Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdro- ja Pneumoseadmed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tekitab rõhu vedelikus?
  • Kuidas arvutada välisjõust ja raskusjõust põhjustatud rõhu suurust?
  • Mis on voolu keskmine kiirus?
  • Millest on sõltuvad hüdrosilindrist saadava jõu ja liikumiskiiruse suurus?
  • Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud .
    Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk , mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks.
    Soosivad asjaolud:
    • Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil.
    • Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist.
    • Liikumiste täpne positsioneerimine .
    • Võime startida suurtel koormustel.
    • Lihtne vältida ülekoormust.
    • Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine.
    • Seadme juhtimine on lihtne.
    • Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku tagasivoolu saab kontrollida vooluklappide abil.
    • Kiiruse, jõu ning jõumomendireguleerimine on mugav ja teostatav lihtsate seadmetega.
    • Soodus soojusrežiim.
    • Ajam koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lihtsustab ajami

    projekteerimist ja lühendab seadme valmistamise tähtaegu.
    • elektriliselt mugav juhtida, mis soodustab ajami sobitumist elektrooniliste juhtimissüsteemidega.

    Piiravad asjaolud:
    • Keskkonnaohtlikkus, töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu korral
    süsteemist;
    • Ajami tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele ;
    • Torustiku purunemise oht kõrgetel rõhkudel, mis nõuab torustiku pidevat hooldamist;
    • Tundlikkus keskkonna temperatuurile, nii madalatele kui ka kõrgetele, sest vedeliku
    viskoossus on sõltuv temperatuurist;
    • Suhteliselt madal kasutegur;
    • Tsentraalse varustussüsteemi loomine on keeruline ja kallis;
    • Tavaliselt on tegemist individuaalse ajamiga .
  • Hüdroajami kasuteguri mõiste. Ajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Milliseid ajami väljundsuurisi nad mõjutavad ja kuidas?
    Mehaaniline kasutegur (ηm)- kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, torustikes , silindrites ja hüdromootorites.Mõjutab täiturisse tuleva vedeliku rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust.
    Mahuline kasutegur (ηv)- kaod sisemistele ja välisleketele. Mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust.
    Hüdroajamilt saadav väljundvõimsus on 70...75٪ sisestatud võimsusest. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada:
    Hüdroajami kogu kasutegur ηh on nimetatud kasutegurite korrutis:
    ηh= ηm x ηv
  • Hüdrostaatilise rõhu mõiste. Mis tekitab rõhu vedelikus ? Hüdrostaatilise rõhu omadused.
    Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Teatavasti mõistame rõhu all ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu, mis on üle pinna jaotunud ühtlaselt.
    Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel:
    • hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust
    • hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest

    Hüdrostaatilise rõhu omadused:
    • hüdrostaatiline rõhk mõjub igas suunas võrdse jõuga
    • hüdrostaatiline rõhk mõjub alati pinnaga risti
    • hüdrostaatilise rõhu suurus ei ole sõltuv anuma kujust , vaid ainult vedeliku samba kõrgusest vaadeldava pinna kohal

  • Kuidas arvutada välisjõust ja raskusjõust põhjustatud rõhu suurust?
    Välisjõust põhjustatud rõhk: p= (Pa)
    F- mõjuv välisjõud jõud (N) A- jõudu ülekandva pinna pindala ()
    Raskusjõust põhjustatud rõhk: p= (Pa)
    h- vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast verikaalsuunas (m)
    - vedeliku tihedus (kg/)
    g- raskuskiirendus (9,81 m/)
  • Kuidas toimub jõu ülekandmine vedelikus. Millest on sõltuv rõhu poolt pinnale avaldatava jõu suurus?
    Jõu ülekandmine vedelikes toimub pinna kaudu, sest vedelik
    on niivõrd väikese tugevusega keha, et ka väikseima punktjõu mõjul ta puruneb ja jõuülekannet ei
    toimu. Jõu ülekandmiseks tuleb vedelik sulgeda anumasse, silindrisse, sulgeda silinder vedeliku
    vabal pinnal tihedalt kaanega , kolviga ja rakendada kolvile välisjõud. Välisjõu toimel tekib
    vedelikus surveolukord, mida nimetatakse rõhuks. Rakendades silindris tekitatud rõhu p teises
    temaga ühendatud silindris olevale kolvile, mille pindala on A, saame viimasel jõu F= pA, mis
    on rakendatav mingi konkreetse toimingu realiseerimiseks.
  • Mehaanilise- ja vedelikmanomeetri töötamise põhimõtted. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse ja kasutamise mugavuse võrdlus.
    Mehaaniline- manomeeter - töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon . Mõõdab rõhku kaudselt . Tekitab mõõtmisvigu, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõta rõhku 0,5…10000bar, membraanmanomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus.
    Vedelikmanomeeter töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Nad näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seisukohalt (1mm vedeliku samba kõrgust näitab rõhku 0,0001bar). On lihtsa ehitusega ja odavad. Puuduseks on piiratud mõõtepiirkond, seetõttu sobivad väikeste rõhkude mõõtmiseks. Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajaliku vedelikusamba pikkus ehk siis manomeetri toru pikkus. Kasutatakse ka elavhõbeda manomeetrit, millel on tänu vedeliku suuremale tihedusele lühem toru. On tööstuslikus kasutamiseks ebamugavad, sest torud võivad murduda. Kasutatakse rohkem laboratooriumites väikeste rõhkude (kuni 0,1 bar) mõõtmiseks. Elavhõbeda manomeetrid kuni 4…5 bar mõõtmiseks.
  • Hüdrovõimendi töötamise põhimõte. Millest on sõltuv võimendlit saadava võimenduse suurus ja jõusilindris kolvi käigu pikkus.
    Hüdrovõimendi on seade lähtejõu võimendamiseks. Tema töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel: vedelikule tekitatud rõhk kandub igas suunas
    edasi võrdse jõuga. Hüdrovõimendi idee on meelitav. Vähendades piiramatult väiksema silindri pindala ja suurendades samal ajal piiramatult suurema silindri pindala, võiksime saada väga suuri võimendusi. Kuid meil on tegemist lihtmehhanismiga s.t, võites jõus, kaotame sama palju teepikkuses. Järelikult peab esimese silindri kolvi käigupikkus s1 võrreldes teise silindri kolvi käigupikkusega s2 olema nii mitu korda suurem, kui on seadmelt saadav jõu võimendus ehk: s1A1 = s2A2 ehk s2 = s1
    Sellest tuleneb väiksema kolvi mitmeid kordi suurem käigupikkus võrreldes suurema silindri käigupikkusega, mis on tehniliselt raskesti realiseeritav. Selel 12 näidatud skeem sobib vaid täituri väikeste käigupikkuste korral, näiteks auto pidurisüsteem. Töösilindri kolvi suurte käigupikkuste korral asendab väikest silindrit pump , mis annab oma samaaegselt töötavatest paljudest (suur summaarne käigupikkus!) väikestest tööruumidest (väike pindala! ning sellest tingituna suhteliselt väikesed vajalikud survejõud!) survestatud vedeliku (suur rõhk!) pideva vooluna töösilindrisse.
  • Töövedelike saastumise põhjused. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle. Filtri , -arv.
    Saastumise põhjused:
    • Süsteemi valmistamisel ja koostamisel tema sisemusse jäänud praht , mis ei ole eemaldatudsüsteemi pesemisel .
    • Vedeliku vananemime.
    • Süsteemi elementide ( tihendid , klapid jne) kulumise- ja korrosiooniproduktid.
    • Väliskeskkonnast tulev saaste, mis pääseb vedelikku tihendite , kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagi tuulutusaval puudub õhufilter.

    Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle:
    Töövedelikus esinevad osakesed vähendavad klapipesadesse sattudes klappide tihedust , hüdraulika komponentide liikumisel soodustuvad nende vahele sattunud osakesed liikuvate osade kulumist, väksemõõdulistesse avadesse sattudes põhjustavad osakesed nende ummistust.
    -arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist.
  • Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja mahtfiltri mõiste.
    Filtrimaterjalid:
    Roostevaba terasvõrk- Kasutusel pindfitrites, võib olla mitmekordse kasutusega. Filtrielemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Tagavad filtreerimispuhtuse 25...40.
    Tsellulooskiud -(paber) filtrid - Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10. On vaja teada, et paberfiltrid ei sobi kasutamiseks vee alusel valmistatud töövedelike puhul, sest nad lagunevad vee toimel.
    Klaaskiud-( fiiber ) filtrid- Universaalsed ja ühekordse kasutusega. Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 .
    Pindfilter- Filter , mille puhul filtreeritavad osakesed püütakse filtri välispinnale. Selliste filtrite hulka kuuluvad metallvõrgust elmentidega filtrid.
    Mahtfiltrid- Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega.
  • Vooluhulga mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Mis on voolu keskmine kiirus?
    Vooluhulk- ühes ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus.
    Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga.
    Mahuline vooluhulk- ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus mõõdetuna mahu ühikutes. Tähis q.
    Arvutatakse valemiga: q= vxA /s , kus
    v- vedeliku voolu kiirus, m/s
  • Voolu ristlõike pindala,
    Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ???????
    Voolu keskmine kiirus- vedeliku kõigi osakeste ühesugune kiirus, millega liikudes annavad nad tõelise vooluhulga.
  • Rõhulang vedeliku voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Milles väljendub rõhulangu mõju voolamise tingimustele?
    Energiakadu väljendub voolava vedeliku rõhu vähenemises, mistõttu nimetatakse seda
    rõhukaoks (rõhu languks). Rõhukadusid esile kutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki:
    hõõrde- ehk lineaartakistused, kohttakistused. Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on tingitud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest ning nad on võrdelised voolu läbitud teepikkusega.
    Kohttakistused on põhjustatud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. Kohttakistusteks võivad olla: voolu ristlõikepinna suurenemine või vähenemine; vedeliku sisse- või väljavool mahutist; torustiku suuna muutused ( painutused , toru põlved jne); torustiku koondumised ja hargnemised; süsteemi elemendid (klapid, filtrid jne).
  • Vedeliku voolamisel esinevate takistuste liigid. Takistuste mõju voolamise tingimustele.
    Takistuse liigid: hõõrde- ehk lineaartakistused, kohttakistused.
    Hõõrde-ehk lineaartakistus: hõõrdetakistused, on tingitud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest
    Kohttakistused on põhjustatud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. Kohttakistusteks võivad olla: voolu ristlõikepinna suurenemine või vähenemine; vedeliku sisse- või väljavool mahutist; torustiku suuna muutused (painutused, toru põlved jne); torustiku koondumised ja hargnemised; süsteemi elemendid (klapid, filtrid jne). Hõõrde- ja kohttakistused tekitavad rõhukadusi.
  • Voolava vedeliku mehaanilise energia liigid ja nende omavahelised seosed.
    Nagu iga liikuv füüsikaline keha, omab vedelik potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. Füüsikalise keha potentsiaalne energia (asendienergia) on võrdeline keha kaugusega vertikaalsuunas vabalt valitud horisontaaltasandist (nullpinnast). Potentsiaalse energia arvuline väärtus võrdub mehaanilise tööga, mis tuleb teha, et tõsta keha nullpinnalt vaadeldavale tasandile . Keha potentsiaalse energia absoluutväärtus on sõltuv ka keha massist. Konkreetse keha puhul on tema kaugus nullpinnani keha potentsiaalse energia mõõduks: suurem kaugus – suurem energia, ja muidugi ka vastupidi. Vedeliku asendienergiat kasutatakse näiteks hüdroelektrijaamades turbiinide käitamisel. Vedelikule suurema energia andmiseks paisutatakse vee tase turbiini kohal tammide abil võimalikult kõrgeks. Kiiruskõrgus on vedeliku kineetilise energia mõõt, mis on vedelikul tema voolukiirusest. Sellise kõrgusega vedelikusamba poolt avaldatava rõhuga võrdset survet avaldab vedelik voolates vastu vooluga risti olevat seina kiirusega v1. Nende kolme vedeliku energiat iseloomustava suuruse summat ristlõikes I-I nimetatakse vedeliku kogurõhuks ristlõikes I-I.
  • Kuidas mõjutavad rõhkude vahe vedeliku voolus ja vedeliku tihedus vedeliku voolamise tingimusi?
    Tasakaalus olevas vedelikus tekitada rõhkude erinevus Δp, püüab vedelik tasakaalu taastamiseks liikuda madalama rõhu suunas ja rikutud tasakaalu taastada. Sealjuures on vedeliku liikumise kiirus sõltuv rõhkude vahest Δp, mis on vedelikus tekitatud.
    Muutuv Δp(rõhkude vahe) põhjustab muutuva vedeliku vooluhulga läbi seadme ja mõjutab seadme väljundis saadava liikumiskiiruse stabiilsust.
    Mida suurem on vedeliku tihedus seda väiksem on voolamiskiirus .
  • Hüdroajamis kasutatavate pumpade ehituslikud iseärasused ja neile esitatavad nõudmised? Pumbas muudetakse pumba ajami poolt tema käitamiseks kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks . Enamlevinud on nn mahulised pumbad. Mahulise pumba puhul saavutatakse vedeliku vool läbi pumba tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi ruumala suurenedes täitub tööruum vedelikuga ja tema vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Rõhk tekib vedelikus alles siis, kui vedelik kohtab oma teel voolu takistust, mis avaldab talle survet. Vedeliku rõhk sõltub takistava jõu suurusest . Hüdroajamis kasutatavad pumbad on mõeldud töötamaks kõrgetel rõhkudel, tavaliselt p > 100 bar, mis esitab kõrgendatud nõuded nende konstruktsiooni tugevusele. Hüdroajami käitamiseks kasutatavad pumbad on suhteliselt väikese jõudlusega, kuni 600 l/min.
    Lisaks nimetatule peetakse pumpade ehituses silmas:
    • hüdroajamis kasutatavate pumpade puhul on sageli oluline pumba töötamisel tekkiva
    müra tase. Seda eriti ruumides töötavate pumpade korral;
    lõtkude abil, määrimine pumbatava vedelikuga jne;
    • tähtsad on pumba ekspluatatsioonilised omadused: hoolduskulud, remonditavus,
    tööiga jne;
    • pumba maksumus.

  • Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad.
    Pumba jõudlus ( tootlikkus ) q = Vp x n x ηV 10-3 dm3/min (l/min)
    Pumbalt saadava vedeliku rõhk
    Valems näidatud suuruste mõõtühikud:
    Vp – pöörde jõudlus, cm3/p;
    M – jõumoment pumba veovõllil, Nm;
    n – pöörete arv, p/min;
    η – kasutegur protsentides, s o η = 0,9 vastab 90%.
    Suurema mooduli korral on hamba kõrgus ja hambavahe maht suuremad ning pumba tootlikkus suureneb. Hammaste arvu suurendamine soodustab tootlikkuse suurenemist , kuid samal ajal suureneb hammasrataste läbimõõt, mis põhjustab pumba gabariitide suurenemist.
  • Kaitseklapi põhimõtteline ehitus ja tööpõhimõte. Tema asend süsteemis.
    Rõhu piiramise klappide ülesandeks on tagada hüdrosüsteemis stabiilne rõhk, mis ei ületa klapi
    abil häälestatud lubatud maksimaalset rõhu väärtust.
    Rõhu suurenemine süsteemis võib olla tingitud:
    • töövedeliku ülejäägist. Pumba tootlikkus on suurem süsteemi tarbest. Tekib vedeliku
    ülejääk ja kuna vedelik ei ole kokkusurutav , hakkab rõhk kiiresti suurenema;
    • koormuse suurenemisel kasvab tema ületamiseks vajalik rõhk;
    • süsteemi rikete (ummistuste jne) korral.
    Kaitseklapp lülitatakse vedeliku peamagistraaliga paralleelselt. Klapi sisendava P ühendatakse süsteemiga ja kasutades manomeetrit häälestatakse klapi avanemisrõhk. Selleks tuleb käivitada pump, viia silinder lõppasendisse või sulgeda jaoti ja muutes klappi sulgeva vedru pinget, jälgida manomeetri näitu. Kui manomeeter näitab soovitud rõhu suurust, on klapp reguleeritud. Rõhu kasvades üle lubatud piiri, klapp avaneb ja laseb osa magistraalis voolavast vedelikust läbi tagasivoolu ava tagasi paaki, mille tulemusel rõhk süsteemis väheneb ja klapp
    sulgub kuni uue rõhutõusuni ning sellest tingitud avanemiseni.
    Töötamise põhimõttelt jagatakse kaitseklapid:
    Otsejuhtimisega klapp - mõjub süsteemis mõjuv rõhk vahetult klappi sulgevale elemendile.
    Eelhäälestusega ehk pilootjuhtimisega klapp - toimub klapi avanemine ja sulgumine klapi
    sulgevale elemendile mõjuvate rõhujõudude erinevuse tulemusel.
  • Drosseli ülesanne ja põhimõtteline ehitus. Selgitage mõisteid: Drossel sisenemisele, drossel väljumisele.
    Drosselid kujutavad endast kas reguleeritavat või mittereguleeritavat voolu ristlõike pindala
    muutvat hüdraulilist takistust, mille abil muudetakse temast läbi voolava vedeliku vooluhulka.
    Drossel sisenemisel paikneb silindri sisendharus ja toimub silindrisse mineva vedeliku vooluhulgareguleerimine, järelikult ka vastava kolvi liikumise kiiruse reguleerimine.
    Drosseli lülitamisel väljumisele reguleeritakse silindrist paaki voolava vedeliku vooluhulka. Silindri survepooles mõjuva rõhu jõul liikuv kolb ei saa rohkem liikuda , kui tühjenduspoolest vedelikku välja voolab.
  • Millest on sõltuv täituris(silindris, mootoris)mõjuva rõhu suurus. Pumba väljundis mõjuva rõhu suuruse sõltuvus täituris mõjuvast rõhust.
    Hüdroajami täiturilt saadava liikumise kiirust tuleb seadme kasutamisel sageli reguleerida, s.o muuta kas kolvi liikumise kiirust silindris või hüdromootori väljuva võlli pöörlemise sagedust. Kiiruse reguleerimine toimub töösilindrisse või hüdromootorisse antava vedeliku vooluhulga muutmise teel. Täiturisse suunatava vooluhulga reguleerimine toimub põhimõtteliselt kolmel viisil. 1) Pumbalt saadavat vooluhulka muudetakse pumba veovõlli pöörete arvu muutmise teel. Meetod eeldab reguleeritava pöörlemiskiirusega pumba ajamit. Mõeldav on kas reguleeritava elektriajami või sisepõlemismootori kasutamine. Lahendus võib osutuda kulukaks ning lisaks keerukaks ja kohmakaks. 2) Pumba jõudlust muudetakse tema pöördejõudluse muutmise teel. Tegemist on reguleeritavate pumpadega, mis on võrreldes mittereguleeritavate pumpadega oluliselt suurema maksumusega. Meetod on sobiv kasutada suure jõudlusega pumpade puhul, kui tarbitav vooluhulk muutub suurtes piirides. Kasutatakse paralleelselt mitut sama või eri jõudlusega pumpa . Seadmel on mitu erinevat kiiruste diapasooni, millest kasutatakse antud oludes sobivaimat. Vooluhulga reguleerimiseks diapasooni piires võib kasutada drosselit.
    3) Kasutatakse mittereguleeritavat pumpa koos drosseli või vooluregulaatoriga. Meetodi eelisteks on reguleerimise lihtsus, kasutatavate seadmete väikesed gabariidid ja vähene maksumus. Puuduseks on reguleerimisel tekkiv võimsuse kadu, kuna vedelik, mis vooluhulga reguleerimisel jääb pumba poolt antavast üle, suunatakse kasulikku töödtegemata tagasi paaki.
    20. Millest on sõltuvad hüdrosilindrist saadava jõu ja liikumiskiiruse suurus?
    Hüdrosilindrilt saadava jõu ja liikumisekiirus sõltub silindri ristlõikepindalast( A ) Kiirus( V) = q/A ja Jõud( F) = pA
    21. Suruõhu süsteemi komponendid ja nende ülesanded.
    Eelfilter- õhu puhastamine tolmust, mustusest ja niiskusest.
    Kompressor - õhu kokkusurumine, millega kaasneb õli, õli põlemisjääkide ja kulumisel tekkivate osakeste sattumine õhku.
    Jahuti - kukkusurumisel kuumenenud õhu jahutamine koos vee eraldamisega.
    Filter või separaator - õhu puhastamine tahketest (ja õli-) osakestest .
    Õhu kuivati - õhu niiskuse sisalduse vähendamine nõutava tasemeni.
    Õhu koguja- õhu säiltamine.
    Õhu jaotussüsteem- torustik , kraanid jne.
    Tarbija- toimub suruõhu rõhu reguleerimine, filtreerimine ja vajadusel õliga rikastamine.
    22. Kompressori surveastme mõiste. Kompressori tootlikkuse mõiste.
    Kompressori surveaste- tema poolt antava suruõhu lõpprõhu p2 ja algrõhu p1 suhe: k= p2/p1.
    Kompressori tootlikkus- tema poolt antav suruõhu kogus /s. Tootlikus on reguleeritav rootori pöörete arvu muutmisega ja sisendisse tuleva õhu vooluhulga reguleerimise teel.
    23. Suruõhu kuivatamise eesmärk ja meetodid. Märg ja kuiv pneumosüsteem.
    Suruõhku kuivatatakse, et vältida niiskuse sattumist süsteemi, mis soodustab süsteemi elementide korrodeerumist ja sellega kaasnevat õhu saastumist korrosiooni produktidega, mis põhjustavad tõrkeid süsteemi töös ning süsteemi kiiremat kulumist. Paljude tehnoloogiliste protsesside puhul, nagu näiteks värvimine, pole lubatud liigse vee sisaldus protsessis osalevas suruõhus.
    Kuivatamise meetodid
    • Kuivatamine jahutamise teel- laialt levinud meetod, mis põhineb asjaolul, et jahutamisel õhu kastepunkt langeb, temas sisalduv liigne vesi kondenseerub ning eraldub õhust.
    • Adsorptsioonmeetod- meetod põhineb füüsikalisel nähtusel, kus õhus sisalduv vesi koguneb tahke aine pinnale. Vett siduva ainena kasutatakse tavaliselt „geeliks“ nimetatava ränioksiidi graanuleid.
    • Absorptsioonmeetod- meetod põhineb protsessil, mille puhul õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt kuivatusainega ja tekkinud kuivaine ja vee seos eemaldatakse perioodiliselt kuivati tööruumist. Kuivainet tuleb kuivatisse aegajalt lisada. Samaaegselt vee eraldumisega toimub ka õhus leiduva õli eraldumine.

    Märg pneumosüsteem- ei püstitata erinõudeid õhu niiskuse sisalduse suhtes ja suruõhu vee sisalduse vähendamine toimub kompressori järeljahutis, õhu jahutamisel õhukogujas ja vahetult töökoha ees paiknevas filtris. Spetsiaalne õhukuivati puudub.
    Kuiv pneumosüsteem- esitab kõrgendatud nõudmised õhu niiskuse sisaldudse suhtes , mis vastavad esimesele, teseile ja kolmandale niiskusesisalduse astmele ja eeldab spetsiialse õhukuivati olemasolu süsteemis. Tavaliselt paikneb õhukuivati vahetult peale õhukogujat.
    24. Suruõhu filtreerimine. Filtreerimisega tagatavad õhu omadused.
    Suruõhu filtreerimine on vajalik, et vältida atmosfäärist võetavas õhus leiduvate osakeste sattumist pneumosüsteemi, mis võivad põhjustada erinevaid rikkeid süsteemis. Suruõhu filtreerimine toimub tavaliselt 2 filtri abil- eelfilter ja põhifilter. Eelfiltri abil, mis paikneb vahetult kompressori ees, eemaldatakse atmosfäärist tulevast õhust tolmuosakesed. Filter eemaldab õhust tahked ja vedelad oskesed. Filtreeriva elemendina kasutatakse peamiselt modifitseeritud polüetüleeni ja polüpropüleeni.Eelfitri mõte on vähendada koormust põhifiltrile. Põhifiltri abil eemaldatakse väksemad osakesed ja kompressorist tulevad õlisakesed, et tagada töökohal soovitud kvaliteediga õhk. Õhu filtreermisel on võimalik saavutada VÄGA puhas õhk. Kui võrrelda hüdrosüsteemi töövedeliku ja suruõhu filtreerimist, siis suruõhu filtreerimine alles hakkab sellistest osakestest, kus töövedeliku filtreerimine lõpeb.
  • Vasakule Paremale
    Hüdro- ja Pneumoseadmed #1 Hüdro- ja Pneumoseadmed #2 Hüdro- ja Pneumoseadmed #3 Hüdro- ja Pneumoseadmed #4 Hüdro- ja Pneumoseadmed #5 Hüdro- ja Pneumoseadmed #6 Hüdro- ja Pneumoseadmed #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 149 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor z4j3biz Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Hüdraulika kontroltöö vastused
    6
    docx

    Hüdraulika kontroltöö vastused

    1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, v?

    Hüdraulika ja pneumaatika
    Hüdraulika-Pneumaatika Arvestustöö Nr-1 vastused
    5
    doc

    Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 vastused

    Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu h?

    Hüdraulika ja pneumaatika
    Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused
    11
    docx

    Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused

    mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus. Pascal'i seadus. Jõudude ja rõhu muundumine Hüdrostaatika ­ uuritakse vedeliku tasakaalu seadusi (vedelik liikumatu, kokkusurumatu, vedeliku viskoossust ei arvestata) Hüdrostaatilise rõhu omadused: - hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinda

    Füüsika
    Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded
    24
    docx

    Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

    Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr

    Hüdraulika ja pneumaatika
    Keemiatehnika osaeksami konspekt
    23
    pdf

    Keemiatehnika osaeksami konspekt

    Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid! Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid. Protsess on vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks. 𝑚 𝑘𝑔 Masskulu 𝑚̇ = = [ ] ?

    Keemiatehnika
    Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused
    19
    pdf

    Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

    20 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused See kriitiline voolukiirus ei ole teistel juhtudel: konstantne suurus, vaid ta sõltub vedeliku viskoossusest ja toru ristlõike- dh = 4 × A/U pindalast. A toru ristlõike pindala Kriitilist kiirust on võimalik välja U toru pikkus arvutada ja seda ei tohiks hüdro- kinemaatiline viskoossus m2/s torustikus ületada. Rekr 2300, milline väärtus kehtib ainult ümmargustele, siledaseinaliste ja sirgete torude korral. Rekr juures toimub laminaarse voolamise muutumine turbulentseks ja vastupidi.

    Hüdroõpetus
    Hüdraulika ja Pneumaatika
    15
    pdf

    Hüdraulika ja Pneumaatika

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ..................................

    Hüdraulika
    AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
    65
    doc

    AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

    Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

    Abimehanismid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun