Sellest, miks väntvõll peab tugev olema, annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolbkolvisõrmkeps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Nüüd aga siis lähemalt sellest, mida neeb jupid endast kujutavad ja kuidas oma raskele koormusele vastu peavad. Väntvõll Väntvõll (crankshaft, crank) on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide ülesalla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti
............................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk.............................................................................................................................. 8 Väntvõll.......................................................................................................................................8 Kepsud........................................................................................................................................ 9 Kolvid..........................................................................................................................................9 Surveaste................................................................................................................................... 10 Karburaator ...........................................................
Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks, Kepsud puurides tulevad pikad laastud Karteripõhi Plokikaan Klapikambrikaan
tasakaalustatud. 14 V-MOOTORID Kuuesilindriline V-mootor. Selliste mootorite hulka kuulub neljataktiline diisel. Silindriridade vaheline nurk on sellel mootoril tasapinnas. Mootori iseärasuseks on kolme vändaga väntvõll, kus juures iga vända külge kinnitub kaks kepsu: esimese vända külge esimese ja neljanda silindri kepsud, teise külge teise ja viienda silindri kepsud ning kolmanda külge kolmanda ja kuuenda silindri kepsud. Mootori tööjärjekord on 1-4-2-5-3-6 ning samanimelised taktid toimuvad selles ebaühtlaselt 90 kraadi ja 150 kraadi järel. Pärast töökäigu algust esimeses silindris algab ta neljandas silindris 90 kraadi, teises 150 kraadi, viiendas 90 kraadi, kolmandas 150 kraadi ja kuuendas 90 kraadi järel. Kaheksasilindriline V-mootor. Silindriridade vaheline nurk sellises mootoris on 90 kraadi
liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu.Kepsu on inimkond kasutanud juba aastasadu. Näiteks võib kepsuks nimetada voki tallalaua ja vokiratta vahelist puust varrast.Tänapäeva mehhanismide kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist.
Mehaanika ajalugu Keity Eres Mis on mehaanika ? Sõna "mehaanika" on pärit kreeka keelest ja tähendas algselt masinat. Mida keerulisemad olid masinad, seda kergemaks muutus töö tuli uurida igasugust liikumist, jõudusid, kange väntmehhanisme, kruvisid jne. Väntmehhanismid näited Väntvõll - punane Võllikaelad - punane Kolvid ja kepsud - hallid Vändakaelad - sinine Silindrid - sinine Põsed - kollane Hooratas - must Vastukaalud - roheline Klassikaline mehaanika Tekkis õhtumaa kultuuris, mille läbivaks ideeks oli inimese ja Jumala seos. Õhtumaa kultuuris oli toimunud ristiusu õpetuse ja Aristotelese loodusfilosoofia süntees. Jumal on muutumatu ja see tõttu ei saanud pidada maailma loomist ajaliseks protsessiks. Arvati, et Jumala looduse seadused on
Mootorite remondi üldreeglid Remondi nõuded Tuvastanud, et klopib väntvõlli laager Osandatakse mootor täielikult Kontrollitakse-mõõdetakse hoolikalt üle väntvõll ja kepsud ning kõik vajalik remonditakse või vahetatakse Kui kulunud pesadesse või deformeerunud kepsudesse paigaldada lihtsalt uued laagriliuad, on laagrite ressurss väike Kui on kahjustatud raamlaagriliuad, siis kontrollitakse kindlasti laagrisängide deformatsiooni ning samateljelisust Kui remonti nõuab väntvõll Osandatakse mootor täielikult, sest vigastusi võib olla ka kolvigrupis Kui väntvõlli vigastused on tingitud vähesest õlitusest, kontrollitakse
2 · Tempermalm - Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. · Eriomadustega malm - Vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. · Kõrgtugev malm Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). Pronks Pronks on metallisulam, mis koosneb enamasti vasest, mis on tavaliselt segatud tinaga. Vahel
suurendatakse läbimõõtu. Tooriku osalist jämendamist (needi pea tegemine) nim. Paikseks jämendamiseks. Jämendamist kasutatakse : 1) suure ristlõike ja väikese kõrgusega sepiste (äärikute, hammasrataste, ketaste) saamiseks; 2) augu löömisele eelneva operatsioonina (rõngad, trumlid, rummud). Venitamine on operatsioon, mille käigus suurendatakse tooriku pikkust ja vähendatakse läbimõõtu (võllid, astmelised võllid, kepsud). Venitamiseks kasutatakse mitmesuguseid pinne: lapik-, väljalõikega, ümarpinne; vormraudu, venitusraudu, torne ja padruneid. Raiumine on operatsioon, mille käigus: 1) toorik jaotatakse osadeks, 2) tehakse toorikusse osalisi sisselõikeid, 3) eraldatakse toorikust osa materjali. Raiumisel kasutatakse käsisepistamisel meisleid ja masinsepistamisel kirveid. Augu löömine ehk mulgustamine on operatsioon, mille käigus moodustakse toorikusse avasid või süvendeid
· VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA EDASTATAKSE VÄNTMEHHANISMILE, VAJA KOLME ABITAKTI.
sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi. Töövahendid 1. Osandatavad mootorid 2. Tööriistakomplekt 3. Mõõtevahendid 4. Autotootja koostatud juhendmaterjal (manual) Auto mark, mudel, mootori tähis Toyota Yaris, 2NZ-FE Iseloomustus Silindrite arv: 4 Silindrite paigutus: rida Mootoriplokk: alumiinium sulam Väntvõll: vända kaelasi 4, võllikaelasi 5, vastukaalud, õlikanalid, tugiäärikud Kepsud: kinnituvad vändakaela ümber (kahe poldiga) kepsu alumise peaga, kepsusäär, kepsu ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine Kolvid: alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega
· Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll: On jõumomenti edasikandev masinadetail. Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga.
eemaldavad liigse õli silindri peegelpinnalt ja ei lase õlil sattuda põlemiskambrisse. Joonis.5 Kolvirõngad 5. Kolvisõrm- Ühendab kolbi liikuvalt kepsu ülemise peaga. Kolvisõrm kujutab endast õõnessilindrit, mille välispind on karastatud kõrgsagedusvooluga. Joonis.6 Kolvisõrm 6. Keps (connecting rod) on ühenduselement kolvi ja väntvõlli vahel. Kepsud liigitatakse kolvisõrme istust lähtuvalt: liugistuga ja pinguga paigaldatud kolvisõrmed. Kepsu ülemine pea (kepsusilm) on üldjuhul mitte lahtivõetav ja varustatud pronkspuksiga. Kepsusilm on alt tehtud laiem, kuna surve mõjutab selle alaosa. Kepsu alumine pea on üldjuhul demonteeritav ja varustatud liuglaagriga. Alumine pea on lahtivõetav ja varustatud liuglaagriga. Kepsu alumise pea lõiketasand võib olla pikiteljega mitte täisnurkne, mis on
kõrgetemperatuursele tugevusele, kuumaspüsivusele, väikesele joonpaisumistegurile ja heale termokindlusele. Tehnokeraamikas on kõige levinum Si3N4 ühend Al2O3-ga, mis kannab nime sialon. 2.4 Konstruktsioonikeraamika Konstruktsioonikeraamikat kasutab põhiliselt autotööstus.Põhiliselt kasutatakse seda süüteküünalde valmistamisel. Diiselmootoriga autode detailid , nagu näiteks kolvid,klapid, silindrihülsid, kepsud ja muud, valmistatakse osaliselt keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi. Sellist tüüpi motor on 15% kergem ja kuni 30...40% ökonoomsem. Bensiini asemel võib kasutada ka lahajsid kütuseid nagu näiteks põlevkiviõli, masuut jne. 2.5 Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallide töötlemiseks vajalikke seadmeid
sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) Masinateelementide liigid: 1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate otstarvetega masinates (Liited, ajamite komponendid) 2)Erimasinaelemendid, mida kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates konstruktsioonide ja erinevate otstarvetega masinates • Sisepõlemismootorite ja kompressorite kolvid, kepsud, klapid, väntvõllid, nukkvõllid jne.; • Turbiinide ja ventilaatorite labad; Detailide liigid 1)Standarddetail – 1. Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud 2. Kasutatakse paljudes erinevat tüüpi lahendustes 3. Hangitakse valmiskujul 4. Valitakse tootekataloogide ja käsiraamatute tabelitest 5. Tööjoonist ei tehta )kruvid, poldid) 2)Tüüpdetailid: 1. Vastab kujult mõnele standarditele 2
Be ja Y) baasil. Nad on perspektiivsed konstruktsioonimaterjalid tänu suurele kõrgetemperatuursele tugevusele, kuumuspüsivusele, väikesele joonpaisumistegurile ja heale termokindlusele. Tehnokeraamikas on kõige levinum ja perspektiivsem Si3N4 ühend Al2O3-ga, mis kannab nime sialon. 6.1Konstruktsioonikeraamika Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol. Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30...40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. 6.2Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat
Masinaelement võib olla sõlm ehk detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide jne). Joonisel 5 kujutatud poltliide kinnitab detailid liikumatult ja lahtivõetavalt. Masinaelementide liigid on: Üldmasinaelemendid – kasutatakse samadel eesmärkidel erinevate otstarvetega masinates (liited, ajamite komponendid jms). Erimasinaelemendid – kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates (mootori väntvõll, nukkvõll, kolvid, kepsud, turbiini labad, kraana konks, peenmehhaanika detailid jne). Masinad, aparaadid ja seadmed sisaldavad tavaliselt nii üld- kui ka erimasinaelemente. Liited Detailidevahelisi ühendusi nimetatakse liiteiks. Need jagunevad lahtivõetavuse järgi lahtivõetavaiks ja mittelahtivõetavaiks e. kinnisliiteiks. Liikuvuse järgi saab eristada liugjuhikuid, mutriga keermesspindleid, kardaanvõlli liugurit, liigendkahvlit. Liited
Tuntuimad ja enimkasutatavad on karbiidkermised, eelkõige volframkarbiidi (WC) baasil karbiidkermised, mida tuntakse ka kõvasulamitena. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC- TiC-TaC-Co jt. kasutatakse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumustugevate detailide valmistamisel. Konstruktsioonikeraamika autotööstuses Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol. Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30...40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse
Kombineeritud surveastet ei soovitata üle 12.5 ajada, aga võib leida ka 1415 kanti numbreid. Eelpool mainitud põhjustel ei saa kasutada tefloniribasid, seetõttu on boost piiratud u. 15 psi'ga ehk ühe baariga. Silma on hakanud, et 8.5 surveaste ja 1012 psi on üsnagi hea kombinatsioon. Mõistagi ei piisa vaid kompressori paigaldamisest, olenevalt ülelaaderõhust ja pööretest võivad olla vajalikud ulatuslikud mootori modifikatsioonid. Korralikud kolvid, kepsud, 4poldised väntvõllipukid on praktiliselt kohustuslikud. Väntvõllile tuleb veel freesida 1/4 tolline kiilusoon olemasoleva vastu (180 kraadi). Erilist tähelepanu tuleb pöörata vibratsiooni summutamisele kas damperi või hub'i abil. Üks kõige olulisemaid asju on õige nukkvõlli valimine. Kompressori puhul erinevad nõuded pisut vabalthingavast. Kui sisselaskeklapp vara avada, puhutakse osa segust veel lahti oleva
silindrites.Olenevalt mootori ehitusest võib see protsess toimuda ühe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit KAHETAKTILISEKS MOOTORIKS,kui aga kahe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit NELJATAKTILISEKS MOOTORIKS. 5 Mootor MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb a)mootori plokk e)kolb (kolvid) i)kolvirõngad b)plokikaas f)keps (kepsud) j)hooratas c)karter g)väntvõll k)kolvisõrm d)karteripõhi h)väntvõlli laagrid l)kepsulaagrid 6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem. Kõik mootori silindrid,olenemata nende asetusviisist,on ühendatud üheks detailiks,mida
on soovitav kasutada töökindluse suurendamiseks tugevamaid kepse. Üks argument kepsude vahetamiseks oli ka see, et originaalkepsude kasutamiseks oleks pidanud kepsu kolvisõrme poolseid avasid töötlema. Originaalkolvi sõrmede diameeter on väiksem kui järelturule toodetud kolbidel. Originaal kolbi sõrmede diameeter uuena jääb vahemikku 21,961-21,965 mm, kuid järelturu kolbidel on sõrme diameeter 22,00 mm. Valituks osutusid Manley H-profiiliga kepsud, mis on valmistatud sepistatud 4340 terasest, maksimaalse kaaluerinevusega kuni 1,5 g. Komplekti kuulusid ka ARP 2000 3/4" kepsupoldid. Lähtuvalt sellele, et mootoriplokis olevad originaal terashülsside seinapaksus on väikse varuga ning originaaltootja näeb ette ainult esimese astme (87,25 mm) remontmõõdus kolbi, siis otsustati, et tuleb leida 87,25 mm kolvid ning vastavalt kolbidele ka mootoriplokk töödelda. Lisaks sellele
silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse 9 Keps 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3
silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse Keps 7 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3
tehnikas jne.) Kuumuskindel keraamika Termokindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol. Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30... 40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Tööriistakeraamika jaguneb: (metallitööstuses: trei- ja freespingid) Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised
Omavad uurdeid klappide jaoks. 5. Kompressori kolvid Tandemtüüpi kolvid on 2 või 3 astmelised, valmistatud kas malmist või alumiinium sulamist (kiirekäigulised). Kolvi alumine aste on varustatud nii õli kui ka kompresioonrõngastega. Ülemine aste on varustatud ainult kompresiooni rõngastega, sest paiskõlitusest õli sinna ei sattu. 6. Kolvisõrm Legeeritud terasest tsementeeritud, kasutatakse „ujuvat tüüpi“ või ka fikseeritud 7. Kepsud Kepsud valmistatakse terasest. Kepsusääred võivad olla kas ümara [O], või [I] tala tüüpi.Ülemises peasse on pressitud pronks - või malmpuks, alumisespeas on laagriliuad, millised on ülevalatud babediit 83 ega. 8. Väntvõll Valmistatud süsinikterasest, võib olla kas ühe või mitme vändaline. Väntvõlli ühte otsa kinnitatakse hooratas (mõnikord on hoorattaks ka rihmaratas). Väik – semates kompressorites, kus õlitus toimub paiskõlituse teel puudub väntvõllis õlikanal
kaasa kaapimatta. Kahe harialised õlirõngad: Rõnga peale on treitud kaks kraapimis haria: Hariade vahele io freesitud lai soon mille kaudu õli valgub kolvis olevate kanalitesse ja sealt edasi kolvi sisemusse. Töötamine: Rõnga alla liikumisel alumine hari kraabib õli alla ja sealt kolvis olevate õlikanalite kaudu kolvi sisemusse Ülemine hari kraabib õli hariade vahelisse soonde ja sealt soone taguste kanalite kaudu sattub õli kolvi sisemusse. KEPSUD: Ülesanne: Ühendab kolvi väntvõlliga ja muudab koos väntvõlliga kolvi edasi – tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Materjalid: kõrgkavliteedilised süsinikterased 30, 40, 45 Nõrgalt legeeritud terased 40 XH, 40X, 40H Kepsud valmistatakse sepistsemise või stantsimise teel. Keps koosneb: kepsu ülemine pea kepsu säär kepsu alumine pea kepsupoldid Kepsu üleminepea valmistatakse koos kepsusäärega
Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et gaasijaotus mehhanism peab õigeaegselt avama klapid millle kaudu silindrid täidetakse värkse kütteseguga ja mille kaudu juhitakse läbi töötanud gaasid välisõhku. Koosneb järgmistest üksikosadest: nukkvõll, sisse- ja väljalaske klapid, klapivedrud, vedrude kinnitus detailid,
Mitteoksiidikeraamikat iseloomustab: Suur tulekindlus, kõvadus, keemiline inertsus, haprus. Segakeraamika - Segakeraamika aluseks on kahe või enama rasksulava ühendi segu. Tüüpilisteks segakeraamika esindajateks on karbonitriidid, oksinitriidid. Tehnokeraamika liigitus kasutusala järgi: Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol. Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30...40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat
masinaehituses peamiselt hallmalmi, 727 °C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning 37) Perliit : on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate
Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Malmi valu Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja metallvormi (kokilli) valu (sele 1.39 ja 1.40) 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess
1) Mehhanism mehaanilist liikumist üle kandev seade, mis muudab, kas nurk kiirusi või ühte mehhaanilise liikumise liiki teiseks. 2) Agregaat Jõumasina ja töömasin ühend. Künniagregaat = ader + traktor. 3) Detail (üksikosa) on masina lihtsaim jagamatu osa. (kolb, hammasratas). On üld otstarbelisi ja eriots tarbelisi detaile. Üld otsatarbelised oleks: poldid, mutrid, võllid, seibid. Eriotstarbelised detailid: kepsud, kolbid, turbiinilabad jne. Sõlm Sõlm (koost). Ühiselt töötavate detailide komplekt ( sidur, kepsu-kolvi grupp). Masinas võivad lihtsamaid tööülesandeid täita nii detailid kui sõlmed iseseisvalt, kui ka nende ühendused, siis nimetatakse neid ühiselt masina elementideks. Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt: 1) Liited
Kaevanduse ja vabrikuomanikud ning ka sõjaväelased soovisid, et sõitjate- ja kaubavedu, vägede ja sõjamoona trantsport kulgeks kiiresti ja ilma häireteta (2, lk19). Esialgu oli peamisel kohal aurutõlla idee. Ning Richard Trevithick ei saanud enne rahu, kui oli meisterdanud valmis oma mudeli. Tema kõrgrõhuauruga töötava masina väljalasketoru ei suunanud auru kondensaatorisse, vaid õhku. Katla paigutas ta rõhtsalt. Energiamuunduri kolvi jõu kandsid ratastele üle kepsud, vänt ja hammasratasülekanded. Ehkki Trevithick pani sassiile ehtsa postitõlla kere, lõi ta põhimõtteliselt pigem veduri kui auto eelkäija (vt lisa 4.). Oma teise mudeliga, mille Trevithick Inglismaa maanteede halva seisukorra tõttu kaevanduse horburaudteede rööbastele pani, jõudis leidur lõplikult veduri juurde. Uusaja liikumise eelajaloos oleme jõudnud punkti, kus kaks arengujoont kahes suunas rööbassõiduki ja tänavasõiduki suunas liiguvad (2, lk 21). 19
Temperatuuri langedes austeniit, mille koostis vastab punktile S (0,8 % C), langeb eutektoidmuutuse A è F + T tulemusena ferriidi ja tsemendi segudeks – eutektoideks, mida nimetatakse perliidiks (P). 6. Malmi tootmine Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja metallvormi (kokilli) valu. 7. Kõrgahi 1. Ahjutäidis 2. Suue 3. Kaevas 4. Mõhk
ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. KOLBPUMBAD KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP 1.Pöörlev rootor, 5. Vedav võll, 2.Kaldseib (äärik), 6. Kardaanvõll, 3.Plunzerid (kolvid), 7.Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad
terasest, kolvi juhtosa aga malmist.Kolvipea ja kolvi juhtosa kinnitatakse omavahel nelja poldiga. Kolvipeal on treitud kolm soont. Ülemised kaks soont on kompressioonirõngaste jaoks, alumine aga õlirünga jaoks. Kolvi sõrm on valmistatud legeeritud kroomnikkelterasest, väljast pindkarastatud. Kolvisõrm on šarniirne tüüp. Teda fikseeritakse ainult otsast rõngstopperiga. Kolbi jahutatakse tsirkulatsiooniõliga. Mis juhitakse kolvi sisse läbi kepsu. Kepsud on tehtud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse alumist kepsu osa keskmise kahe hüdrauliliselt kinnitatavate tokkpoltidega, ülemine osa keskmisega kaheksa 22 kinnituskruviga. Kepsu ülemises osas kasutatakse pukslaagrit, mis on stantsitud süsinik terasest. Keps on tehtud allpool paksemaks selleks, et kanda jõud mis tuleb kolvilt suurema pinna peale ja et laager kuluks vähem.
kõrgnoolutusega. Neist terastest valmistatakse mitmesugused raskkoormatud detailid – veovõllid, hammasrattad, tigud jne. Näiteks: 1) 28 Mn 6 (C=0,28%, Cr=1,3-1,65%) 2) 34 Cr Ni Mo 4 (C=0,34%, Cr=1%, Ni=1%, Mo= 0,15-0,3%) 3) 50 Cr Mo 4 (C=0,5%, Cr=1%, Mo=0,15-0,3%) Nitriiditavaid legeerkonstruktsiooniteraseid EN 10085 (0,3-0,4% C) kasutatakse detailide valmistamiseks, mille pind allub intensiivsele kulumisele kõrgendatud temperatuuridel (kuni 500 kraadi) – kepsud, spindlid jm. detailid karastatakse ja nitriiditakse, milleks on oluline Mo ja Al sisaldus terases, näiteks: 1) 32 Cr Al Mo 7-10, milles C=0,32%, Cr = 1,5-1,8% ( 7 : 4), Al= 0,8-1,2% (10 : 1), Mo = 0,2-0,4% 2) 33 Cr Mo V 12-9, (C = 0,33%, Cr = 2,8-3,3%, Mo=0,7-1%, V = 0,15 – 0,25%) Hea lõiketöödeldavusega terased EN 10087 (0,1-0,5%C) on masinaehitusterased, mis on lõikamisega paremini töödeldavad, sest nad on tehtud rabedamaks väävli-ja
walukustuskorgid. Väntvõll omab veel: sidurivõlli tugilaagrit; õlitõrjeseibe otsalaagrite juures; väntvõlli väändevõngete summutit; hooratta kinnitusäärikut ja abiseadmete käitamise hammasratta kinnituselemente. Madala pöörlemissagedusega mootorite väntvõllid töötavad kuul- või rulllaagrite peal. Põhiliselt aga laagriliudade peal või vedeliksurve keskkonnas. 16. Kepsu tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Kepsud valmistatakse terasest, malmist, alumiinumist ja ka titaanist.Kepsud liigitatakse kolvisõrme istust lähtuvalt: liugistuga ja pinguga paigaldatud kolvisõrmed. Kepsu ülemine pea (kepsusilm) on üldjuhul mitte lahtivõetav ja varustatud pronkspuksiga. Kepsusilmon alt tehtud laiem, kuna surve mõjutab selle alaosa. Kepsu alumine pea on üldjuhul demonteeritav ja varustatud liuglaagriga. Alumine pea on lahtivõetav ja varustatud liuglaagriga.
Malm- GJL-200 200 - ratsioonisum- valandite valmistamiseks kasutatakse masina- GJL-350 350 - mutavus ja ehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate vastupanu masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammas- väsimusele rattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiit- Keragrafiitmalm Suur tugevus malmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllu- (EN1563) ja sitkus masinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. GJS-350-22 350 22 Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja GJS-600-3 600 3 metallvormi (kokilli) valu (sele 1.39 ja 1.40)
Aksiaalkolbpumbad . Aksiaalkolbpupadel kolbide teljed asetsvad paralleelselt (aksiaalselt ) või vähem kui 450 pöörleva sililindriploki suhtes. Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Pumba osad. 1. pöörlev rootor, 2. Kaldseib (äärik), 3. Plunzerid (kolvid), 4. Kepsud ( sfääriliste otstega ), 5. Vedav võll 6. Kardaaanvõll 7. Tugijaotusketas , 8. Ühenduskanalid, 9. 9- 10 sirbikujulised aknad. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q= zD tan v ,kus 4 60 d- kolvi läbimõõt,
Neist ülemised kaks on kompressioonirõngaste tarvis ja alumine soon on õlirõnga jaoks. Õlirõngas on tööpõhimõttelt kahekordne. Kolvisõrm on valmistatud kergelt legeeritud kroomnikkelterasest, seest õõnes ja pindkarastatud. Tegemist on ujuvat tüüpi kolvisõrmega, mis fikseeritakse otsast rõngasseibdiftidega. Kolbi jahutatakse tsirkulatsioonõliga, mis juhitakse kolvi põhjaalusesse ruumi läbi kepsu. Keps Kepsud on sepistatud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse omavahel nelja hüdrauliliselt kinnitatava mutriga. Kepsu ülemises osas kasutatakse puksilaagrit, mis on stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud alumiiniumisulamiga. Laager on tehtud alumisest osast laiem, et põlemise tagajärjel tekkinud rõhujõud oleks antud edasi suuremale pinnale ja laager kuluks vähem. Õli juhitakse raamlaagrist läbi väntvõlli avauste kepsu, kolvisõrme ja
Malm- GJL-200 200 - ratsioonisum- valandite valmistamiseks kasutatakse masina- GJL-350 350 - mutavus ja ehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate vastupanu masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammas- väsimusele rattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiit- Keragrafiitmalm Suur tugevus malmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllu- (EN1563) ja sitkus masinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. GJS-350-22 350 22 Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja GJS-600-3 600 3 metallvormi (kokilli) valu (sele 1.39 ja 1.40)
Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98...1,0; kogukasutegur 0,92..0,96. Energia mahutus pumba massiühiku kohta ulatub kuni 12 kW/kg kohta. Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset. kaldu ajami võlli suhtes 12...15 kraadi (kuni 30o) · kaldkettaga pumbad - silindriblokk on paralleelne võlliga, aga kolbide kepsud on kinnitatud kaldse ketta külge. Pumbad on kas reguleeritava või mitte reguleeritava jõudlusega, mis toimub pumba töömahu muutmise teel. Ühekopalistel ekskavaatoritel kasutatakse pumpasid mis on varustatud võimsuse summaatoriga mis tagab kahepoolse hüdrosüsteemi korral mootori ühtlase koormamise. Seega pole vaja karta mootori ülekoormamist. Pumba jõudluse saab seosest d 2 n Q = zD tan ; - mahukasutegur; d- kolvi läbimõõt dm; z kolbide arv; n
annaabi.ee 
