näha. Selle asemel, et näha naiste edu tööl ohuna perekonnaelule, võiks loota, et see on omakorda ühe eduka inimese iseloomustus. Niisiis võib nii naine kui ka mees edukas olla, kuigi õrnemast soost esindaja peab end tööturul rohkem tõestama, et täieliku edu saavutada ning kui ta seda teeb võib teda pidada edukaks inimeseks ettevõtluse alal. Väärtushinnangute kohta võtab sõna noorsoosotsioloog Airi-Alina Allaste: Eesti edukesksete väärtustega ühiskond loob mitu käitumismustrit, mida võtab kokku väljend show off. Lühidalt märgib sõnapaar uhkeldamist, enda paremana demonstreerimist ning tähistab laiemalt elustiili, kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. See, kellena sa paistad, aitab saada selleks, kelleks sa tahad. Sellised on lavinuimad nooremas põlvkonnas. Sageli tähendab edu eelkõige materjaalset edukust. Üheks show off'i väljenduseks ongi
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkon...
mul see ka õnnestunud. Alles sellel aastal tunnen tagajärgi, mis nüüd mu püüdlemist eduka advokaadi suunas takistab. Tuleks alati ja kohe mõelda oma tervisele, tulevikus võib see tugevalt kätte maksta. Mina olen oma õppetunni saanud. Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda paremana demonstreerimine ning kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. Airi-Alina Allaste sõnul olukorras, kus üks väärtussüsteem on lagunenud ning teine ei ole veel kanda kinnitanud, on pidetus eriti tugev ning vajadus oma elu näivuse kaudu korraldada sellevõrra suurem. Järelikult on see Eestis, nagu ilmselt teisteski ülemineku- ühiskondades, levinum kui stabiilsema elukeskkonnaga Lääne-Euroopa riikides. Selle väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina
viia. Kõige kindlamalt võib edukaks nimetada ettevõtet, mis on pikaajaliselt suutnud täita antud lubadused omanikele, töötajatele, klientidele ja ka ühiskonnale kasu toonud, seda arvab Mihkel Pärjamäe oma artiklis ,,Edukuse vastuolud". (1) Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda paremana demonstreerimine ning kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. Airi-Alina Allaste sõnul olukorras, kus üks väärtussüsteem on lagunenud ning teine ei ole veel kanda kinnitanud, on pidetus eriti tugev ning vajadus oma elu näivuse kaudu korraldada sellevõrra suurem. Järelikult on see Eestis, nagu ilmselt teisteski ülemineku- ühiskondades, levinum kui stabiilsema elukeskkonnaga Lääne-Euroopa riikides. Selle väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina
Lisad 6 6. ALLIKATE LOETELU 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2013. National Report on Drug Situation in Estonia 2013. Eurostat.[ http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/ee] 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6.Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation. 7.Jaap van der Stel (toim.) 2001. Preventsiooni käsiraamat. Tallinn: Prisma Print. 8.Subata E
ühiskonnas. Tallinn: Kirjastus Valgus. B a t c h e l d e r, T. 2004. Cannabis sativa and the anthropology of pain Medical Anthropology. http://www.findarticles.com/p/articles/mi_m0ISW/is_247-248/ai_113807045 C l a r k e, R.C., Pate, D.W. 1994. Medical Marijuana. Journal of the International Hemp Association, 1, 9-12. http://mojo.calyx.net/~olsen/HEMP/IHA/iha01104.html H a r r o, J. (2006). Uimastite ajastu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. K o b i n, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha, K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15- 16- aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. O t t e r, M. (1997). Narkootikumid. Tallinn: Huma. P ä r n, M., Liiger, M., Lausvee, E. (2009). Narkoprobleem Eesti koolides
Üldlevinud on, et Eesti noorte seas ei ole kanepisse ja kanepitoodetesse nagu marihuaana ja hasis suhtumine eriti tõsine. Neid aineid peetakse pigem leebeteks ning ohututeks ajaveetmisviisideks, mis on suhteliselt ohutud. Seda näitab ka see, et kanepitoodete tarvitamist ei pea tõsiseks asjaks 75 protsenti noortest1. Just kanepitooted on uimastid, mida tavaliselt tarbitakse esmakordsel kasutamisel kõige sagedamini. Uimasti tarvitamise põhjustest on enam levinud uudishimu, mis toetudes A. Allaste ,,Uimastite levik noorsoo hulgas''-le on esmakordse tarbimise põhjuseks 75 protsendil noortest. Ka ecstasysse on suhtumine sageli leebem kui teistesse uimastitesse. See võib tuleneda sellest, et ecstasyt tuntakse kui ka party pilli, ehk peotabletti, mida tarbitakse pidudel ning on sageli klubikultuuri osaks. Seevastu kangematesse narkootilistesse ainetesse nagu amfetamiin, kokaiin, heroiin suhtutakse noorte seas siiski ettevaatusega ning nende ainete kahjulikust mõjust ollakse 1 Allikas: A
perekonnale tekivad amfetamiini amfetamiini kahjulikke tarvitamisest mõjusid organismile · Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott
Akadeemia nr.1/2009 Juhan Julm 12.a Narkoprobleem Eesti koolides Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee Eesti koolinoorte kokkupuuted uimastitega tekitavad viimastel aastatel üha enam muret. Kiirabitöös on järjest sagedamini hakanud ette tulema eestlastest patsiente, kellel on mitmesuguseid probleeme uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tekkinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired. Koolides on uimastikaubandus laialt levinud. Niihästi legaalste kui ka illegaalsete uimastite tarvitamine koolinoorte seas on sagenenud kogu Euroopas, Eesti ületab aga Euroopa riikide keskmist mitme näitaja poolest (Allaste 2008: 46). Tubakat, alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maailma, sest on töenäo...
Tallinna Pedagoogiline Seminar ELEKTROONILINE MUUSIKA Noorte- ja rahvamuusika referaat TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Käesolev referaat annab ülevaate elektroonilise muusika ajaloost üldiselt. Materjalina on kasutatud internetist saadaval olevat vikipeedia tekste ning intervjuusid muusikaga tegelevate inimestega. Materjalile lähenetakse seletava nurga alt. See ei ole arutlev referaat, pigem informatiivne. Selline teema on autoril valitud seepärast, et teada saada elektroonilise muusika eellugu, kuna tänaseks päevaks on see väga levinud muusika. Tihti räägitakse, et tuleb esinema kuulus elektroonika muusika suuresitaja, kuid siis on küsimuseks jäänud, et kus see muusika üldse tuleb ja mi...
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1.1 Muusika tähtsus noorte elus Muusika on nagu mingi telg, mille ümbe...
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused.........................
5. Viidi läbi pilootkoolitused õpetajatele (Eestis toimusid need Tallinna- ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis); 6. Valmisid ,,Õpetaja käsiraamatu" ja ,,Õpetaja käsiraamatu lisamaterjali" lõplikud versioonid. Kasutatud kirjandus: 1) VÄGIVALD PAARISUHTES -- MÜÜDID JA TEGELIKKUS, Merle Paats (Statistikaamet) http://www.naisteabi.ee/failid/Vagivald_paarisuhtes_-_myydid_ja_tegelikkus.pdf 2) Vägivald lähisuhtes: selle põhjused ja võimalikud lahendused, Airi-Alina Allaste ning Vaike Võõbus http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4021/1/Allaste%20ja%20V %C3%B5%C3%B5bus%2c%202008.pdf 3) Kuritegevus ja statistika https://ajaveeb.just.ee/kuritegevusjastatistika/?cat=11 4) Vägivald ja naiste tervis, Sotsioloogilise uuringu materjalid.Iris Pettai, Ivi Proos http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20779/Vagivald_ja_naiste_tervis %5B1%5D.pdf 5) E-kursuse "Sotsiaalprobleemide analüüs" materjalid
Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. ...
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Õpilasuurimus Juhendaja: Maie Marks Jõhvi 2017 Annotatsioon Jõhvi Gümnaasium Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Töö kaitsmise kuu ja Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk, aasta: tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk, Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad. Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö probleem. Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö eesmärgiks uurida mil...
Subkultuur: inimrühm kellel on ühised arusaamad elust, kindel stiil, maitse ja tegevus. Oluline on seltskonda kuulumine ja teiste endasarnastega koos viibimine ning ühised arusaamad ja väärtushinnangud. • Näiteks grafitijoonistajad ei moodusta oma subkultuuri, see on pigem osa hiphopi subkultuurist, kultuuripraktika, mida harrastatakse eri kontekstis. Nõukogude ajast praeguseni elavatest subkultuuridest said tollal alguse nii punkarite kui ka metal-muusika subkultuur. Allaste (2010): Võrreldes arenenud lääneriikidega on meie ühiskond homogeenne, erisused tekitavad inimestes hirmu. Samas suureneb ka Eesti inimestes sallivus. • Läänes on erinevusi veelgi rohkem ja tänavapilt väga kirev. Inimese stiililist eneseväljendust ei peeta ohtlikuks. Elustiil: „vabalt valitud mäng“ – indiviid valib teatud asjad ja viisid tarbimiseks ning tajub neid oma isiksuse väljendajatena (Bennet 1999)
_ja_selle_mju_tervisele.pptx ( viimati vaadatud 21. mail 2013) · Hibell, B. Guttormsson, U. Ahlström, S. Balakireva, O. Bjarnason, T. Kokkev, A. Kraus, L. 2007. The 2007 ESPAD Report. URL: http://www.espad.org/Uploads/ESPAD_reports/2007/The_2007_ESPAD_Report- FULL_091006.pdf · Kaal, E. 2011. Alkoholireklaamide märkamine noorte sihtrühmas: september 2010mai 2011. Tallinn: TNS Emor. 21 · Kobin, M. Allaste, A-A. Sooniste, T. Derman, N. Vainu, V. Reiska, E. Kaha, K. Araste, L. Saat, H. Vorobjov, S. Saar, U. 2012. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16-aastaste õpilaste legaalsere ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Tallinn: AS Atlex. · Mis on pohmell ehk pohmelus? s.a. Alkoinfo. URL: http://alkoinfo.ee/et/ohutus/mis-on-pohmell (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Noored alkoholi küüsis. s.a. URL: http://alkoinfo
41 KASUTATUD MATERJALID: 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2002. National Report on Drug Situation in Estonia 2001. Tallinn: AS Spin Press. 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6. Eik, E. 1997. Alkohol, uimastid. Probleemid ja nende ennetamine: Meelemürkide tarvitamise psühholoogiline taust. Tartu: Eesti Psühhiaatrite Selts. 7. Hartnoll, Rhodes, Jones et al. 1990. A survey on HIV outreach intervention in the
01.2022 http://www.cs.tlu.ee/filcore/wp-content/uploads/2012/05/%C3%9Clevaade-meedia-ja- kommunikatsiooni-teooriast.-Loengumaterjal.pdf Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Juhanson, A. (2016). Avalikus teenistuses töötavate sotsiaaltöötajate lojaalsuskonfliktid. Veebileht külastatud 09.01.2022 https://digikogu.taltech.ee/et/Item/0b783250-db93-46d4-9fd9-e061785db434 Kobin, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., . . . Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16 aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. (T. Ülikool, R. j. Instituut, & T. A. Instituut, Toim-d) Veebileht külastatud 09.01.2021, https://intra.tai.ee/images/prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine %20koolinoorte%20seas_raport.pdf Kull, M., Saat, H., Kiive, E., & Põiklik, E. (2015). Uimastiennetuse õpetajaraamat
II tüüp: Esinemissagedus: 20 Sugu: enamasti mehed Joomisprobleemide algus: Tavaliselt lapse või noorukieas Alkoholi taluvus: ei ole määratud Tundeelu: Joomisega ei kaasne süütunnet ega ärevust Isiksuseomadused: Ei vaja tunnustust, ei väldi pahandusi, otsivad teravaid elamusi Pärilikkus: Sugulastel, eriti isaliinis on juba noorena polnud alkoholiprobleeme 16.Alternatiivne lähenemine uimastitarvitajate kultuurile Allaste (2005) põhjal Marginaliseerunud scene kriminaalse subkultuurid ja sellega seotud inimesed. Probleemne kasutaja veenisisene südtija, pikaajaline ja regulaarne opiaatide, kokaiini või amfetamiini tarbija. Tarbimisel negatiivne mõju ülejäänud elule Meelelahutuslik scene peamiselt klubikultuur, levinud ka väljapoole Meelelahutuslik tarbija töö välisel ajal, kontroll tarvitamise üle, ei sega argielu. 17
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
möga endasse süstima? Igal pool ju teavitatakse ohtudest * pilk pöördub olukorrale, kus inimene teeb oma valikuid ja kus siis uimasti tarvitamine aset leiab: miks ametlik uimastialane teave ei ole kõigi jaoks usutav? Mis aine on kättesaadav mis hinnaga? kas allkultuur sisaldab süstimisevastast tabu või mitte? kas keedetakse moonivedelikku ühises potis? kas nõela jagamine sõprade vahel võib olla solidaarsust väljendav zest? (sellised teemad on A-A Allaste ja M Lagerspetzi uurimuses 2006) = indiviidi ja väikegrupi, .mikrotasandi. seletused. Meile võõras on neile enesestmõsitetav. # püüe mõista ja seeläbi seletada inimeste tegutsemist (NB: mitte seda tingimata heaks kiita!) - on erinevaid arusaami nii teaduse ülesannete kui ka ühiskonna kohta . neid ei saa lahendada empiiriliselt * Comte.i sõnapruugis .metafüüsilised. küsimused. Ei saa aga nendeta.
9621324.03 Mäetaguse vald 6575223.9692977.16 Mäetaguse vald 6575182.5692985.11 6066834.4274593.32 aarde vald 6439877.9554434.93 aarde vald 6439870.9554477.96 oeru vald 6537223.5610419.96tartu2 oeru vald 6537225.0610459.37tartu2 uure-Jaani vald 6481166.0584433.02 uure-Jaani vald 6481149.9584413.99 arku vald 6588105.0531286.00Harju2 arku vald 6588085.0531228.00Harju2 ohila vald 6563663.5540688.50 allaste linn 6506880.0683238.08 oeru vald 6532968.0613805.93tartu2 oeru vald 6532983.0613803.25tartu2 6503063.0456384.07 6503070.0456394.99 6503880.9454854.98 6503900.0454827.01 Maardu linn 6594838.0558195.00Harju2 Maardu linn 6594908.0557949.00Harju2 Maardu linn 6594323.0557667.00Harju2 Maardu linn 6594469.5557724.12Harju2 6568133.8617839.20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
