasa ja toodab turbogeneraatori käivitamiseks vajalikku auru. Aur käivitab turbiini. · Surveanum, survetorud terasanum, kuhu paigutatakse reaktorisüdamik
8. Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? 200 MeV 9. Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina (235U jaoks on see u 50kg) 10. Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. 11. Kirjelda tuumareaktori ehitust tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. 12. Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. 13. Millised on tuumaasjandustega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust.
• MOX (239Pu ja 235U) + 238U seguoksiidkütused • U 233 232Th + n valmistatud kütus Surveveereaktor PWR Loviisa TEJ, Soome http://www.nrc.gov/reading-rm/basic-ref/students/reactors.html Surveanum Tuumkütus Aurugeneraator Aeglusti Turbogeneraator Juhtvardad Jahutusreservuaar Soojuskandja, pumbad Kondensaator Kaitsekest 1000 MWe tootmisjäätmed • tuumajaama kõrgaktiivsed jäätmed – 20 m3 (27 t) / a otse jäätmetesse – 3 m3 / a ümbertöötlemine Isoleeritud ja kontrolli all, pikk eluiga – eetiline probleem • söeelektrijaama jäätmed – tuhk 400000 – 600000 t / a, – sh 10 – 100 t U! – heitmed atmosfääri: lendtuhk, gaasid, aurud
TUUMAENERGIA Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui seda tüüpilises keemilises reaktsioonis. Aatomite ja molekulide ümberkorraldusi nimetatakse keemilisteks reaktsioonideks (Lihtsamatest osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks ei ole aga väliseid põhjuseid tarviski. Tuumade radioaktiivne muundumine on sisuliselt nende lagunemine. Tuumareaktsiooni (kuid ka keemilises reaktsioonis) käigus võib eralduda või neelduda energiat (ehk põlemine) Väiksest aine kogusest saadakse tuumareaktsioonis väga palu energiat, aga keemilises reaktsioonis seevastu saadaks...
Füüsika konspekt 1.Nimeta tuumareaktsioonide liigid.Millised neist on energeetiliselt kasulikud ja miks? 1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma radioaktiivsed isotoobid 2) vabanevad 2-3 kiiret neutroni 3) vabaneb umbes 200 MeV energiat 4) tekib radioaktiivne kiirgus(eriti intensiivne gammakiirgus) 3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 4.Mis on neutronite paljunemis...
7 5. Tuumareaktor Tuumareaktorid põhinevad uraani U-235 lõhestumuse ahelreaktsiooni tulemusel tekkival soojusel. [7] Tuumareaktor sisaldab lisaks tuumkütusele ka neutroneid aeglustavat ainet, juhtvardaid ning betoonist varjet. [7] Lisaks suurele energiakogusele vabanevad uraanist suure kiirusega neutronid. Need neutronid aeglustuvad veidi neutroneid aeglustavas aines ning põrkuvad vastu järgmisi uraaniaatomeid. Käivitub ahelreaktsioon. Juhtvardad on vajalikud selleks, et seda ahelreaktsiooni kontrollida. Kui tuumaelektrijaama on tarvis peatada, lükatakse juhtvardad tuumareaktorisse ning uraanist eraldunud neutronid neelduvad juhtvarrastes. Nii on võimalik ahelreaktsioon peatada. Kui juhtvardad on aga tuumareaktorist väljas, siis neeldub neis vähem neutroneid ning algab ahelreaktsioon. Tuumareaktsioonil vabanenud energia soojendab vee veeauruks. Veeaur liigutab suurt
tööle-generaatprid tööle Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon. Tuumareaktoreid kasutatakse energia tootmiseks (nii elektri- kui soojusenergia), erinevate radioaktiivsete ainete tootmiseks (paljundusreaktorid), uurimisotstarbeks. Reaktori põhiosad on kiirguskaitse e. varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. 1. vajab palju vett 2. kohta kus vett maha jahutada 3. vee kogus on suur, ei saa igale poole ehitada 4. rajamine kallis 5. tuumajääkide paigutamine on probleem (maetakse)(kaua lagun. , transport, kiirgab kaua) 6. avarii korral suured tagajärjed 7. vajab oskustööjõudu + 1
Euroopa omadel. Pealegi on juhtvarraste otsas grafiidi-piid, mis kiirendavad ahelreaktsiooni. Juhtvarraste sisse tagasi tõmbamine pidi siiski ahelreaktsiooni peatama. Iga tuumajaama turvasüsteem baseerub sellel põhimõttel. Ehitusviga aga viis vastupidisele tulemusele. Kuna grafiidi-piid sisestati esimesena, siis jõudlus kasvas sel hetkel tunduvalt - reaktor oli kontrolli alt väljas. Kahjuks põhjustas kuumus juhtvarraste kanalite deformeerumise ja juhtvardad jäid reaktori südamikus kinni. Grafiidi-piid, mis kiirendavad reaktsiooni, olid ikka veel reaktoris. Katastroofi polnud enam võimalik ära hoida. Aktiivses tsoonis toimus tsirkooniumi ja auru keemiline reaktsioon. Tekkisid vesinik ja hapnik - Oxyhydrogen (plahvatav gaas!). 8 Plahvatus Kell 1.23:50 öösel kogu reaktor plahvatas ja kõik, mis seda ümbritses oli minema pühitud. Suur osa radioaktiivset materjali oli väljapoole paisatud
Poolestusaeg on aeg, mille jooksul pooled vastava isotoobi tuumadest on lagunenud. Tuumareaktor on seade, kus rakendatakse tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni energia tootmiseks. Neutronite paljunemistegur võrdub ühega s.t reaktsiooni kiirust hoitakse konstantsena. Kütuseks kasutatakse 235U. Ahelreaktsiooni aeglustamiseks kasutatakse grafiiti või teuteeriumi. Et reaktsiooni reguleerida viiakse reaktorisse kaadiumist juhtvardad, mille liigutamisega saab peatada või alustada reaktsiooni. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. Ülekriitilises ainekoguses neeldub niipalju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb ahelreaktsioon. Kuna loodusliku radioaktiivsuse tõttu leidub
Tuumkütuseks tuumapommi tarvis kõlbab isotoop 235U. Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon. Tuumareaktoreid kasutatakse energia tootmiseks (nii elektri- kui soojusenergia), erinevate radioaktiivsete ainete tootmiseks (paljundusreaktorid), uurimisotstarbeks. Reaktori põhiosad on kiirguskaitse e. varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. Sünteesimine on ühest ainest teise tegemine. Energia saab vabaneda mitte ainult suurte tuumade lõhustumisel keskmisteks vaid ka kergete tuumade ühinemisel keskmisteks. Deuteerium on raske vesinik 12H, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Termotuumareaktsiooniks on vaja kõrget, 100 milj. kraadist temperatuuri. Täht on taevakeha, milles toimuvad termotuumareaktsioonid. Kõik tähed kiirgavad soojust ning valgust
saadakse. Maailmaruumis on termotuumareaktsioonid tähtede k.a päikese energiaallikaks. 5) Kirjelda tuumareaktori ehitust ja töötamist? – Tuumareaktor on seade, milles toimub juhitav ahelreaktsioon ning vabanevat soojust kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks. Reaktori põhiosad on 1) tuumakütus, tavaliselt uraani isotoop U 235. 2) neutronite aeglusti, milleks on tavaliselt grafiit, vesi. 3) juhtvardad, mis neelavad hästi liigseid neutroneid. Juhtvarraste nihutamisega reaktori nn aktiivtsoonis on võimalik ahelreaktsiooni intensiivsust ja seega ka soojusenergia tootmist reguleerida. 4) soojuskandja (tavaliselt vesi), mis aktiivtsooni läbides kuumeneb (aurustub) ja juhitakse auruturbiini, mis omakorda paneb tööle elektrigeneraatori. 5) reaktori betoonist väliskest, mis kaitseb ümbrust radioaktiivse (gamma) kiirguse eest.
Tuumafüüsika (Ainsaar) 1. Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10, tuumal aga 10-15 2. Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv (A=Z+N) 3. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nede vahel in vastastikmõju. 4. Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud mõjuvad prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt, seda nimetetatkse ka tugevaks jõuks. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks. 5. Mis määrab aatomi laenguarvu? Millega see veel seotud on? Laenguarvu määrab prootonite arv tuumas ehk tuuma laeng. See on ühtlasi ka elemendi järjekorranumber perioodilisuse süsteemis. 6. Mis on isotoobid, mis on neis ühesugust ja mis erinevat? Isotoobid o...
omakorda aga elektrigeneraatori. Tuumapommi tööpõhimõte Osa radioaktiivseid aineid iseloomustab kriitiline mass st kui radioaktiivse aine tüki mass on võrdeline kriitilise massiga, siis neutronite mõjul lõhustuvate tuumade arv püsib ühtlasena. Kui aga mõne radioaktiivse aine tüki mass ületab kriitilise massi, siis hakkab seal toimuma ahelreaktsioon nagu reaktoriski. Et tuumapommis igasugused protsessi reguleerivad juhtvardad puuduvad, siis vabanevate neutronite arv kasvab plahvatuslikult. Milline on tuumapommi ehitus? Tuumapomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt radioaktiivsest poolkerast. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga ,kuid kummagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkaine plahvatuse jõul
mastaabis aset tuumaraktsioon.Seadeldist, milles toimub juhitav lõhustumisreaktsioon, nimetatakse tuumareaktoriks. Reakoris töötavad uraani nimetataksegi reaktoriuraaniks. Pommis kasutatavat uraani aga nimetatakse pommiuraaniks. Selleks, et ahelreaktsioon pommis käivituks, peab pommiuraani rikastusaste olema üle 90%. Tuumareaktsioonide juhtimiseks reaktoris on neutroneid tugevasti neelavast materjalist juhtvardad, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni aeglustumisele või intensiivistumisele reaktori tööpiirkonnast, aktiivtsoonist, välja tõstetakse või uueasti sisse lastakse. Reaktori käivitamiseks tõstetakse vardad osaliselt välja. Kuna uraani isotoobi U-235 tuumad lõhustuvad intensiivselt just aeglaste neutronite toimel, siis kasutatakse tuumareaktorites aeglusteid. Surveveereaktori tööpõhimõte Tuumaenergeetika
Tuumaenergia Autor/iõigused: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) 25.jaanuar 2012 Teemad mida täna käsitleme http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a7/Mk_6_nuclear_bomb. 1. Tuumapomm 2. Tuumareaktor ja selle ehitus 3. Tuumaenergia eelised http://c1redgreenandblueorg.wpengine.netdna- http://bartsimpsonpictures.squarelogic.net/bart-simpson-02.gif NB! Järgnev teema on väga lihtne!! Tuleb vaid kuulata ja soovitatavalt teha kospekt vihikusse!! 1.Teema: TUUMAPOMM · Tuumapommi ehitus: · Lõhustuv aine paikneb nii, et juhuslikult tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid väljuksid ainest ilma uusi tuumi kohtamata. · Suuremas ainekoguses läheb vähem neutrone kaotsi. http://www.global-peace.go.jp/en...
Loodusliku uraani kiiritamisel aeglaste neutronitega neeldub enamus neutronitest mitte uraani U (238, 92) vaid uraani (235,92) tuumades ning kutsub esile nende tuumade lõhustumise. Et tekitada ahelreaktsiooni looduslikus uraanis, tuleb vähendada neutronite kiirust. Ruumi, milles toimub ahelreaktsioon, nim reaktori aktiivtsooniks. Reaktori tööd juhitakse tema aktiivtsooni viidavate juht- ehk reguleervarraste abil. Enne reaktori käivitamist on juhtvardad täielikult aktiivtsooni viidud. Vardad neelavad suurema osa neutronitest ega lase ahelreaktsioonil tekkida. Reaktori käivitamiseks viiaks ejuhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja ja jäetakse sellisesse asendisse, et energia eraldumine toimuks ettenähtud kiirusega. Et vähendada neutronite kadu aktiivtsoonist, ümbritsetakse see neutronipeegeldiga, mis suunab aktiivtsoonist väljunud neutronid sinna tagasi. Aktiivtsooni ja peegeldit ümbritseb
Plutooniumi toodetakse spetsiaalsetes reaktorites. Looduslikku uraani tuleb rikastada (suurendada uraan 235 osakaalu). Uraani kriitiline mass on 50 kg. 34 Tuumareaktor Tuumareaktoreid kasutatakse tuumaenergia muutmiseks soojusenergiaks. Tuumarelvas toimub ahelreaktsioon, tuumareaktoris on aga juhtvardad ja aeglusti mis kõrvaldades liigsed neutronid ja aeglustab nende liikumist. 35 Termotuumareaktsioonid Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril toimuv kergete tuumade liitumine (sünteesireaktsioon) 1H2 + 1H3 = 2He4 + 0n1 Kuna reaktsioon toimub väga kõrgel temperatuuril, on tehniliselt raske saavutada juhitavat reaktsiooni. Esialgu kasutatakse vaid termotuumapommides
Nt: kui U235 on 50kg, toimub lõhustumine. 42. Kirjelda tuumapommi ehitust. Tuumapommis on lõhustuv aine mitmes osas. Iga osa mass on väiksem kui kriitiline mass. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi ning toimub plahvatus. 43. Kirjelda reaktori ehitust. Tuumakütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks
Nt: kui U235 on 50kg, toimub lõhustumine. 42. Kirjelda tuumapommi ehitust. Tuumapommis on lõhustuv aine mitmes osas. Iga osa mass on väiksem kui kriitiline mass. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi ning toimub plahvatus. 43. Kirjelda reaktori ehitust. Koosneb tuumakütusest, juhvarrastest, soojuskandjast,varjest,aglustist ja neutronipeegeldist.Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks
kineetiline energia. Kriitiline mass - ahelreaktsioonis piisava arvu neutronite saamiseks vajalik aine kogus - uraanil umbes 15 kg. Tuumareaktor 1942. aastal alustas tööd esimene tuumareaktor itaalia tuumafüüsiku E. Fermi juhtimisel. Tuumareaktoris toimub juhitav tuumareaktsioon, kasutatakse tuumakütuse plutooniumi tootmiseks ja energia saamiseks. Tuumareaktori põhielemendid: 1. Tuumakütus (U-235 ja U-238 segu) 2. Aeglusti (grafiit või raske vesi) 3. Juhtvardad (kaadmiumi või boori sisaldavad ained) 4. Neutronite peegeldi (sisaldab berülliumi) 5. Betoonist varje (väldib radioaktiivse kiirguse väljapääsu) Tuumapomm Lõhustuv aine paikneb kahes osas. Need surutakse lõhkeaine abil üheks tükiks. Piisavalt suures ainekoguses saab neutronite paljunemistegur ühest suuremas ning algab juhitamatu tuumareaktsioon. 10. teema - tuumareaktsioonid: tuumade süntees Tuumade liitumine ehk süntees kahe kerge tuuma kokkupõrge ja ühinemine, mille
tagarataste juhtmehanismile. Tagarataste mehaaniline on hüdrosilinder,milles kolb pöörab juhtvardaid. Juhtvarraste abil 7 ja 8t. Juhtklappi juhitakse sõltuvalt auto sõidukiirusest. Juhtplokk kontr. süsteemitööd ja korrasolekut. Rikke korral juhtplokk lülitab süsteemi välja. Kelladeplokis süttib punane tuli. 4x4, 4 ratta pööramine, Mitsubishi 1rooliratas 2esirataste hüdrosilinder 3esirataste hüdropump 4õlipaak 5 ja 11 juhtvardad 6tagarataste juhtklapp 7siiber 8ringklapp 9tagarataste hüdrosilinder 10kolb 12 tagarataste hüdropump EELISED!! 1 suurelkiirusel auto pööramisel suurem stabiilsus 2 juhitavus täpsem ja tundlikum 3 suurel kiirusel stabiilsem 4väikesel kiirusel väiksem pöörderaadius ja parem manööverdamine (mazda süsteem) 5 4ratta pööramine vähendab ka valedest juhtimisvõtetest tingitud külglibisemisohtu suurendades sellega oluliselt liiklusohutust. PUUDUSEKS!!
LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku ...
uraani või radioaktiivset plutooniumi. Lisaks tuumakütusele sisaldab tuumareaktor neutroneid aeglustavat ainet, juhtvardaid ning betoonist varjet. Lisaks suurele energiakogusele vabanevad uraanist suure kiirusega neutronid. Need aeglustuvad veidi neutroneid aeglustavas aines ning põrkuvad vastu järgmisi uraaniaatomeid. Käivitub ahelreaktsioon. Juhtvardad on vajalikud selleks, et seda ahelreaktsiooni kontrollida. Kui TEJs on tarvis ahelreaktsiooni peatada, lükatakse juhtvardad tuumareaktorisse ning uraanist eraldunud neutronid neelduvad juhtvarrastes. Kui juhtvardad on tuumareaktorist väljas, siis neeldub neis vähem neutroneid ning algab ahelreaktsioon. Tuumareaktsioonil vabanenud energia soojeneb vee veeauruks. Veeaur paneb pöörlema suure auruturbiini ja selle mehaaniline energia muundatakse generaatoris elektrienergiaks. Betoonist varje takistab tuumareaktsiooni käigus tekkinud radioaktiivsete ainete ja kiirguse väljalevimist
Elektrimagnetit jahutab pumbatav vedelik, seepärast peab pump töö ajal olema üleni vee all. Kuiva pumbaga töötada ei tohi, elektromagnet kuumeneb üle ja põleb väga kiiresti läbi. Rootorkolbpumbad. Rootorkolbpumpasid kasutatakse masinate kõrgrõhusüsteemides. Nendel pumpadel on pöörlev rootor ,mille sees on edasi -tagasi liikuvad kolvid. Tuntakse radiaal ja aksiaalkolbpumpi. Radiaalkolbpump (vt. Loengul antud joonis). Pumba osad : 1. pumba kere , 2. juhtvõru (rootor ), 3. juhtvardad, 4. silindrid rootori sees, 5. pöörlev rootor, 6. plunzerid koos liuguritega, 7. jaotusvõll 8. imikanal (surve ) 9. survekanal (imi ), 10.vahesein. Radiaalpumba ümmarguses keres pöörleb rootor koos selle sees radiaalselt paiknevate edasi tagasi liikuvate kolbidega. Rootor paikneb keres eksentriliselt ja kolvikäik on eksentrilisusest " e" kaks korda suurem. Rootor pöörleb liikumatul jaotusvõllil ,millesse on puuritud imikanal ja survekanal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
