13. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 14. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus vastab 300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast) Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär. Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti. Võimsus: näitab pumba poolt kasutatavat võimsust, mis on tihedas sõltuvuses tootlikkusega. Võimsust mõõdetakse enamasti kilovattides (kW) 15. Tsentrifugaalpumbad, vesirõngaspumbad, kolbpumbad
pump tekitab pumba imitorus ja pumba sees hõrenduse.. Seega imemine on seotud atmosfäri rõhoga (760 mmHg ). Kui puudub atmosfäär ,siis pole ka pumbal imemisvõimet. Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi tõuseks imitorus 10,33 m. Teiste vedelike , mille erikaal on veest väiksem , veesammas on teoreetiliselt kõrgem. Näiteks vedelik erikaaluga 0,8 maksimaalne imisammas on 10,33/ 0,8. Tegelikus pumbas imikõrgus teoreetilisest on alati väiksem ( 7...8 m), sest: - reaalses pumbas pump ei suuda tekitada imitorus absoluutset vaakumit, - osa õhurõhust vedeliku ülessurumiseks kulutatakse hüdrauliste takistuste ületamiseks ( sisehõõrdumine ja keerised), - osa staatilisest õhurõhust kulutatakse vedeliku liikuma panemiseks s.o. kineetiliseks energiaks. Peale vaadeldud tegurite mõjutab pumba imemiskõrgust vedeliku temperatuur. Vedeliku keemistemperatuur oleneb rõhust. Mida kõrgem
PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et vo...
83. 84. 85. 86. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 87. Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) 88. Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab 10 m veesammast) 89. Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär. Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti. 90. Tsentrifugaalpumbad 9 91.
vedelik anuma seinte suhtes ei liigu. Jäiga keha kiirendusega liikumisel toimib massijõududest vedelikus peale raskusjõu ka näiteks inertsijõud, ning rõhk vedelikus ei ole üldjuhul hüdrostaatiline. Erijuhul, kui jäiga keha kiirendusvektor on risti raskuskiirenduse vektoriga, võib rõhu määrata valemist. Joonkiirendusega liikuva keha jaoks tuleb arvestada inertsijõuga 20. Kuidas määratakse vedeliku süsteemi rõhukõrgus, survekõrgus ja imikõrgus? Rõhku võib esitada veesamba kõrguse meetrites (10 m.vs. = 1 at = 735 mm.Hg = 98.1kPa. (Pumpamisel kasutakse ülerõhuga määratud veesamba kõrguse jaoks mõistet survekõrgus ja vaakumiga määratud veesamba kõrguse jaoks mõistet imikõrgus.) 25. Kuidas kasutada Pascali seadust erinevate tihedustega vedelikega täidetud ühendatud anumate samarõhupinna arvutamiseks? Pascali seadus väidab, et vedeliku pinnale mõjuv rõhk kandub muutumatuna edasi vedeliku igasse punkti.
Tootlikkust regul tööorgani kiirus.) Vänt-kepsmeh. Kolvi liikumisel tekib silindris surve või hõrendus. Toote mitte sattumist imitorusse ja hõrenduse tekkimist garanteerivad klapid 23. Membraanpumbad. Nagu kolbpump, aga pumbakambri üheks seinaks on hermeetiline membraan, mis muudab ruumala. Membraani juhtvarrast võib liigutada ka suruõhuga. Sobib õrna konsistentsiga toodetele. 24. Rootorpumbad: viskoossed tooted. Saab koguseid mõõta. Võimalik väga suur surve, imikõrgus väike (vajalik pealevool). Korpuses kaks vastupidi pöörlevat liibuvat rootorit. Hammaspumba puhul pole vaja reduktorkambrit, vedav võll variaatori abil (regul.tootlikkust). Kruvirootorpump. 25. Lamellpumbad (siiberpumbad): Õrnadele toodetele. Ekstsentriline liikuvate labadega (siibritega) tööorgan, labad (kulumiskindel plastmass) liibuvad vastu korpust. Labad tsentrilised, tööorgan mitte. 26. Voolikpumbad: õrnad tooted, töökambriks elastne voolik. Vedaval võllil kolmnurkne
Kui põ = 760 mmHg = 101325 Pa ja vee tihedus 1000kg / m 3 , siis pumba teoreetiline maksimaalne imemiskõrgus : z1 = hi = põ /(g)= 101325 /(1000 x 9,81) =10,33 mH2O Reaalses olukorras ükski pump ei suuda tekitada absoluutset vaakumit , vedelik voolab teatud kiirusega veetorus , mille tulemusena esinevad imitorus rõhukaod. Reaalses olukorras võib lugeda, et veepinnal vedeliku asendienergia ja vee kiirus on null st. z0= 0 ja v0=0 , siis põ/(g) =z1 + pi/(g) + vi2 /(2g) + hti , siit tegelik imikõrgus z1 = hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Järeldame , et tegelik imemiskõrgus on vähem kui 10,33 saadud valemi sulgudes esitatud avaldise võrra. pi /(g) > 0 on absoluutsurve pumpa sisenemisel vi2 /(2g) kineetiline energia pumpa sisenemisel Tegelikus pumbas imemiskõrgus teoreetilisest on alati väiksem , sest: - reaalses pumbas pump ei suuda tekitada imitorus absoluutset vaakumit, - osa õhurõhust vedeliku ülessurumiseks kulutatakse hüdrauliste takistuste ületamiseks
imitorusse surve all. Rootorite omavaheline liikumine peab olema vastastikku täpselt sünkroniseeritud. Selleks sisaldab pump eraldi paiknevas reduktorkambris rootorvõllide vahelist spetsiaalset hammasratasülekannet. Ühe rootori toomakorda ühendatud siduri abil pumba ajamimehhanismiga ootorpumpade rootorite kuju võib suuresti varieeruda, sõltuvalt ille tõstekõrgus võib ulatuda sadadesse eetritesse. Nende imikõrgus on aga nullilähedane. Seepärast võll imib selles vedava ja teine veetavana. Vedav võll on iskoossusega toode. Rootorpumba ehitus: 1- rootorid, 2- pumba korpus, 3- reduktorkamber, 4- laagrid, 5- vedav võll, 6- sünkroniseeriv ülekanne, 7- võlli itse attad, mille hammaste vah hikmahud. Samas moodustavad hammasratta ekande, istõttu puudub vajadus eraldi reduktorkambri järele. See asjaolu muudab
arvestamisel arvesse võtta. Q 60 ( D d ) zs bn 2 2 4 0 ( m³ /h) D- kere diameeter (m) d - rootori diameeter (m) b -rootori laius z- labade arv s- laba paksus. LABA EHK SIIBERPUMBAD Siiberpumba eelised . lihtne ehitus , väike kaal ja gabariit, odav hind, suur töökindlus , surve ja tootlikkus ei ole seotud, hea imikõrgus ja kuivülesimemise omadus, võib töötada hüdromootorina ( selleks tuleb õli surve all juhtida siibrite taha tekitades sellega pöördemomendi ). Puudused. siibrite radiaalhõõrde tõttu väike mehaaniline kasutegur 0,4 - 0,8 (hõõrde vähendamiseks kasutatakse mõnikord rulle ), siibrite ja rootori külgpinna kulumine vähendab pumba tootlikkust ja kuiva ülesimemise omadust. Laevadel kasutatakse siiberpumpasid õlide ja kütuste pumpamiseks ja hüdromootoritena . KRUVIPUMBAD
annaabi.ee 
