Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
20. Vereplasma valgud jagunevad: a) albumiinid, ülesanne-ainete transport b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem. c) vere valkude puhversüsteem 22. Kõige kiiremini reageerib happe-leelise lisandumisele veres raud 23. Atsidoos tähendab...vere pH kiiret muutumist happelisuse suunas. 24. Alkaloos tähendab...vere pH nihkumist aluselisuse suunas. 25. Vere hüübimise põhietapid on: Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks....
Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
5) Aglutinatsioon... ? ... nimetatakse olukorda, mil doonori aglutinogeen 'kleepub' kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Nt doonori A retsipiendi alfa-ga. 6) Lümfi ülesanded... ? ... on tagada immuunsuussüsteem (toodab antikehi, lümfotsüüte), puhastada organism (a la filtreeritakse lümfisõlmedes lümf), lümfotsüütide transport. 7) Vere puhversüsteemid... ja nende ülesanded... ? a) karbonaatpuhversüsteem (transpordib CO2'te vesinikdikarbonaadina) b) hemoglobiini puhversüsteem (võtab osa CO2 transpordist) c) fosfaatpuhversüsteem (seob erinevaid aineid) d) vereplasma valkude puhversüsteem 8) Südamelihase automatismiks nimetatakse... ? ... südamelihase võimet tekitada endas (siinussõlmes) erutus. 9) Südamelöögisagedus sõltub... ? ... vanusest, soost, eluviisidest, keskkonnast, kehalisest treenitusest, emotsionaalsest seisundist. 10) Vererõhk on... ?...
Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4. hemoglobiini puhversüsteem. 2. Erütrotsüüdid, hemoglobiin. Erütrotsüüdid e. punased verelibled. 1 mm3 s veres on 4,5-5 miljonit. ANEEMIA erütrotsüütide hulga vähenemine. Ülesanne hapniku transport. Hemoglobiin aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb: · valk globiinist · 4 hemi rühmast igas üks Fe aatom, mis seob endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis...
Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem , fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude puhversüsteem, hemoglobiini puhversüsteem. · Erütrotsüüdid, hemoglobiin. 1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport. Kliiniliselt väga olulised veregrupid. Hemoglobiin: Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l. Molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini....
Vereplasma valgud jagunevad: a) Albumiinid; ülesanne: olulised ainete transpordifunktsiooni täitjad, kannavad metalli-ioone. b) Alfa-, beeta-, gamma- globuliinid; ülesanne: ainete transportijad, veavad orgaanilisi aineid. c) Fibrinogeen; ülesanne: osaleb vere hüübimisel, kaitseb verest tühjaks jooksmise eest, hemofiilia puhul neist kasu pole. 19. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem c) vere valkude puhversüsteem 20. Atsidoos tähendab vere pH kiiret muutumist happelisuse poole. 21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks fibriiniks, mis moodustab haavale tiheda võrgustiku, millesse jäävad kinni erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23...
Vere komponendid ja nende funktsioonid Biokeemia ettekanne MIS ON VERI? Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toi...
Basofiilid toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid: Monotsüüdid fagotsüteerivad baktereid Lümfotsüüdid organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid 7.Olulisemad vere puhversüsteemid - nimetused, puhversüsteemi komponendid, erinevate puhversüsteemide osatähtsus. Karbonaatpuhversüsteem süsihape ja bikarbonaat, kõige tähtsam, hoiab vere plasma stabiilsena. Fosfaatpuhversüsteem H2PO4- ja HPO4-2 , oluline puhver põhiliselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver) Vere valkude puhversüsteem valkudest tähtsaim puhver on hemoglobiin. 8.Kuidas mõjutab hingamine vere happe-leelisseisundit? Põhjendus. Suletud süsteemis, näiteks hingamise ja neerutalitluse lakkades, muutuks organismi...
Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev...
Arteriaalne veri kergelt aluseline: pH 7,4. Venoosne veri 7,35 pH. Max pH piirid on 7,0-7,8 pH. Suuremate muutuste puhul tagasipöördumatud tagajärjed. Vere külmumistemperatuur on -0,55 C. puhveromadused – omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Eesmärgiks tekitada olukord, kus verre sattunud happed või alused ei saaks ületada pH piire. Verre sattunud tugevad happed seotakse ja vabanevad nõrgad alused. 1) karbonaatpuhversüsteem – transporditakse 80% CO2, mis keharakkudes tekib, seotud kujul kopsudesse. 2) fosfaatpuhversüsteem – et erinevaid aineid siduda 3) vereplasma valkude puhversüsteem – saavad siduda nii happeid kui aluseid 4) hemoglobiini puhversüsteem – transporditakse 10% CO2 rakkudest kopsudesse 5.Erütrotsüüdid e. punalibled, hulk, koostis, ülesanded 1L sisaldab 4-5 x 1012 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organismis rakk on punalible...
Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...