Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ...
1. Mansetirakis (vt. Joonis) 2. Mansett. Babiitrõngastihendid: Pumbatava keskkonna kõrge temperatuuri ja kolvisääre suure kiiruse korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele , mis surutakse kolvisääre vastu. 1. Babiidist poolrõngad. (vt. Joonis) 2. Pronksrõngad. Kolbpumba klapikarbid. Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi ,mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge. Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse . Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega. Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud
Seega tehakse kolvisäär tavalisest suurema läbimõõduga. Diferentsiaalpumba konstruktsiooniliseks erinevuseks ongi ,et neil on jäme kolvisäär. ½D2/4 S= d2/4 S , seega on vaja kolvivars valmistada läbimõõduga d= D2 = 0,7D , d on kolvisääre läbmõõt. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] Laevades kasutatakse diferentsiaalpumpasid näiteks kütusesüsteemi etteandepumpadena. 55 Küsimus 22. Kolbpumpade ehitus: silindrid, klapikarbid, õhukuplid , kolvid, klapid, kolvisääre tihendid , osade valmistamise materjalid. Raam: Raam võib olla valatud või keevitatud kokku karp- ja nurkraudadest. Raamile on kinnitatud tugipostid, milledel paiknevad kolbpumba ajam (elektrimootor, reduktor, ülekanne väntvõllile, ülekandekate jne.), pumba korpus (silinder, väntmehanism, ristpea, klapikarp). Silindrid: Silinder koosneb silindri hülsist ja silindri särgist
5.3 kiire käigulised h=150-750p/min 6.3 õlipumbad 5.4 ülikiire käigulised h=750< p/min 6.4 õhupumbad KOLBPUMBA EHITUS 1.Pumba silindrid valatakse peamiselt malmist või terasest ( kõrgserve pumpade silindrid valmistatakse sepitsetud terasest). Tavaliselt vala – takse pumbasilinder koos korpuse ja alusega ühestükis. Kuid ka pum – pasid milledel hülsid valmistatakse pumbakerest eraldi.Mereveepumba pumba hülsid valmistatakse pronksist. 2. Klapikarbid valmistatakse kas eraldi ja kinnitatakse korpusse poltidega, või valmistatakse koos pumbasilindritega ja suletakse pealt kaanega, mis tihendatakse kummi - või paroniittihendiga. 3.Klapid valmistatakse kas terasest, malmist või pronksist. 4 Kolbe on kahtetüüpi: 4.1 Ketaskolvid (koostatakse erinnevatest ketastest, millede vahel on tihend tavaliselt mansettide või tihendusrõngaste abil.Sellised pumbad arendavad survet kuni 20 atm. 4
1. Mansetirakis (vt. Joonis) 2. Mansett. Babiitrõngastihendid: Pumbatava keskkonna kõrge temperatuuri ja kolvisääre suure kiiruse korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele , mis surutakse kolvisääre vastu. 1. Babiidist poolrõngad. (vt. Joonis) 2. Pronksrõngad. Kolbpumba klapikarbid. Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi ,mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge. Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse . Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega. Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud peale
kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid. Kraanid on sellised armatuurielemendid, kus voolava keskkonna läbivoolu saab sulgeda koonilise või ümmarguse (kuulikujulise) korgiga, milles on üks või mitu
manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid. Kraanid on sellised armatuurielemendid, kus voolava keskkonna läbivoolu saab sulgeda koonilise või ümmarguse (kuulikujulise) korgiga, milles on üks või mitu läbi- pääsu,
kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid. Kraanid on sellised armatuurielemendid, kus voolava keskkonna läbivoolu saab sulgeda koonilise või ümmarguse (kuulikujulise) korgiga, milles on üks või mitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
