-Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Elektriline sünaps Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse
Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: ...
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
Leidub paljudel loomadel, närvisüsteemi elund. Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8. Milliseid inimese rakke nimetatakse..? Neuron Närvirakk Erütrostüüt Punane vererakk Leukotsüüt Valge vererakk 9. Neuraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism,
loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. Interaktiivne inimkeha: http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton
ülesandeid täita. Gliiarakud jagunevad: · Oligodendrotsüüdid, mis moodustavad taksonite ümber müeliintupe. · Astrotsüüdid, mis kaitsevad veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises · Mikrogliiarakud ehk õgirakud. Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit, seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas. Kahe närviraku vaheline ühendus on sünaps (võib olla ka vöötlihaskoe ja närviraku vaheline ühendus). Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja ganglionides (ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum). Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (,,närvikiud"), millest on suur osa kaetud erinevate lipiidsete gliiarakkudega (sh müeliiniga), muutes värvuse valgeks -> valgeaine. Sünaps jaguneb: · Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem
o rakk kõige väiksem organismi ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused o rasvkude sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud o sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks
unustamist pole, maht väga suur, kestus püsiv sünaptiline summatsioon – mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus ööpäevarütmid – maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses – närviimpulss – elektrilineimpulss, liigub kiirusega 100m/s ühest närvirakust e neuronist teise mööda närvikiude e närvirakkude jätkeid, on alati ühe tugevusega, kahe impulsi vahel on kindel aeg – sünaps – koht, kus ühe neuroni aksonilt antakse impulss edasi teise neuroni dendriitidele – elektrilised sünapsid – närvirakkude jätked ühenduses, impulss antakse vahetult edasi – keemiline sünaps – närvirakkude jätkete vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulss ei saa vahetult edasi kanduda, vaid ülekanne toimub spetsiaalsete vaheainete e mediaatorite abil. Keemiline sünaps võimaldab infot töödelda: 1) tagab impulsside ühesuunalise liikumise
Somaatilised e ,,motoorsed" närvid kesknärvisüsteem skeletilihas Autonoomsed e ,,iseseisvad" närvid kesknärvisüsteem silelihased, sisenõrenäärmed Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin Parasümpaatiline närvisüsteem - ,,puhka ja seedi" 5. Sünaps närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt rakult/jätkelt teisele. Keeminile sünaps vabanebad ühest ained ja teine seob ära Elektriline seotud elektrilaengutega Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed
või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Enamasti keemilised. Sünapsid tagavad, et närviimpulss liiguks vaid ühes suunas. Aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse virgatsaineks ehk neurotransmitteriks. Keemiline sünaps: 1. AP saabumine sünapsi avab Ca-kanalid. 2. Ca-ioonid liiguvad sünapsi. 3. Suurenenud rakusisene Ca-ioonide kontsentratsioon põhjustab põiekeste seostumise membraaniga ja mediaatori (neurotransmitteri) vabanemise sünaptilisse pilusse. 4. Mediaatori molekulid liiguvad sünaptilisse pilusse ja seostuvad membraani Na-retseptorkanalitega. 5. Na-retseptorkanalid avanevad ja Na-ioonid liiguvad järgmisesse neuronisse. 6
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
tähenduse, kui neid tingimatu ärritajaga ei ,,kinnitata"; 3. Indiferentne ärritaja peab eelnema tingimatule ja toimima mõnda aega koos viimasega; 4. Tingitud refleksi väljakujunemiseks on vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata. 5. Tingitud refleksi väljakujunemise ajal ei tohi samal ajal esineda teisi tugevaid ärritajaid. Kui tingitud refleksi pikka aega ei kinnitata, siis see ,,kustub". 21. Sünaps - kontakt kahe neuroni vahel: neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke)
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23.Lootelehed, millal ja miks? 24.Vaegmoone, täismoone, otsene areng selgitus +näide Vaegmoone: vastne, muna, valmik, vastne Ritsikas, kiil Täismoone: vastne, muna, valmik, nukk, vastne Liblikas mardikas Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil Sünaps on koht kus toimub impulsside kandumine ühe närvirakud nendriidilt teise närviraku dendriidile, medriaanide abil 27.Mälu liigid 28.Mis on homöostaas? varusüsivesik 29.Maksa roll homöostaasis? Veresuhkru reguleerija, sapi tootmine, 30.Mis on glükogeen? 31.Suitsetamise kahjulikukkus, 6 aspekti Vererõu tõus, Kopsuvähk Infarct,trombid, insult Keskendumis võime vähenemine
4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9. Kuidas refleksid toimivad? Toimivad närvisüsteemi vahendusel. Väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. 10. Mis on humoraalne regulatsioon? Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid.
ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid.
membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus. Aktsioonipotentsiaal on neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. · Aktsioonipotentsiaal levib ühes suunas kuni jõuab aksoni tippu. · Aktsioonipotentsiaal toimib ,,kõik-või- mitte-midagi" seaduspärasuse alusel. Neuronitevaheline kommunikatsioon: sünaps · Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev neurotransmitter (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse. · Neurotransmitteri molekulid difundeeruvad läbi pilu ja kinnituvad postsünaptilise raku retseptoritele. · See sunnib ioonkanaleid postsünaptilise raku membraanis avanema või sulguma. Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid · Neurotransmittereid on sadakond.
· Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter Sünapside klassifikatsioon nende paiknemise alusel Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta · Mõlemad membraanid on ühetaolise ehitusega -
sünteesid Võrdle Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid. Tingimatutele refleksidele vastavad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju. Tingitud refleksides ja nende refleksikaartes osalevad peaaju eripiirkonnad. Signaalide töötlemine erutussünapsis/pidurdussünapsis: Pidurdussünapsis saabub närvirakku võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale, mistõttu sünaps impulssi ei edasta ja tekib postsünaptiline pidurdus. Erutussünapsis saabub mitu erutussignaali. Toimub nende summeerimine. Kui ühel ajal ärritatakse mitmeid naharetseptoreid, siis võime tunda neid valuaistingutena. Info salvestamine sensoorses mälus/ primaarses mälus / sekundaarses mälus / tertsiaarses mälus: Sensoorses mälus, salvestatakse info vaid mõnesajaks sekundiks. Unustamine algab kohe. Primaarses mälus salvestatakse info ajalises järjestuses, unustamine.
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaat...
1) Toite-, 2) Kaitse-, 3) Orienteerumis-, 4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar? Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib. 33. Tingitud reflekside tekkemehhanism Tingitud refleksid tekivad, kui erutst üheaegselt kahes koldes korrata. Kujunevad välka kindlad närviteed, mida tavaliselt NS-is ei eksisteeri. 34. Sünaps Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine? Mediaatoraine närvierutust kandev aine 36. Närvikeskused Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate
(lk 95) 13. Too 3 + 3 näidet sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist! Parasümpaatiline- magamine, istumine, igavlemine Sümpaatiline- kontrolltöö, võistlused, põgenemine 14. Mis tähtsus on ioonkanalitel ja pumpadel? (lk 151) Tagada rakumembraani sise- ja välispinnal erinev laeng. 15. Millisel juhul kandub erutus mööda närvirakku edasi? (lk 100) Tugev ärritus, muutub sise- ja välispinna laeng. 16. Mis on sünaps? Närvirakkude vaheline ühendus. 17. Kirjelda, kuidas kandub erutus edasi närvirakkude vahel! (lk 101-102).
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagune...
IQ seos õppeedukusega, kas vägivaldsed filmid teevad inimesi vägivaldseks jne - Eksperimentaalsed meetodid-hüpotees ja selle kontroll. Katse: Alkohol aeglustab reaktsiooni võimet. Jälgitakse nii kainet kui ka purjus inimest. - Teaduslikku psühholoogiat saab andmetega tõestada. Mitte teaduslikku ei saa. Küsitlustes inimene võib valetada, katsetes ei saa. 5. Närvisüsteemi liigendus (KNS; somaatiline, vegetatiivne jne.); neuron, sünaps, mediaatorained ja närviimpulsi liikumine. Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine. Kõrgem närvitalitlus. Kas psüühika eksisteerib reaalselt? KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline NS juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
· Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärritab midagi;närvirakk võtab ärrituse vastu;sünapsi abil liigub ärritus mööda teisi närvirakke ajju; järgneb liigutus · Mis on humoraalne regulatsioon? · Sisenõrenäärmete regulatsioon organismis, verre või lümfi imenduvad
b)Parem ajupoolkera on seotud lugemisega .......................................................................................... neelamis- ja imemisrefleks c)Tingimatu refleks on valurefleks ........................................................................................................ 10) Otsusta, millega on tegu? sünaps a) Koht, kus närviimpulsid antakse ühest rakust edasi teise rakku .................................................................... tingitud refleks b) Refleks, mis on kujunenud kogemuste varal ……………………………………………………………….. erutussünaps
Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt 6. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt. Tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8
vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 106. Selgitada mõisted: retseptor, sünaps, neuromuskulaarne sünaps, neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik. · Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat motoorne närvilõpe vöötlihases.
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed
c) Seganärvid - sisaldavad nii tsentripetaal- kui ka tsentrifugaalkiude, nad juhivad erutuse mõlemas suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv, IX - keeleneelunärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, X - uitnärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude). 145. Selgitage mõisted: efektor, retseptor (eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, ganglion, tuum, hallaine, valgeaine: a) Efektor - on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse - lihasesse või näärmesse. b) Neuromuskulaarne sünaps - on motoorne närvilõpe vöötlihases. lihaskiud mitokondrid neuriit
Närvi- ja lihasrakud suudavad levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust, mille jooksul membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikosa ajaks ühtlaselt. Just selle omaduse abil vahendab närvikiud informatsiooni organismi ühest osast teise. Impulsi levimiskiirust mõjutab kiu paksus, mida paksem on kiud, seda kiiremini levib. Teoreetiliselt võib üks närvikiud levitada tuhat impulssi sekundis. Närviimpulsi levik on omane aksonile. 19. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Inimese närvisüsteem koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)?
Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal põhjustab ülekandeaine eritumise rakkudevahelisse sünaptilisse pilusse. Selle tulemusel avanevad järgmise närviraku dendriidis tavaliselt Na-kanalid, mis annab uues närvirakus edasi elektrilist signaali. Tingitud refleks Tingimatu refleks
jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni
Tingitud reflekside liigid: · Naturaalsed e. loomulikud kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus) · Kunstlikele ärritajatele · Vahetud tingitud refleksi · Jälgrefleksid · Positiivsed · Negatiivsed · Kõrgema järgu tingitud refleksid · Esimese ja teise signaalsüsteemi tingitud refleksid 21. Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünaps on neuronitevahelisi kontakte tagav närvilõpe. (kontakt 2neuroni vahel). Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust
Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid, sünaps Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest Tugielundkond võimaldab liikuda Seedeelundkond lagundab toitu Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Ringeelundkond transpordib kehas aineid Erituselundkond eemaldab kehast nmittevajalikke aineid Närvisüsteem vahendab ja töötleb infot, kesknärvisüsteem(pea, selja), piirdenärvisüst. Sigimiselundkond järglaste saamiseks Sisenõresäärmed reguleerib organismi elutalitslusi, ajuripats(kasvuhormoon-
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaa...
1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. Seleta mõisted: EELTUUMSED e. Prokarüoodid- Rakud, millel ei ole rakutuuma ning, mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. 3. PÄRISTUUMSED e. Eukarüoodid- Rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. 4. Prokarüoodid, lihtsustatud ehitus. Eukarüoodid, keerukam ehitus Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Ainu-ja hulkraksed organismid Esineb vähem organelle Rakud on suuremad Bakterid, tsünobakterid Tuum on olemas Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On a...
1. Biotehnoloogia valdkonnad: 1. toiduainetööstus hallitusjuust 2. taimekaitsevahendid rotstop 3. pesuvahendid ariel; sisaldavad bakterite/seente poolt sünteesitud ensüüme, millel valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. 4. tekstiilitööstus - vetthülgavad kangad 5. ravimid antibiootikumid, vaktsiinid 6. Funktsionaalne toit nt kaltsiumiga rikastatud piimatooted, jodeeritud sool. 2. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? Geenitehnoloogia DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro (kehaväliselt) ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneeti...
Inimesele iseloomulikud tunnused?(8) 1) Suur aju- inimesel ligikaudu 1400 cm3, ahvidel 3x väiksem. 2) Kahel jalal liikumine 3) Aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. 4) Kõigesööja, toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. 6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas. 7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toe...
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · s...
keskaju tagab lihase pingeseisundi. Aju ehitus Mälu Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini.
9. Suuraju koore eri piirkondadel on erinevad ülesanded. Märgi joonisele ajusagarad ja kirjuta, milliseid ülesandeid need täidavad. 10. Te märkate ootamatult tänaval püstoliga vehkivat meest. Koosta tekst, mis kajastaks teie närvisüsteemis toimuvat ja närviimpulsside liikumise teed. Saad kasutada mõisteid: Kes k NS (peaaju, seljaaju, meeleelundid), Autonoomne NS (lihased, neerupealised, adrenaliin), aksoonipotensiaal, sünaps, virgatsained. 11. Märgi joonisele närviraku osad ja närviimpulsi liikumise teekond. 12. Sünapsi ehitus. Märgi joonisele sünapsi osad. Nimeta 2-3 neurotransmitterit e. virgats- e. ülekandeainet. Too näide sõltuvuse ühe võimaliku tekkemehhanismi kohta. Virgatsained: atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin. 13. Selgita joonise abil aktsiooni potentsiaali teket
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid. Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid. Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40- 50 korda rohkem kui valgeliblesid. Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps? Neuroni ehitus- närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem. Sünaps- koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid. 9) Millisteks tegevusteks vajab inimene energiat puhkelolekus ja töö korral? Puhkelolekus- ainevahetuseks, kasvuks, metaboolseks energia kaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas tood...
AP slaidid, füsiol lk 173 Silva - standardne - akson kannab impulsi raku kehast eemale ja dentriit juhib impulsi raku keha suunas. Mul on põhimõte sama nagu Silval. 10. kuidas nimetatakse ülekande kohta ühelt närvilt Kahe närviraku kontakti koht on sünaps. NS slaid 17, anat-NS lk 187, PP teisele? Silva - sama Biokeemia lk 11. milliste närviraku osadega võivad olla seotud Dentriit, rakukeha (ka rakutuum), müeliintupp, Ranvier' kitsend, Schwanni rakk
Sensoorne ja motoorne 143. Närvi mõiste Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest. 144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades. Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta.