näha. Selle asemel, et näha naiste edu tööl ohuna perekonnaelule, võiks loota, et see on omakorda ühe eduka inimese iseloomustus. Niisiis võib nii naine kui ka mees edukas olla, kuigi õrnemast soost esindaja peab end tööturul rohkem tõestama, et täieliku edu saavutada ning kui ta seda teeb võib teda pidada edukaks inimeseks ettevõtluse alal. Väärtushinnangute kohta võtab sõna noorsoosotsioloog Airi-Alina Allaste: Eesti edukesksete väärtustega ühiskond loob mitu käitumismustrit, mida võtab kokku väljend show off. Lühidalt märgib sõnapaar uhkeldamist, enda paremana demonstreerimist ning tähistab laiemalt elustiili, kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. See, kellena sa paistad, aitab saada selleks, kelleks sa tahad. Sellised on lavinuimad nooremas põlvkonnas. Sageli tähendab edu eelkõige materjaalset edukust. Üheks show off'i väljenduseks ongi
tulemustest peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast alkoholi tarbimist. Valdav enamus noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete alkohoolsete jookide kohta. Nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus peegeldavad karmima müügipoliitika mõjusid õpilaste osakaal, kes peavad seda kergeks, on langenud. (Allaste jt 2008: 11 - 14) 1.1. Alkoholi tarvitamine Alkoholi kasutamise sagenemist soodustab nii hoiakute muutumine kui ka alkohoolsete jookide liikide ja sortide kiire kasv. Lisandunud on eriti vaiksema alkoholisisaldusega margid, mis iseenesest võiks olla parem kui kangete markide lausmüük, aga paraku kalduvad noored neid jooke kasutama karastusjookidena, alustades nii organismi harjutamist alkoholiga juba lapseeas. (Kraav 2001: 88) Alkoholi on oma elu jooksul tarvitanud valdav osa koolinoori
mul see ka õnnestunud. Alles sellel aastal tunnen tagajärgi, mis nüüd mu püüdlemist eduka advokaadi suunas takistab. Tuleks alati ja kohe mõelda oma tervisele, tulevikus võib see tugevalt kätte maksta. Mina olen oma õppetunni saanud. Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda paremana demonstreerimine ning kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. Airi-Alina Allaste sõnul olukorras, kus üks väärtussüsteem on lagunenud ning teine ei ole veel kanda kinnitanud, on pidetus eriti tugev ning vajadus oma elu näivuse kaudu korraldada sellevõrra suurem. Järelikult on see Eestis, nagu ilmselt teisteski ülemineku- ühiskondades, levinum kui stabiilsema elukeskkonnaga Lääne-Euroopa riikides. Selle väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina
viia. Kõige kindlamalt võib edukaks nimetada ettevõtet, mis on pikaajaliselt suutnud täita antud lubadused omanikele, töötajatele, klientidele ja ka ühiskonnale kasu toonud, seda arvab Mihkel Pärjamäe oma artiklis ,,Edukuse vastuolud". (1) Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda paremana demonstreerimine ning kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. Airi-Alina Allaste sõnul olukorras, kus üks väärtussüsteem on lagunenud ning teine ei ole veel kanda kinnitanud, on pidetus eriti tugev ning vajadus oma elu näivuse kaudu korraldada sellevõrra suurem. Järelikult on see Eestis, nagu ilmselt teisteski ülemineku- ühiskondades, levinum kui stabiilsema elukeskkonnaga Lääne-Euroopa riikides. Selle väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina
Lisad 6 6. ALLIKATE LOETELU 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2013. National Report on Drug Situation in Estonia 2013. Eurostat.[ http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/ee] 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6.Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation. 7.Jaap van der Stel (toim.) 2001. Preventsiooni käsiraamat. Tallinn: Prisma Print. 8.Subata E
Suhteliselt kerge kättesaadavus on muutnud ta üha suuremate noortegruppide seas populaarseks. Kanepit proovitakse ja tarbitakse. Mittetarbijad noored on kanepist kui uimastist teadlikud ja selle tarvitamise suhtes mõistvad. Üha suuremal hulgal õpilastel on kanepisuitsetajatest sõpru ja tuttavaid. Kõige sagedamini saadakse kanepit proovimiseks sõprade ringis. Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka väga noori teismelisi 12- aastaseid või nooremaid (Allaste 2005, 27). Kanepi kerget kättesaadavust näitavad ka viimaste aastate uuringud. Noortest, kes pole elu jooksul kordagi kanepit proovinud, tunnistas 31%, et neil on olnud võimalus seda soovi korral teha (Vainu 2012, 20). Kanep on Eestis illegaalne, tema omamine ja vahendamine on seadusega karistatav. Sellegipoolest on see ikkagi valdavalt esimene keelatud uimasti, millega tutvust 3 tehakse ja katsetatakse
Üldlevinud on, et Eesti noorte seas ei ole kanepisse ja kanepitoodetesse nagu marihuaana ja hasis suhtumine eriti tõsine. Neid aineid peetakse pigem leebeteks ning ohututeks ajaveetmisviisideks, mis on suhteliselt ohutud. Seda näitab ka see, et kanepitoodete tarvitamist ei pea tõsiseks asjaks 75 protsenti noortest1. Just kanepitooted on uimastid, mida tavaliselt tarbitakse esmakordsel kasutamisel kõige sagedamini. Uimasti tarvitamise põhjustest on enam levinud uudishimu, mis toetudes A. Allaste ,,Uimastite levik noorsoo hulgas''-le on esmakordse tarbimise põhjuseks 75 protsendil noortest. Ka ecstasysse on suhtumine sageli leebem kui teistesse uimastitesse. See võib tuleneda sellest, et ecstasyt tuntakse kui ka party pilli, ehk peotabletti, mida tarbitakse pidudel ning on sageli klubikultuuri osaks. Seevastu kangematesse narkootilistesse ainetesse nagu amfetamiin, kokaiin, heroiin suhtutakse noorte seas siiski ettevaatusega ning nende ainete kahjulikust mõjust ollakse
perekonnale tekivad amfetamiini amfetamiini kahjulikke tarvitamisest mõjusid organismile · Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott
uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tekkinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired. Koolides on uimastikaubandus laialt levinud. Niihästi legaalste kui ka illegaalsete uimastite tarvitamine koolinoorte seas on sagenenud kogu Euroopas, Eesti ületab aga Euroopa riikide keskmist mitme näitaja poolest (Allaste 2008: 46). Tubakat, alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maailma, sest on töenäoline, et neid tarbides tutvuvad noored inimeste ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Laste uimastitarbimist mõjutab väga tugevasti vanemate seisukoht. Kui alaealistel lubatakse kodus vesipiipu popsida või alkoholi tarvitada, et ta seda mujal ei teeks, siis õpetab see neid ka uimasteid tarbima. Mida nooremana hakkab teismeline legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarbima, seda suurem on
füüsikas toimunud arengule on arenenud elektrooniline muusika, mis on jõudnud tänapäeval kõrge tasemeni – arvutimuusikani. 12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrooniline_muusika#Kanada_ja_elektrooniliste_klahvpillide_ areng(10.12.2011) http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/allaste/4.html(10.12.2011) http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/allaste/5.html(12.12.2011) www.tud.ttu.ee/material/jaak/Examples/Alumae/music.ppt(12.12.2011) 13
muusikastiile, zanre, instrumente jne); Tekitab huvi professionaalse muusika vastu ja soovi ennast selles valdkonnas täiendada.; Õpetab elama koos muusikaga, rikastab elu erinevate muusikaliste tegevustega (nt laulmine). (Liimets, Raudvara ,,Õpilaste arusaamad muusikast kui õppeainest") Kasutatud allikad 1. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/10-11mustv.pdf 2. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/allaste/11.html 3. http://noortehaal.delfi.ee/archive/kust-saab-noor-muusika-ja-video.d?id=39684347 4. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/18-19mustv.pdf Resümee Muusika on nagu telg, mille ümber kogu noorte elu keerleb, selle järgi samastatakse end teatud inimgrupiga ja erinetakse teistest. Muusika mõjutab inimest nii vaimselt kui füüsiliselt ning muusikakuulamise põhjused võivad olla väga erinevad. Muusikaga tegelemine arendab laste silmaringi ja teadmisi.
muusikastiile, žanre, instrumente jne); ● Tekitab huvi professionaalse muusika vastu ja soovi ennast selles valdkonnas täiendada.; ● Õpetab elama koos muusikaga, rikastab elu erinevate muusikaliste tegevustega (nt laulmine). (Liimets, Raudvara „Õpilaste arusaamad muusikast kui õppeainest“) Kasutatud allikad 1. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/10-11mustv.pdf 2. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/allaste/11.html 3. http://noortehaal.delfi.ee/archive/kust-saab-noor-muusika-ja-video.d?id=39684347 4. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/18-19mustv.pdf 6 Resümee Muusika on nagu telg, mille ümber kogu noorte elu keerleb, selle järgi samastatakse end teatud inimgrupiga ja erinetakse teistest. Muusika mõjutab inimest nii vaimselt kui füüsiliselt ning muusikakuulamise põhjused võivad olla väga erinevad.
Viidi läbi pilootkoolitused õpetajatele (Eestis toimusid need Tallinna- ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis); 6. Valmisid ,,Õpetaja käsiraamatu" ja ,,Õpetaja käsiraamatu lisamaterjali" lõplikud versioonid. Kasutatud kirjandus: 1) VÄGIVALD PAARISUHTES -- MÜÜDID JA TEGELIKKUS, Merle Paats (Statistikaamet) http://www.naisteabi.ee/failid/Vagivald_paarisuhtes_-_myydid_ja_tegelikkus.pdf 2) Vägivald lähisuhtes: selle põhjused ja võimalikud lahendused, Airi-Alina Allaste ning Vaike Võõbus http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4021/1/Allaste%20ja%20V %C3%B5%C3%B5bus%2c%202008.pdf 3) Kuritegevus ja statistika https://ajaveeb.just.ee/kuritegevusjastatistika/?cat=11 4) Vägivald ja naiste tervis, Sotsioloogilise uuringu materjalid.Iris Pettai, Ivi Proos http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20779/Vagivald_ja_naiste_tervis %5B1%5D.pdf 5) E-kursuse "Sotsiaalprobleemide analüüs" materjalid
5 RAHVASTIK 4 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=72 5 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=33&Itemid=73 5 6 Rahvaarv külades ja Karksi-Nuia linnas 1. jaanuari seisuga aastatel 1999 - 2008 Küla/aasta 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Ainja 76 80 77 77 70 68 63 60 61 58 Allaste 57 60 68 70 69 67 58 59 56 51 Hirmuküla 51 48 47 46 45 45 45 45 45 46 Karksi 661 655 643 628 607 590 577 581 558 538 Karksi-Nuia 2278 2269 2195 2178 2159 2144 2082 2059 2027 1975 Kõvaküla 85 86 85 83 78 78 75 74 66 65 Leeli 84 75 72 73 66 70 73 75 71 80 Lilli 160 161 158 155 150 145 141 144 141 138
aastastest õpilastest on seda uimastit tarvitanud. Võrreldes teiste riskikäitumistega on kanepi tarvitajate osakaal seitse korda suurem nende 15-aastaste osas, kes tarvitavad tubakatooteid, ja 30 korda suurem nende seas, kes end purju joovad (Aasvee jt 2009: 47). Uimastitega katsetava noore inimese saatuse kujunemist mõjutab sõpruskonna ja uimastitarvitajate kultuuri kõrval ka tema sotsiaal-majanduslik taust ja ühiskondlik staatus (Allaste jt 2005: 87). Eriti keeruline on puberteediaeg, kus eneseteostus on sageli seotud riskikäitumisega. Teistega võrdlemine ja soov olla „normaalne“ kuulub küpsemise protsessi. Koolitervishoid esmatasandi tervishoiusüsteemis Tänased tulemused koolitervishoius toetuvad mitme sajandi kogemustele. Juba 19. sajandi lõpus alustasid tööd esimesed kooliarstid ning alates 1917. a rakendati koolides ühtne tervishoiukorraldus
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel küündivad Püreneed 3350 m kõrguseni. (Raili Allaste-Viin, 2009.) Kliima Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis
muul moel tarbitavate narkootikumidega, millest edasi süstimiseni jõutakse kiiresti. Paljudel juhtudel on ka süstimist alustatud juba 10 kuni 13-aastaselt ja see on lausa uskumatult varajane vanus, mis vajab laialdasemat tähelepanu. Uimastid levivad, sest kaubitsemisse on kaasatud hulk noori, kes sellega edasitarnega tegelevad. Noored ei mõtle sellest kui kuritegevusest, vaid kui rahateenimise viisist (Allaste 2005). Narkootikume peetakse ka odavamaks kui alkoholi ja seetõttu ongi pidudel üha enam levinumaks saanud ecstasy ja muud sarnased ergutid. Teisest küljest, aga keelatud ainetest sõltuvusse sattunud noored vajavad rahulduse saamiseks üha suuremaid ja tihedamaid doose, mis muutub pikapeale väga kulukaks ning raha leidmiseks satuvad mitmed sõltuvuses noored vargusteni ning üleüldiselt kriminaalsele teele. 7
Põlvkondade elutee uuringute kõrval on osakonna töötajad põhjalikult käsitlenud Eesti ühiskonna sotsiaalse kihistumise teisenemist taasiseseisvumise järgsel perioodil. Viimastel aastatel on hakatud suurt tähelepanu pöörama elukestva õppe problemaatikale kui eluteed kujundavale ja sotsiaalset sidusust Eestis ning laiemalt kogu Euroopa Liidus tagavale tegurile. Teine uuem temaatika osakonna uurimistöös on seotud aktiivse vananemise küsimustega. Allaste subkultuuride sotsiaalteaduslikest käsitlusest (lk 27-56 raamatu Subkultuurid: elustiilide uurimused põhjal) Subkultuur: inimrühm kellel on ühised arusaamad elust, kindel stiil, maitse ja tegevus. Oluline on seltskonda kuulumine ja teiste endasarnastega koos viibimine ning ühised arusaamad ja väärtushinnangud. • Näiteks grafitijoonistajad ei moodusta oma subkultuuri, see on pigem osa hiphopi subkultuurist, kultuuripraktika, mida harrastatakse eri kontekstis. Nõukogude ajast
_ja_selle_mju_tervisele.pptx ( viimati vaadatud 21. mail 2013) · Hibell, B. Guttormsson, U. Ahlström, S. Balakireva, O. Bjarnason, T. Kokkev, A. Kraus, L. 2007. The 2007 ESPAD Report. URL: http://www.espad.org/Uploads/ESPAD_reports/2007/The_2007_ESPAD_Report- FULL_091006.pdf · Kaal, E. 2011. Alkoholireklaamide märkamine noorte sihtrühmas: september 2010mai 2011. Tallinn: TNS Emor. 21 · Kobin, M. Allaste, A-A. Sooniste, T. Derman, N. Vainu, V. Reiska, E. Kaha, K. Araste, L. Saat, H. Vorobjov, S. Saar, U. 2012. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16-aastaste õpilaste legaalsere ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Tallinn: AS Atlex. · Mis on pohmell ehk pohmelus? s.a. Alkoinfo. URL: http://alkoinfo.ee/et/ohutus/mis-on-pohmell (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Noored alkoholi küüsis. s.a. URL: http://alkoinfo
41 KASUTATUD MATERJALID: 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2002. National Report on Drug Situation in Estonia 2001. Tallinn: AS Spin Press. 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6. Eik, E. 1997. Alkohol, uimastid. Probleemid ja nende ennetamine: Meelemürkide tarvitamise psühholoogiline taust. Tartu: Eesti Psühhiaatrite Selts. 7. Hartnoll, Rhodes, Jones et al. 1990. A survey on HIV outreach intervention in the
01.2022 http://www.cs.tlu.ee/filcore/wp-content/uploads/2012/05/%C3%9Clevaade-meedia-ja- kommunikatsiooni-teooriast.-Loengumaterjal.pdf Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Juhanson, A. (2016). Avalikus teenistuses töötavate sotsiaaltöötajate lojaalsuskonfliktid. Veebileht külastatud 09.01.2022 https://digikogu.taltech.ee/et/Item/0b783250-db93-46d4-9fd9-e061785db434 Kobin, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., . . . Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16 aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. (T. Ülikool, R. j. Instituut, & T. A. Instituut, Toim-d) Veebileht külastatud 09.01.2021, https://intra.tai.ee/images/prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine %20koolinoorte%20seas_raport.pdf Kull, M., Saat, H., Kiive, E., & Põiklik, E. (2015)
II tüüp: Esinemissagedus: 20 Sugu: enamasti mehed Joomisprobleemide algus: Tavaliselt lapse või noorukieas Alkoholi taluvus: ei ole määratud Tundeelu: Joomisega ei kaasne süütunnet ega ärevust Isiksuseomadused: Ei vaja tunnustust, ei väldi pahandusi, otsivad teravaid elamusi Pärilikkus: Sugulastel, eriti isaliinis on juba noorena polnud alkoholiprobleeme 16.Alternatiivne lähenemine uimastitarvitajate kultuurile Allaste (2005) põhjal Marginaliseerunud scene kriminaalse subkultuurid ja sellega seotud inimesed. Probleemne kasutaja veenisisene südtija, pikaajaline ja regulaarne opiaatide, kokaiini või amfetamiini tarbija. Tarbimisel negatiivne mõju ülejäänud elule Meelelahutuslik scene peamiselt klubikultuur, levinud ka väljapoole Meelelahutuslik tarbija töö välisel ajal, kontroll tarvitamise üle, ei sega argielu. 17
(Wikipedia, 2013). Alkoholi tarbimine ja vägivaldne käitumine on omavahel mitmeti seotud. Politseitöötajate hinnangul on vähemalt poolte politseisse jõudnud perevägivallajuhtumite tekkes oma osa olnud alkoholil. Alkohol võib toimida sotsiaalsete normide lõhkujana, põhjustades kergemini sotsiaalselt aktsepteerimata käitumist; alkoholi tarvitamine võib suurendada möödarääkimis- ja tülitsemisvõimalusi partnerite vahel ning mõjutada neid vägivalla teel konflikti lahendama (Allaste ja Võõbus, 2009; Totten 2001). Alkoholi liigtarbimisega kaasneb suure tõenäosusega noorte agressiivne käitumine, alkoholi tarbimine suurendab ka avalikus kohas alaealiste toimepandud vägivallakuritegude arvu (Salla,2010). Sõltuvusainete tarvitamisel (nagu ka koolist puudumisel ja õppetööga toimetulekul) on noorte probleemkäitumisele oluline mõju (Markina & Saar, 2009). Alkohol mõjutab käitumist ja mõtlemist:
möga endasse süstima? Igal pool ju teavitatakse ohtudest * pilk pöördub olukorrale, kus inimene teeb oma valikuid ja kus siis uimasti tarvitamine aset leiab: miks ametlik uimastialane teave ei ole kõigi jaoks usutav? Mis aine on kättesaadav mis hinnaga? kas allkultuur sisaldab süstimisevastast tabu või mitte? kas keedetakse moonivedelikku ühises potis? kas nõela jagamine sõprade vahel võib olla solidaarsust väljendav zest? (sellised teemad on A-A Allaste ja M Lagerspetzi uurimuses 2006) = indiviidi ja väikegrupi, .mikrotasandi. seletused. Meile võõras on neile enesestmõsitetav. # püüe mõista ja seeläbi seletada inimeste tegutsemist (NB: mitte seda tingimata heaks kiita!) - on erinevaid arusaami nii teaduse ülesannete kui ka ühiskonna kohta . neid ei saa lahendada empiiriliselt * Comte.i sõnapruugis .metafüüsilised. küsimused. Ei saa aga nendeta.
9621324.03 Mäetaguse vald 6575223.9692977.16 Mäetaguse vald 6575182.5692985.11 6066834.4274593.32 aarde vald 6439877.9554434.93 aarde vald 6439870.9554477.96 oeru vald 6537223.5610419.96tartu2 oeru vald 6537225.0610459.37tartu2 uure-Jaani vald 6481166.0584433.02 uure-Jaani vald 6481149.9584413.99 arku vald 6588105.0531286.00Harju2 arku vald 6588085.0531228.00Harju2 ohila vald 6563663.5540688.50 allaste linn 6506880.0683238.08 oeru vald 6532968.0613805.93tartu2 oeru vald 6532983.0613803.25tartu2 6503063.0456384.07 6503070.0456394.99 6503880.9454854.98 6503900.0454827.01 Maardu linn 6594838.0558195.00Harju2 Maardu linn 6594908.0557949.00Harju2 Maardu linn 6594323.0557667.00Harju2 Maardu linn 6594469.5557724.12Harju2 6568133.8617839.20
annaabi.ee 
