- Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H. Türoksiin ja trijoodtüronin Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e
hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist. Seega on ta vaadeldav kui närvisüsteemi spetsialiseerunud osa, mis on kohanenud sisesekretoorse näärme funktsiooni täitmiseks. Kuna hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid sünteesitakse eespool mainitud suurte neuronite kehades, mis paiknevad hüpotalamuses, käsitletakse neid sageli neurohormoonidena. Hüpofüüsi vahesagar on õhuke rakkude kiht ees- ja tagasagara vahel, mis on innerveeritud hüpotalamusest lähtuvate närvikiudude poolt, kuid mille sisesekretoorne funktsioon on inimesel võrdlemisi väheoluline. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid Hüpofüüsi eessagaras produtseeritavate hormoonid on adenokortikotroopne hormoon, türeoidnääret stimuleeriv hormoon, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteniseeriv hormoon. Nende hormoonide üldnimetus on glandotroopsed hormoonid
Tuntud üle 40 hormooni Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid Pankrease hormoonid Suprarenaalnäärmete Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level
Eelnimetatud 4 hormooni (AKTH; TTH; FSH; LH) on glandrotroopsed (sihtelundiks on mingi sisesekratsiooni nääre) hormoonid. Mitte glandrotroopsed hormoonid avaldavad mõju elundsüsteemidele või tervele organismile. 1. KASVUHORMOON (GH; HGH)- seda hormooni nim. ka somatotroopne hormooniks. Avaldab mõju org. kasvule. 2. PROLAKTIIN (PRL)- avaldab mõju laktatsioonile e. piima eritumisele piimanäärmetes. HÜPOFÜÜSI VAHESAGAR Ei etenda imetajatel erilist rolli ja seda ei uurita. HÜPOFÜÜSI TAGASAGAR 1. ANTIDIUREETNE HORMOON (ADH)- sihtelundiks on neerud. Võimaldab veel neerutorukestes reabsorbeeruda e. tagasiimenduda. 2. OKSÜTOTSIIN- sihtelundiks on emaka lihased ja rinnanäärme lihasepiteel. Rinnanäärmed hakkavad piima produtseerima 24h peale sünnitust. Imemisakt kutsub esile väga tugeva rinnanibude ärrituse.
11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid/view 12. Vitamiinide üleasanded organismis 13. Sisesekretoorsete näärmete ülesanded organismis. 14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e. tagasagar Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist 15. Kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre · TÜROKSIIN · TRIJOODTÜRONIIN · TÜREOKALTSITONIIN Kõrvalkilpnäärmed: · PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16
Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia );
mõjutavad pikemat aega. Hormoonid. Kõrge bioloogilise aktiivsusega, väga väikestes kogustes kutsuvad nad esile tugevaid muutusi. Mõõdetakse mg veres. Tillukesed organid. Lagunevad organismis väga ruttu. Mõjub nii kaua kui organismil vaja on. Ss-näärmed muutuvad pidevalt. Endokriinnäärmete eripära. Sisenõrenäärmed, puuduvad viimajuhad. Hüpofüüs. Alumine ajuripats, koosneb kolmest sagarast. Adenohüpfüüs, vahesagar, neurohüpofuus. Adenohüpfüüs e eessagar-dirigent, toodab kolme hormooni, mis mõjutab teiste endokriinnäärme talitlust. Adenokortikotroopne hormoon-mõjutab neerupealiste koore regulatsiooni, reguleerib ainevahetust. Türeotroopne hormoon-reguleerib kilpnäärme talitlust. Gonadotroopsed hormoonid-sugunääre. Somatotroopne hormoon-kasvuhormoon, dopingu nimekirjas, lõhustab rasvu organismis. Somatotroopne hormoon. Toodetakse liiga palju-liigkasv, kui liiga vähe- kääbuskasv
paiknevalt vaheajust ja peaajukoorest. Ajuke saab pidevalt informatsiooni keha asendi kohta, lihaste toonuse kohta ja ka tasakaalu kohta. Seljaaju kaudu saab lihaste toonuste kohta informatsiooni. Funktsioon on lihaste liigutuste koordineerimine. Teiseks vaheaju kaudu mõjutatakse vegetatiivse närvisüsteemi talitlust. (mõjutab siseelundite ja veresoonte talitlust). Kolmandaks hüpotaalamus on seotud ajuripatsiga. Ajuripatsil on kaks sagarat, kolmas ehk vahesagar on inimesel väga tagasihoidlikul arenenud, teised on eesmine ja tagasagar. Hüpofüüsi tagasagara hormoone sünteesitakse hüpotaalamuses. Nad sealt hüpotaalamusest laskuvad piki hüpofüüsi vart tagasagarasse. Varres kulgevad taksonid. Aksonite keha on hüpotaalamuses, seal sünteesitakse tagasagara jaoks kahte hormooni: antidiureetiline (ATH) ja oksütotsioon (soodustab sünnitust ja piima väljutamist). Neis kahes tuumas sünteesitakse: nukleus supraobtius tuum, n
juhib hüpofüüsi tööd ja see omakorda paljusid endokriinnäärmeid. Muud Endokriinnäärmete talitlust mõjutavad tegurid: *Autonoomne NS; *Negatiivse tagasiside mehhanism vabaneva reguleeriva hormooni toime- efektorelundite rakkudesse teatatakse tagasi H-ne produtseerivatele rakkudele ja selle tagajärjel H-ni vabanemine pidurdatakse. *Muude ainete toime endokriinnäärmetele: glükoos ja AH. Hüpofüüs. Hüpofüs ees-, taga- ja vahesagar. Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e.
tootlikkust. Stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromegaalia – täiskasvanutel jätkuv kasvuhormoonide tootlikkus. Hakkavad kasvama üksikud kehaosad – kega proportsioonide muutused). Intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi, samuti rasvhapete vabanemist rasvkoest. Kehalisel tööl produktsioon suureneb – soodustab üleminekud süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. Aitab kiirendada taastumisprotsessi – seetõttu dopingu all. 2) Vahesagar e. pars intermedia INTERMEDIIN – reguleerib naha pigmendisisaldust. Suvel aktiivsem kui talvel. Oleneb UV kiirguse mõjust organismisle. 3)Tagasagar e. neurohüpofüüs ANTIDIUREETILINE HORMOON - reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi. Tõstab vererõhku. Aktiviseerub kehalisel tööl. 2. Somatotroopset e. ......kasvuhormooni... toodab ...eessagar......, selle ülesanded: vt. ülalt. 3. Antidiureetilist hormooni toodab......
see omakorda paljusid endokriinnäärmeid. Muud Endokriinnäärmete talitlust mõjutavad tegurid: *Autonoomne NS; *Negatiivse tagasiside mehhanism vabaneva reguleeriva hormooni toime- efektorelundite rakkudesse teatatakse tagasi H- ne produtseerivatele rakkudele ja selle tagajärjel H-ni vabanemine pidurdatakse. *Muude ainete toime endokriinnäärmetele: glükoos ja AH. Hüpofüüs. HF ees-, taga- ja vahesagar. Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone
talitlust · gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitlust · somatotroopne hormoon e. kasvuhormoon - stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia) - intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi - intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest - kehalisel tööl produktsioon suureneb soodustab üleminekut süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. 2. Vahesagar: · intermediin reguleerib naha pigmendisisaldust 3. Tagasagar e. neourhüpofüüs: · antidiureetiline hormoon reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku, soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi. Tõstab vererõhku. 48. Ärritajad, ärritus, erutuvus. Ärritaja - ükskõik milline energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Ärritajad jagunevad: · üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates
Väike,oluline endokriinnääre,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talitlust.hüpofüüsis. *Hüpo eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon *Hüpo tagasagar e. neurofüüs mood hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. *Hüpo vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1
annaabi.ee 
