Inimene (1)

Rakk ja koed
Raku ehitus
Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid . Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid .
Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid . Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud . Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki.
http://www.genomics.ee/
Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi.
Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid , mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid , lüsosoomid ja Golgi kompleks . Tsütoplasma võrgustik võib olla sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul asuvad ribosoomid, milles toimub valkude süntees.
Väga olulised raku organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Ribosoomid on raku kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valke. Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel . Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju.
Raku paljunemine.
http://alorents.googlepages.com/organismidepaljunemine
 Mitoosi faasid:
1  PROFAAS                    2 METAFAAS              3ANAFAAS                   
4 TELOFAAS
Rakud on võimelised ennast uuendama, taastootma. Rakud tekivad olemaolevate jagunemise teel.
Ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Järgime keharakkude jagunemist. Kõigepealt kahekordistub pärilikkuseaine, tekivad tütarkromosoomid. Pärilikkuseaine koondub ja muutub mikroskoobis nähtavaks. Seda nimetatakse profaasiks. Seejärel kogunevad kromosoomid nn ekvaatorile raku keskel, seda nimetatakse metafaasiks. Edasi tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest raku poolustele , seda nimetatakse anafaasiks. Tütarkromosoomid keerduvad lahti ja nende ümber moodustub tuumamembraan, see on telofaas. Edasi jaguneb tsütoplasma kaheks ja kattub rakumembraaniga. Nii saab ühest rakust kaks täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism.
Loomsed koed.
Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude.
Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude , kõhrkude, luukude ja veri . Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet.
Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude seovad omavahel teisi kudesid . Rasvkude on eriline, sest selle rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvkude asub naha all ja vähendab organismi soojuskadu . Samuti asub rasvkude ka organite ümber kaitstes neid, näiteks neere. Luukude on kõva kuid veidi elastne ka. Luukoe rakuvaheaines on palju kaltsiumi- ja fosforisooli, need annavad luule tugevuse.
Veri on omapärane vedel sidekude. Vedela rakuvaheaine nimetus on vereplasma. Vereplasmas asuvad vererakud : punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Verel on transpordiülesanne. Veri varustab kõiki organeid ja rakke hapniku ja toitainetega , viib ära ainevahetuse jäägid. Lihaskude jaotatakse kolme rühma: sile-, vööt- ja südamelihased. Silelihased asuvad siseelundites ja nende rakkudes on ainult üks tuum. Nende tegevusel toimub toidu liikumine sooltes ja vere liikumine veresoontes. Vöötlihased moodustavad meie skeletilihased , nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus allub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid.
Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse.
1 2 3 4 5 http://www.koolielu.edu.ee/bio/koed.ht m
Kirjuta iga numbri järele koe nimetus!
1 –
2 –
3 –
4 –
5 –
Nimetused on järgmised :
ripsepiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude, lame-epiteelkude
Inimese elundkonnad ja nende ehitus.
Luude koostis ja ehitus.
Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, mis annavad neile elastsuse ja mineraalainetest, mis annavad neile tugevuse. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad 20% vett, 25% orgaanilisi aineid ja 55% mineraalaineid. Luukoe tähtsamad orgaanilised ained on valgud ja rasvad . Mineraalidest on tähtsamad kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumisoolad. Vananedes suureneb mineraalide sisaldus ja luud muutuvad hapramaks. Luude hõrenemine on haigus, mille puhul väheneb luudes mineraalainete hulk. Liiga hapud mahlad , kohv ja suitsetamine soodustavad luude hõrenemist. Inimese loote luustik koosneb peamiselt kõhrest, see soodustab sündimist ja võimaldab luude kasvu. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest kasvuvööndid. Lapse kasvades luustub enamus kõhrkoest, kasv peatub umbes 20. eluaastaks. Normaalseks luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja D-vitamiini. Luustumata jäävad luude liigesepindadel, kõrvalestas ja ninaotsas.
Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis moodustab uusi luurakke luude jämenemiseks ja uuenemiseks. Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mis luus olevate avade kaudu pääsevad luu sisemusse . Luu koosneb tihedast ja tugevast luukoest – plinkollusest ja seespool olevast pehmemast käsnollusest. Luukoes olevate kanalite kaudu varustavad veresooned luukude toitainetega. Osa luid on seest õõnsad, näiteks jäsemete luud, neid nimetatakse toruluudeks. Enamus luude keskosas on luuüdi, mida on kahte tüüpi kollast ja punast. Kollane luuüdi sisaldab rasva aga punane on tähtis vereloomeelund . Luud on lihaste kinnituskohaks, lihased kinnituvad kõõluste abil luudele . Kõõlus koosneb valkainest ja sidekoest ning on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlused on kaetud tupega, mis hoiab teda kindlas asendis. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele, nii saab teha liigutusi. Luud on omavahel ühendatud liigestega.
Luude ühendused.
http://www.tiitilves.ee/lihasvalud/index.html
Liigesed on ümbritsetud sidekoelise kihnuga , mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs.
1. Luu
2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs
3. Liigesekihn
4. Kõhr
Enamik ühendusi luude vahel on liikuvad. Liikuvate ühendustega liigesed jaotatakse liigutuste sooritamise ulatuse järgi: kera-, plokk- ja silinderliigesed. Keraliigese puhul asub ümar liigesepea liikumatus liigeseavas. Selline luude ühendus võimaldab teha kõige suurema ulatusega liigutusi.
Keraliigesed on õla- ja puusaliigesed. Plokkliigestes saavad luud liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlve- ja küünarliiges. Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Kaks ülemist kaelalüli on ühendatud silinderliigesega, nii saame pead pöörata. Osa luid on ühendatud painduvalt, nende liigeste liikuvus ei ole suur. Näiteks selgroolülid on niiviisi ühendatud, lülide vahel paiknevad kõhrkettad, mis võimaldavad selgroo paindumist. Liikumatute luudeühendustega on omavahel ühendatud koljuluud . Neid ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks.
Luustik ehk skelett .
Siit saad välja trükkida pildi ja meisterdada endale skeleti. Vaata hoolega, millistest osadest luustik koosneb, kas sul on kõiki pakutud detaile vaja!
Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rinnakorv , jäsemete luud. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Koljuluudest on liikuva ühendusega ainult alalõualuu. Selgroog koosneb 5 osast: kaela- , rinna-, nimmelülidest, rist - ja õndraluust. Kokku on inimesel 32 kuni 34 selgroolüli, mitmed neist on kokkukasvanud , näiteks ristluu . Täiskasvanul on selgroos 4 kõverust: kaela- ja nimmeosas ettepoole ning rinna- ja ristluu osas tahapoole. Selgroo kõverused aitavad inimesel tasakaalu säilitada ja pehmendavad põrutusi. Kuju järgi saab luud jaotada 3 rühma: pikad, lühikesed ja lamedad. Pikad on jäsemete toruluud , sõrme- ja varbaluud on lühikesed, lamedad on koljuluud.
1 2 3 4
http://images.google.ee/images/luustik
Kirjuta, milliste luudega on tegu ja millised liigesed on neil joonistel: plokkliiges , pikk luu; silinderliiges, väiksed luud; lamedad luud, plokkliiges; selgroog ja painduvad liigesed
1 –
2 –
3 –
4 –
Lihased ja keha liikumine.
Lihased on meie liikumiselundkonna aktiivsem osa. Lihaste põhiomadus on kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Siseelundites tekivad samuti liikumised tänu lihastele. Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, kaitsevad kõhuõõne elundeid ja annavad kehale kuju. Meie kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti-, sile- ja südamelihased. Skeletilihased on vöötlihased, need koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest. Lihas koosneb lihasrakkudest keskosas ja kõõlustest algus- ning lõpposas. Skeletilihased tõmbuvad kokku kiiresti ja nende tegevus allub meie tahtele. Lihaste kokkutõmbed saavad toimuda närvidesse saabuvate erutuste tõttu. Lihastel peab tööks olema hea verevarustus , seda võimaldavad veresooned, mille kaudu tulevad toitained ja viiakse ära jääkained. Treenimisel lihased suurenevad, sest suurenevad lihasrakkude mõõtmed. Lihasrakke eluajal juurde ei teki, kui skeletilihaseid ei koormata, siis nad kõhetuvad. Peaaegu kõik lihased töötava vastandite paaridena, üks tõmbub kokku, teine lõtvub. Ühed lihased on sirutajad, teised painutajad, niiviisi saame kätt ja jalga painutada ja sirutada.
Südamelihased on vöötlihased, mille rakkudes on mitu tuuma. Tegevuselt on nad sarnased skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele. Südamelihased töötavad automaatselt rütmiliselt.
Silelihased vooderavad siseelundite seinu ja nende tegevus ei allu samuti meie tahtele. Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt ja väikese jõuga. Soolte lainelised liigutused on silelihaste kokkutõmbumiste ja lõtvumiste tulemus.
Inimeste lihastik.
Skeletilihased moodustavad 40% täiskasvanu kehamassist. Lihased jaotatakse pea-, kere - ja jäsemete lihasteks. Pealihased jaotuvad mälumis- ja miimilisteks lihasteks. Inimesel on näoilmeid võimaldavad lihased väga hästi arenenud. Me saame väljendada emotsioone – rõõmu, viha ja hirmu, kurbust jne. Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid.
Lihaste energiavarustus.
Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energia saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub varustatusest toitainete ja hapnikuga. Verevarustuse intensiivsust saab treeningutega tõsta. Treenimata lihastes ei lagune glükoos lõplikult, tekib piimhape , mis annab tunda lihasvaluna. Lihasevalu võib tekkida ka ülepingutusest või sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti.
http://www.sisustusweb.ee/article/325/47/
Lihased koosnevad kimpudest ja kinnituvad luudele kõõlustega. Inimese kehas on umbes 400 skeletilihast. Pikim on ees reiel asuv rätseplihas ja suurim on suur tuharalihas tagumikul. Väikseimad on silmaliigutajad lihased. Selleks et luustik oleks tugev ja rüht hea, tuleb lihaseid treenida. Treenimiseks sobib sportimine ja kerge mitmekülgsete liigutustega füüsiline töö. Eriti tähtis on liikumine lastele, et kasvueas kujuneks normaalne luustik ja lihastik.
Vereringeelundkond
Vereringe ühendab kõiki kehaosasid. Veri, veresooned ja süda koos moodustavad vereringeelundkonna. Vere paneb soontes voolama süda, mis töötab kogu inimese elu. Vereringe ülesanne on pideva ainevahetuse võimaldamine. Veri kannab laiali hormoone, antikehi, hapnikku ja toitaineid. Samuti toob kudedest ära ainevahetusel tekkivad jääkained. Veri seob organismi tervikuks ühendades kõiki kehaosi ja ühtlustades kehatemperatuuri.
Südame ehitus.
http://www.miksike.ee/elehed/9klass/anatoomia/Vereringe/9-4-7-2.ht m
Süda on lihaseline elund ja asub meie rindkeres vasakul pool rinnakorvis kopsusagarate vahel.
Süda on inimese rusika suurune. Südant läbib ööpäevas kuni 9000 liitrit verd. Süda paikneb südamepaunas. Südame ja pauna vahel on hõõrdumist vähendav vedelik.
Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame jaotab vasakuks ja paremaks pooleks vahesein . Kodasid ja vatsakesi lahutavad südameklapid. Südamest liigub veri eemale arterite kaudu ja saabub südamesse veenide abil. Südant ennast varustavad verega pärgarterid. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi arteritesse. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel. Vasaku vatsakese lihaskude on kõige paksem , sest sealt pumbatakse veri kogu kehasse.
Südame talitlus.
Süda töötab rütmiliselt, lihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad vaheldumisi . Südame töös on kolm etappi : kodade töö, vatsakeste töö ja puhkepaus. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Puhkeolekus on nii kodade kui vatsakeste lihased lõtvunud. Täiskasvanud inimese süda lööb rahuolekus 60-70 korda minutis . Kehalise pingutuse korral lööb süda kuni 150 lööki minutis. Kui organism on treenitud, siis suudab süda rohkem verd ringesse paista ühe löögiga. Südame töötamist iseloomustatakse elektrokardiogrammiga. See graafiline üleskirjutus näitab, millal ja kui suure ulatusega on südame töös kokkutõmbed. Niiviisi saab uurida südame tervislikku seisundit .
Südame- veresoonkonna haigused.
Maailmas põhjustavad kõige rohkem surmasid südame ja veresoonkonna haigused. Enamlevinud on südamelihase infarkt. Selline haigus tekib siis, kui südant verega varustava veresoones, pärgarteris, tekib ummistus . Ummistuskoha ümbruses sureb osa südamelihasest ja asendub armkoega. Infarkti võivad põhjustada järgmised riskitegurid: suitsetamine, ülekaal, väär toitumine, vähene kehaline liikuvus ja pärilik soodumus. Ulatusliku infarkti tõttu kujuneb südamepuudulikkus, mille tunnuseks on hingeldamine , väsimus ja südamepekslemine. Inimestel võib olla ka südame rütmihäireid, liiga kiire või aeglane, ka ebakorrapärane südame töö.
http://www.syda.ee/syda.ht m
See on südame skemaatiline läbilõige.
Sinisega on märgitud südame vasak pool ja veenid. Punasega on märgitud südame parem pool ja arterid. Nooled näitavad vere liikumise suunda.
Ülesanne.
Kirjelda joonis põhjal vere liikumist südames!
Moodusta vähemalt 5 lauset!
Veresooned ja vereringe.
http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/
Joonisel on sinisega märgitud veenid ja punasega arterid.
Kaelal saame pulssi katsuda nn unearterilt.
Enamasti asuvad arterid rohkem keha sisemuses ja on niiviisi kaitstud vigastuste eest.
Süda asub üsna keha keskjoone lähedal vasaku kopsu allosas südamepaunas.
Veresooned on torujad sileihastest koosnevate seintega elundid, mida mööda liigub vedel sidekude, veri. Veresoonkond koosneb 3 tüüpi veresoontest: arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterite seinad on kõige paksemad, kuid väga elastsed. Arterites paneb vere liikuma südame kokkutõmbed. Veenide seinad on õhemad ja nendes on vere ühesuunalise liikumise tagamiseks klapid . Veenid juhivad verd kudedest südame suunas. Vere panevad veenides liikuma kerelihaste kokkutõmbed. Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Arterites liigub veri kiiremini kui veenides. Kõige peenemad veresooned on kapillaarid ehk juussooned . Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Kapillaarides voolab veri väga aeglaselt. Juussooni leidub kõigis kudedes ja nende võrgustik on väga tihe. Juussoonte sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis võimaldab ainete ja gaaside vahetust.
Kapillaarid ühendavad artereid (punased) veenidega (sinised) hargnenud võrgustikuna.
http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/
Vererõhk.
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele . Vererõhu tekitab vatsakeste kokkutõmme. Vererõhk sõltub verehulgast mis iga kokkutõmbega arterisse paisatakse, samuti südame töö sagedusest ja vere koostisest. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, kõige madalam on vererõhk veenides ja kapillaarides polegi rõhku. Vere katkematu liikumise kindlustab vererõhu erinevus. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Inimese normaalseks vererõhuks loetakse rahuolekus tavaliselt 115 – 130 mm/Hg (ülemine) ja 70 – 80 mm/Hg (alumine). Sellest erinevad vererõhud on haiguslikud, kas liiga madal ehk hüpotoonia või liiga kõrge ehk hüpertoonia. Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia tekib siis, kui veresoonte seinad muutuvad jäigaks ehk lubjastuvad. Veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi põhjustavad väär toitumine, eelsoodumused, kõrgenenud kolesterooli tase veres ja ebatervislikud eluviisid.
Suur ja väike vereringe.
Üldvereringe jaguneb suureks ja väikeseks vereringeks. Suur vereringe varustab kogu keha kõiki kudesid toitainete ja hapnikuga, viies ära jääkained. Väike vereringe läbib kopse ja rikastab verd hapnikuga andes samal ajal ära süsihappegaasi. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest ja läbides kõiki kudesid ning kapillaare, muutub venoosseks ehk hapnikuvaeseks ning suubub veenide kaudu südame paremasse kotta. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid, kopsude verekapillaare kuni lõpeb kopsuveenide südame vasakusse kotta sisenemisega. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks.
http://www.esal.ee/TEM/03/soonestik.jpg
Kirjuta!
Väikese vereringe moodustavad:
Suure vereringe moodustavad:
Hingamiselundkond
Hingamiselundkond aitab vabaneda organismi elutegevuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundkond varustab organismi eluks vajaliku hapnikuga.
Õhu liikumise teid nimetatakse organismi hingamisteedeks. Need koosnevad ninaõõnest, neelust, kõrist, hingetorust, kopsutorudest ja kopsusombukestest ehk alveoolidest. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Sissehingatavas õhus leidub haigutekitajaid ja need põhjustavad nina, neelu ja kõripõletikke. Neelule järgneb kõri, mille alaosas asuvad häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Seda läbiv õhk paneb need võnkuma, tekib hääl. Meestel on madalam hääl kui naistel. Kõrist liigub õhk hingetorusse, mis jaguneb kaheks haruks. Nii ninaõõnes kui hingetorus on imeväikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hingetorust saame tolmu välja köhides. Hingetoru kopsu suunduvad harud on kopsutorud ehk
bronhid . Hinge- ja kopsutorusid toestavad kõhrelised rõngad. Hingetoru on täiskasvanul 10 kuni 15 cm pikkune ; läbimõõt on 1,5 kuni 2,5 cm.
http://www.zone.ee/silicium/Endogeenne%20hingamine%20ja%20frolov.ht m
Joonisel on kujutatud kopsude ja südame üldehitust ja kopsudes toimuvat gaasivahetust.
Gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides verekapillaaride kaudu.
Kapillaaridest suundub süsihappegaas kopsusompu ja kopsusombust hapnik kapillaari. Kopsu kapillaarid ümbritsevad alveoole tiheda võrgustikuna.
Kopsude ehitus ja talitlus.
Kopse katab väljastpoolt libe ja õhuke kopsukelme . Rinnaõõs on seest vooderdatud kelmega. Mõlema kelme vahele jääb õõs, mis on täidetud vedelikuga, et hõlbustada kopsude liikumist hingamisel. Inimese vasak kops on jagunenud 2 ja parem kops 3 osaks ehk kopsusagaraks. Kopsutorud hargnevad puuvõrale sarnaselt aina peenemateks harudeks ja lõpevad kerajate põiekestega ehk kopsusompudega. Alveoolid on mullitaolised ja õhuga täidetud. Alveoolide tõttu on kopsude sisepind väga suur, kuni 200 kuupmeetrit .
Hingamine .
Kopsud mahutavad kuni 6 liitrit õhku. Tavalisele sissehingamisel vahetub sellest väike osa. Kopsudes on alati õhku, nad ei saa tühjaks. Minuti jooksul läheb verre kuni 200 ml hapnikku. Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv hingamiskeskus . Hingamisel kopsude maht väheneb ja suureneb vaheldumisi. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku. Roided liiguvad üles- ja väljapoole. Vahelihase kokkutõmbe tõttu muutub kopsude ruum rindkeres suuremaks . Õhk tõmmatakse kopsudesse. Hingamise ajal kopsud ise ei liigu. Väljahingamisel toimub roietevaheliste lihaste ja vahelihase lõtvumine, rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja.
Noorukite hingamissagedus on 18 kuni 20 korda. Täiskasvanutel 16 kuni 18 korda minutis. Imikud hingavad palju kiiremini.
Sisenõrenäärmed.
www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg
Kirjuta, millised sisenõrenäärmed on sinul!
1 –
2 –
3 –
4 –
5 –
6 –
7 –
8 –
Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvidele veel hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone verre. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid, kuid nende ainete mõju on pikaajalisem. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide hulka veres. Hormoonid on väga aktiivsed, ka väike hulk ainet mõjutab elundite talitlust. Igal hormoonil on oma ülesanne, mõjutab kindlat kude või elundit . Hormoon toimib ainult sellele rakule, millega ta sobib. Tähtsamad sisenõrenäärmed on ajuripats , käbikeha, kõrvalkilpnäärmed, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, munasarjad, munadid.
http://miksike.com/docs/referaadid2005/sisenorenaarmed_janika.ht m
Hüpofüüs ehk ajuripats on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete tööd. Kasvuhormooni ja suguhormoonide tootmist. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormonaalsüsteem omavahel seotud.
Käbikeha asub peaajus ja tema hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme ning nahapigmentide sünteesi. Kilpnääre on inimese suurim nääre ja asub kõri ümbruses. Ta reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi, kui organismis on liiga vähe joodi, siis hakkab kilpnääre haiglaslikult suurenema. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad organismi kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised asuvad neerude peal ja toodavad hormooni adrenaliin. See hormoon eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral. Adrenaliin ergutab südame tegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihastes. Sellised muutused võimaldavad organismil kiiresti reageerida. Kõhunääre asub mao taga, tootes seedimiseks vajalike ensüümide kõrval ka hormoone. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin . Insuliin soodustab veresuhkru tungimist rakkudesse ja maksas ning lihastes glükogeeni sünteesimist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, siis tekib diabeet ehk suhkruhaigus . Keharakud ei saa suhkrut normaalselt kasutada ja see eritub uriiniga. Raviks süstitakse insuliini.
Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste kujunemist ja sugurakkude arengut. Hormoonpreparaatide kasutamist soovitab arst. Sportlike saavutuste parandamiseks ei tohi hormoonpreparaate kasutada.
Närvisüsteem
Närvisüsteem koosneb 2 osast: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust ning juhib organismi elutegevust. Kesknärvisüsteem võtab meeleelundite kaudu vastu keskkonnast infot, analüüsib seda ja edastab närve mööda organismile vajalikku infot.
Peaaju
Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Inimese aju kaalub umbes 1,4 kg. Aju koostises on palju vett, seetõttu on selle mass sültjas. Peaaju kaitsevad peale koljuluude veel ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb hall- ja valgeainest. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine, valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaaju koosneb suurajust, vaheajust, keskajust, väike- ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Suuraju välispind on hästi kurruline ja vaoline, suurendab aju pindala. Mida suurem on aju pindala, seda keerulisemat käitumist aju võimaldab. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Väikeaju asub kuklapiirkonnas ja reguleerib lihaste koostööd. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Vaheajus asuvad sigimist ja eritamist ning kehatemperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga, juhib hingamist ja südametegevust.
Seljaaju.
Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub selgroolülide avades ehk selgrookanalis. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi ehk tingimatuid reflekse. Selline kaasasündinud tegutsemisvõime aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust tuleb välja 31 paari närvikiude, mis väljuvad selgroolülide avadest. Seljaaju selgmised närvikiud toovad ajusse infot sisse. Kõhtmised kiud viivad infot välja. Seljaaju vigastuse korral jääb vigastuskohast allpool olev kehaosa halvatuks.
Peaaju koos seljaajuga
www.lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/ tubakas /Image52.gif
Vegetatiivne ehk piirdenärvisüsteem
http://www.sisustusweb.ee/article/325/47/
Meenuta!
Kesknärvisüsteem koosneb: ………………………. ja ………………………………………..
Peaaju koosneb ………. osast ja need on ……………………, …………., …………………, ………………….., ……………………………
Närvid ja refleksid
Piirdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude , ühed juhivad erutuse organitest pea- ja seljaajusse, teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse. Erutusi saadetakse impulssidena, elektriliste signaalidena. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele. Närvirakkude jätked ei puutu omavahel kokku, erutus kandub edasi keemiliste ainete abil. Info liigub mööda närvirakke väga kiiresti ja täpselt, kuni 100m /s. Somaatiline närvisüsteem koosneb liikumis- ja meeleelundite närvidest. Seega reguleerib somaatiline närvisüsteem meie liigutusi ja tahtele alluvaid lihaseid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Vegetatiivsel närvisüsteemil on kaks vastandliku toimega osa. Üks neist võimendab siseelundites toimuvaid protsesse ja teine põhjustab rahunemist. Näiteks silmaava suuruse muutumine, süljeerituse reguleerimine; hingamise, südame tegevuse ja seedimise kiirus.
refleksikaar www.yachigusaryu.com
Refleksikaar koosneb 5 osast: nahanärvirakud, aferentsed närvikiud viivad erutuse kesknärvisüsteemi, erutuse analüüs ajus, eferentsed närvikiud viivad erutuse organisse, organ reageerib.
Inimese meelelundid.
Inimene võtab ümbruskonnast infot vastu nägemise, kuulmise , haistmise, maitsmise , kompimise ja lihastunnetuse abil. Kui mingi meeleelund ei funktsioneeri, siis arenevad teised meeled rohkem ja inimene saab ikkagi hakkama. Meelelunditel on spetsiaalsed keskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud . Neist liigub ärritus närve mööda ajusse. Pärast ajus toimuvat info analüüsi ja tõlgendamist reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele.
Silm.
Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmade abil saame 90% kõigi meelte poolt saadud infost. Mõlema silmaga eseme vaatlemine annab meile sellest ruumilise kujutluse . Seega saame vahemaid hästi hinnata kahe silmaga. Silmad on hästi kaitstud kuna suvad koljus silmakoopas. Eest kaitsevad silammuna silmalaud ja ripsmed, samuti pisaravedelik. Pisaravedelikku moodustub ööpäevas 2 – 3 ml. Silmi aitavad liigutada ja hoiavad paigal silmalihased . Kui silmalihased pole õiges asendis, siis on inimesel kõõrdsilmsus.
Silma siseehitus .
Silmamuna on kerajas ja kaetud mitme kestaga. Pealmine , kumer sarvkest suunab valguskiired silmaosadesse. Silma sisse pääsemiseks peavad kiired läbima pupilli ehk silmaava. Silmaava ümbritseb vikerkest, mis sisaldab pigmente ja sellest sõltub inimese silmade värvus. Silmaavast liiguvad valguskiired silmaläätsele, mis sarnaneb luubile. Läätse ümbritseb ripslihas , mis hoiab läätse paigal ja muudab läätse kuju. Läätse kuju muutub vastavalt sellele, kas vaatame lähedale või kaugele. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lääts on lame. Lähedale vaatamisel on aga ripslihas pingul ja lääts kumer.
http://www.tahvel.ee/wiki/images/a/a4/Silm.jpg
Kirjuta, millised silmaosad on puudu vasakpoolsel joonisel!
Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga, mis on sültjas ning nimetatakse klaaskehaks. Lääts koondab valguskiired võrkkestale, mis asub silmamuna tagaosas . Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kepikesed ja kolvikesed . Kepikesed eristavad musta valgest ja kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas.
Veresooned asuvad silma ümbritsevas keskmises kestas , mida nimetatakse soonkestaks. Silmaava vastas asuvad ainult kolvikesed, seda kohta kutsutakse kollatähniks. Kollatähnis on inimese nägemisteravus kõige suurem. Pimetähn on koht võrkkestas, kust siseneb nägemisnärv, selles piirkonnas pole nägemisrakke.
Nägemine.
Inimesel on tänu kahele silmale ruumiline nägemine. Ruumiline nägemine võimaldab hinnata esemete asukohti ja nendevahelisi kaugusi. Võimet, tajuda valgust, värve, esemete kuju, mõõtmeid, asukohta , nimetatakse nägemiseks. Otse meie ees asuvate esemete piirjooned on kõige selgemad. Valguse mõjult tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mille tõttu tekivad närviimpulsid. Mööda nägemisnärvi kandub erutus peaaju nägemispiirkonda ja tekib nägemisaisting. Kuigi võrkkestal tekib esemest vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju valepidi. Ajus töödeldakse infot ja oma kogemuste tõttu tajume esemeid õigetpidi.
Nägemishäired.
Sagedasemad nägemishäired on kaug- ja lühinägevus. Kaugnägevuse korral on lähedal olevad esemed hägused, kaugel olevad aga selged. Kaugele nägevate inimeste silmalääts on liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Kaugelenägevus tekib ka inimese vananedes. Samuti on kõik lapsed sündides kaugnägevad. Kasvades silmamuna pikeneb ja tekib normaalne nägemine.
www.laservisioon.ee/.pictures/42.jpg
Lühinägevus (müoopia, miinusnägevus)
Lühinägelik silm näeb hästi lähedale, kuid ebatäpselt kaugele. Valguskiired silmas ei lange võrkkestale vaid selle ette, vaadeldav objekt on udune. Üheks põhjuseks võib olla ka liiga kumer sarvkest. Miinusläätsedega viiakse kujutis silmapõhjas fookusesse.
Eksimeerlaseriga saab eemaldada silma sarvkesta liigset kumerust nii, et kujutis teravustub õigesse kohta, võimaldades prillidest loobuda .
Kaugnägevus (hüperoopia, plussnägevus)
Kaugnägelik silm näeb paremini kaugele kui lähedale. Vaatlusobjekt teravustub võrkkesta taha. Üheks põhjuseks võib olla liiga laugjas sarvkest.
Vananedes lameneb silmalääts elastsuse vähenemise tõttu. Siis on vaja kasutada lugemisprille kui nn käed lühikeseks jäävad. Inimene nihutab teksti endast võimalikult kaugele et seda selgelt näha. Kaugelenägevad inimesed peavad kandma kumerate ehk plussklaasidega prille.
Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, aga kaugemal asuvad esemed paistavad hägustena. Kujutis tekib võrkkesta ette. Lühinägevust põhjustavad kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Lühinägevus tekib lapseeas ja pärast 40. eluaastat enam ei suurene. Lühinägelikud kannavad nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid murravad valguskiiri nii, et kujutis tekib võrkkestale. Tänapäeval kasutatakse prillide asemel ka kontaktläätsi.
Need on valmistatud plastmassist ning asetatakse silmamuna pinnale.
Värviline nägemine.
Värviliselt aitavad maailma näha võrkkesta kolvikesed. Kolvikesi on kolme tüüpi: punase, rohelise ja sinise värvuse jaoks. Need on kolm põhivärvust ja teised toonid tekivad nende värvuste kombinatsioonis vastavalt sellele, millise lainepikkusega valgus silma satub.
Mõned inimesed ei erista punast ja rohelist värvust. Neid nimetatakse värvipimedateks ehk daltoonikuteks. Sellised inimesed ei saa töötada autojuhtidena.
http://www.scian.cl/archivos/IDLprocess/Input/daltonism1.png
Värvipimeduse test.
Kirjuta millised numbrid on piltidel!
Ülemises reas on:
Alumises reas on:
Hämaruses on värvide eristamine raskendatud, kuna kolvikesed vajavad nn tööks rohkem valgust. Seetõttu peab paika ütlus, et öösel on kõik hallid . Hämaras halvasti nägevaid inimesi nimetatakse kanapimedateks. Selle põhjuseks võib olla A-vitamiini puudus. A- vitamiin soodustab nägemispigmentide moodustumist võrkkesta rakkudes.
Silmade tervise hoidmiseks tuleb lugedes hoida teksti umbes 35 cm kaugusel. Lugeda tuleks istudes ja hea valgustuse juures. Parim valgus silmadele on loomulik valgus. Talvel toas töötades peaks kasutama kohtvalgustust. Parima valgustuse annab matt elektripirn. Nägemist kahjustab liikuvas sõidukis lugemine. Arvutiga töötades peaks iga 45 minuti järel tegema puhkepausi. Silmade vähene liikumine arvutiekraani vaatamisel takistab pisaravedeliku moodustumist. Tekib nn kuiva silma sündroom, tundub nagu silmas oleks liiva. Normaalse nägemise säilimiseks on vaja tarvitada toitu, mis sisaldab vajalikus koguses A-, B- ja C-vitamiini.
Korda!
Silmamuna koosneb: ………….., ………….., …………., ………………., …………………., …………….
Silma kaitsevad: …………….., ……………, …………………., ………………….
Lühinägevuse korral tekib kujutis …………………………………………….
Kaugnägevuse korral tekib kujutis ……………………………………………
Harvem esinevad nägemishäired on: …………………………. ja …………………………………………..
Silmade tervise kaitseks tuleb ………………………………………………………………………………….
Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse: ……………….., …………………., ……………………………..
Kõrv.
Kõrvad on inimesel kuulmis - ja tasakaaluelundid. Kõrvad koosnevad kolmest osast: väis-, kesk- ja sisekõrv. Keskkõrv ja sisekõrv asuvad kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnevad kõrvalest ja väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Väline kuulmekäik on umbes 2 cm pikkune toru, mis lõpeb trummikilega. Väline kuulmekäik sisaldab näärmeid, mis toodavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni. Kui näärmed liiga palju vaiku toodavad, siis ummistub kuulmekäik ja inimene kuuleb halvasti. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisa1.gif
Millised kõrva ehituse osade nimetused on puudu? Kirjuta need!
Keskkõrv koosneb trummiõõnest, mis on õhuga täidetud ja milles asuvad inimese kõige väiksemad luud. Need luud on vasar , alasi ja jalus . Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud alasiga. Alasi on seotud jalusega, jalus toetub sisekõrva esikuaknale. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnked edasi sisekõrvale, võimendades neid. Keskkõrvast algab kitsas kanal , mille nimetus on kuulmetõri, see avaneb neelu. Nii satub õhk trummiõõnde ja rõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub. Kuulmetõri on tavaliselt suletud olekus, kui neelame, siis kanal avaneb.
Sisekõrv paikneb kolju sees ja koosneb kahest eraldi osast, millel on oma ülesanne. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu . See on teokojakujuline luustunud spiraal . Teos on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest eraldatud membraaniga. Alumisel membraanil on palju kuulmerakke. Kuulmerakkude kiud on erineva pikkusega. Kuulmeluukeste võnked antakse edasi teos olevale vedelikule . Vedelikult kanduvad võnked membraanidel olevatele kuulmerakkudele. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Mööda kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub impulsside eristamine ja mõtestamine.
Arutle!
Millisel juhul inimene ei kuule?
a)
b)
c)
d)
e)
f)
www. wikipeedia .org/Ear- anatomy .png
Kirjuta kõrva osade nimetused!
1 –
2 –
3 –
4 –
5 –
6 –
6 –
7 –
8 –
9 –
10 –
11 –
12 –
Kuulmine .
Inimesed suhtlevad kõneldes, siis on tähtis hea kuulmine. Võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid , on kuulmine. Kahekõrvaga kuulmine võimaldab kindlaks teha heli asukoha.
Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselundile. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluuksed ja teos olev vedelik. Inimene eristab helisid vahemikus 20 kuni 20 000 võnget sekundis ehk hertsi. Meie kõrv on tundlikum 1000 kuni 3000 hertsise sageduse suhtes, see on inimkõne sagedus. Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb, eriti kõrgemate helide suunas. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuuldeaparaate. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks, siis inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada haigused, vigastused, tugev müra ja ka ravimid . Väga tugevad helid põhjustavad valu, võivad purustada trummikile. Tugevas müras töötades peab kandma kõrvatroppe või kõrvaklappe.
Tasakaal.
Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ka kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõigus ja kotikeste seintes asuvad karvakestega meelerakud . Kotikestes on sültjas aine ja kristallid , mis liiguvad kui pead liigutame. Samas tajume oma keha asendit ka siis kui ei liiguta , sest tavaasendis ärritavad kristallid kindlaid meelerakke. Kui liigutame paiknevad kristallid ümber ja ärritavad teisi meelerakke, saam infot uuest asendist. Poolringkanalid on kolmes erinevas tasapinnas ja nii hakkab vedelik alati liikuma. Meelerakkudest liigub närviimpulss peaajju ja seal analüüsitakse pea asendit ja liikumist. Kiikumisel ja pöörlemisel tekib erutus neis meelerakkudes, mis tavaliselt ei erutu, inimesel võib tekkida merehaigus . Enesetunne on halb pärast kiikumist seetõttu, et vedelik jätkab kanalites liikumist ja tekitab peapöörituse tunde. Sisekõrva kahjustuste korral võivad ilmneda tasakaaluhäired.
Peale sisekõrva on keha lihastes ja liigestes närvirakkude kogumikud, mis reageerivad raskusjõule ja lihaste liikumisele, võimaldades nii tajuda keha asendit ja liigutusi. Inimene saab pimedas panna sõrme suhu , kinnisilmi puudutada ninaotsa.
Maitsmine .
Inimese maitsmiselund on keel. Maitsmine on lahustunud ainete erinevate keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keele pinnal on palju erineva ehitusega keelenäsasid. Näsade tipus on maitsmispungad, milles asuvad tunderakud. Inimene tunneb nelja põhimaitset: kibe, hapu, magus ja soolane . Maitse tundmiseks peab aine lahustuma süljes. Kui keel on kuiv ja sülge vähe, siis me maitset ei tunne. Proovi, tee katse! Ava suu, kuivata keel pabertaskurätiga ja pane suhu tükk puuvilja. Ära keelt liiguta! Kas tunned maitset?
Keele piirkonnad, mis tunnevad erinevaid maitseid.
Millise maitse tundmise piirkond puudub jooniselt ?
Maitsmine on vajalik toidu, joogi kõlblikkuse ja hindamisel ning seedimise ettevalmistamiseks. Suitsetajad tunnevad maitset halvasti, sest nikotiin kahjustab maitsmisnäsade närvirakke. Maitsmismeele tundlikkus väheneb vananedes, siis pannakse kohvitassi suhkrut liiaga .
Haistmine .
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Haistmiselund asub ninaõõnes ülaosas. Ninaõõne sisepind on pidevalt niiske ja limaga kaetud. Õhuga ninna sattuvad lõhnained lahustuvad limas ja satuvad haisterakkudele. Inimene saab sissehingatavast õhust infot õhu koostise ja toidu kvaliteedi jne kohta. Haistmine võib olla nõrk tugeva nohu korral. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega kiiresti. Nii võimelõhnaõli kasutamisega nn üle pingutada. Igale inimesel on oma lõhn. Inimene ei tunne väga hästi lõhnu, ainet peab olema piisavas koguses, et öelda, millise lõhnaga on tegu. Mõned lõhnad on meeldivad, mõned mitte. Kõik inimesed ei taju lõhnu ühtemoodi.
http://www.ebu.ee/esitlus/mhk_meeled.ppt
Pildil on näokolju skemaatiline läbilõige. Haisteelundi asukoht on tähistatud punase sõõriga.
Kompimine .
http://www.ebu.ee/esitlus/mhk_meeled.ppt
Märgi, mida tähendavad värvid!
Punane –
Roheline –
Helesinine –
Roosa –
Must (üleval) –
Must (all vasakul) –
Must (all paremal) –
Tumesinine –
Kollane –
Kompides saame kindlaks teha esemete kuju, struktuuri, suurust ja temperatuuri. Nahas on tunderakud, mis tajuvad valu, survet , külma, kuuma, puudutust. Nahk on oluline meelelund, mille abil saame infot keskkonnast. Nahk on eriti tundlik sõrmedel, huultel ja jalataldadel. Seljal on suhteliselt vähe tunderakke. Imikud teevad kompimise teel kindlaks esemete omadusi, avastavad ja tunnetavad maailma. Pimedatel on kompimine juhtiv meel, nad kasutavad nn punktkirja.