MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 B-8 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 50/50/3, mis oli antud Kuna aga antud möötmetega L-profiili ei ole Ruukki kataloogis, valitakse ligilähedane, milleks on 50/50/5 Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 50/50/5 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 4,8 cm3 1.2 U-profiil mõõtmetega 30/100/30x3 Kuna ag...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 60/60/3, mis oli antud Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 60/60/3 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 3,45 mm2 1.2 U-profiil mõõtmetega 50/120/50x4 Ristlõike pinnakeskme asukoht zo = b -= 1,31 cm U-profiili joonis kasutatavate mõõtmetega Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Ta...
1. Detaili joonis Mõõtkavas 1:1 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1. L-Profiili 40/40x3 pinnakese 2.1.1. Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.1.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.2. U-Profiili 50/80/50x5 pinnakese 2.2.1 Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.2.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.3. Pinna ristlõike asukoht Joonis mõõtkavas 1:1 2.3.1.Teljestikud 2.3.2. Liitkujundi pinnakeskme asukoht 2.3.3. Liitkujundi staatilised momendid (1) 2.3.3.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.3.4. Liitkujundi staatilised momendid (2) 2.3.4.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.4. Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid Liitkujundi pindala 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1. Inertsmomentide seosed 3.2. Esimese osakujundi telg-inertsmomendid Inertsmomendid telgede y ja z suhtes 3.3. Teise osakujundi telg-inertsmomendid Punkti C koordinaadid osakujundi peatelged...
e Uz=−( Z c 2−Z c )=−( 2,08−1,5 )=−0,58 cm Inertsmomendid telgede y ja z suhtes : −0,58 ¿ ¿ I Uy =I Uy 2+(e)2Uz ∙ A U =6,71+¿ I Uz =I Uz 2 +(e)2Uy ∙ AU =32,09+ (−0,72 )2 ∙ 4,2=34,267 ≈ 34,3 cm4 3.3 Liitkujundi telg-inertsmomendid : 4 I y =I Ly + I Uy =5,1+8,1=13,2 cm I z=I Lz + I Uz=7,4+ 34,3=41,7 cm 4 I z>I y 4. Tsentrifugaal - inertsmoment 4.1 L-profiiliga osakujundi tsentrifugaal-inertsmoment teljestiku y-z suhtes I Lyz =I y1 z 1+ e Ly ∙ e Lz ∙ A L Tsentrifugaal-inertsimoment mitte-keskteljestiku yz suhtes Mitte-keskteljestiku koordinaadid I y1 z 1=I y1 −I ln Tsentrifugaal-inertsimoment keskteljestiku y1z1 suhtes I Lyz =( I y1 −I ln ) + e Ly ∙ e Lz ∙ A L= (1,42−0,51 ) +1,9∙ 1,5 ∙1,65=5,612≈ 5,6 cm4 4.2 U-profiiliga osakujundi tsentrifugaal-inertsmoment teljestiku y-z suhtes
1. Ristlõike pinnakeskme asukoht 1.1 L-profiili 40/40x3 pinnakese 35,1 Z0 = b - = 40 1,23 = 11,5 mm 1.2 U-profiili 50/80/50x5 pinnakese 200,8 Z0 = b - = 50 5,98 16,4 mm = { liitkujundi pinnakeskme asukoht = Sz'= S(1)z' + S(2)z' liitkujundi staatiline moment Z'-telje suhtes S(1)z' = yc1 A(1) S(2)z' = yc2 A(2) Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid Yc1 = 0 Yc2 = 11,5 1,5 = 10 mm Zc1 = 0 Zc2 = 40 11,5 + 16,4 = 44,9 mm Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid ¹ + ² 0225+10814 Yc = = ¹+² = 225 +814 = 7,8 ¹ + ² 0225+44,9 814 ZC = = ¹+² = ...
Selline meetod põhineb gaasipuhastus vedeliga (tavaliselt veega) maksimaalselt arenenud vedelkontakt pinnaga aerosooli osakestega ja suure intensiivsusega puhastatud gassi ja vedeliku segamine. Antud meetod võimaldab teil eemaldada gaasisd tolmu osakesed, suitsu, udu ja aerosooli (tavaliselt soovitamatu või kahjulikud) peaaegu erinevate suurustega. Scrubberid jagunevad järgmiselt: Pakitud scrubber Tsentrifugaal scrubber Vahu scrubber Venturi scrubber 1.1. Pakitud scrubber Paranemiseks gaasi kontakti vedelikuga kasutatakse märgunud otsik, mis on sisestatud õõnes scrubber. Seda nimetatakse pakitud scrubber (joon. 1.). Ehitus: Pakitud scrubberi kere on tavaliselt valmistatakse metallist. Seade sisse erilise restile pannakse otsik. Ülevas osas otsiku peale manteeritake niisutus seade, mis koosneb sprinkleritest ja pihustitest.
Hdrotrafo-sidur 1.veetavvll 2.autom. kasti karteri otsasein 3.juhtratas-reaktor 4.pumpratas 5.turbiinratas 6.hdrotrafo 7.mootori vntvll ja hooratas Hdrotrafo koosneb: 1.pumpratas - ON HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veovll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema. Tekkinud tsentrifugaal ju toimel hakkab li lisaks prlemisele ka ringi kima. Tratastes moodustunud rnga kujulises nsuses ,tnu sellele ringlusele paisatakse li pumpratta labadelt turbiinratta labadele,ning sunnitakse see prlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab li vool suunda ja paiskub reaktori labadele. Reaktori labadelt suunatakse li tagasi pumprattale. Reaktor on fikseeritud soovitatud asendile vabajooksu siduri abil. Hrdotrafo lukusti ehitus 1.turbiinratas 2.kest 3.pumpratas 4.reaktor 5
PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et vo...
määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib: Veepump termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui mootor soeneb 70-80 kraadini siis termostaadi element paisub avades suure ringvoolu:
inertsimomendid [m4]: A I z = y dA= telg - inertsimoment z - telje suhtes 2 A I yz = yzdA= tsentrifugaal - inertsimoment yz - teljestiku suhtes A I 0 = 2 dA= polaar - inertsimoment mingi pooluse 0 suhtes A kus: S staatiline moment, dA lõpmatult väike pinnaelement, [m2]; [m3]; A kujundi pindala, [m2]; 4 I inertsimoment, [m ];
inertsimomendid [m4]: A I z = y dA= telg - inertsimoment z - telje suhtes 2 A I yz = yzdA= tsentrifugaal - inertsimoment yz - teljestiku suhtes A I 0 = 2 dA= polaar - inertsimoment mingi pooluse 0 suhtes A kus: S staatiline moment, dA lõpmatult väike pinnaelement, [m2]; [m3]; A kujundi pindala, [m2]; 4 I inertsimoment, [m ];
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev TURBOKOMPRESSOR Iseseisev töö Õppetaja Paul Kütimaa Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse (auto, laeva, lennuki jne) kolbmootori võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaasideenergial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees, on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. Turbokompressori leiutas Sveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi 1905.aastal. ...
Mõlemad on täiesti iseseisvad süsteemid, mille töö ei ole seotud muude laeva masinate käivitussüsteemidega. 4. Laeva abimehhanismid 4.1. Laeva pumbad Veemagesti mereveepump Tarbitav võimsus 9,4 Tootja Serck Como El mootori tootja Mudel MO NT 40/200 Mudel Tüüp Tsentrifugaal Pöörete arv Tootlikkus 37 Võimsus Pöörete arv 2900 Pumpade arv 1 58 Drencer pump Tarbitav võimsus 79,6 Tootja Iron Pump El mootori tootja ABB Mudel CNHB-150-150-200 Mudel M2AA250SMC2 Tüüp Tsentrifugaal Pöörete arv 2970
Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töö...
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20 Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis tagabki siduripedaali vabakäigu. Kui vajuta...
.). Tehnoloogiliselt õige poleerimine on ALATI kolme poleerimispastaga ja kolme erineva poleerimiskettaga. Igal pastal ja poleerimiskettal on oma kindel funkstioon tehnoloogilises protsessis. Niisiis, poleerimisel esimene ketas on villaketas, ehk nn tööketas koos "lõikava" abrasiivse-keemilise pastaga (eemaldab värvipinnalt "ämblikuvõrgu" ja 90%kriimustustest va kriimustused mis kuni kruntvärvini, samas jätab pasta töötlemise käigus tsentrifugaal jäljed, tänavapildis võib ära tunda autosid mida vaid töödeldud villapadjaga "sebra" taolisest läikest, ehk laiguliselt läikiv), tööd villapadjaga keskmiselt 4-6 tundi. Järgmine ketas on kollane poroloon ja töötlev-puhastav keskmine pasta (eemaldab lõikejäljedja teeb poleeriva pinnapuhastuse), töö kestvus 2-4 tundi. Viimane on beez ketas ja poleeriv-läigestav peenpasta (eemaldab pöörisejäljed ja annab värvipinnale viimase lihvi ja sügava läike), töö kestvus 2-3 tundi.
Mopeedi mootor Arutlus Variaator Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm. Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma, mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb. Kui on plaan osta sport variaator selle eesmärgiga, et saada paremat tippkiirust siis targem on jätta ostmata, sest sportvariaator ei anna tippkiirust vaid ühtlasema kiirenduse
Rootorkompressor Kompressori võll on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staaturi kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaske avade juures töökamnbrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õli püüdurisse. Rootorkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse õli ja tsentrifugaal jõu toimel. Kompressori otsa kaanes surve poolel asub õlipüüdur, mille ülesanne on piirata õli sattumist külmutusainesse. Spiraal kompressor Tööelemendid on 2 lindi kujulist spiraali. Üks neist on kinnitatud staatori otsa seina külge, teist aga ringitab esimese keerdude vahel võllile eksentriliselt ketasrootor. Spiraali liikudes töökambri maht esialgu suureneb ja seal tekib hõrendus, mis tõttu külmutusaine tungib avatud välisotste vahelt sisse. Külmutusained
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs Laboratoorne Töö pealkiri: Voogsisestusanalüüs (VSA) töö nr 3 Õpperühm: YAGM Töö teostaja: Marina Suhorutsenko (ISBK) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Jelena Gorbatsova 15.03.2012 VOOGSISESTUSANALÜÜSI MEETOD (teooria) Voogsisestusanalüüs (flow injection analysis) on kõrge tundlikkusega automatiseeritud analüüsi meetod, mille puhul viiakse proovi tsoon minireaktoris konstantse kiirusega liikuvasse kandelahuse voolu, milles proov seguneb reagendiga ja edasi detekteeritakse mingi füüsikalise karakteristiku muutuse järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt r...
Õlitussüsteemi ülesanne Vähendada hõõrdumist Jahutada, sest koostöötavate pindade vahelt välja valguv õli võtab kaasa ka hõõrdumisel tekkinud soojust Tihendav toime, sest õli abil saadakse vajalik kompressioon silindris õlikelme olemasolul kolvi ja kolvi rõngaste vahel. Pesev toime, sest väljavalgunud õli kannab tööpindade vahelt ära kulumissaadusi. Õli juhitakse mootoris detailideni kolmel viisil Õlipumba tekitatud surve all Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõl...
Ehk... Boostil ja boostil on vahe Seda asjaolu sobib ideaalselt näitlikustama ajakirja "Muscle Mustangs and Fast Fords" võrdlustest, kus ühe mootori peal ('03 Mustang Cobra 4.6liitrine DOHC V8, mille võimsuseks pakub Ford üpris tagasihoidlikult 390 hj; standardis on mootoril 8 PSI rõhuga Rootstüüpi kompressor) prooviti lisaks tehasekompressorile läbi veel kolm ülelaadimismeetodit twinscrew, tsentrifugaal ja twinturbo. Et erinevatele kompressoritele enamvähem võrdsed lähtepositsioonid anda, otsustati kõikidel juhtudel jääda 14 PSI ülelaaderõhu juurde. Tulemustest annab ülevaate lisatud graafik; boosti näitavad pidevjooned, mootori arendatud väändemomenti katkendjooned. Esmalt võiks vaatluse alla võtta stock Rootstüüpi kompressori (rohelised graafikud) ja KenneBelli topeltkruvikompressori (sinised graafikud)
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Voogsisestusanalüüs Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Voogsisestusanalüüs on analüüsi meetod, kus on võimalik sisestada proove automaatselt otse kandelahusesse, mis liigub kindlalkiirusel. Selle meetodiga saab järjest sisestada erinevaid lahuseid erineva voolukiiruse ja kogusega. Seejärel saab toimuda keemiline reaktsioon aparaadi sees. Sellega on võimalik jälgida koheseid reaktsiooniga kaasnevaid muutuseid. Standardne voogsisestustehnika põhineb lahustatud proovi sisestamisel kandelahusesse, mis vahetpidamata liigub konstantsel voolukiirusel. Kandjavoog transpordib analüüdi läbi reaktori ning seejärel detektorisse. K...
· Õli tsentrifugaalfilter · Manomeeter · Tihendid (väntvõlli otsa tihendid ja karteri tihendid) Joonis 12. õlifilter Joonis 13. karter oil pan 9 Joonis 14.õlifilter oil filter Joonis 15. õlivõttur sump strailer 10 Joonis 16. tsentrifugaal klapp Joonis 17. õli kork Joonis 18. manomeeter - manometer 11 Jahutussüsteem Nr.4 (cooling system ) 1.Ülesanne? 2.Põhiosad? 3.Skeem? 1.Jahutada mootorit ülekuumenemise eest ja hoida ühtlast temperatuuri. 2.radiaator , lõdvikud , jahutusvedelik , jahutussärk , salongi radiaator , veepump, jahutus tiivik , termostaat klapp , radiaatori kork , paisupaak , 2.1
- vastupidavus mehaanilisele rõhule; - Filtreeriva elemendi vastupidavus filtreeritava keskkonna agressiivsele toimele. Filtrielementide tüübid: Pindfiltrid- korduvkasutusega filtrielemendid. Mahtfiltrid - poorsest plastist või keraamilistest materjalidest valmistatud filterelemendid, Magnetfiltrid sisaldavad püsimagnetit, mis seob ferromagnetilisi metalliosakesi Tsentrifugaalfiltrid - töövedeliku hüdraulilise töö toimel pöörlevas filtrielemendis eralduvad raskemad osakesed tsentrifugaal jõudude mõjul elemendi sisepinnale Isepuhastuvad filtrid: " Moatti" 2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem 2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded Et tagada kütuse täielik põlemine ja maksimaalne kasutegur, peab kõrgsurve kütusesüsteem: Täpselt doseerima kütusekogust vastavalt mootori koormusele; Täpselt ajastama kütuse sisspihustamise alguse, kestvuse ja lõpu; Tagama kütuse kvaliteetse pihustamise kõikidel masina
ventilatsiooni rennid ehituselt oluliselt väiksemad sissepuhke ventilatsiooni torustikest ja paiknemiselt seatud hoone õhul kõige raskemini ligipääsetavatesse kohtadse, eelkõige hoone keskele. Hoone keskel on vaja häda olukorras õhku sinna kinnijäänud inimeste jaoks ja hoone osalise varingu korral sinna kinni jäänud inimeste jaoks. 7 Väljatõmbeventilaatori ajami mootor on 3 faasiline, tsentrifugaal ventilaator. Mootor töötab sageduslikul pingel ja on reveseeritav, võimsusega 1,1kW. Väljatõmbeventilaatori ajam ühendused ja juhtimine asuvad ajamikilbis SC 21. Näidatud joonisel 4. Reveseerimisahelaga on mehaaniliselt kokku ühendatud kontakt 617, mis annab signaali reveseerimise toimumisest releemähise kaudu ja reveseerimise ajal lülitab mootori reveseerimise hetkeks lülitussüsteemi 62SQ abil välja. Näidatud joonis 5 paremal poolel.
Need seibid on välis servaga omavahel ühendatud, seivi sisemise ovas on seibid üksteisest eraldatud ja nad asetsevad üksteisest eemal. Mõlemad seibid on pealt keatud peenikese messing võrguga. Kütus juhitakse ka siin väljapoolt peale ja seest saadakse puhastatud kütus kätte, ning mustus jääb võrguke, kust ta saadakse kergesti maha pesta. SEPARAATORID Separaatorites kasutatakse ainete üksteisest eraldamiseks tsentrifugaal jõudu [Pts] Pts = m∙v² = m∙ω²∙R² = m∙ω²∙R R R Kus : v – joonkiirus ω [1/s] ehk [rad] 1rad = 57,8° S V = R∙ Nägu valemist näeme, on tsentrifugaaljõud põõrlevale osakesele võrdne tema massiga (tihedusega), põõrlemiskiiruse ruuduga ja osakeste kaugusega põõrlemis tsentrist. Seda seaduspärasust arvestades ongi
Masinamehaanika kordamisküsimused 2010 1. Tuua näiteid kinemaatilistest paaridest ja nende sidemetest. Mehhanismi lülid seotakse omavahel nii, et neil säilub võimalus teineteise suhtes liikuda. Lülide suhtelist liikumist võimaldavaid ühendeid nim kinemaatilisteks paarideks. 1) Kerapaar on kolm sõltumatut rotatsioni ümber kolme telje. Vabadusastmeid on 3, sidemeid 3. 2) Silinderpaar translatsioon piki ühte telge ja sellest sõltumatu rotatsioon ümber sama telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 3) Sõrmega kerapaar kaks sõltumatut rotatsiooni ümber kahe ristuva telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 4) Transaltsioonipaar Translatsioon piki telge. Vabadusasmeid 1, sidemeid 5. 5) Rotatsioonipaar rotatsioon ümber ühe telje. Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 6) Kruv...
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telg "õigeks" pöörata, e. et pöörlemistelg püsiks. Kui keha pöördimpulss on suur ja jõud väike, jääb tema mõju märkamatuks: pöörlev keha säilitab oma ruumilise orientatsiooni Kui jõud on suur, hakkab keha pretsesseerima -tema telg pöördub ruumis, aga mitte mõjuvate jõudude suunas,vaid nendega risti. Tsentripetaal (kesktõmbe) vs tsentrifugaal (kesktõuke) jõud Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti). Tsentripetaaljõud hoiab keha kõverliikumises. Fkt =ma(n) = m* (v²/R). Nt rattaga sõites kallutatakse kurvi sisse poole. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega
o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal n või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. ∑ ⃗F t=0 i−1 Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21 ...
vahel ja liuguri ning juhtvõru vahel Üldine kasutegur η = 0,4 - 0,85 Kasutavatel pumpadel silindrite arv i = 7 -9- Rõhk p= 12 -30 Mpa Pöörete arv n= 550 - 1200 p/ min . Toodetakse nii muutuva tootlikkusega kui ka statsionaarse tootlikkusega radiaalkolbpumpi. Kasutusalad laevadel . Hüdraulilistes rooliseadmetes hüdraulilise roolimasinana . Hüdroseadmetes õlipumpadena. Laevapardaseadmete hüdromootoritena. TSENTRIFUGAAL PUMBAD Tööratta materjal. Malm. Roostevabateras. Pronks. Alumiiniumi sulam. Plastik. Tööratta materjal valitakse vastavalt pumba parameetritele: Malmtöörattaga pumbad survega kuni 0,5 Mpa ( u < 40m/s ) Pronkstöörattaga kuni 1 Mpa ( u < 80 m/s)
Auto teenindus raamatu järgne hooldus. Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimub niitihti, et oleks välistatud õlitaseme langemine allapoole õlivarda kontroll kriipsu. Uus mootor kulutab õli vähe, kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda. Auto on konstrukteeritud selliselt, et ta käituks igas olukorras enamvähem ühtlaselt. Kurvis sõidul avaldab tsentrifugaal jõud suuremat jõudu tagumistele ratastele, eriti väliskurvis olev. Kui tagarataste rõhk pole piisav, kaldub auto taguosa kurvi vastassuunas seda rohkem, mida pehmemad on tagarattad. Et niisugust ülejuhtivust vältida soovitab auto valmistaja tagaratastesse pumbata õhku pisut rohkem. Tagarataste suurema rõhu korral paraneb ka juhitavus roobastega teel. Sõidukil tohib kasutada valmistaja tehase poolt ette nähtud rehve
Pääste trappide juures on soojendus, static pordid on soojendatavad Propellerite jäävabaks hoidmiseks (jäätub voolundaja osa, laba tüveosa, keskosa) kui jäätub aktiivusus väheneb , oluline kuni keskosani hoida puhtana, propelleri rummu taga olevas õnaruses on vedelik pumbatud, tsentrifugaal jõu mõjul läheb labasse elektriline, igal labal on oma ketas Kütusesüsteemid kasutusel olevad kütused: AVGAS 100(suur plii sisaldus) (rohekas) ja AVGAS 100LL(väike plii sisaldus) (helesinine) osad võivad kasutada autokütust MOGAS 95 ja 98 võib tankida reaktiivmootoritel kütuseks JETA (rohkem USA) võib -40 kraadini kasutada ja JETA1 JETB kuni -60 kraadini (segu petrooleumist ja bensiinist tihedus) mõeldud
.8. Vees lahustunud soolad võivad põhjustada muldade sooldumist ja mullaviljakuse langust. Kastmisvees olevad uhtained võivad häirida niisutusseadmete tööd ja setted niisutusvõrgus vähendada selle läbilaskvust. 19. Vihmutid, vihmutusseadmed ja vihmutusüsteemid: nende liigitus, agronoomilis-tehniline iseloomustus ja sobivus eri kultuuride kastmiseks. Vihma tekitatakse vihmutitega. Veejoa pihustamise mooduse järgi võib vihmutid jaotada kolme rühma: 1. Deflektor 2. Tsentrifugaal 3. Jugavihmutid Deflektor vihmutites kallutatakse düüsist väljuv veejuga kõrvale ja lõhutakse piiskadeks düüsi ette asetatud deflektoriga. Pihustamiseks vajalik veesurve on suhteliselt väikene( 1..2 atm), nii et vihmapiisad ei lenda vihmutist kuigi kaugele ( 3..7 m). Tsentrifugaalvihmutis pannakse vesi liikuma nii, et düüsist väljuvale veejoale mõjub tsentrifugaal- jõud, mis lõhub joa piiskadeks ja paiskab need vihmutist eemale. Tsentrifugaalvihmutis võib vee
• mehaaniline pealevool/mehaaniline äratõmme Laoruumid ja töökohad võivad olla varustatud naturaalse ventilatsiooniga, kuid ruumides kus on oht mürgiste aurude tekkeks, peab olema tagatud mehaaniline väljatõmme Mehaaniline ventilatsioon on tagatud masinaruumis. Laeva trümmid on enamasti ventileeritud mehaanilise sissepuhe ja naturaalse väljatõmbega Tsentrifugaal ja aksiaalne ventilaator: Aksiaalne ventilaator on kompaktne, efektiivne, kuid on mürarikas • Tsentrifugaal ventilaatoreid kasutatakse kohtades kus on oluline vähem müra tekitada, ning ka ruumides, kus võivad olla plahvatusohtlikud gaasid, kuna tsentrifugaalsel ventilaatoril ei asu mootor õhukanalis. Ventilatsioonitorustik peaks ideaalis olema tulekindla sektsiooni sisene, kuid kui läbib tuletsooni, peab olema vasrustatud automaatselt sulguva tulesiibriga 37. Isolatsiooni vajadus Isolatsiooni kasutatakse nii soojendamisele kui ka jahutamisele kuluva energiahulga vähendamiseks.
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
Et saada normaalset kude, mis on üle 200µm paks on vaja saada pidevalt juurde ka hapnikku. See saadakse bioreaktoritega, mis suurendavad massitransporti rakkude ja kasvulahuse vahel koos hapnikukandjatega, et imiteerida hemoglobiini hapnikuga varustamist. Bioreaktori disain peab edendama kultuuri kasvu ja pakkuma keskkonda, mis lubab kultuuril kasvada. Pöörlema bioreaktori silindriline sein pöörleb sellise kiirusega, et tasakaalustab tsentrifugaal ja gravitatsioon jõud, jättes kolmemõõtmelise kultuuri pidevasse vabalangemisseisu. See loob kasvulahuse pideva laminaarse voolamise, mis parandab diffusiooni kõrge massiülekandega minimaalse stressiga. Kasvulahus voolab läbi poorse toetusvõrgu ja gaasivahetus toimub välises vedeliku silmuses. Suureks probleemiks on õigete rakkude leidmine hapnikukandjateks. Hapnikukandjaid saab lisada kasuvulahuse kaudu. On kahte hapnikukandja liike hemoglobiini sarnased ja tehislikud
Molekulide jaotus tekib molekulide Maa a2 b2 ab kehade liikumist maa suhtes, siis peab arvestama muutumisel V= V0(1+at) – isobaariline. poole tõmbumise ja soojusliikumise tõttu, mis ka tsentrifugaal jõudu F=m 2r Jääval ruumalal rõhu ja temperatuuri sõltuvus
ja selle laengu suhtega. jäävuse seadus. Põrgete arv sõltub tihedusest ja kiirusest, molekulide arv soojusvahetuse teel. E=F/qo qo positiivne ühiklaeng, F-ühiklaengule mõjuv j [E]=[N/C] ruumiühikus n=N/v Tsentrifugaal j:kesktõukej nim kesktõmbej võrdset, kuid vastupidiselt Gaasi töö- paisumisel tehtud töö A=Fx. Nihe:suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x suunatud j, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. On oma Hooke'i seadus:Deformatsioonidel elastsusjõud võrdeline keha =Vot + at2/2; v=vo+at olemuselt inertsij.
Puudub kompressor kuna kasutatakse nendes mootorites mehaanilisi pihusteid. Aga põlemiskamber on kujundatud sellisena et põlemine toimub esialgselt isohoorselt ja seejärel põlemine jätkub isobaarsena. Sisepõlemise mootori kasutegurid q = 1- 2 q1 DT keha kiirus on sama mis kineetiline energia. Kineetiline energia oli tühiselt väike ja ei avaldanud seetõttu DT protsessile märgatavat mõju. 1. Gaasi turbiinid, auru turbiinid. 2. Tsentrifugaal kompressorid. 3. Telgkompressorid. 4. Reaktiivmootorid. On tegemist väga suure kiirusega liikuvate gaasi või auru voolustega mille kiirus võib ületada helikiiruse. Nendes seadmetes on tegemist TD protsessidega . q = u + l J kg Rakendades TD esimesele protsessile e. voolusel, mis liigub meelevaldse ristlõikega kanalis/torus. Kusjuures see ristlõge võib meelevaldselt muutuda (suureneda/väheneda) on võimalik TD keha voolamise põhivõrrandid. Voolamise protsesse
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
tsentrifugaalseparaatoriga. Separaator lahutab siseneva veskiprodukti läbivooluks B (põletamiseks sobiv valmistolm) ja tagasivooluks G (põlemiseks liiga jämedad osad). Liigitatakse saht- ehk gravitatsioon-, tsentrifugaal- ja inertsseparaatoriteks. Sepa-s jämeda kütuse osakesed eralduvad, sahtseparaatoris gravitatsioonijõu toimel, inertssepa-s voolu liikumissuuna muutusel inertsi mõjul ja tsentrifugaalsepa-s tsentrifugaal jõu toimel. Tsentrifugaalsepa-d kasutatakse antratsiidi ja kivisöe jahvatamisel, sahtsepa-d ja inertssepa-d pruunsöe ja põlevkivi tolmustamisel. 6.Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastus Suitsugaaside puhastamine toimub: tuhaosakeste mehaaniline sidumine ja eraldamine gaasist; SO2, SO3 ja CO2 lahutamine; leelismetallide oksiidide (CaO, MgO, K2O) lahustumine vees; Nox sidumine suitsugaasides. Mõningane väävliühendite sidumine toimub ka
peamagistraali, kust läbi mootori siseste kanalite pääseb õli määritavate detailideni. Õli valgub karteri põhja. Õli põhifunktsioon on: määrida, kaitsta korrosiooni eest, puhastada tahmast,rauapurust jms, jahutada mootorit, mille tõttu peab õli puhastama ja jahutama omakorda. Filtreid on kaks ning nad võivad töötada korraga või eraldi nii, et on võimalik puhastada neid mootori töö ajal. Õlifiltritel on manomeetrid filtri kontrollimiseks. Kasutatakse ka reaktiiv tsentrifugaal filtreid. Suuremad mootorid vajavad tõhusamat puhastust, mida teeb separaator. Õlitussüsteem jaguneb: a)Märja karteriga - väiksematel mootoritel, kus hoitakse õli karteris. b)Poolkuiva karteriga - keskmise võimsusega laevadel, õli kogutakse tsirkulatsiooni õlipaaki. On kaks pumpa üldiselt. c)Kuiva karteriga õlitussüsteem - õli valgub kahe põhja vahel olevasse tsirkulisatsiooni tanki. Selles süsteemis ei puutu õli kokku õhu hapnikuga ja õli oksüdeerumine on minimaalne
Väntvõlli õlitus. Õli juhitakse õlimagistraalist mootori igasse raamlaagrisse ja sealt läbi väntvõlli raamikaelte tappides olevate avade kaudu sattub õli väntvõlli sees olevasse kanalisse ja seda kanali kaudu liigub õli edasi vändakaela.Vända – kaelast edasi liigub õli keksus olevasse õlikanalisse, ning väljub kolvi sõrmelaagrisse. Väntvõlli töö kirjeldus: Kuna väntvõlli vändad on viidud pöörlemistsentrist välja siis see tõttu tekib suur tsentrifugaal jõud Pts ja see jõud hakkab ringi – kujuliselt suruma laakritele ja neid kulutama. Mida suurem on pööretearv, seda suurem on Pts. Selle tsentrifugaal jõu tasakaalustamiseks kasutataksegi vastukaalusid, millised kinnitatakse poltide abil väntvõlli põskede vastas pooltele. Samas suurtes 2 – tak SPM mootorite väntvõlli (liitvõllid) väntvõlli põsed valatakse juba koos vastukaaludega ja vändakaelad treitakse seest tühjaks, et vähendada
ilmselt taheti valemiks Hooke´i valemit F=-kx, kus f on keha elastsusjõud, k elastsuskoefitsient ja x deformeerumise pikkus. Miks ehitatakse kurvid väljapoole kaldu? Miks me kurvis sõites ennast kallutame? Kui kurvid on sissepoole kaldu... tähendab välisäär on kõrgemal kui siseäär. Tsentrifugaaljõud mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist välja poole. Tasases kurvis võib põhjustada auto libisemist välja poole. Vektorite korrutis! Tsentrifugaal jõud on risti liikumissuunaga nende korrutis annab jõu suuna, millega risti olles on jõud tasakaalus, autodre rehvide haare parem. Mitu N kaalub keha massiga 1 kg? Aga Kuul? Raskusjõud Maal annab massile 1 kg kiirenduse 9.8 m/s-2, sel ajal kui jõud 1 N annab kiirenduse vaid ~1 m/s-2. Seega, mass 1 kg kaalub 9.8 N. Sama mass 1 kg kaaluks Kuu peal umbes kuus korda vähem, sest Kuu raskuskiirendus on 6x väiksem, seega umbes 1.6 N Paadist kaldale hüpates tõukate paati kaldast eemale
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
magevee temperatuuri ja suunavad vee kas uuele ringile masinasse või läbi jahuti. 54 AUX 1;2- Abimasinad (Scania DSI9) HE- Õlijahuti CP- Vee tsirkulatsioonipump TCV- Termoregulaator BCA- Kest- toru jahuti ( Bloksma K25- 2P- L; 142 kW) EXP- Paisupakk Iga abidiisel omab erinevad jahuti. 3.3.4 Käivitussüsteem Käivitamine toimub elektrostarteri abil. 4. Laeva abimehhanismid 4.1 Laevaüldpumbad 4.1.1 Ballastipump Tüüp: Vertikaalne tsentrifugaal pump Tootja: Behrens Pumpen Pumpade arv: 2 Mudel: VNF 5/300 Tootlikus: 135 cbm/h Pöörete arv: 1450 rpm Töörõhk: 2,0 bar Tarbitav võimsus: 10,0 kW El.Mootor: Three-phase Marine Motor AM 160L-4 El. Mootori arv: 2 Võimsus: 14,0 kW 4.1.2 Kuivendus-,tuletõrje- ja avari tuletõrjepupm Tüüp: Vertikaalne tsentrifugaal pump Tootja: Behrens Pumpen Pumpade arv: 2 Mudel: VNF 1/290 Tootlikus: 70 cbm/h 55 Pöörete arv: 2900 rpm Töörõhk: 5,2 bar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
