otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
Klapimehhanismi Plokikaande paigaldatud klapp asend Tõukurid Ülesanne liigutada klappe · mehhaaniline · hüdrauliline Klapid Ülesanne lasta silindrisse küttesegu või õhku, silindrist välja Põlemisjäägid, töö- ja survetakti ajal isoleerida silinder atmosfäärist. · sisselaskeklapp · väljalaskeklapp Klapi ehitus Klapi paigutus · Klappipea asub klapipesas · Klapisäär juhtpuksis · Klappi hoiab oma kohal klapivedru Klapipesa · töödeldud plokikaande · keermestatud küünalaavaga moodustab põlemiskambri Klapisääre tihend Väldib õli valgumise mööda klapisäärt põlemiskambrisse Tänan kuulamast!
· Klappid Tüübid: · Püstklappidega mootor: SV(side valve) · Rippklappidega: OHV(overhead valve) · Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile
Klappide tihedust kontrollitakse enne klapivedrude avanemist. Selleks valatakse lahustit põlemis kambrisse ning jälgitakse väljund avadest, milline neist märgub. Tavaliselt sooveldatakse kõik klapid remondikäigus. Klappide eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid rakiseid( joonis 4) Millega saab klapivedrusid kokku suruda, et eemaldada kinnitus poolkuud. Seejärel klapid puhastatakse. Visuaalselt vaadeltakse klapipinna krobeliseks põlemist ja samuti ka klapipesa. Kui on põlemis jäljed, tuleb klapid lihvida, milleks kasutataske spetsiaalset lihvpinki. Kui klapipesad on krobelised, siis need freesitakse( 44.-45. joonis). Nende töödele järgneb klappide sooveldamine, milleks kasutatakse sooveldus pastat(joonis 55.).Kui klapipesad on nii kõvad et ei saa freesida, siis kasutatakse lihvkäija. Klapi sooveldamine lõpetatakse siis kui tuleb ühtlane mattvöö klapitaldrikule(56)
..1,5 mm. Kui klapi tööpind laseb gaase läbi, kahjustub see pind kuumuse käes. Seda nimetatakse klappi põlemiseks. Skeemil 1 on klapi tööpind klapi töödeldud serval õige laiusega ja klapp pesas õiges aendis. Klapi asetus mootoris ja paisumisvahe reguleerimine 1-Mootoriplokk, 2- põlemiskamber, 3- poolkuu lukud, 4- Klapisoon, 5- Klapitaldrik, 6- klapivedru, 7- sääretihend, 8- vedru taldrik, 9- Juhtpuks, 10- klapi säär, 11- klapipea, 12- klapipesa, 13- Tööpind, 14- lehtkaliiber, 15- nookur, 16- kontramutter, 17- kruvikeerel, 18- mutrivõti, 19- tõukurivarras, 20-telg Reguleerimist alustatakse esimeses silindris survetakti lõpu otsimisega. Seejärel kruvikeereli abil hoitakse kruvi kinni ja kontramutter keeratakse lahti. Lehtkaliiber paigaldatakse paisumisvahesse ja reguleeritakse kruvi keeramisega paisumisvahe õigeks. Seejärel kinnitatakse kontramutter.
Keskmine ping 2 T H , S=0,02+0,014=0,034 mm Istu tolerants Tolerantsi järk IT5 IT4 2) Joonis 1. Ava ja võlli joonis 3) Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, nad annavad liitele väikese pingu. Kasutatakse 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumisel ning detailide puhul, millel on õhukesed seinad. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 -klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) neid kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul. Samuti kasutatakse neid ka õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks samuti ka keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z on suure pinguga, seal saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Neid iseloomustab püsiv pindsurve kogu detaili mõõtmete ulatuses - suurima ja vähima pingu erinevus on väikene
Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. Klappide ehitus Mootori klapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a) klapipea, b) klapipesa, c) juhtpuks, d) klapisäär, e) muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele.
Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust ja määratakse ligilähedaselt valemiga nhmax < 600...650 , kus n on pumba pöörete arv p/min ja hmax on klapi maksimaalne tõus. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm . Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta , siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid . Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula )järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. 23 Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid.
väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid 11 Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend
väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 9 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend
keps connecting rod kepsu alumine pea connecting rod big end kepsu ülemine pea connecting rod top end keskmine efektiivrõhk mean effective pressure, MEP keskmine indikaatorrõhk mean indicated pressure, MIP keskmiste pööretega mootor medium-speed engine kettajam chain drive kiirete pööretega mootor high-speed engine kinnikiilumine sticking kinnipõlemine gumming klapipesa valve seat klapisäär valve spindle klarifikaator clarifier kokteil- (seiker-) jahutus cocktail- (shaker) cooling kolb piston kolbmootor reciprocating engine kolvi juhtosa trunk kolvi pea piston crown, piston head kolvi seelik piston skirt kolvikäik piston stroke kolvirõngas piston ring
avanevad silindri sissepoole.Tänapäeva mootoritel on enamasti kõik rippklapid. Kasutati ka külgklappe. Klapi ehitus: koosneb: ● klapisäär ● klapitaldrik Väiksematel mootoritel klapisäär ja klapitaldrik valmistatakse ühes tükis sepitsemise teel. Suured klapid siin võidakse klapisääred ja klapitaldrikud valmistada eraldi ja ühendatakse omavahek kokku. Klapitaldriku tööpind ehk tööfaas on tavaliselt 45° nurga all, ning klapitaldriku ja klapipesa tööpindade faasinurkade vahe on 1° - sellega saavutatakse see,et tööpind jääb väga kitsas ja see tagab klapi mitte kinnikiilumise ja samas hea hermeetilise sulgemisvõime. Silindripoolne klapitaldriku külg võib olla kas: sile, või sissepoole nõgus, ning võib olla varustatud avade või soonega klapi sooveldudfrakise kinnituseks. Klapisäärt jubib silindrikaanes juhtpuks, mis on valmistatud malmist. Lõtk juhtpuksi ja klapisääre vahel peab olema umbes 0,15 mm.
Väike mass kindlustab ka klapi löögivaba töö. Klapi löögivaba tõus ja sulgumine sõltub ka klapi tõusu kõrgusest. Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm. Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta, siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid. Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula) järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid, tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid.
Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust ja määratakse ligilähedaselt valemiga nhmax < 600...650 , kus n on pumba pöörete arv p/min ja hmax on klapi maksimaalne tõus. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm . Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta , siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid . Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula ) järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid.
väntvõllis õlikanal, mille kaudu toimub raami – ja vändalaagrite õlitus, vända – laagrist läheb õli kas mõõda kepsus olevat kanalit kepsu ülemisselaagrisse, või toimub kepsu ülemiselaagri õlitus väntvõlli õlikanalist välja paiskuva õliga. 9. Kompressori klapid Kasutatakse kas plaatklappe või rõngasplaat klappe. Need on automaatklapid ja töötavad rõhkudevahe tõttu. Põhiosad: 1. rosett, 2. klapipesa, 3. Ribiplaat Rõngasplaatklapid. Siin on klappideks rõngasplaadid . Rõngasplaate võib olla 2 – 3 tk. Need plaadid on omavahel ühendatud ribidega, ning plaatid on omavahel õhukanalitega ühendatud. Rõngasplaatide jaoks peab olema liikumissuunaja ja see võib olla roseti
Hammasratasajami võttis taaskasutusele VW. Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. Mootori klapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a)klapipea, b)klapipesa, c)juhtpuks, d)klapisäär, e)muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele;
Klapil kasutatakse vedrusid. Vedru ülesandeks on sulgeda klapp. Vedrud valmistatakse mangaanterasest. Klapi sulgemiseks kasutatakse kaht vedru. Klappisääre väljaulatuva klappisääre ülemisel otsal olevas ringlõikes asub koonuseline lukustusrõngas, mille abil kinnitatakse klappisäärele vedru tugitaldrik. Rotocap- mehhanism hoiab klapi mootori töö ajal pidavas liikumises ümber oma teljel. 1) Juhtpuks 2) Sisse- ja väljalaske kanalid 3) Klapipesa 4) Jahutus vee kanal 5) Nookur 6) Klappide survepukk 7) Reguleerimis polt 8) Vedrud 9) Vedru tugitaldrik 10) Koonuseline lukustusrõngas 11) Ringlõikes 12) Klappisäär 13) Kooniline faas 14) Klapipeast 15) Rotocap- mehhanism 27 2.2.6.3 Tõukurid ja nookurid Tõukur ja nookur on klappide avamis ja sulgemis mehhanismid. Nukseibis läbi tõukuri ja tõukiri varda nookur annab tõuke läbi klappide survepukki klappidele.
Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. 27. Gaasijaotusajami ülekande tüübid a) hammasülekannet, b) kettülekannet (hüls- ja rullkett), c) hammasrihmülekannet. 28. Klapi tehniline iseloomustus , valmistamise materjalid ja väljalaskeklapi temperatuuritsoonid Mootori klapid on valmistatud CrNi- sisaldusega kõrglegeeritud terasest.Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a) klapipea, b) klapipesa, c) juhtpuks, d) klapisäär, e) muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused, i) pöördeseade. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas 500 (sisselaskeklapp)...900 0C (väljalaskeklapp) ja alluvad: a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele.
kaitseklapi lühiaegne sundavamine. Kõrgete töösurvete ja suure aurutootlikkusega katelde kaitseklappide sulgurid nõuavad tihedaks sulgumiseks töörõhkudel väga jäiku vedrusid. Mida jäigem on vedru, seda väiksem on klapi avanemisrõhu reguleerimistäpsus. Seetõttu kasutatakse neis kateldes kaudse toimega e impulsskaitseklappe (vt skeem joonis 10.4 b). Katla normaalse töö korral surub aur sulguri 1 klapipesa vastu. Sulguri spindlile on monteeritud servomootori kolb 2 ja klapi tagastusvedru 3 tugiseib. Servomootori silinder on toru 4 kaudu ühendatud impulssklapiga 5. Impulssklapp on väike, täpselt reguleeritava vedruga kaitseklapp, millele mõjub auru surve katlas 6. Surve tõusmisel ettenähtud avanemisrõhuni avaneb impulssklapp, ühendades toru 4 kaudu servomootori silindri katlasurvel auruga. Jõud auru survest kolvile 2 ületab auru survest ning
tõenäosusega. Istud on kasutatavad ka seal, kus kerge lõtk on saavutatav valikkoostamisega, raskelt koormatud hammmasratas võllil, liugelaagri puks keres, siduripool elektrimootori võllil. Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, annavad liites väikese pingu, kasutatav 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumise ja õhukese seinaga detailide puhul. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 - klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) - kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul või õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks või keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z - suure pinguga, saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Annavad püsiva pindsurve kogu mõõtmete ulatuses - suurima ja vähima pingu erinevus hoitakse väikesena
annaabi.ee 
