Gaaside ja vedelike voolamine eksam (0)

Q: Kuidas leitakse tõstekõrgust?

Vastus leiad õppematerjalist: Gaaside ja vedelike voolamine eksam

Q: Millised tegurid mõjutavad võimsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Gaaside ja vedelike voolamine eksam

Q: Mis on keevkiht millistel tingimustel tekib?

Vastus leiad õppematerjalist: Gaaside ja vedelike voolamine eksam

Q: Kuidas mõõdetakse kihi takistust?

Vastus leiad õppematerjalist: Gaaside ja vedelike voolamine eksam

Q: Mis on filtrimise kiirus ja millest ta sõltub?

Vastus leiad õppematerjalist: Gaaside ja vedelike voolamine eksam

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Gaaside ja vedelike voolamine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas leitakse tõstekõrgust?
Millised tegurid mõjutavad võimsust?
Mis on keevkiht millistel tingimustel tekib?
Kuidas mõõdetakse kihi takistust?
Mis on filtrimise kiirus ja millest ta sõltub?

Gaaside ja vedelike voolamine eksam.

Mõisted

reaalne fluidum - Reaalvedelikud jaotatakse:

- tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta
keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese
ruumpaisumisteguriga,
- gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja
rõhust.

ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus . See

tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus , ta liikumine on
hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta
tihedus ei muutu temperatuuri muutudes.

perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni.
Pidev protsess- protsess toimub pidevrežiimis, kui lähtematerjal ei ammendu või seda lisandub pidevalt ja samaaegselt toimub produkti tasakaalustatud väljundvool.
Statsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid ei muutu ajas
Mittestatsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid muutuvad ajas.
Akumulatsioon - Akumulatsioon on veehulga muutumine arvutusperioodil ( veebilansi valemis)
Kokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus muutub rõhu ja temperatuuri

muutumisel oluliselt.

Mittekokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus ei muutu või muutub vähe

mõõdukal temperatuuri ja rõhu muutumisel.

Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud :

Masskulu m[kg/s], moolkuju n[mol/s], mahtkulu V[m3/s], kiirus U[m/s], tihedus p[kg/m3], rõhk P[Pa], kõrgus h[m], g[m/s2], ruumala A[m2], võimsus N[W],soojusenergia Q[W],temperatuur T[K], energiabilanss[J/kg], molaarmass M[kg/kmol], molaarruumala normaaltingimustel Vm[m3/kmol],universaalne gaasikonstant R[kmol*K],gaasi maht V[m3], gaaso moolide arv[kmol], viskoosus µ[P], viskoosus ѵ[St],jõud F[N]

Energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia bilanss erinevatel tingimuste korral (ka mittestats ja stats süsteemile)
Süsteemis oleva materjaliga seotud olev energia jaguneb: siseenergia ,kineetiline energia, potentsiaalne energia. Läbi süsteemi piirete toimub energia vahetus kahel moel: soojuse ja tööna.
(вписать с листа)

Fluidumi staatika. Hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendamine
Eeldused valemi tuletamisel:
1. staatiline fluidum
2. pinnajõududest mõjub ainult rõhujõud
3. massijõududest on ainus mahule dV mõjuv gravitatsioonijõud gdxdydz, mis on suunatud alla (z- telg on vertikaalne)
Saadud võrrandid on Euleri hüdrostaatika diferentsiaalvõrrandid ( 1755 .a).Võrrandisüsteemi (2.8) kaks esimest võrrandit väljendavad rõhu sõltumatust koordinaatidest x ja y. Horisontaalsed tasapinnad on seega samarõhupinnad, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk.

Fluidumi dünaamika. Mehaanilise energia bilanss. Bernoulli võrrand, Bernoulli võrrandi erinevad kujud ja rakendamine. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga mõõtmisel. Bernoulli võrrandi ra kendamine voolamisel avadest .

Hüdrodünaamika (HD) on hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Hüdrostaatika: kirjeldab seisva fluidumi olukorda

- rõhu määramine igas fluidumi punktis - p=f(x,y,z);
- fluidumi iseloomustamine - r.

Hüdrodünaamika : kirjeldab liikuva vedeliku olukorda

- rõhu määramine + voolamise kiirus;
- vedeliku iseloomustamine - r + m (liikumisega kaasneva hõõrde tõttu)

Mehaanilise energia bilanss

Mehaanilise energia bilanss järgmistel tingimustel
· statsionaarne olukord,
· üks sisend ja üks väljund,
· mittekokkusurutav fluidum,
· väljatõrjevool (korkvool)
Vaatleme ideaalse fluidumi statsionaarset (hõõrdevaba) voolamist kahe punkti vahel seadmes, milles ei tehta tööd.

Energiabilanss Bernoulli võrrandi kujul

Bernoulli võrrandi erinevad kujud

Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga mõõtmisel

I Mõõteriistad, milles ◊p=/ const

vedeliku kiiruse või kulu muutumine põhjustab rõhkude vahe
muutumise, mida mõõdetakse ning mille järgi arvutatakse välja
vedeliku kiirus või kulu.

Bernoulli võrrandi rakendamine voolamisel avadest.

Viskoossus. Njuutoni - ja mittenjuutonivedelikud. Fluidumi voolamise režiimid laminaarne ja turbulentne. Reynoldsi arv. Bernoulli võrrand reaalsele fluidumile. Hõõrdetakistus , kohttakistus.Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel

Viskoossus-reaalse fluidumi füüsikaline omadus; mõõdetav suurus;
-fluidumi kihtide võime takistada teiste kihtide voolamist;mida suurem viskoossus, seda vähem voolav on fluidum ja seda rohkem energiat on vaja selle transportimiseks.

Njuutonivedelikeks nimetatakse homogeenseid gaase ja vedelikke,mis alluvad Newtoni sisehõõrdeseadusele.
Mittenjuutonivedelike viskoossed omadused ei ole kirjeldatavad Newtoni seadusega.Mittenjuutonivedelikud on sellised vedelikud, mille nihkepinge ja kiiruse gradiendi sõltuvus muutub. Mittenjuutonlike vedelike viskoossus sõltub mitte ainult olekuparameetritest, vaid ka voolamise tingimustest.

Fluidumi voolamise režiimid laminaarne ja turbulentne

Reynoldsi arv

Bernoulli võrrand reaalsele fluidumile.

Vedeliku voolamisel, nt piki toru, voolu koguenergia pidevalt väheneb potentsiaalse energia kadude tõttu.
Reaalse fluidumi voolu kahe ristlõike jaoks
Energiabilansi võrdsustamiseks liidetakse võrrandi paremale poolele
liige, mis väljendab survekadu ƸFh
kus ƸFh väljendab erienergiat, mis kulutatakse reaalvedeliku voolamisel
hüdraulilise takistuse ületamiseks.

Hõõrdetakistus, kohttakistus.

Hõõrdetakistus eksisteerib reaalse vedeliku liikumisel torudes kogu toru pikkuses .
Ta suurus sõltub vedeliku voolamise režiimist, toru pikkusest ja diameetrist ning
kiirusest.
Kohttakistuste mõju voolule on lokaalne st avaldub ainult takistuse
paiknemise kohas.Kohttakistused:voolulaiendid ja vooluahendid;voolusuuna muutused;torukäänud; toruarmatuur( diafragma , siiber , ventiil, klapp )

Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel

See võrrand on kasutatav, kui rõhu muutusega ei toimu suurt kiiruse
muutumist.

Fluidumi transport. Pumbad , pumpade tööparameetrid. Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid . Kavitatsioon , hüdrauliline löök.Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud.Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8)

Fluidumi transportimiseks ühest torustiku punktist teise on vaja fluidumile juurde anda energiat (tekitada liikumapanev jõud) liikumapanev jõud kulub fluidumi mehaanilise energia suurendamiseks , mis omakorda läheb rõhu, kiiruse või kõrguse suurendamiseks
Pumbad, pumpade tööparameetrid

Pumbad – hüdraulilised masinad , mis muundavad ajami mehaanilise energia
transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Vedeliku rõhkude vahe tõttu
pumbas ja torustikus toimub vedeliku transport.
Pumba tööd iseloomustavad parameetrid on järgmised:
• tootlikkus Q s.o. pumpa ajaühikus läbiva vedeliku maht, m3
/s,
• tõstekõrgus H (m), iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus
pumbatavale vedelikule annab,
• võimsus N (W) ja kasutegur η ,
• tööorgani liikumissagedus n (pöörlemis- või käigusagedus, s-1, p/min, p/s,
käiku minutis).

Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine.

teoreetiline võimsus ehk kasulik võimsus WS ( power gained by the fluid)
vajalik võimsus ehk pumba võimsus Wtehn) (shaft power driving the pump)

Pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab s.o pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva (Es) ja pumpa siseneva vedeliku erienergia (Ei) vahega H= Es- Ei . Tõstekõrgust võib esitada kui kõrgust, milleni võib tõsta 1 kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud energia arvel. Seetõttu pumbatõstekõrgus ei sõltu pumbatava vedeliku tihedusest.

Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust?

Pumpade liigitus ja konstruktsioonid

Kavitatsioon, hüdrauliline löök.

Kavitatsiooniks nimetatakse vedeliku homogeensuse katkemist ja vedelikku tühikute tekkimist järsu rõhulanguse tagajärjel.Vedeliku kiirel liikumisel võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastatud auru rõhu ning vedelik hakkab keema. Vedelik seguneb aurumullidega, ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta ei kehti. Tekib kavitatsioon. Aurumullid kanduvad koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus kondenseeruvad. See toimub väga kiiresti, ümbritsevad vedelikupiisakesed paiskuvad moodustunud tühimikesse ning tekivad löögid .
Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse rõhu järsku muutumist (suurenemist või vähenemist)survetorustikus, mida põhjustab voolukiiruse äkiline muutumine. Hüdrauliline löök on üks muutuva e mittestatsionaarse voolamise olukordi . Veevoolu äkilisel sulgemisel langeb kiirus nullini ning kineetiline energia muutub potentsiaalseks. Nii vedelik kui toru materjal on mingil määral elastsed, seetõttu lausa jäika lööki ei teki, ometi võib rõhukasv olla väga suur ja purustada torustiku.

Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud.

Tsentrifugaalpumba teoreetiline põhivõrrand on tuletatud sellise tööratta jaoks, millel on lõpmatu hulk lõpmatult õhukesi labasid.
• eeldatakse ideaalvedelikku.
• teoreetilised valemid annavad ainult sõltuvused,lahendused on väga ebatäpsed.

Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud

Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8)

Gaasi transpordiks torudes ja aparaatides ning vaakumi tekitamiseks kasutatakse gaaside komprimeerimist.

Vedelike segamine . Mehaaniline segamine. Segamise võimsuse leidmine.
Vedelike segamine – fluidumi kihtide liikumise tekitamine; materjalide või ainete segu homogeniseerimine. Segamise meetodid ja aparatuuri valik sõltuvad segamise eesmärgist ja segatavate materjalide agregaatolekust.
Mehaaniline segamine – kasutatakse erinevate konstruktsioonidega segisteid (pulsatsiooniga, membraaniga, pöörleva mehanismiga). Üldiselt segatakse vedelikke vertikaalsetes silindrilistes tankides või anumates. Üks parameetreid, mida tuleb segistite (impeller, смеситель) valikul arvestada on viskoossus. Viskoossuse suurenemisel impelleri pöördlemiskiirus väheneb.
Segamise võimsuse leidmine
P = f ( n, D, ρ, µ, g, anuma geomeetria , segisti tüüp ja geomeetria)
Kus n – segisti pöörlemiskiirus, D – segisti diameeter, ρ - vedeliku tihedus, µ - vedeliku viskoossus , g – garvitatsiooni kiirendus

Millised on hüdrodünaamilised režiimid fluidumi voolamisel läbi tahkete osakeste kihi. Kuidas see muutub kihi takistus fluidumi kiiruse suurenemisel? Mis on keevkiht , millistel tingimustel tekib? Joonis - keevkihi takistuse sõltuvus õhu fiktiivsest kiirusest. Õhu kriitiline kiirus (kiirus, mille juures tahke materjali kiht läheb üle keevkihi olekusse)?Kuidas mõõdetakse kihi takistust?
Hüdrodünaamilised režiimid:

Statsionaarne ehk liikumatu (filtreeriv) kihi režiim – gaasi kiirus mõõdukas, kihti iseloomustavad nätajad ei muutu gaasi kiiruse suurenemisel;

Keevkihi (hõljuva kihi) režiim - kui gaasi kiirus ületab mingi kriitilise väärtuse, kihi poorsus ja kõrgus hakkavad suurenema, kiht muutub voolavaks ning läheb üle keevkihi olekusse. Tahked osakesed paiknevad kihis kõikides suundades intensiivselt ümber. Kiiruse edasisel suurenemisel poorsus ja kõrgus suurenevad kuni kiirus saavutab uue kriitilise väärtuse.

Kaasakande režiim – toimub osakeste pneumotransport koos gaasi vooluga.
Hõljumine algab, kui kihi hüdrauliline takistus
saab võrdseks kihi kaaluga ühe pinnaühiku kohta

Heterogeensete segude separeerimine . Mehaaniline ehk füüsikaline separeerimine. Süsteemid. Materjalibilanss.
Mittehomogeenne ehk heterogeenne süsteem – süsteem, mis koosneb kahest või enamast füüsikokeemiliselt mittehomogeensest (erinevates agregaatolekutes) faasist. Faasid , millest süsteem koosneb, võivad olla mehaaniliselt üksteisest eraldatud.
Iga heterogeenne binaarne süsteem koosneb kahest faasist:
- dispersne ehk sisemine faas, mis on väikeste osakeste kujul,
- pidev ehk välimine faas, mis on dispersioonikeskkonnaks, milles on jaotunud dispersse faasi osakesed.
Suspensioon – heterogeenne süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles hõljuvatest tahketest osakestest .
Emulsioon – heterogeenne süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles jaotunud teise vedeliku tilkadest , mis ei segune esimese vedelikuga. Tilkade ühinemise (koalestsentsi) tulemusena dispersne faas muutub pidevaks faasiks ja endise pideva faasi osakesed osutuvad hõljuvateks osakesteks.
Vaht – süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles jaotunud gaasimullidest.
Tolm ja suits – süsteemid, mis koosnevad gaasist ja selles jaotunud tahke aine osakestest. Tolm tekib tavaliselt tahke aine osakeste mehaanilisel jaotamisel (purustamisel, segamisel , transpordil). Suits tekib auru kondensatsioonil s.o auru üleminekul vedelasse või tahkesse olekusse, kusjuures tahked gaasis hõljuvad osakesed.
Udu – hetrogeenne süsteem, mis moodustub auru kondensatsioonil, kui tekivad vedeliku tilgad , mis moodustavad dispersse faasi.
Tolm, suits ja udu on aerodisperssed süsteemid e aerosoolid .
Materjalibilanss.
Üldine materjalibilanss järgmine: msisse = mvälja + msade, kus msisse on lähtsegu kulu, mvälja on selitatud vedeliku kulu ja msade on saadud sademe kulu.
Dispersse faasi bilanss: msissexsisse = mväljaxvälja + msadexsade, kus xsisse on aine B kontsentratsioon lähtesegus, xvälja on aine B kontsentratsioon selgitatud vedelikus ja xsade on aine B kontsentratsioon saadud sademes.

Filtrimine , selle liigid. Millist protsessi nimetatakse pindfiltrimiseks? Mis on filtrimise kiirus ja millest ta sõltub? Filtrimise viisid. Filtrite konstruktsioone.
Filtrimine on mehaaniline põhioperatsioon tahkete osakeste eraldamiseks fluidumist, mida teostatakse vedeliku juhtimisega läbi poorse filtriva keskkonna (filtri). Kasutatakse nii vedelik-tahke kui ka gaas -tahke süsteemide separeerimiseks. Filter laseb fluidumi läbi ja hoiab tahked osakesed kinni.
Pindfiltrimine ehk kookfiltrimine vedelik läbib järjest 2 takistavat kihti – filterkoogi ja filterpinna.
Filterpind peab vastama järgmistele nõuetele:
- ta peab eraldama tahke faasi ja andma selge filtraadi,
- poorid ei tohi ummistuda (et vältida filtrimise kiiruse vähenemist),
- tekkinud filterkooki peab olema võimalik eraldada kergelt ja puhtalt,
- ta peab olema tugev ja keemiliselt püsiv.
Filtrimisviisid
1. konstantse rõhkude vahega filtrimine - rõhkude vahe hoitakse konstantsena ja filtrimise kiirus lastakse aja möödudes väheneda.
2. konstantse filtrimiskiirusega filtrimine - et hoida konstantset filtreerimiskiirust rõhkude vahe peab järk-järgult suurenema.
3. muutuva kiirusega ja rõhkude vahega filtreerimine .

Sadenemine, sadestamine . Gravitatsiooniline sadenemine. Tsentrifugaalsadestamine. Miks tsentrifugaalsadestamisel on võimalik eraldada gaasivoolust väiksemaid osakesi kui gravitatsioonilisel sadestamisel?

Milliste põhioperatsioonidega on võimalik lahutada suspensioone? (Nimetada põhioperatsioon ja vastav liikumapanev jõud)
Pumbad:

Tsentrifugaalpump- vedeliku imemine ja surve toimub pidevalt ja ühtlaselt tsentrifugaaljõudude toimel, mis tekivad labadega tööratta pöörlemisel spiraalikujulises korpuses.Tsentrifugaalpumba tootlikkus Q, tõstekõrgus H ning võimsus N sõltuvad tööratta pöörete arvust n.
Keerispump- kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriseliselt

liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis . Vedeliku liikumine
tööratast ümbritsevas kanalis on keeriseline.

Kolbpump - kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb , surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunas liikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Kolbpumba jõudlus on kuni kuni 0,3 m³/s, rõhk kuni 10 000 m ja enamgi , kasutegur 0,8 ... 0,9
Membraanpump- on tööpõhimõttelt sarnane kuid tavaliselt väga väikese jõudlusega. Kolvi asemel on membraan .
Hammasrataspump- vedelikku teisaldavaid kambreid moodustavad hammasrattad .
Kaksiktoimekolbpump- kaks töökambrit,üks kummalgi pool kolbi.Kui ühes kambris on survetakt,teises on imitakt
Diferentsiaalkolbpump
Rootorpump- imi ja survepooled on eraldatud pöörleva tööorganiga klappe ei ole

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 123 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

123 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lilketovna Õppematerjali autor

fluidum gaas bilanss tõstekõrgus viskoossus mehaanilise energia bernoulli võrrand karakteristik

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid!

Keemiatehnika

pdf

Keemiatehnika alused

mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid (G. Davis, 1887). Põhioperatsioonide printsiib kujutab endast äsja mainitud tehnoloogilise protsessi jagamist põhioperatsioonideks. Põhioperatsioonideks loetakse järgmiseid protsesse: 1. Fluidumi voolamine käsitleb nii vedelate kui ka gaasiliste ainete voolamist, voolamise tekitamiseks kasutavat tehnikat, samuti selle mõjutamist erinevate objektide poolt. 2. Hüdromehhaaniline separeerimine uurib tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete lahutamist teineteisest mehhaaniliste meetoditega, nt. filtrimine, sadenemine, jms. 3. Soojusvahetus uurib (soojusliku) energia ülekandmist ühelt soojuskandjalt teisele,

Keemiatehnika

pdf

Keemiatehnika põhieksami konspekt

1. PÕHIOPREATSIOONID Staatika: • Bilansid • Tasakaal Kineetika: • Soojusjuhtivuse v • Soojusülekande v • Soojusläbikande v 1) Fluidumi voolamine - käsitleb printsiipe, mis määravad fluidumi voolamise või transpordi ühest punktist teise. 2) Hüdromehaaniline separeerimine - käsitleb tahkete ainete, vedelike ja gaaside lahutamist mehaaniliste meetoditega, nagu fitrimine, sadenemine, osakeste suuruse vähendamine. 3) Soojusvahetus - käsitleb printsiipe, mis juhivad soojuse või energia akumulatsiooni või ülekannet ühest punktist teise. 4) Aurustamine - soojusvahetuse erijuhtum, milles toimub lenduva lahusti eraldamine lendumatust lahustunud ainest (soolast või teisest materjalist lahuses). 5) Kuivatamine - lenduva vedeliku (vee) eraldamine tahkest materjalist.

Keemiatehnika

doc

Keemiatehnika I vaheeksam

Põhioperatsioon tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi

Keemia

pdf

Keemiatehnika põhieksami kordamisküsimused

1. SEGAMINE ❖ Mis on segamise eesmärgid? Milliseid meetodeid on võimalik kasutada vedelike segamiseks? Segamise eesmärgid: • tahkete osakeste ühtlane jaotamine vedeliku mahus (suspensioonide saamine), • vedeliku (või gaasi) osakeste ühtlane jaotamine ja selle osakeste vähendamine kuni etteantud mõõtmeteni teises vedelikus (emulsioonide saamine, aereerimine), • soojusvahetuse (töödeldavate ainete soojendamise või jahutamise) intensiivistamine, • massivahetuse intensiivistamine (lahustamisel jne). Segamise meetodid:

Keemiatehnika

doc

Hüdrogaasimehaanika kordamisküsimused eksamiks vastustega

Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisumine, viskoossus. 6

Hüdrogaasimehaanika

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest väiksem , on vee teoreetiliselt imemiskõrgusest suurem. Kui tsentrifugaalpump on täidetud veega , siis tema tegelik imemiskõrgus on umbes 7-8 m . Pumba imemiskõrgus oleneb temperatuurist . Vee 700C juures on tsentrifugaalpumba imemiskõrgus null. Imemiskõrgus (m) 7,0 5,8 4,7 2,3 0 Vee temperatuur (0C ) 0 20 40 60 70 Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia (potensiaalse ja kineetilise

Abimehanismid

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

Laeva abimehhanismidele esitatakse järgmised tingimused: - suurt töökindlus erinevates meresõidutingimustes (kreen, different, suur lainetus, madal ja kõrge välistemperatuur ), õkonoomsus , väike mass ja gabariidid, vibratsioonikindlus , elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja automatiseerimise võimalus. Hüdrauliste mehhanismide mõiste ,otstarve ja liigitus. Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega. Sõna hüdraulika tuleneb kreekakeelsetest sõnadest " hydõr" - vesi ja "aulos " - toru. Esialgselt kujutas hüdraulika vaid torustikesse puutuvaid küsimusi empiiriliste , kogemuslikel valemitel põhinevat teadust. Peale hüdraulika uurib vedelike taskaalu ja voolamist ka teine teadus - teoreetiline hüdromehaanika, mis on teoreetilise mehaanika iseseisvaks aruks. Hüdromehaanika

Abimehanismid

Rohkem sarnaseid