Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdro- ja Pneumoseadmed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tekitab rõhu vedelikus?
  • Kuidas arvutada välisjõust ja raskusjõust põhjustatud rõhu suurust?
  • Mis on voolu keskmine kiirus?
  • Millest on sõltuvad hüdrosilindrist saadava jõu ja liikumiskiiruse suurus?

Lõik failist

  • Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud .
    Hüdroajamiks
    nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik.
    Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia,
    mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk , mehaaniliseks
    energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks.
    Soosivad
    asjaolud:

    • Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil.
    • Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist.
    • Liikumiste täpne positsioneerimine .
    • Võime startida suurtel koormustel.
    • Lihtne vältida ülekoormust.
    • Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine.
    • Seadme juhtimine on lihtne.
    • Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku tagasivoolu saab kontrollida vooluklappide abil.
    • Kiiruse, jõu ning jõumomendireguleerimine on mugav ja teostatav lihtsate seadmetega.
    • Soodus soojusrežiim.
    • Ajam koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lihtsustab ajami

    projekteerimist
    ja lühendab seadme valmistamise tähtaegu.
    • elektriliselt mugav juhtida, mis soodustab ajami sobitumist elektrooniliste juhtimissüsteemidega.

    Piiravad
    asjaolud:

    • Keskkonnaohtlikkus,
    töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu
    korral
    süsteemist;
    • Ajami
    tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele ;
    • Torustiku
    purunemise oht kõrgetel rõhkudel, mis nõuab torustiku pidevat
    hooldamist;
    • Tundlikkus
    keskkonna temperatuurile, nii madalatele kui ka kõrgetele, sest
    vedeliku
    viskoossus on sõltuv temperatuurist;
    • Suhteliselt
    madal kasutegur;
    • Tsentraalse
    varustussüsteemi loomine on keeruline ja kallis;
    • Tavaliselt
  • Vasakule Paremale
    Hüdro- ja Pneumoseadmed #1 Hüdro- ja Pneumoseadmed #2 Hüdro- ja Pneumoseadmed #3 Hüdro- ja Pneumoseadmed #4 Hüdro- ja Pneumoseadmed #5 Hüdro- ja Pneumoseadmed #6 Hüdro- ja Pneumoseadmed #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor z4j3biz Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Hüdraulika kontroltöö vastused

    1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, v?

    Hüdraulika ja pneumaatika
    thumbnail
    5
    doc

    Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 vastused

    Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu h?

    Hüdraulika ja pneumaatika
    thumbnail
    11
    docx

    Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused

    mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus. Pascal'i seadus. Jõudude ja rõhu muundumine Hüdrostaatika ­ uuritakse vedeliku tasakaalu seadusi (vedelik liikumatu, kokkusurumatu, vedeliku viskoossust ei arvestata) Hüdrostaatilise rõhu omadused: - hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinda

    Füüsika
    thumbnail
    24
    docx

    Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

    Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr

    Hüdraulika ja pneumaatika
    thumbnail
    23
    pdf

    Keemiatehnika osaeksami konspekt

    Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid! Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid. Protsess on vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks. 𝑚 𝑘𝑔 Masskulu 𝑚̇ = = [ ] ?

    Keemiatehnika
    thumbnail
    19
    pdf

    Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

    20 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused See kriitiline voolukiirus ei ole teistel juhtudel: konstantne suurus, vaid ta sõltub vedeliku viskoossusest ja toru ristlõike- dh = 4 × A/U pindalast. A toru ristlõike pindala Kriitilist kiirust on võimalik välja U toru pikkus arvutada ja seda ei tohiks hüdro- kinemaatiline viskoossus m2/s torustikus ületada. Rekr 2300, milline väärtus kehtib ainult ümmargustele, siledaseinaliste ja sirgete torude korral. Rekr juures toimub laminaarse voolamise muutumine turbulentseks ja vastupidi.

    Hüdroõpetus
    thumbnail
    15
    pdf

    Hüdraulika ja Pneumaatika

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ..................................

    Hüdraulika
    thumbnail
    65
    doc

    AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

    Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

    Abimehanismid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun