Refleksid Mis on refleksid? Refleksidon närvisüsteemi talituse põhiavaldused. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talituse muutusena. Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest
Reguleerib meie tahetele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Kahte tüüpi refleksid: Kaasasündinud ja elu jooksul omandatavad Ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju ja lihtsad refleksid toimuvad ilma peaaju korralduseta Tavapärane refleks Inimese närvisüsteem 9. klassi bioloogia õpik (tekst) Internet (pildid)
Tingitud ja tingimatud refleksid 1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline
Mis on refleksid? - Tahtest sõltumata vastus ärritusele. Kuidas refleksid väljenduvad? - Väljenduvad liigutusena või siseelundite talitluse muutusena Milliseid reflekse eristatakse? - tingimatud ja tingitud refleksid Millised on tingimatud refleksid? - Tahtele allumatud ja kaasasündinud. Geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja arenenud Nimeta mõni tingimatud refleksid. - Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid? - Tingimatud Millega on seotud tingitud refleksid? - Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead?
hingamine ja südame töö aeglustub, vererõhk langeb, veresooned laienevad jms. 11. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Vasak ajupoolkera tegeleb sõnalise info töötlemise, lugemise, arvutamise, loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi
Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus
ÕLG Konspekt from: functional anatomy of the upper joint Õlaliigese suure koormuse ja liikuvusulatuse tõttu peab see omama suurt strukturaalset kaitset ja funktsionaalset kontrolli. Et ülajäseme liigutused oleksid sujuvad, peab kõigi ülajäseme liigeste ja struktuuride töö olema sujuv. Õla kompleksi anatoomia Õlaliigeses liigutuste teostamiseks on vajalik nii dünaamiliste kui staatiliste stabilisaatorite kompleksne integreerimine, NELJAS liigeses: skapulotorakaal-, sternoklavikulaar-, akromioklavikulaar- ja glenohumeraaalliigestes. Kuigi vähese ulatusega liigutusi on võimalik teostada ka igas liigeses üksikult. Sternoklavikulaarliiges - Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega. - Liigutusel piirab mediaalsele nihkumist lihaskontraktsiooni ajal - Takistab õlavöötme alla suunalist nihkumist. - Sternumiga liigestub rangluul läbi diski vaid väike ots - seetõttu vajalikud ugevad ligamendid - ...
rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt 6. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt. Tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb.
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kait...
· Selle tegevus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta · Seal eristatakse kahte vastandliku toimega osa Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse Teine on vastupidise toimega, põhjustades rahunemist ja lõõgatumist * refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud
Reflekside hindamine on üheks neuroloogilise diagnostika meetodiks. Kuna refleksikaar kulgeb läbi aju, siis refleksi intensiivsuse või olemasolu alusel saab otsustada närvisüsteemi funktsionaalse seisundi üle. Eakaarest sõltuvalt eristatakse normaalseid ja patoloogilisi reflekse. Näiteks Babinski refleks on täiesti normaalne imikul, aga täiskasvanul selle refleksi esinemine viitab närvisüsteemi kahjustusele. Refleksid jagunevad: 1).Pindmised refleksid - vallanduvad nahalt või limaskestadelt 2).Süvarefleksid ehk kõõlus-periostaalrefleksid 3).Vistseraalsed refleksid 3).Patoloogilised refleksid - tekivad vaid tsentraalse kahjustuse korral. Patoloogilisi reflekse on täheldatud enam kui 50. 1).refleks: koditamise tagajarjel suur varvas suur varbas sirutus samal ajal kui teised varbad jäävad samasse asendisse. Tegu on siin Patoloogilise refleksiga. 2)
tingimatuteks refleksideks. NÄRVIRAKK neil on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Närvirakul on kaht tüüpi jätkeid: üks neutriit ja mitu dendriiti. Närvirakkude pikad jätked moodustavad närve. Närvides nimetatakse neid jätkeid ka närvikiudeks. TINGIMATUD JA TINGITUD REFLEKSID tingimatud on need, mis on kaasa sündinud e. Pärilikud refleksid nt. neelamisrefleks,
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus ...
eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y) Vastsündinud oskavad keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääle, neil on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus. Kaasasündinud refleksid (nt. haaramisrefleks). Poiste ja tüdrukute erinevused kasvatuses ja arengus: Kasvamise suurenemine toimub erinevas vanuses, tüdrukutel varem. Tüdrukute areng on kiirem (u 2 aastat poistest ees sugutunnused, suguküpsus). Täiskasvanueas 20-40 aastaselt, on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmises täiskasvanueas hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas sagenevad kroonilised haigused.
organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elekteriline muutus. Piirdesüsteem jaguneb kaheks kehaliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite,silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. automaatne. Refleksid on organismi kohanemisreaktsioon,mis on vastus väliskeskonnast või organismist pärinevale ärritusele.Väljenduvad kas liigutusena või siseelundite talutituse muutusena. Ühed refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud.(imemisrefleks,neelamisrefleks) Ja on ka refleksid mida omandatakse elu jooksul. (valurefleksid,liigutumisvilumusd)So Somatatiivse NS moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga
koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. On seotud kõrgema närvitalitlusega, teadvus ja mõtlemine. 3. Refleksid. • Tingimatud refleksid-on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamine, hingamine, aevastamine jne). • Tingitud refleksid-kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul(teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 4. Sünnieelne areng • Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad.
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Organismi talitust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mood. närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Peaajus olevates keskustes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, siis analüüsitakse infot ja siis ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. KN-süsteemis saab...
· suuraju (ajukoor 3mm) mõtlemine, lühi- ja pikaajaline mälu, meeled(nägemine,kompimine) · väikeaju tasakaal, liigutused · piklikaju südame- ja hingamistegevus · keskaju · vaheaju ainevahetus 2) seljaaju (45 cm,selgrookanalis) · 31 paari närve · hallollus ja valgeollus(liblikas) · vahendab infot · tingimatud refleksid 1. Piirdenärvisüsteem: - kehanärvid - vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel (põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv->lihasele) - elektervoog 100 m/s närviimpulssil - närv = nagu lilleke. Õied rakukeha (dendriit), vars neuriit, juured retseptor. 1. Kehaline närvisüsteem · Allub tahtele · skeletilihased 2. Vegetatiivne närvisüsteem · Ei allu tahtele · Ainevahetus · Hingamine
Küsitlus. 6.Hinnangute leht. 7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=. Närvisüsteemi ülesandeks on *inimese elundite talituse reguleerimine, koordineerimine, *inimese sees toimuvate protsesside integreerimine(seostamine), *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ns, ehk kehans, autonoomne ns ehk vegetatiivne ns. Refleksid-annavad ärritustele vastuse : *tingmatud( kaasasündinud tahtmatud refleksid, nt toitumis-ja kaitserefleksid, täieneb elu jooksul)*tingitud(kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal; teadmised, oskused, harjumused, kombed; muutlikud,võivad kustuda)
intensiivsusest. Edasiantava info olemus sôltub impulsi sagedusest ja rütmist. Info edasine töötlus toimub närvikeskustes - see tähendab saadud impulsside selekteerimist, valikut ja analüüsi vastavalt nende tähtsusele. Edasiminevaid signaale vôrreldakse teistelt retseptoritele saadud ja varem mälus olevaga ja suunatakse närvikeskustesse, sealt talitleva elundini vôi mällu. Loomset organismi iseloomustavad REFLEKSID - vastused välisärritajale, mis toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel ja selle juhtimisel. Tuntud on Vene teadlase Ivan Palvlovi (1849 1936, Nobeli preemia 1904) katsed loomade reflekside uurimisel. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud ja kujunevad vastuseks mingile kindlale ärritajale (üks refleks, üks ärritaja), näiteks imemis-, põlve- ja silmaavarefleks. · Tingitud refleksid kujunevad eluajal ning neid võivad esile kutsuda mitmed
kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1
KESKUSED); VAHEAJU (KOOREALUNE TUNDLIKKUSKESKUS; NÄÄRMETE TÖÖ; NAUDINGUD; HÜPOTALAMUS: KONTROLLIB SISENÕRESÜSTEEMI JA AUTONOOMSET NÄRVISÜSTEEMI); OTSAJU (VÕIMALDAB KÕRGEMAL NÄRVITALITLUSEL TEKKIDA). AJUKOOR KÕRGEM NÄRVITALITLUS E. TEADVUSE, MÕTLEMISE, AISTINGUTE JA TAJUDE, MÄLU JA ÕPPIMISEGA SEOTUD PROTSESSID. AJUSAGARAD OTSMIKUSAGAR: LIIGUTUSTE PLANEERIMINE, TEOSTAMINE, KONTROLLIMINE; OIMUSAGAR: KUULMINE; KIIRUSAGAR: NAHA- JA LIHASTUNDLIKKUS; KUKLASAGAR: NÄGEMINE. REFLEKSID TINGITUD REFLEKSID: KUJUNEVAD ELU JOOKSUL (TEADMISED, OSKUSED, HARJUMUSED, KOMBED); TINGIMATUD REFLEKSID: KAASASÜNDINUD (NEELAMISREFLEKS, AEVASTAMINE); ERUTUS: REAKTSIOONI VALLANDAV NÄRVIPROTSESS; PIDURDUS: REAKTSIOONI PEATAV NÄRVIPROTSESS. AJUPOOLKERADE ASÜMMEETRIA VASAKUS POOLEKRAS TOIMUB ANALÜÜTILINE (KRONOLOOGILISELT JÄRJESTAV), PAREMAS POOLKERAS SÜNTEETILINE (INFOT TERVIKLIKULT KÄSITLEV) TÖÖTLUS. AJUPOOLKERADE ÜLESANDED VASAK POOLKERA:
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
konkreetsel inimesel *Kromosoomid koosnevad geenidest.mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuriosa *23kromosoomipaar määrab soo. Perioodid - I sünnieelne periood-*0-2nädalat-eostumisper- ühest rakust mood kogum,mis kinnitub emakale *3-9nädal-embrüonaalperiood-kuj südame,NS,meeleludnite ja kehaosade alged *9-38/40nädal-looteperiood-loote kiire areng ja kasvamine, sündimine II imikuiga(0-1a)- *vastsündinuiga(1e.k)-kindlad kaasasünd refleksid,meeleelund toimuvad kuulm,lühinäg,haistm ja maitsmine,on olemas kõik närvirakud,kuid seosed nende vahel arenevad e.k jooksul. *imikuiga(-12e.k)- kasvab kõndimine,käe-silma koostöö areng *Sensomotooorne staadium(0-2a)-*keskkona tundmaõp ja selles toime tulemine. Kohanemisvõimelisus intelligents kriteeriumina. *Assimilatsioon(sulandumine) *Akomunadatsioon(mudanemine,kui onfi eo sobi olemasoleva skeemiga) *Usaldus/Usaldamatus III
Kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Asub kuklaosas. SELJAAJU: Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Meie närvisüsteemi tähtsaim juhe. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevadest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. NÄRVID JA REFLEKSID: Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Refleksid jagunevad kaheks: tingitud ja tingimatud. Talitluse põhjal jaguneb PNS kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. REFLEKSIKAAR: 1) erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest.
nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks
allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas 11.miks on tingimatud refleksid inimesele vajalikud? 12.miks on tingitud refleksid inimesele vajalikud? 13
Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid)
Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Refleks - Organismi reageerimine välisärritajale Refleksikaar - Mehhanism, mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus
*4. Milline on suuraju ehitus ja mis ülesandeid täidab ? *2 poolkera on ja siis aju pind on kurruline *5. Mis vahe on lühiajalisel ja püsimälul ? *püsimälu salvestab asju , aga lühimälus on ebatähtsad asjad lühiajaliselt *6. Kus paikneb seljaaju? Mis ülesannet täidab ? *paikneb selgrookanalis . Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel , juhib reflekse *7. Millest koosenb piirdenärvisüsteem ? *koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest *8. Mis on tingitud refleksid ? 2 näidet *refleksid on elu jooksul omandatud mingit asjad *1) valurefleksid , 2) imemisrefleks *9. Mis on tingimatud refleksid? 2 näidet *kaasasündinud e. pärilikud refleksid *1) neelamis refleks , 2) imemisrefleks :D , *seal kus on tingitud refleks peaks olema näites mitte imemisrefleks vaid käitumisrefleks :D *10. Mis on refleksikaar ja kuidas see kulgeb ? *refleksikaar on tee mida mööda kulgeb erutus
Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. 17. Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele (on ühtlasi KNS talitluse aluseks). Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? · Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) (nt neelamine, aevastamine, oksendamine, köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on seotud selja- ja piklikajuga. · Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM
reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Sellised refleksid on automaatsed, tahtmatud ehk tingimatud refleksid. Tingimatud refleksid on kaasa sündinud ja vajalikud selleks, et sensoorsele infole koheselt reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust
seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka? Kolmiknärv 32. Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid 33. näiteks silmaava, imemis, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne. 34. Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. näiteks Pavlovi koera refleks 35. Lühiajaline mälu on informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, 36. Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 37. Une vajadus täiskasvanul on 79 ja väikelapsel 1214
V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp:
1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4. Närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (motoorsed närvikiud) 5. Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks või neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. Need refleksid on tingitud refleksid.
8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül. on vegetatiivsel närvisüsteemil? - juhib tahtele allumatut siseelundite, siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. 10) Mis on refleks? - refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. 11) Millepoolest erinevad kaasasündinud refleksid omandatud refleksidest? - kaasasündinud refleksid kujunevad välja kohe sündides, aga omandatud refleksid õpib inimene elu jooksul. 12) Nim. refleksikaare osad (5). - 1. erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2. närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist
Tema läbimõõt on umbes 1,5 cm ja kaetud aju kestaga. Seljaajust väljuvad seljaajunärvid. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet. Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleksiks nimetatakse vastust väliskeskkonna ärritajatele, mis teostub kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju) vahendusel. Refleksid teostuvad refleksikaarte kaudu. Refleksikaar koosned: a) retseptorist (nt. nahas); b) tundenärvikiust; c) lülitusneuronitest kesknärvisüsteemis; d) liigutusnärvikiust; e) lihas e. töötav organ. Refleksid jaotatakse: a) kaasasündinud e. tingimatud refleksid; b) omandatud e. tingitud refleksid.
SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7 · Autonoomne närvisüsteem .............................................................................................9 · Kasutatud kirjandus ......................................................................................................10 NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on organsüsteem, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi
muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks. vegetatiivne NS-Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all. sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus;
koordinatsiooni ning tasakaalu, avaldab mõju lihaste too-nusele ja keha · Loodus katastroofid asendile 5)piklikaju- rguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna · Ebasoodne kliima talitlust, selle kaudu toimuvad ka olulised reflektoorsed tegevused: neelamine,oksendamine, köhimine jne. Miks tekib magevee puudus? Mis on tingitud ja tingimata refleksid? · Liigne kulutamine TINGIMATA- kaasasündinud refleksid , reflesid on pärilikud · Reostus Nt: imemisrefleks, neelamisrefleks TINGITUD- refleksid, mida on omandatud või õpitud elu jooksul, ei saa · Rahvaarvu kiire kasv pärandada Nt: käitumisrefleks, refleksid organismi kaitseks
hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju kuklaosas Kooskõlastab liigutusi · Keskaju Edastab info suurajust seljaajju Vastutab lihaste toonuse säilitamise eest · Vaheaju Ainevahetus Paljunemine Kehatemperatuur eritamine · Piklikaju Hingamine ja südametegevus Seljaaju · Asub selgrookanalis · Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel · Tingimatud refleksid (a'la põlverefleks) · 31 paari seljaajunärve läbib seljaaju Seljaaju vigastusega võib kaasneda halvatus Kontrollküsimused · Mis on kesknärvisüsteemi osad? · Millest sõltub parema ja vasakukäelisus? · Mis kaitseb peaaju? · Mis kaitseb seljaaju? · Kas mälu on A) seljaajus? B) ajukoores? C) vaheajus? Ajukahjustused Loksutatud beebi sündroom Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest! · Närvid ühendavad
* siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Parasümpaatiline NS: Soodustab siseelunditepuhkust ja talitusvõime taastumist. Mis on erutus NS?---närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni; närvisüsteemis Mis on pidurdus NS?---puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Mis on refleksid?---vastureaktsioon Kuidas refleksid jagunevad?---kaasasündinud(tingimatud; nt hingamine) ja omandatud(tingitud; nt. kõndimine) Mis on ontogenees?---Indiviidi areng sünnist surmani. Mis on fülogenees?---Protsess algloomast inimeseni kogu tema keeruka vaimueluga.
Treeningu füsioloogia organismi varustamine energiaga kestval pingutusel: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu (u 10 sek.); anaeroobne glükolüüs, (1-2 min.) lõppeb piimhappe tekkimisega; aeroobne glükoosi lagundamine, lõppeb CO 2 ja H2O-ga (tundideks.) Pikaajaline treening tugevdab lihaseid, kopse ja südant; organism kaotab palju energiat, vett ja soolasid. Refleksikaar närvisüsteemi talituse aluseks, kesknärvisüsteemi poolt esile kutsutud vastus ärritusele. Kaasasündinud refleksid tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis
• Kirikukool ja teoloogiline seminar • Ema ja isa • 11 lapseline pere • St Peterburgi Sõjameditsiini Akadeemia • 1879. a sai kraadi ja asus õppima meditsiini doktorantuuri (lõpetas 1883. a) • Saksamaa Leipzigi Ülikool • 1890. a füsioloogia professor • Oma laboratoorium Ivan ja armastus • Kihlus pedagoogika tudengi Saraga(Serafirma Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu. • https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=W6R5Ksyoy9k Kasutatud materjalid: • http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteo oriad/ ivan_pavlov.html • https://et.wikipedia.org/wiki/ Ivan_Pavlov • Psühholoogia Sinule 2012 11
väljendub kokkutõmbumises Mis iseloomustab sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi. Parasümpaatiline NS soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline NS toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes ja reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust Mis on erutus närvisüsteemis? Närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Mis on pidurdus närvisüsteemis? Puhkeseisund, mis erutuse põhjustatud reaktsiooni peatab Mis on refleksid? Vastureaktsioonid. Närviimpulsid liiguvad tavaliselt kõigepealt selja-ajju ja sealt edasi pea-ajju, mis saadab organismile andmetele vastava käskluse, kuid reflekside puhul antakse käsklus juba selja-ajus ning me reageerime kiiremini (nt: käsi puudutab, midagi kuuma ning sa tõmbud koheselt eemale) Kuidas refleksid jagunevad? Kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja omandatud ehk tingitud refleksid Mida nimetatakse isiksuse struktuuriks?
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
aferentset närvi kesknärvisüsteemi pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Seejuures eristatakse tingimatuid ja tingituid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. 9. Loetlege peaaju osad ja nimetage igale 1 ülesanne. Suuraju Mõttetöö, Vaheaju Hormonaalne regulatsioon, Keskaju Juhib koos seljaajuga autonoomseid tegevusi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
