Kolbpumpade ehitus (1)

Kutsekool - Merendus - Merendus

5 VÄGA HEA

Tallinn 2010

Kolbpumpade ehitus

Tallinn

MATHPUMBAD.

Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma :

edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb -,varbkolb- e. plunzer - , membraan-, tiib -, jt. pumbad ning
pöörleva tööorganiga rootorpumbad ( hammasratas -, kruvi-, tiivik - , jt.)

Kolbpumbad .

Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr.
Kolbpumpade liigitus.

Tootlikkuse järgi:

väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ),
keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ),
suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ).

Rõhu järgi:

madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O ) ,
keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O),
kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O).

Pumpa käitava ajami järgi:

aurumasinaga pumbad,
auruturbiinpumbad,
elektripumbad,
mootorpumbad,
käsipumbad.

Ajamiga ühendamisviisi järgi:

ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.),
otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ).

Töökiiruse järgi:

aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.),
normaalkäigulised (kuni 150 p/min.),
kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min),
ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ).

Pumbatava keskkonna järgi:

veepumbad,
õlipumbad,
kütusepumbad,
õhupumbad ( ventilaatorid ).

Silindrite arvu järgi:

ühesilindrilised,
kahesilindrilised,
jne.

Silindri telje asetuse järgi:

vertikaalpumbad,
horisontaalpumbad,
kaldpumbad.

Kolvi konstruktsiooni järgi:

ketaskolbpumbad,
mändkolbpumbad (plunzerkolbpumbad).

Tegevuskordsuse järgi (mitu protsessi toimub pumba ühe käiguga ):

üksiktoimekolbpump ( e. lihttoimega kolbpumbad ),
kaksiktoimekolbpum (e. duplekspump)
mitmesilindrilised kolbpumbad ( kahe-, kolme-, neljakordse tegevusega pumbad).
diferentsiaalpumbad ,

Üksiktoime- e. lihttoimega ( ka simplekspump) kolbpumbad.

Üksiktoimekolbpumbad võivad olla nii ketaskolviga pumbad kui ka varbkolbpumbad. Mõlemad pumbad töötavad ühtemoodi , kuid varbkolbpump on mehaaniliselt tugevam . Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad).
Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb . Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse.
Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 – pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga.
Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m.
Kolvi tagasikäigu ajal ASS – ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki.
Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik.
Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest)
Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas.
Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist.
Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega.
Q = (D2/4) S 60 nv  [t/h].
Kolbpumba mahuline kasutegur v = 0,85…0,99 ja oleneb :

mahuliste kadude suurusest läbi kolvigrupi ebatiheduste,
kadudest läbi kolvisääre tihendite ,
kadudest läbi imi-ja surveklappide ebatiheduste,
kadudest silindri mittetäielikust täitumisest pumbatava keskkonnaga.

Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist.
Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb “rebib” ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema . Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks.

Kaksiktoime – kolbpump .

Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem .
Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks.
Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku.
Silindrite töömahud :
Vvas= (D2/4) S , Vpar= /4( D2 – d2) S , kus d on kolvivarre läbimõõt.
Kaksiktoimepumba jõudlus :
Q = (2 D2/4 - d2/4) 60 S n v [m3/h ]
Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja surumine on pumba tootllikkus ühtlasem , kuid kolvi surnud seisudes on tootlikkus null. Tootlikkus on kõige suurem kolvi käigu keskosas ,sest kolvi liikumise kiirus on seal kõige suurem.
Kaksiktoimepumpasid kasutatakse laevadel kuivendus käsipumpadena.
Kahesilindriline pump .
Kahesilindrilises pumbas kumbki silinder töötab nagu ühesilindrilisel lihtpumbal st. töötavad ainult ühed kolvipooled. Pumba klapid on koondatud ühisesse klapikarpi.
Kahesilindrilise kolbpumba tootlikkus võrdub kahekordse lihttoimega kolbpumba tootlikkusega:
Q = 2 D2/4 S 60 n v [m3/h ]
Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad).
Pumba jõudlust saab saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat
üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt.
Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad.
Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu.
Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist . Silindrite kolbide käik on nihutatud 900 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes. Imi-ja survetorustikud on ühised , klapikambrid võivad olla eraldi või lahutatud vaheseinaga.

Diferentsaalkolbpumbad.

Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad ,kuid tööprotsess on erinev. Diferentsiaalpumadel toimub ühe kolvi käigu ajal imemine ja imikäigu ajal ühe silindrimahu vedeliku väljasurumine pumbast toimub kahe käigu jooksul. Sellega jääb pumba jõudlus võrdseks ühekordse tegevusega pumbaga aga vooluhulk on palju ühtlasem.
Kui kolb liigub paremalt vasakule , siis surutakse töökambritäis vedelikku surveklapi kaudu survetorru. Osa sellest mahub kolvitagusesse kambrisse , ülejäänud liigub edasi torustikku. Kolvi tagasikäigul surutakse ka talletatud vedelik edasi. Seega on väntvõlli täispöörde jooksul üks imi- ja kaks survetakti. Vooluhulga ühtlustamiseks võivad diferentsiaalkolbpumbad olla valmistatud ka nii ,et neil on ühe väntvõllipöörde jooksul üks survetakt ja kaks imitakti .
Selleks ,et mõlema töötakti ajal liiguks edasi ühepalju vedelikku , peab kolvivars võtma enda alla poole silindri mahust. Seega tehakse kolvisäär tavalisest suurema läbimõõduga.
Diferentsiaalpumba konstruktsiooniliseks erinevuseks ongi ,et neil on jäme kolvisäär.
1/2D2/4 S= d2/4 S , seega on vaja kolvivars valmistada läbimõõduga
d= D2 = 0,7D , d on kolvisääre läbimõõt.
Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h]
Laevades kasutatakse diferentsiaalpumpasid näiteks kütusesüsteemi etteandepumpadena.

Kolbpumba õhukuppel ( Õhukatel).

Sõltumata kolbpumba tegevuskordsusest jääb kolbmpumba vooluhulk ebaühtlaseks. Üks võimalus vooluhulga ühtlustamiseks on varustada pump survepoolse õhukatlaga. Peale vooluhulga ühtlustamise on õhukatlal ka veel teisi ülesandeid - toimida õhueraldina ja leevendada hüdraulist lööki.
Õhukuppel kujutab endast silindrilist anumat ,mille 1/3 mahust on täidetud veega ja 2/3 õhuga. Õhukupli põhja jääb nn passiivmaht , mis töömahu määramisel arvesse ei tule. Mõnikord on õhukuplid valatud pumba kere konstruktsiooni sisse.
Survetakti ajal surve survetorus tõuseb mille tõttu surutakse õhk survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb.
Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik – pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks.
Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale.
Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine.
Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini.
Pumba töö korral vedeliku tase kõigub maksimaalse ja minimaalse taseme vahel.
Vmin - Vmax . , muutes rõhku katlas vastavalt pmax – pmin.
Imitakti ajal imetakse vesi imikuplist pumba töösilindrisse, mille tulemusena õhurõhk imikuplis langeb. Kuplis tekib tugev hõrendus ja atmosfäri rõhk surub vedeliku imitoru mööda kuplisse. Vedeliku liikumine kuplisse jätkub ka survetakti ajal ,mille tõttu vedeliku liikumine imitorus ühtlustub.
Õhukatla tööd iseloomustab tema ebaühtlusaste.
Mahtude vahe Vmax - Vmin on see vedeliku hulk mis liigub õhukatlast silindrisse pumba väntvõlli pööramise esimese poolpöörde jooksul . Sama kogus vedelikku tuleb tagasi õhukatlasse pumba väntvõlli järgmise poolpöörde jooksul.
Õieti valitud õhukatla mahu korral kompenseerib õhukatlasse sisenev ja sealt väljuv vedelik pumba imemise ebaühtluse st. vedelik liigub imitorus peaaegu ühtlase kiirusega .
Joonisel siinuskõver 1 kujutab sissevoolu pumpa, sirge 2 keskmist juurdevoolu Q imitorust õhukatlasse. Punktides A ja B on juurdevool õhukatlasse ja äravool katlast pumpa ühesuurused. Punktis A on veetase õhukatlas kõige kõrgem ja õhuruum kõige väiksem Vmin. Sellest punktist peale muutub äravool juurdevoolust suuremaks ning veetase õhukatlas alaneb , kuni väntvõll pöördub asendisse B . Kui väntvõll jätkab pöörlemist , väheneb äravool veelgi ja lakkab siis hoopis . Katlas vabanenud ruum täitub jälle veega ja veetase hakkab uuesti tõusma. Viirutatud pinnad joonisel määravad veemahu muutuse õhukatlas :
See vedeliku hulk võrdub Vmax - Vmin = 1,1 Ar = 0,55 A s ,
Kus A on silindri ristlõikepind , r väntvõlli raadius ja s- kolvikäik.
Pumba töötamisel õhuhulk kuplites veega kokkupuutumisel ja sellega segunemisel väheneb. Väljunud õhu kompenseerimiseks on õhukuplil või pumba klapikarbi küljel õhulisamise klapp , kust pumba tööajal on võimalik kuplisse õhku juurde lisada.
Kolbpumba imitorusse võib olla paigutatud ka põhjaklapp ,mille ülesanne on takistada pumba seisu ajal vedeliku väljavoolu imitorust ,et kohe peale käivitamist oleks pump tööks valmis.
Imitoru otsa paigutatud imisõela ülesanne on takistada imitoru ummistumist.

Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste .

Kolbpumba tootlikkuse määrab pumba töökolvi mõõtmed, väntmehanismi konstruktsioon ja pöörete arv.
Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk
n - väntvõlli pöörete arv minutis
D - silindri sisemine diameeter
S - kolvi käik
- pumba mahukasutegur.
Mahukasutegur arvestab vedeliku mahtu, mis pumpamisel läheb kaduma ebatiheduste tõttu kolvi ja klappide kaudu ja määratakse pumba katsetustel. See on tegelikult pumba poolt antud vedeliku maht ühe käigu jooksul jagatud pumba silindri töömahule. Arvestustes võetakse mahukasuteguriks 0,9 - 0,97 .
Kahekordse pumba jõudluse saab arvestada valemiga
Mitmesilindrilise kolbpumba, kus mitu silindrit töötavad ühelt võllilt, kogu tootlikkus võrdub silindrite arvu kordsega.
Kolbpumba tootlikkuse valemist on näha ,et tootlikkus peale pumba põhimõõtmete on seotud pumba pöörete arvuga (n) , mis määrab kolvi liikumise kiiruse. Kolvi liikumise kiiruse teekonna jooksul liikudes ühest surnud seisust teise ei ole konstantne suurus ,vaid oleneb väntvõlli pöördenurgast.
Kui kolb liigub äärmisest vasakust asendist paremale ,läbib ta teekonna x,
mis on funktsioon vända pöördenurgast.
Avaldame x- sõltuvalt vända pöördenurgast x= f().
x = R - R cos  = R ( 1 - cos ).
x - kolvi tee pikkus
R - vända raadius
 - vända pöördenurk
Kolvi liikumise kiiruse saab avaldada kolvi teekonna valemist (x) võttes sellest esimese tuletise ajas t. c = dx/dt.
Vända pöördenurga võib asendada vända nurkkiiruse ja aja korrutisega:
 = t , siis dx =d[R(1-cos t)] ;
Kui liikumise kiiruse valemis c = dx/dt ja üheaegselt jagame ja korrutame murru nimetaja ja lugeja d -ga saame ,
c = dx/dt =dx  d /dt d ,
ehk : c= d [R(1-cos t)] / d  (d/dt) = R sin t.
Asendades  = t ,saame
c= R  sin . kus  =2n /60 = n/30 [1/s].
Seega kolvi kiirus vastavalt väntvõlli pöördenurgale:
 = 0 , siis c= 0
 = 900 , c= R,
 = 1800 , c=0,
 = 2700 , c = R,
 = 3600 , c = 0
Seega kolvi kiirus muutub sinusoidaalselt , kusjuures väntvõlli ühe täispöörde jooksul kaks kord suureneb maksimuni ja kaks korda läheneb nullile .
Arvestades reaalset pumpa , kus pumba keps ei ole lõpmata pikk , siis kiiruse maksimum saabub mitte 90 ja 2700 juures vaid enne 900 ja peale 2700.
Kuna pumba kolb liigub pidevalt muutuva kiirusega ,siis ka vastavalt kiirusele muutub pumba tootlikkus .
Tootlikkus pumba kolvi kiiruse kaudu avalduna
Q = Fc , kus F- on kolvi põhja pindala (määrab pumba mõõtmed)
Q= F R sin = F R (n/30) sin  .
Nagu näha muutub pumba tootlikkus väntvõlli iga pöörde jooksu samuti sinusoidaalselt.
Kasutades saadud tootlikkuse valemit võib ehitada erinevate pumpade tootlikkuse graafikud.

Ühekordse lihtkolbpumba tootlikkuse graafik.
Q max 900 = F c = F R sin  = [( D2 )/4] R (n/30) ,
sest F= ( D2 )/4; sin 900 =1 ja  =n/30
Väntvõlli pöördenurgal 180 kuni 3600 ühekordse pumba tootlikkus on null , kuna sellel käigul toimub ainult silindri täitmine keskkonnaga (imemine) , siis keskmine pumba tootlikkus võime avaldada :
Qkesk .= (F Sn) /60 = [( D2 )/4  2Rn ] / 60 = [( D2 )/4]  (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R
Pumba maksimaalse tootlikkuse suhet keskmise tootlikkusse nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks .
Siit lihtpumba ebaühtluse aste :
= Qmax /Qkesk. = [( D2 )/4 R(n/30)] / [( D2 )/4]  Rn / 30 =3,14.

2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste:

Q max (900 ja 2700) = F c = F R sin  = FR(n/30)
Qkesk = 2FSn /60 = F R n / 15.
= Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4 R(n/30)] / [( D2 )/4]  Rn / 15] =  /2 = 1,57.

3-kordse tegevusega kolbpumba ebaühtluse aste :

3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega
pumbast , mille väntvõlli väntade vaheline nurk on 1200
Pumba tootlikkuse graafiku ehitamiseks tuleb võtta aluseks kolme ühekordse tegevusega pumba tootlikkuse sinusoidid ja kanda need kolm korda graafiku Q -  tasapinnale , kusjuures sinussoidid on nihutatud üksteise suhtes 1200 . Liidame kolme sinussoidi ordinaadid väntvõlli pöördenurkade järgi ja saame punktid , millede ühendamisel saame kolmekordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse sinussoidi.
Graafikust on näha ,et pumba maksimaalne tootlikkus on iga 600 järel.
Q max (30 , 90 , 150, 210, ja 2700) = F c = F R sin  = FR(n/30)
Qkesk = 3  FSn /60 = 3  F 2R n /60
= Qmax /Qkesk = F R n 60 / 30 3 F 2 R n =  / 3 = 1,046

4-kordse tegevusega tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste.

Sellised pumbad koosnevad kahest kahekordse tegevusega pumbast ,millede väntvõllide vändad on 900 nurga all. Graafiku ehitamisel tuleb arvestada ,et kahe silindri tootlikkused kattuvad iga 900 nurga järel.
Tootlikkuse graafiku ehitamisel tuleb ehitada 4 ühekordse tegevusega pumba sinussoidi , mis on nihutatud 900 võrra. Sinussoidid lõikuvad 45 , 135, 225 ja 3150 juures. Ordinaatide väärtuste liitmisel saame punktid , millede ühendamisel saadud kõver on 4-kordse tegevusega pumba tootlikkuse graafik Q = f ( ).
Q max (45 , 135, 225, 3150) = F c = F R sin  = FR(n/30)( 2/ ) 2
Qkesk = 4  FSn /60 = 4  F 2R n /60
= Qmax /Qkesk = )( 2/) 4 = 1,11

Kolbpumba indikaatordiagramm, võimsus ja kasutegur .

Silindris oleva rõhu määramiseks on hakatud kasutama mõõteriista, mida nimetatakse indikaatoriks. Siit ka nimetus indikaatordiagramm.
Indikaatordiagramm annab sõltuvuse ühe töötsükli jooksul kolbpumba silindris valitseva rõhu ja ruumala vahel p=f(V) =f().
Indigaatordiagramm võib olla arvutuslik (arvjoonis) või või tegelik.
Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba katsetustel spetsiaalse indikaatori abil. Indikaatoriga saadud diagrammi pindala kujutab endast pumba kolvi poolt tehtud tööd ühe edasi-tagasi käigu jooksul ehk väntvõlli täispöörde kestel.
Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi.
Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga.
See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale.
Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt
Vs – silindri töömaht
Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve
Indikaatordiagrammil pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab endast pumba indikaatorrõhku, mis on pumba töö keskmine sisemine rõhk.
pi= psurv - pimi
Indikaatorrõhu ja pumba silindri ruumala korrutis annab pumba indikaatortöö.
Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö
Ajaühikus tehtud indikaatortöö järgi saab leida pumba indikaatorvõimsuse ehk pumba sisemise võimsuse.
Ni =
[kW].
Osa pumba indikaatorlikust võimsusest kulub pumbasiseste lekete ja hüdrauliste takistuste ületamiseks. Seega pumba kasulik võimsus, mda kasutatakse vedeliku tõstmiseks vajaliku nivooni on indikaatorvõimsusest väiksem hüdrauliste ja mahuliste takistustele kulutatud võimsuse võrra. Neid kadusid arvestab pumba indikaatorlik kasuregur,mis on kolbpumba kasuliku võimsuse ja indikaatorvõimsuse suhe ehk pumba mahulise ja hüdraulise kasuteguri korrutis Nk= i Ni
ehk
, kus - on mahuline kasutegur ja
- on hüdrauline kasutegur.
Pumba mahuline kasutegur arvestab lekkeid kolvi ja silindri ,kolvisääre tihendite vahel ja klappide ebatihedust .
Hüdrauliline kasutegur arvestab vedeliku voolamise kohalikke ja hõõrdetakistusi.
Vedeliku voolamisel vedeliku kihid nihkuvad üksteise suhtes, tekib sisehõõrdumine ja osa võimsusest kulub sisehõõrumise ületamiseks (vedeliku viskoossuse ületamiseks )
Kolbpumba üldkasutegur :
Kolbpumba üldine kasutegur on vahemikus 0,65 - 0,85.
Kolbpumba ajami võimsus (Ne) peab olema suurem kui pumba indikaatorlik ,sest osa ajami võimsusest kulutatakse mehaaniliste hõõrdumiste ületamiseks. Neid kadusid arvestab pumba mehaaniline kasutegur.
Teades pumba mehaanilise kasuteguri väärtust ,mis on kolbpumpadel vahemikus 0,9 kuni 0,95 , saab leida pumba ajami ehk tegeliku võimsuse.
(kW )
Ekspluatatsioonis on võimalik tegeliku Indikaatordiagrammi järgi diagnoosida pumpamishäireid, hinnata pumba tööd ja kolbpumba klappide tihedust ning klappide-klapivedrude tehnilist seisukorda.
Kolvi liikumine ühest surnud seisust teise toimub enamvähem stabiilse hõrenduse ja survega . Seepärast võib rõhud imemisel ja surve käigu ajal kujutada mööda diagrammi teljestikuga paralleelset sirget .
Rõhu kõikimised toimuvad ainult imemise ja survetaktide algul. See on seotud ime -ja surveklappide inertsiga ja nende tiheda istega oma pesas. Surveklapi avamiseks oma pesalt on vaja kõrgemat rõhku ,mis suudaks klapi oma pesalt tõsta. Peale klapi avanemist rõhk klapikarbis järsult langeb. Klapi avanemine tekitab vedeliku voo liikumisele kiire võnkumise, vedeliku voo drosseleerimine sisenemisel kutsub esile lühiajalise rõhu kõikumise klapikarbis ,mis kiiresti stabiliseerub.
Normaalse indikaatordiagrammi korral kolvi liikumisel vasakult paremale , on silindris hõrendus ( graafikul alumine rõhtsirge ). Surve ei muutu enne , kui kolb jõuab parempoolsesse surnud punkti. Kolvi tagasiliikumise algusega imiklapp sulgub ja surve silindris suureneb (graafikul parempoolne kaldjoon ). Surveklapi avanemiseks peab surve silindris mõnevõrra (hi ) ületama survet survetorus Hs. Siis klapp avaneb ja surved ühtlustuvad (graafikul ülemine rõhtsirge ). Survetakt kestab seni , kuni kolb jõuab vasakpoolsesse surnud punkti.
Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt.
Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts.
Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum
Hvac max = Hi + h2.

Indikaatordiagrammi diagnoosi näited:

(vaata loengus joonistatud diagramme )
Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele
kulub osa survetaktist s1, surveklapp
avaneb raskesti ( h1 ) ;
Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt,
milleks kulub osa töökäigust (s2), ning
avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend
(h 2),
Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti ,
mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma ,
Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning
kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku
tagasi imitorru ( s4 , s5 ),
Diagramm e - surveklappon ebatihe ja
tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi
teket (s6 ).

Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused.

Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata teised parameetrid nagu pumba kasuteguri , võimsuse jne.
Saadud kõveraid nimetatakse pumba karakteristikuteks (tunnusjoonteks).
Karakteristiku vastavad punktid võib saada arvestuslikult ja katseliselt. Pumba valmistaja –tehase esimese tüüppumba katsetustel saadud tulemused antakse tabeli kujul ja graafiliselt ja neid võrreldakse arvestuslikega.
Ekspluatatsioonis saab tehase poolt antud pumba karakteristikute järgi valida pumbale antud vedeliku pumpamiseks optimaalse tööreziimi.
Pumba pöörete arvu muutusega n1- n2 -le , muutub tootlikkus proportionaalselt pöörete arvu muutumisega , Pumba tunnusjoon võtab asendi paralleelselt tunnusjoonega pööretel n1.
Reaalsed pumba tunnusjooned ei ole sirged ,vaid veidi kaldu vähenemise suunas . See on seletatav sellega ,et pumba surve tõusuga väheneb pumba mahuline kasutegur prorortsionaalselt lekete suurenemisega.
Tunnusjoon H= f(Q), näitab , kolbpump töötades ühel ja samadel pööretel võib anda erinevat survet , tarvitades vastavalt võimsust st . vastavalt pumba survele kulutatakse energiat.
Pumba tarbitav võimsus surve tõusuga tõuseb peaaegu lineaarselt. Kolbpumba kasutegur on väike pumba madalal rõhul ,mis on seletatav tühikäigu ligilähedasele reziimile . Põhitööreziimis kasutegur on lähedane konstantsele suurusele . Kõrgetel rõhkudel hakkab kasutegur langema seoses lekete suurenemisele.
Praktilist tähtsust omavad kolbpumba nn. kavitatsiooni karakteristikud. Need on katsetustel määratud pumba tootlikkuse sõltuvused pumba imemiskõrgusest erinevatel konstantsetel pööretel ja konstantsel vedeliku rõhul pumbast väljumisel. Need karakteristikud võimaldavad määrata antud ajami pööretel maksimaalse lubatud vaakumi ilma kavitatsiooni tekkimise ja tootlikkuse languseta. Katsetused on näidanud ,et antud konstantsetel pööretel vaakumi suurenemisega kuni kavitatsiooni tekkimiseni pumba tootlikkus praktiliselt ei lange . Pöörete suurenemisega kavitatsioon pumbas ja tootlikkuse langus tekib varem. Kavitatsiooniga kolbpumbas kaasnevad hüdraulised löögid veevoo eraldumisega kolvist imikäigu ajal ja klappide löögid survekäigu ajal.
Pumba tootlikkuse üldvalemi võib kirjutada kujul
, kus k on pumba püsitegur (oleneb pumba tüübist)
Üldkasutegur  = vhm
Praktikas kõige enam levinenud antud mõõtmetega kolbpumba tootlikkuse reguleerimise võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine.
Teoreetiliselt võiks kolbpumba tootlikkust reguleerida ka mahukasuteguri (v ) muutmisega või kolvikäigu pikkuse muutmisega . Mahukasutegurit saaks muuta pumba imi ja surveklappide avanemis- ja sulgemismomentide reguleerimisega enne kolvi jõudmist oma äärmistesse surnud seisudesse. Praktiliselt on see võimalik nagu ka kolvi käigu pikkuse muutmine, kuid tehniliselt tülikas.
Vedeliku voo drosseldamine ( sulgventiilide reguleerimine imi-ja survetorul) kolbpumba juures ei ole lubatud , see ei anna soovitud tulemust ,suurendab kavitatsiooniohtu ja tõstab tunduvalt pumba poolt tarbitavat võimsust.

KOLBPUMPADE KONSTRUKTSIOON.

Raam:
Raam võib olla valatud või keevitatud kokku karp- ja nurkraudadest.
Raamile on kinnitatud tugipostid ,milledel paiknevad kolbpumba ajam ( elektrimootor , reduktor , ülekanne väntvõllile , ülekandekate jne.), pumba korpus ( silinder ,väntmehanism , ristpea ,klapikarp).
Silindrid:
Silinder koosneb silindri hülsist ja silindri särgist . Hülsid võivad valmistatud eraldi ja pressitud särgi sisse või valatud koos silindri särgiga.
Hülsi materjal võib olla malm või pronks. Silinrisärgid valatakse reeglina malmist .
Silinder suletakse pealt silindrikaanega , mis valatud silindrisärgiga samast materjalist. Silindri ja kaane vahel on kaanetihend, mis veepumpadel võib olla rasvanöör.
Kolvid:
Kolbpumba kolvi ülesanne on teostada keskkonna imemist st. mootorilt saadava liikumise mõjul hõrenduse tekitamine pumba silindris ja survekäigu ajal kaeskkonna surumine survetorusse.
Kolbpumba kolvid võib jagada kolme rühma :

ketaskolvid
plunzer e, varbkolb
labürintkolvid

(vaata loengu joonist).

Kolvi keha ( kettad )

Kolvi rõngad

Kolvisäär
4. Kumm -mansetid 5,Labürüntsooned.
Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest .
Ketas (kettad ) on valmistatud malmist või pronksist . Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse . Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks .
Kolvikettas (kolvikehas ) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks . Kolvirõngad võivad olla valmistatud malmist ,pronksist, tekstoliidist või muust tehismaterjalist. Mõnikord kasutatakse kolvi tihendamiseks mansette. .
Mansett on on nahast , kummist või muust materjalist U- kujulise ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu.
Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele . Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust .
Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid . Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb.
Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda.
Plunzer ehk varbkolvid võivad olla:

täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid ( hüls ja plunzer) , kus lõtk plunzeri ja hülsi vahel on 0,001…0,002 mm.

Selliseid plunzerkolviga pumpe kasutatakse näiteks diiselmootorite kütuse kõrgsurvepumpades.

vähemtäpse töötlusega varbkolvid.

Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk , mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse vastava mõõduga rasvanöörrõngad, mis surutakse vastu tihenduspindasid surveäärikuga.

Rasvanöör

Surveäärik
Plunzer e. varbkolvid valmistatakse terasest, malmist või pronksist. Mõnikord võivad olla seest õõnsad. Varbkolbide otsad võivad olla ümarad või tasapinnalised . Mõnikord kinnitatakse varbkolvi külg ka keps.
Kolvisääretihendid:
Vedeliku väljavoolu tõkestamiseks kolvisääre väljumisel silindrist kasutatakse kolvisääre tihendit.

Kolvisäär

Tihendikarp

Tihendi aluspuks (pronksist)

Rasvanöörtihendi rõngad

Veejaotusrõngas

Surveäärik
Tihendikarp , mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga.
Silindripoolsesse tihendikarbi põhja on paigutatud pronksist aluspuks, mis takistab topendrõngastel väljuda karbist.
Väljaspoolt on tihendikarp suletud surveääriku või väiksema diameetriga kolvisääre korral survemutriga.
Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid.
Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast.
Tihendi materjaliks kasutatakse:

Pehmeid rasvanöörrõngaid.

Pooljäiktihendeid

Mansettihendeid.

Babiitrõngastihendeid
Pehmed rasvanöörtihendid on valmistatud kanepikiust või peenvillast, mis on immutatud õli ja grafiidiga.
Topendi rõngad asetatakse tihendikarpi selliselt ,et rõngalukud ei satu kohakuti. Selliseid tihendeid kasutatakse madalatel rõhkudel ja temperatuuril kuni 45o C . Mõnikord on topendrõnga sees kummirõngas või jäikuse suurendamiseks tinatraat.
Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus.
Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks . Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid. Pumba survepoolt juhitakse rõngasse vett. Vesi määrib ja jahutab tihendit.
Pooljäiktihendid:
Kulumiskindlust saab suurendada kui ümbritseda rasvanöör pehme metallkestaga ( alumiinium ,vask). Kestas olevad pilud on suunatud kolvisääre suunas ,milledest ääriku pingutamisel väljub topendist rasvainet, mis suurendab tihenduse efekti. Metallkestaga topendi kasutamine lubab pumbatava keskkonna parameetrid tõsta. Selliseid toppendtihendeid nimetatakse pooljäiktihenditeks.

Mansetttihendid:

Mansetid ,mis paigutatakse tihendikarpi mansetipuksi (mansetikujuline
rakis ) ja kolvisääre vahele ,võivad olla valmistatud kummist, plastikust või nahast. Mansetid võivad olla erisugused , nagu V, U, jne. – kujulised . Mansettide tihendusvõime suureneb rõhu suurenemisel.

Mansetirakis (vt. Joonis)

Mansett.
Babiitrõngastihendid:
Pumbatava keskkonna kõrge temperatuuri ja kolvisääre suure kiiruse korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele , mis surutakse kolvisääre vastu.

Babiidist poolrõngad. (vt. Joonis)

Pronksrõngad.
Kolbpumba klapikarbid .
Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi ,mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge. Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse . Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega.
Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud peale tavaliste imiklappide veel kolvi sees asuvate lisa vaheklappidega. Sellega saab pumbatav keskkond liikuda silindris ühesuunaliselt imipoolelt läbi kolvi survepoolele ja sealt läbi surveklappide survetorusse. Kasutatakse selliseid kolbpumpi keskondade pumpamiseks kus on palju õhku või gaase . Keskonna liikumissuund on alt üles, gaasid liiguvad silindrist esimesena välja, ei teki õhupatju ja pumbal on parem imemisvõime.
Kolbpumba klapid.
Klappide ülesanne on avada ja sulgeda klapi avad silindrisse ja välja.. Kolbpumpades kasutatakse nn. automaatklappe ,mis avanevad ja sulguvad rõhuvahede toimel (puudub avamis- sulgemise mehaaniline mehhanism ).
Klappide arv oleneb pumba tootlikkusest. Kui pumba tootlikkus on suur pannakse mitu imi-ja srveklappi.
Klapid peavad:

avanema ja sulguma kiiresti,
omama löögivaba tõusu ja sulgumist,
sulguma hermeetiliselt,
omama väikest voolava keskkonna takistust (väike rõhukadu),
materjal peab olema korrosiooni- ja kulumiskindel.

Klappide avamiseks ja sulgemiseks kasutatakse nõrku korrosioonikindlast materjalist klapivedrusid. Kiireks klapi avamiseks ja sulgemiseks peab klapi mass olema väike. Väike mass kindlustab ka klapi löögivaba töö. Klapi löögivaba tõus ja sulgumine sõltub ka klapi tõusu kõrgusest .
Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust ja määratakse ligilähedaselt valemiga
nhmax hmax on klapi maksimaalne tõus.
Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4…10 mm . Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta , siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid .
Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula )järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö.
Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise.
Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest.
Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse :

Taldrikklapid .

Plaatklapid.

Liigendklapid.

Kuulklapid.
Olenevalt klapi tööpinna kujust võivad taldrikklapid olla lameklapid või koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja . Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike.
Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat Rõngasplaadid on tavaliselt tehtud kerged ja õhukesed . Plaatklapi hermeetilisus saadakse plaadi tööpinna ja klapipesa soveldamisega või plaadile kinnitatud tihendusmaterjaliga. Klapivedrudena kasutatakse spiraal-või plaatvedrusid. Plaatklappe kasutatakse laialdaselt kiirekäigulistel pumpadel.
Eriliigi moodustavad liigendplaatklapid , kus plaat liigub ümber liigendi.
Õhukompressoritel kasutatakse rõngasplaatklappe, milledel on suurem läbilaskevõime.

Kuulklapid:

Kuulklapi kuulid valmistatakse korrosioonikindlast terasest . Kuulklappide ülemine kamber valmistatkse selline , et kuul veereks imikäigu ajal oma raskusega pesasse. Kuulklappidel vedrusid tavaliselt ei kasutata.

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maltshen Õppematerjali autor

Kokkuvõttev konspekt

pumpade liigid kolbpump kolbpumbad

Sarnased õppematerjalid

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab

Abimehanismid

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega .

Abimehanismid

ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min Üksiktoime- e. lihttoimega kolbpumbad.

Laevandus

docx

Hüdro- ja Pneumoseadmed

korda suurem, kui on seadmelt saadav jõu võimendus ehk: s1A1 = s2A2 ehk s2 = s1 Sellest tuleneb väiksema kolvi mitmeid kordi suurem käigupikkus võrreldes suurema silindri käigupikkusega, mis on tehniliselt raskesti realiseeritav. Selel 12 näidatud skeem sobib vaid täituri väikeste käigupikkuste korral, näiteks auto pidurisüsteem. Töösilindri kolvi suurte käigupikkuste korral asendab väikest silindrit pump, mis annab oma samaaegselt töötavatest paljudest (suur summaarne käigupikkus!) väikestest tööruumidest (väike pindala! ning sellest tingituna suhteliselt väikesed vajalikud survejõud!) survestatud vedeliku (suur rõhk!) pideva vooluna töösilindrisse. 8. Töövedelike saastumise põhjused. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle. Filtri, -arv. Saastumise põhjused: · Süsteemi valmistamisel ja koostamisel tema sisemusse jäänud praht, mis ei ole

Hüdraulika ja pneumaatika

docx

Gaaside ja vedelike voolamine eksam

diameetrist ning kiirusest. Kohttakistuste mõju voolule on lokaalne st avaldub ainult takistuse paiknemise kohas.Kohttakistused:voolulaiendid ja vooluahendid;voolusuuna muutused;torukäänud; toruarmatuur(diafragma, siiber, ventiil,klapp)  Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel See võrrand on kasutatav, kui rõhu muutusega ei toimu suurt kiiruse muutumist. 5. Fluidumi transport.Pumbad, pumpade tööparameetrid. Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid.Kavitatsioon, hüdrauliline löök.Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud.Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8)  Fluidumi transportimiseks ühest torustiku punktist teise on vaja

Gaaside ja vedelike voolamine

docx

Hüdraulika kontroltöö vastused

Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. 7.Võrrelge mehaanilisi ja vedelikmanomeetreid nende töötamise põhimõtte seisukohalt. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse võrdlus.

Hüdraulika ja pneumaatika

doc

Hüdraulika - Koduse tööde lahendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: nr. 30 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Dmitri Himotshka Õpperühm: KMI-31 Õppejõud: Rein Soots Tallinn 2011 Ülesanne 1 Antud: = 13600kg/m3 h = 8400 mm = 8,4 m g = 9,81 m/s² Leida: p1 = ? Pa p2 = ? Ba p3 = ? MPa Lahendus: 8400 mmHg = 8400 Tr = 133,3 * 84000 = 1119720 Pa p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar p3 = 1120694 Pa / 106 = 11,207 MPa Vastus: p1 = 1120694 Pa p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa Ülesanne 3 Antud: p = 200 bar = 2 · 107 Pa m = 10000 kg = 0,8 Leida: dmin = ? Lahendus: 1) Leian silindri ristlõike pindala. mg F = pA A = p kus: p pinnale mõjuv rõhk, [Pa]

Hüdraulika ja pneumaatika

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid!

Keemiatehnika

Rohkem sarnaseid