Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul 23 kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks. 4 Kaksiktoime kolbpump. Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud :
VÄIKESED GABARIIDID LIHTNE JA KERGE KONSTRUKTSIOON LIHTNE RÕHU JA TOOTLIKKUSE SEADMINE SUUR KASUTEGUR PUMPA ISELOOMUSTAVAD SUURUSED TOOTLIKKUS (l/sek või l/min) VÄLJASTATAV RÕHK (kPa või bar) IMIKÕRGUS (m) VÕIMSUS (Kw) KASUTEGUR (%) TULETÕRJEPUMPADE TOOTLIKKUSEKS ON KESKMISELT 2000-4000 l/min 10bar JUURES TULETÕRJEPUMBAD ON ENAMUSES NORMAALSURVEPUMBAD MEIE TÖÖS KASUTATAVAD PUMBAD SURVEPUMP (tsentrifugaalpump) VAAKUMPUMP (kolbpump/membraanpump) SUKELPUMP (tsentrifugaal/propellerpump) EJEKTORPUMP (imi-jugapump) UJUVPUMP VAAKUMPUMP ENAMLEVINUD PUMP VEE IMEMISE TOETAMISEKS TSENTRIFUGAALPUMPA KOLBPUMP MEMBRAANPUMP VAAKUMSEADE KASUTATAKSE VAID HÕRENDUSE TEKITAMISEKS KUI VESI PUMBAS, LÜLITATAKSE VÄLJA VAAKUMPUMP MIDA VEE IMEMISEL JÄLGIDA VEE IMEMISE AJAL EI TOHI PUMPA SATTUDA ÕHKU SÕELA OTS EI TOHI OLLA PÕHJALE LÄHEMAL KUI 0,8 VOOLIKU SISELÄBIMÕÕTU
asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut. hüdrosüsteemides ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena 1
Ajalugu Referaat Õppejõud: Väike-Maarja 2009 Tuletõrje ajalugu Inimkonna ajaloolised perioodid on kujundatud ka tuletõrjet. Ürgaeg oli eelajalooline ajajärk. Siis tekkisid primitiivsed käsiredelid, algeline piksekaitse ja lihtsad kustutuskapad. Vana-, antiik- ja muistne aeg, umbes 700 a. e. Kr. kuni 480 a. p. Kr., kujundas kreeklaste ja roomlaste kuulsuse. Sel ajal ehitati muistne veevärk, leiutati kolbpump, tulekusutusämber, kustutusluud, lõhkumiskonks ja formeeriti esimesed tulekustutusväed. Sel ajal sai tuletõrje ka oma pühaku. Uusaeg algas umbes aastast 1500. siis tunti juba meeskonnapritsi, imemise ja survevoolikuid, hingamiskaitsmeid,tulekindlaid kappe, päästevoolikuid ja hüpperiideid, konksredeleid, auru- ja gaasipritse, tulekindlustust, signalatsiooni, formeeriti palgaline tuletõrje, hakkas ilmuma
L Qmax QKESK x S S=2R 00 90 180 270 360 KOLBPUMPADE KLASSIFIKATSIOON 1 Kortsuse järgi 2. Käivitus viisi järgi 1.1 ühekortsetegevusega kolbpump 2.1 käispumba 1.2 kahekortsetegevusega kolbpump 2.2 elektripumbad 1.3 mitmekortsetegevusega kolbpump 2.3 aurupumbad 1.4 diferentsiaalkolbpump 2.4 mootorpumbad 2.5 hüdropumbad 3. Arendatava rõhu P järgi 4. Tootlikuse Q järgi 3.1 madalsurve kolbpumbad P= < 5Pa 4.1 väihetootlik pumpQ= < 20m³/l 3.2 kesksurve kolbpumbad P= 5 – 50 Pa 4.2 kesktootlik pumpQ=20-60m³/l 3.3 kõrgsurve kolbpumbad P= 50 < Pa 4
Kiil liigub üles-alla springli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigu mutril.Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse Nisi (pilt 2) Põhjaklinkett (IMG608) gingston (IMG609) Gingston-armatuur parda taguse vee võtmiseks. Armatuuri kaugjuhtimise vahendid -Käsitsi käitatavad,mehhanilised.Käsitsi käitatavad: Võll ja trossajamid, Mehhaanilised: Hüdraulised,neumaatilised,elektrilised. PUMBAD -Kasutatakse laevasüsteemides vedelike teisaldamiseks 1)Kolbpump-pumpab silindris edasi tagasi liikuva kolviga.Silinder on jagatud kolviga kaheks töö pooleks, kolvi liikudes paremale tekib vasakus pooles hõrendus ja paremas pooles rõhk.Hõrenduse tagajärjel vasakuspooles vedelik satub sissevoolu torust läbi sisselaske klapi vasakusse silindri osasse.Kui nüüd kolv liigub tagasi tekib vasakul pool rõhk sisse laske klapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi sulgurklapi väljavoole torusse.Kõik klapid paiknevad klapikarbis
21. Vesirõngaspumbad: rootor pumba korpuses ekstsentriliselt, vedelik paiskub korpuse seina äärde, rootori labad liiguvad vesirõngasse ja vastaspoolel välja, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum ja väljutusavasse surve. 22. Kolbpumbad: (Mahtpumbad - Sobib suur viskoossus. Tootlikkust regul tööorgani kiirus.) Vänt-kepsmeh. Kolvi liikumisel tekib silindris surve või hõrendus. Toote mitte sattumist imitorusse ja hõrenduse tekkimist garanteerivad klapid 23. Membraanpumbad. Nagu kolbpump, aga pumbakambri üheks seinaks on hermeetiline membraan, mis muudab ruumala. Membraani juhtvarrast võib liigutada ka suruõhuga. Sobib õrna konsistentsiga toodetele. 24. Rootorpumbad: viskoossed tooted. Saab koguseid mõõta. Võimalik väga suur surve, imikõrgus väike (vajalik pealevool). Korpuses kaks vastupidi pöörlevat liibuvat rootorit. Hammaspumba puhul pole vaja reduktorkambrit, vedav võll variaatori abil (regul.tootlikkust). Kruvirootorpump. 25
tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. 22. Kolbpumbad Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid. Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist, milles liigub edasi-tagasi
pöörlemisel spiraalikujulises korpuses.Tsentrifugaalpumba tootlikkus Q, tõstekõrgus H ning võimsus N sõltuvad tööratta pöörete arvust n. Keerispump- kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriseliselt liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis. Vedeliku liikumine tööratast ümbritsevas kanalis on keeriseline. Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunas liikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Kolbpumba jõudlus on kuni kuni 0,3 m³/s, rõhk kuni 10 000 m ja enamgi, kasutegur 0,8 ... 0,9
Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga.ekstentrilise rootori labad liiguvad pöörlemisel korda mööda tekkinud vesirõngasse ning vastaspoolel taas välja.sellega tekitatakse surve. Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist, milles liigub edasi-tagasi kulgliikumisega tihedalt vastu silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus. Selleks, et see vahelduv hõrendus ei kanduks survetorusse ja surve ei mõjutax imipoolt,kuuluvad pumba
Esimest saab kasutada krohvisegu peale kandmiseks pindade kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. Suurte töömahtude korral tuuakse valmis segu harilikult autodega betoonitehasest. Värvimistöödel kasutatavate seadmete jaotus ja omadused. Kõrgsurve väripritside eelised ja kasutuskohad. Kõrgsurve, kesksurve ja madalsurve värvimisseadmed. Eelised värvipritsid ei kasuta suruõhku vaid ajamiks on kolbpump. Võimalik pihustada pakse lakke, erinevaid värve, vahasid, tulekaitse võõpu, pahtleid jne. Paralleelselt saab töötada mitme püstoliga. Sobiv suuremahuliste viimistlustööde puhul ja teraskonstruktsioonide katmisel tulekaitsevõõpadega vm. 19. Keevitamine: Liigitus ja põhimõisted keevitamise tehnoloogiast ning seadmetest: käsikaarkeevituse toiteallikad ja seadmed (trafod, alaldid, generaatorid,
bensiiniga. Olge ettevaatlik (3 tabel 10). Tõstehoob tõuseb pumpamisel õige vähe. 1) Pumba tihendid on nõrgenenud. 2) Süsteemis on vähe õli. 1) Eemaldage pumba osa, kus on tihendid ja vahetage tihendid välja (4 tabel 10). 2) Lisage süsteemi õli vastava korgi kaudu, mida kirjeldatakse Korralise hoolduse peatükis. Tõstuk ei säilita ülestõstetud asendit. 1) Silindri tihendid on nõrgenenud. 2) Langetuse juhtventiil must või rikkis. 1) Eemaldage kolbpump ja vahetage silindri tihendid. Võite tõstuki saata volitatud hoolekeskusse. 2) Eemaldage ventiil ning puhastage seda suruõhu ja bensiiniga. Olge ettevaatlik (3 tabel 10). Koormus langeb liiga kiiresti. 1) Langetuse juhtventiil on rikkis või vajab reguleerimist. 1) Eemaldage langetusventiil pumba küljest; puhastage ventiili ja kontrollige selle korrasolekut. Kui avastate rikke, vahetage ventiil välja (2 tabel 10). 7 NB! Maksimumsurve ventiil on suletud tootja poolt
pihusti tööprintsiipi Lütuse pihustamine toimub katkendlikult. Nõel tõuseb avanemisel 0.1 mm . Nõela avatuse kestus 1..1,5 ms 115. Selgita reastüüpi kõrgrõhupumba tsüklietteande muutmisprotsessi Standard ridapumbal doseeritakse kütusehulka, st tsüklietteannet plunzri pööramisega hülsi väljalaskeakna suhtes. 116. Selgita reastüüpi kõrgrõhupumba kolb- tüüpi etteandepumba ehitust ja tööprintsiipi Etteandepump on kolbpump, mille ülesandeks on anda kütust läbi filtri kõrgrõhupumpa. Etteandepump on kõrgrõhupumba küljes ning teda käitatakse kõrgrõhupumba nukkvõlli ekstsentrikult. Õhu sattumisel diislikütusesse halveneb kütuse etteanne ja raskeneb mootori käivitumine. Toitepumba küljes on käsipump, mille abil saab toitesüsteemi madalrõhu torustikust õhku eemaldada ja täita see kütusega. 117. Kuidas reguleeritakse diiselmootori
Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks. Kaksiktoime kolbpump. Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud :
Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks. Kaksiktoime kolbpump. Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud :
Kasutatakse tsüklogramme. See näitab juhtlülituse koormuse muutumisel tootmisprotsessis. Näiteks viljapeksutrumli koormuse muutus viljamassi ebaühtluse tööd signaalide tekkimise ja kadumise seisukohalt. tõttu, kraapkonveier, kolbpump jne. Mootori valikul Pmin järgi see koormatakse üle. Pmax järgi valikul on mootor alakoormatud. Mootori valik keskmise koormuse järgi õigustab end ainult väikese koormuse 39.Valgustustehnilised mõõtühikud.Ruuminurk =A/r2 [sr], A on pindala osa, mida ruuminurk kujuteldava kõikumise korral. Suurte kõikumiste korral keskmise koormuse järgi valitud mootor kuumeneb üle, kuna ei kerapindalast eraldab, r on kera raadius
Ja tuleks pihustid suunata nii, et kütus seguneks hästi õhuga ja jääkgaasid võimalikult efektiivselt eemaldada. Selleks et parandada segu moodustumist siis varustatakse mootor ülelaadimisega ehk mootorisse antakse tunduvalt suurem õhukogus , kui reaalselt vaja on. Seda nimetatakse ülelaadimiseks. (liigõhk)= L(tegelik)/L(teoreetiline) Diiselmootoritel on see ligikaudu 1,5-5.Võimsus võib üleleaadimisel tõusta 50-100% 68.Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunasliikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Ennem käivitamist tuleks pump täita veega. Surve poole kraan peaks avatudolema, sest kui ei ole siis võib pump süsteemi lõhki suruda.Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse vedeliku rõhu äkilist suurenemist torustikus
Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis- ja abiseadmetest ning vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks muutvast hüdromootorist või hüdrosilindrist. Hüdroajami pumpa käitab paikseis masinates enamasti elektrimootor, liikuvates sisepõlemismootor. Konstruktiivse lahenduse poolest on masinate hüdrosüsteemides kasutusel neli hüdropumpade tüüpi a) hammasrataspump, b) labapump, c) radiaal-plunserpump, d) aksiaal-kolbpump. Märkus: kui ülaltoodud seadmesse pumbata rõhu all sisse õli, siis ta töötab mootorina. Hüdroajami juhtimissüsteem tagab vajalikud tööparameetrid (rõhu ja liikumiskiiruse) kaitseb ajamit ülekoormuse eest, muudab liikumissuundi, teeb lülitusi ja automaatreguleerimist. Siia kuuluvad tagasilöögi- ja rõhuklapid, drosselid, hudrojaoturid ja hüdrovõimendid. Abiseadmed on töövedeliku mahutamiseks, puhastamiseks (filtrid), soojendamiseks ja jahutamiseks, transportimiseks (torud),
Armatuuri juhtimiseks koha peal kasutatakse juhtrattaid, käepidemeid, kange jm., mis kuulub armatuuriseadmete koosseisu. Kaugemalt juhtimise vahendid võivad olla käsitsi käitatavad või mehhaanilised. Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud.
Armatuuri juhtimiseks koha peal kasutatakse juhtrattaid, käepidemeid, kange jm., mis kuulub armatuuriseadmete koosseisu. Kaugemalt juhtimise vahendid võivad olla käsitsi käitatavad või mehhaanilised. Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud
Armatuuri juhtimiseks koha peal kasutatakse juhtrattaid, käepidemeid, kange jm., mis kuulub armatuuriseadmete koosseisu. Kaugemalt juhtimise vahendid võivad olla käsitsi käitatavad või mehhaanilised. Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud.
traktoriõli. Käigukastide perioodiline hooldus seisneb jõuülekandeõli tasapinna kontrollis, õli ja õlifiltri vahetuses, välises ülevaatuses ja käiguvahetusmehhanismi ja hüdrosüsteemi töö kontrollis. Käigukastide hooldust tehakse spetsialiseeritud töökodades. Osadel traktoritel kasutatakse hüdrodünaamilist jõuülekannet. Mootori väntvõlliga on läbi hüdrosiduri ühenduses kolbpump. Kolbpumbale järgneb õlivooluregulaator, mis suunab õli hüdromootorisse või paaki. Regulaatoriga on ühenduses veel ka õli jahutusradiaator, milles kuumenenud õli jahutatakse soovitud temperatuurini. Hüdromootori võlliga on ühenduses kolmenelja käigulise käigukasti sisendvõll. Käigukastist läheb jõuülekanne tagasilda
annaabi.ee 
