19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 20. Tsentrifugaalpumbad Tsentrifugaaljõu teke(C) ja Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba põhimõte: A- tsentrifugaalpum pumba imipool. B-pumba survepool. ba ehitus: 1- 1-imitoru, 2-pumba korpus, 3- pingutusrõnga imipoolelt avatud tiivik, 4-survetoru kinnitusklamber, 2-pingutusrõngas, 3-survekamber, 4-tööorganina kasutatav ketas,
Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit · pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 tööratas 2 töörattalaba
Sama jõud tekitab pumba survepoolele rõhu. Mõõdetuna vedelikusamba kõrgusena, nimetatakse seda rõhku pumba tõstekõrguseks. Atmosfäärine ehk 100 kPa suurune rõhk vastab vee tõstekõrgusele 10 m. Vedelik sisestatakse tsentrifugaalpumpa tiiviku pöörlemistsentri ümber või läheduses olevast sisestusavast imitoru kaudu. Tsentrigugaaljõu teke (C) ja tsentrifugaalpumba põhimõte: A- pumba imipool, B- pumba survepool, 1- imitoru, 2- pumba korpus, 3- imipoolelt avatud tiivik4-survetoru Spiraalkanalitega ketaspumba ehitus: 1- pingutusrõnga kinnitusklamber, 2- pingutusrõngas, 3- survekamber, 4- tööorganina kasutatav ketas, 5- imikamber, 6- pumba mootori võll, 7- kinnitusmutter, 8- pumba tagakaas, 9- pumba korpus10-tihend tagakaane ja korpuse vahel Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on labapumbad,iseimevad tsentrifugaalpumbad
Kaevus on siiber,kraan,ventuusid(õhu eemald) Kanalisatsioon jaotub Olmereoveed Tööstuslikud heitveed Sadeveed Ühisvoolsed-kõik ühes torus Lahkvoolsed-iga reoveeliik eraldi Materjalide järgi-plast-,betoon-,malm-,kiudtsement-,keraamisised ja terastorud Olmereovee kanal koosneb maaaluste torude võrgust;hooneväljundist,hoovi-,tänava-,ja kollektortorustikest ning vaatlus ja kontroll kaevudest. Hoovi ja tänava torustik isevoolne külmumispiirisügavusele toru alla 0,005-0,0005 Vajadusel survetoru ja ülepumplad. Olmereovee vaatluskaevud asuvad Erisuundadest torustike ühendusel ja suuna-,kalde ja lädimõõdu muutumise kohtades Sirgetel lõikudel;150mm-35m,200-600mm-50-75m,700-1400mm-100-150m,üle 1400mm-200-300m Sadevete kanal koosneb restkaevust,tänavatorust väljundist ja vaatluskaevudest.Restkaevud on 40-100m vahega.Sadevete torud on suured 200-2500mm.0,05-0,005 Drenaaz-pinnasevee taseme alandamine hoonete umber ja soojatrasside piirkonnas.0,002
ja südamiku ülaosas on 12-15 % kogu veest auru kujul. Sellise reaktori kasutegur väiksem kui PWR reaktoril. Surveraskeveereaktor PHWR või CANDU Madalal temperatuuril ja rõhul aeglusti paikneb suures kalandriks nimetatavas paagis, mida läbistab mitusada horisontaalset survetoru. Aeglusti rasket vett jahutatakse eraldi soojusvaheti abil, seega on ka siit võimalik vähesel määral soojust toota. Igas survetorus paikneb otsakuti 12 kütusekomplekti ja seda läbib esmase kontuuri jahutusvesi. Esmase
Pumba tõstekõrgus Staatiline tõstekõrgus- ülemise ja alumise veepinna vahe Dünaamiline tõstekõrgus- pumba täissurveks nimetatakse staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. Pumplad Pumplad on kanalisatsioonisüsteemi väga vastutusrikas osa. Pumplas on: Reoveekogumismahuti Pump või pumbad Pumpade väljatõstevarustus Toruarmatuur Avariilase Juhtumis ja elektriseadmed Pumpla peab olema ventileeritav .Pumpla survetoru juhitakse tavaliselt voolurahustuskaevu. Vee omadused Olenevalt osakeste suurusest esinevad lisandid lahustunud, kolloidses või hõljuvas olekus. Vees lahustunud lisandid võivad olla molekulidena või ioonidena, osakeste suurus <10-6mm Kolloidsete lisandite suurus 10-6...10-4mm ning siia kuuluvad mineraalsete ning orgaanilise päritoluga ained ja kõrgmolekulaarsed ühendid. Kolloidsüsteem on suhteliselt püsiv, settimine takistatud.
Pumba survekõrgus (e. rõhukõrgus) ja tõstekõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib ta tõusta survetorus teatud kõrguseni. Seega pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda. Pumba tegelik survekõrgust mõõdetakse pumba teljest kuni vedeliku nivooni surve paagis. Seda survekõrgust nimetatakse pumba geomeetriliseks survekõrguseks ja tähistatakse zs . Ühendades survetoru külge manomeetri näeme ,et manomeetri näidu järgi arvestades on surve survetorus suurem kui geomeetriline survekõrgus. Manomeetriline survekõrgus zm = zs+ hs , ehk zs = zm- hs , kus hs on survetoru hüdraulised survekaod. Seega sõltub pumba tegelik survekõrgus pumba manomeetrilisest survekõrgusest ja hüdraulistest takistustest survetorus. Pumba tõstekõrguse all mõistetakse imi-ja survekõrguse summat. Eristatakse : 1. Tegelik ( e.staatiline ) tõstekõrgus H= z1 + zs.
Ideaalses olukorras muutuks kõvertoru otsas voolukiirusega u määratud kineetiline energia täielikult potentsiaalse energia osaks. Kuna osa kin. Energiast aga kulub voolamise eraldumisele kõvertoru otsa ümbruses, siis arvutatakse voolukiirus parandatud valemist: u=φ √ 2 g ∆ h kus � on katseliselt määratud kiirustegur. (joonis konspekt OSA2, lk25) 90. Selgitada vooluhulga mõõtmist Venturi mõõturiga? Venturi vooluhulga mõõturiga mõõdetakse survetoru ja selle ahendatud osa vahel staatilise rõhu muutust diferentsiaalmanomeetriga, ning selle näidu kaudu määratakse vooluhulk. √ Q=K 2 g ∆ h ( ρρ −1) Hg √ 4 d2 Kus 4 K=ξπ d 22 / 1− ( ) d1 on mõõteriista moodul ning vooluhulgategur on ξ
karakteristikuks.Tootlikkus on suurem madala tõstekõrgusejuures. Tõstekõrgus, ehk surve on suurim siis kui survetoru on täielikult suletud. See on ka teiste pumpade olulisimaks näitajaks. 92. Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on labapumbad, iseimevad tsentrifugaalpumbad ja
PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP. PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP. Tööpõhimõte: Üks rootoritest on vedav rootor ,teine veetav. Rootorite pöörlemisel ,seal kus rootorid lähevad hambumisest lahku ,tekib hõrendus .Vedelik täidab rootorite ja korpuse vahelised tühimikud , liigub koos pöörlevate rootoritega rootori pöörlemise suunas ja surutakse rootori teise poole pöörde ajal survetorusse. Kere, Vedavrootor, Veetavrootor, Imitoru Survetoru. Rootorid on tavalisel 2 kuni 3 labaga ja nad liiguvad üksteise suhtes sünkroonselt. Kui rootorid on tehtud kruvikujuliselt ,siis on tegemist kruvipumbaga .Rootorite pinnad peavad olema väga hästi omavahel töödeldud . Mõnikord kaetakse kere sisepind plastmasskihiga, et vähendada hüdraulilisi lööke HAMMASRATAS PUMP HAMMASRATAS PUMP Pumba kere valatakse malmist või alumiiniumsulamist. Otsakaane sees on laagrid ja tihendid..
reaktorit mitmetes maades (Kanada, India). CANDU suur eelis on võimalus kasutada looduslikku uraanoksiidi (0,7% 235U) tuumkütusena tänu raske vee D 2O suurepärastele aeglustiomadustele. Jääb ära kulukas uraanirikastusprotsess, kuid samas tuleb rikastada aeglustimaterjali, mis pole küll samuti odav! Madalal temperatuuril ja rõhul aeglusti paikneb suures kalandriks nimetatavas paagis, mida läbistab mitusada horisontaalset survetoru. Aeglusti rasket vett jahutatakse eraldi soojusvaheti abil, seega on ka siit võimalik vähesel määral soojust toota. Igas survetorus paikneb otsakuti 12 kütusekomplekti (igaühes 37 poolemeetrise pikkusega tsirkooniumisulamist torus varrast) ja seda läbib esmase kontuuri jahutusvesi. Juhtvardad viiakse kalandri pealt vertikaalselt kütust sisaldavate survetorude vahele. Esmase jahutuskontuuri raske vesi survetorudes on
ahasristlõikeks. Seal on voolujooned paralleelsed, selle taga hakkavad nad tasapisi hajuma ning vool muutub mõõdukalt ebaühtlaseks. Ahasristlõike ja ava enda pindala suhet nim ahendusteguriks: =Ac/A Avaldis ava läbilaskevõime määramiseks: Kus õs on õhukeses seinas oleva ava kohttakistustegur. Vooluhulk avast: Q=vcAc Reynoldsi arv: 1.42 Voolamine jätkudest Jätkuks nim ava külge kinnitatavat lühikest survetoru, mille ülesanne on anda joale soovitavaid omadusi. Jätke on mitut liiku: välimine ja sisemine silinderjätk, ahenev ja laienev koonusjätk ning kõverjoonelise moodustajaga konoidjätk. Välimisse silinderjätku voolav juga algul aheneb, seejärel laieneb taas ja täidab kogu ristlõike. Jätku otsas on vool paralleeljoaline ning ei ahene. Ristlõigete kohta kirjutatud Bernoulli võrrandis moodustub survekadu h t hõõrdesurvekaost hl ning kahest
Pumpad tänapäeval on sukelduvad, st on reovee sees. Väiksemaid pumpasid suudab reoveest ka üks mees välja tõsta, kuid selleks on tavaliselt ette nähtud ketid jms. Pumplad! Pumpla on kanalisatsioonisüsteemi väga vastutusrikas osa. Pumplas on: Reoveekogumismahuti Pump v pumbad Pumpade väljatõstevarustus Toruarmatuur (tagasilöögiklapp, siibrid) Avariilase Juhtimis- ja elektriseadmed Pumpla peab olema ventileeritav. Kogunev gaas peab välja saama.Pumba survetoru juhitakse tavaliselt voolurahustuskaevu. Reoveepumplad on suhteliselt ohtlikud kogunevad gaasid on mürgised! Pumplate liigitus: Ühekambrilised reovesi ja pump on ühes kambris koos (sukelpump) Kahekambrilised kasutatakse pigem suurte reoveepuhastite juures. Reovesi on ühes kambris ning torustik tuleb läbi seina kuiva ruumi, kus on pump ise. Pumbad võivad paikneda vee all või kuival. Sukelpumbad kompaktpumplates
1. Silindrihülsi alumised kummitihendid lasevad läbi 2. Õlijahuti on pragunend 3. Pihusti pihustusnurk liiga suur ja osa kütusest sattub silindrihülsi seinale Jahutussüsteemi rikked. Jahutusvee temperatuur liiga kõrge Põhjused: 1. Mereveesüsteemis kingston umbes 2. Jahutid umbes 3. Merevee või magevee pumbad katki 4. Termostaat rikkis 5. Pumba imipoolde sattub õhku 6. Paisupaagis veetase liiga madal 7. Imitorul on ventiil kinni või osaliselt kinni 8. Survetoru ummistunud 9. Jahutussüsteem täitunud katlakiviga 10. Jahutussüsteemi pumpade klapid ebatihedad Gaasivahetus süsteemi rikked Kõrged väljalaske gaaside temperatuurid Põhjused: 1, Kütuse kõrgsurvepump rikkis 2. Masin üle koormatud 3. Vesi ja õli kütuses ÜLDINE RIKETE KÕRVALDAMISE KORD: 1. Kõik rikked tuleb peale avastamist kõrvaldada koheselt 2. Kui rike nõuab mootori seiskamist, kuid olukord ei luba,siis tuleb
- tõkestatud rootoriga turbokompressoril lülitatada sõukruvile töötamisel raskendatud mootori tühikäigu lähedasel Liikudes sügavast veest madala vee piirkonda muutub laeva süvise välja õlitus reziimil, kus minimaalsetel pööretel nmin= 0,3 nim on mootori different vööri suunas, mis omakorda suurendab laeva takistust. - eraldada mittetöötava kompressori survetoru keskmine efektiivrõhk (mis iseloomustab mootori koormust) Laeva takistus (Rlaev ) hakkab suurenema laeva teatud kiiruse (V laev ) läbipuhe ressiiverist suurusjärgus juures - automatiseeritud juhtimissüsteemi korral lülitatada 0,09 pe nim. ja mootori effektiivvõimsus ainult kuni 0,027 Nnim
(submerged pumps). Süvapumba tööratta käitab pika võlli abil elektrimootor, mis asub tekil. Sukelpumba tööratas ja mootor moodustavad ühtse terviku ning on paigutatud samasse korpusesse. Süvapumpasid kasutatakse põhiliselt LPG-gaasiveolaevadel. Vahelaagreid jahutab väljapumbatav veeldatud gaas. Lasti väljapumpavaid tiivikuid on 2 kuni 3. Sõltuvalt tiivikute arvust on tegemist kahe- või kolmeastmelise pumbaga. Veeldatud gaasi väljatungimist kohas, kus võll läbib survetoru, takistab kahekordne määritav mehaaniline tihend. Süvapumpade kasutamist suurtel laevadel takistab võll, mille pikkuse kasvades tekivad väändevõnkumised ja ilmneb vajadus lisavahelaagrite järele. Seepärast kasutatakse kõige suurematel gaasiveolaevadel sukelpumpasid. Sukelpump asub tanki põhja lähedal ja jätab tanki vähe väljapumpamata lasti. Sukelpumpasid kasutatakse kõigil LNG-gaasiveolaevadel. Et mootor ja pump asuvad ühes
annaabi.ee 
